Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 23.01.2025 nr 1
RT IV, 07.02.2025, 22
jõustumine 10.02.2025
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 23.01.2025 | RT IV, 07.02.2025, 22 | 01.07.2026 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse § 18 lg 1 ja § 34 lg 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
(1) Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) sätestatakse:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused ja kord;
2) veevarustuse ning reovee, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi ühiselt sademevesi) ärajuhtimise teenuse osutamise ja kasutamise tingimused ja kord.
(2) Eeskirja kohaldatakse kinnisasjaga võrdsetel alustel:
1) hoonestusõiguse alusel kasutatava maa suhtes ja
2) ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes.
§ 2. Terminid
(1) Eeskirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil paiknev veevõtmise seade (joogiveekraan jms) koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- või sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta esitatakse tarbijale arve;
3) kanalisatsioonikaev – võrgu hoolduseks ja kontrolliks kanalisatsioonitorustikule ehitatud kaev (toru);
4) lahkvoolne kanalisatsioon – kanalisatsioonivõrk reovee ja sademevee eraldi kogumiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks;
5) liitumisleping – kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud leping tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;
6) liitumistasu – tasu, mis tuleb tarbimiskoha omanikul maksta tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;
7) paisutustase – veepinna tase, milleni võib reo- ja sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis uputuse või ummistuse korral tõusta;
8) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgeseade enne tarbimiskoha veevärki;
9) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu varustatakse kinnisasja veega või juhitakse ära reo- ja sademevesi;
10) reoveekanalisatsioon – kanalisatsioonivõrk, mille kaudu kogutakse, juhitakse ära ja puhastatakse reovett;
11) tarbija – isik, kellele osutatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust;
12) tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist ja reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
13) tarbimiskoht – kinnistusraamatusse kantud kinnisasi, kus tarbijale osutatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust;
14) tarnetoru – tarbimiskoha veevärgi torustik alates liitumispunktist kuni veemõõdusõlmeni;
15) tuletõrje veevõtukoht – ühisveevärgil või tarbimiskohal paiknev maapealne või maa-alune aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks;
16) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle kohaliku omavalitsuse üksus on määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks ja kes varustab tarbimiskoha veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu tarbimiskoha kanalisatsioonist reo- ja sademevee ärajuhtimist;
17) veemõõdusõlm – tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil asuv tehniline sõlm, mis koosneb joogi-, reo- või sademevee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja selle paigaldamiseks vajalikust kande- ja toruarmatuurist;
18) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid veega ning juhitakse ära ja puhastatakse reo- ja sademevett. Ühisveevärk ja ‑kanalisatsioon on käesoleva eeskirja tähenduses ühisveevärk või ühiskanalisatsioon, sealhulgas ühisvoolne kanalisatsioon ja lahkvoolne kanalisatsioon eraldi või kõik koos;
19) ühisvoolne kanalisatsioon – kanalisatsioonivõrk reo- ja sademevee ühiseks kogumiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks.
(2) Liitumispunkt käesoleva eeskirja tähenduses on:
1) kinnisasja piirist kuni ühe meetri või muul õigusaktidega lubatud kaugusel asuv peakraan, mis on ühisveevärgi osa, või kanalisatsioonikaev, mis on ühiskanalisatsiooni osa;
2) veevärgil peakraani või kanalisatsioonil kanalisatsioonikaevu puudumisel koht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikul, mis asub tarbimiskoha kinnisasja piirist kuni ühe meetri kaugusel väljaspool avalikult kasutataval maal või muul õigusaktidega lubatud vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku vahel kokkulepitud kohas;
3) avalikus kasutuses olevate väljakute, haljakute teede, sh tänavate, sademevee sissevool restkaevu või ühiskanalisatsiooni torul asuvasse kanalisatsioonikaevu. Liitumispunkti asukohta ei kajastata sellisel juhul piiritlusjoonisega, kui pole kokku lepitud teisiti.
2. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE
§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise põhimõtted
(1) Vee-ettevõtja on kohustatud lubama ühendada tarbimiskoha veevärgi ühisveevärgiga ning tarbimiskoha kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga õigusaktides, sh käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel.
(2) Tarbimiskoha veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ja kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga (edaspidi koos liitumine) toimub tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku (edaspidi tarbimiskoha omanik või liituja) ettepanekul tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel.
(3) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ja sademevee ärajuhtimist ajutiseks tarbeks eelneva liitumislepinguta. Vee-ettevõtja nõudmisel peab tarbija tõendama vastavat vajadust.
(4) Tarbimiskoha omanik on kohustatud liituma olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul, kui nõuetekohane liitumispunkt on välja ehitatud. Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ei ole liitumistähtaega märgitud, peab tarbimiskoha omanik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituma nelja aasta jooksul tarbimiskoha liitumispunkti valmimisest arvates. Järelevalvet selle kohustuse täitmise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.
(5) Tarbimiskoha omanikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud liitumiskohustust, kui joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul viisil, mis vastab õigusaktide alusel kehtestatud nõuetele.
(6) Kui liitumistingimusi muudetakse, katab muudatuste taotleja tingimuste muutmise tegelikud kulud ning seda käsitletakse liitumisena ja sellele kohaldatakse liitumise kohta sätestatut. Liitumistingimuste muutmisena käsitletakse muu hulgas olukorda, kus tarbimiskoha omanik soovib võrreldes sõlmitud liitumislepinguga või seda erandjuhul asendava teenuslepinguga kasutada täiendavat veevarustuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise teenust (sealhulgas saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine.
(7) Kokkuleppel vee-ettevõtjaga võib tarbimiskoha omanik ise korraldada liitumiseks vajalikke projekteerimis- ja ehitustöid, järgides vee-ettevõtja seatud liitumistingimusi ja liitumislepingus määratud tingimusi.
§ 4. Liitumispunkti tehnilised nõuded
(1) Ühisveevärgiga liitumispunkti peakraanile ja ühiskanalisatsiooniga liitumispunkti kanalisatsioonikaevule seab tehnilised nõuded vee-ettevõtja.
(2) Ühisveevärgiga liitumispunkti peakraani maapealne luugiosa ei tohi üldjuhul jääda sõidujälge ega asuda jalgrattateel.
(3) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunkti:
1) kanalisatsioonikaevu põhi peab olema sile ja kaevul peab olema voolurenn;
2) kanalisatsioonikaevuna tuleb kasutada teleskoopset polüetüleen- või polüpropüleenmaterjalist kaevu või tihendite ja valtsitud äärtega veetihedatest raudbetoonrõngastest kaevu;
3) kanalisatsioonikaevu maapealne luugiosa ei tohi üldjuhul jääda sõidujälge ega asuda jalgrattateel.
§ 5. Liitumisettepanekule esitatavad nõuded
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks esitab tarbimiskoha omanik vee-ettevõtjale ettepaneku. Liitumisettepanek peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) tarbimiskoha omaniku füüsilise või juriidilise isiku nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed (postiaadress, telefon, e-posti aadress);
2) tarbimiskoha omandivorm, katastritunnus, aadress ja kasutusotstarve;
3) olemasoleva ja/või kavandatava hoonestuse andmed, sealhulgas detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, ehitusteatise, ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa olemasolul selle number;
4) ühisveevärgist võetava joogivee kavandatav kasutusotstarve ja piirkogus (l/s, m3/h, m3/d);
5) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee kavandatav piirkogus (l/s, m3/h, m3/d);
6) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja/või sademevee saasteainete sisaldus ja muud saastenäitajad, v.a juhul, kui tarbimiskoht asub 100% elamumaa kinnisasjal;
7) tarbimiskoha omaniku ettepanek liitumispunktide eelistatavate asukohtade kohta;
8) tarbimiskoha omaniku ettepanek tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga ühendamise eelistatava tähtaja kohta;
9) ettepanek liitumispunkti rajamiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde korraldamiseks.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata andmeid ja selgitusi, kui need on põhjendatud ja vajalikud ettepaneku läbivaatamiseks ja liitumistingimuste seadmiseks.
§ 6. Liitumistingimuste seadmine
(1) Vee-ettevõtja vastab nõuetekohasele liitumisettepanekule hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul selle saamisest, seades liitumistingimused või keeldudes nende väljastamisest.
(2) Kui liitumisettepanekus sisalduv teave on puudulik, nõuab vee-ettevõtja tarbimiskoha omanikult täiendavaid andmeid või selgitusi.
(3) Liitumistingimustes märgitakse:
1) liitumispunktide võimalikud asukohad;
2) tagatavad joogiveevõtu tingimused (piirkogused l/s, m3/h, m3/d, rõhk (bar));
3) tarbitud teenuse koguse mõõtmisele esitatavad nõuded;
4) nõuded veemõõdusõlmele;
5) tagatavad reovee ärajuhtimise tingimused (piirkogus l/s, m3/h, m3/d, ühiskanalisatsiooni paisutustase, isevoolne või survekanalisatsioon, lubatav saasteainete sisaldus ja muud saastenäitajate piirväärtused);
6) tagatavad sademevee käitlemise ja ärajuhtimise tingimused (piirkogus l/s, m3/h, m3/d, ühiskanalisatsiooni paisutustase, isevoolne või survekanalisatsioon, lubatav saasteainete sisaldus ja muud saastenäitajate piirväärtused);
7) sademevee kasutamise ja kasutamisjärgse reovee kanalisatsiooni juhtimise nõuded;
8) tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile seatavad tehnilised erinõuded (mõõteseadmed, lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, rõhutõsteseadmed, ühtlustusmahutid, uputuste vältimise abinõud, kanalisatsiooni õhutuse tagamine jne);
9) liitumistingimuste kehtivusaeg.
(4) Liitumistingimusi ei seata ja liitumislepingut ei sõlmita ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses või muudes õigusaktides nimetatud juhtudel.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus jätta liitumisettepanek täielikult rahuldamata ning tal on õigus rahuldada liitumisettepanek osaliselt, kui selle täieliku rahuldamisega võib kaasneda häireid tarbijate veega varustamises või reo- ja sademevee ärajuhtimises ja puhastamises või kui esinevad muud seaduses sätestatud põhjused. Liitumisettepaneku rahuldamata jätmisest või osalisest rahuldamisest teatatakse taotlejale kirjalikult, märkides selle põhjused.
(6) Kui liitumispunktiga seotud kokkulepet ei saavutata, määrab lahenduse Tallinna linn Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu.
§ 7. Liitumislepingu sõlmimine
(1) Sõlmitud liitumislepingus tuuakse ära vähemalt:
1) liitumise tähtaeg;
2) liitumistasu suurus ja selle kalkulatsioon liitumistasu arvutamise metoodika põhjal;
3) liitumistasu maksmise kord;
4) poolte õigused ja kohustused ning vastutus;
5) liitumislepingu muutmise kord;
6) liitumispunkti rajamiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde korraldamise tingimused;
7) vaidluste lahendamise kord;
8) poolte kontaktandmed ja teabe edastamise viisid;
9) isikuandmete töötlemise põhimõtted.
(2) Vee-ettevõtja seatud liitumistingimused on liitumislepingu osaks.
(3) Vee-ettevõtja võib kehtestada liitumislepingu tüüptingimused, mis on liitumislepingu lahutamatu osa, ja tagab nende kättesaadavuse oma veebilehel ja teenindusbüroos.
§ 8. Liitumislepingu täitmine
(1) Liitumisleping loetakse täidetuks, kui mõlema poole lepingujärgsed kohustused on täidetud ning liitumislepingu alusel ehitatud liitumispunktile on antud kasutusluba või muu õigusaktides nõutud dokument.
(2) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ja liitumispunktide asukohti kajastav teostusjoonis või piiritlusjoonis on teenuslepingu osad. Teostus- või piiritlusjoonis on tarbimiskoha omaniku ja vee-ettevõtja vaheline kokkulepe liitumispunktide asukohtade kohta.
(3) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.
§ 9. Liitumislepingu lõpetamine
(1) Liitumisleping lõpetatakse liituja kirjaliku taotluse alusel.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda õigusaktides sätestatud alusel.
(3) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud liitumiseks vajalike tööde ja nende katkestamisega seotud kulutused, arvestades võlaõigusseaduse §-s 655 sätestatut.
§ 10. Liitumistasu tasumise alused
(1) Liitumistasu tasumise tingimustes lepitakse kokku liitumislepingus, arvestades käesolevas eeskirjas sätestatut.
(2) Liitumistasu arvutamisel lähtutakse vee-ettevõtja koostatud ja Konkurentsiameti kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodikast, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. Liitumistasu arvutamise metoodika on kättesaadav vee-ettevõtja veebilehel.
(3) Tallinna linn võib liitumistasu hüvitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise korra kohaselt.
(4) Liituja tasub vee-ettevõtjale liitumistasu liitumislepingus ettenähtud summas ja tähtajal.
(5) Kui liituja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti, siis tasub liituja vee-ettevõtjale:
1) 50% liitumistasust kümne kalendripäeva jooksul liitumislepingu sõlmimisest;
2) 50% liitumistasust kümne kalendripäeva jooksul pärast liitumislepingukohaste ehitustöödega alustamist.
3. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE
§ 11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) ainult joogivee saamiseks;
2) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
3) joogi- ja tuletõrjevee ning avalikuks kasutamiseks vajaliku vee saamiseks.
(2) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) ainult reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks;
2) ainult sademevee ärajuhtimiseks ja vajadusel puhastamiseks;
3) reo- ja sademevee ärajuhtimiseks ühises torustikus ja puhastamiseks.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on tarbijal õigus saada ühisveevärgist joogivett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ja sademevett vastavalt eeskirjale ja vee-ettevõtjaga või teenust osutava ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingule.
(4) Teenuslepingu sõlmimise eelduseks on vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumislepingu täitmine ning nõuetele vastava tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon. Liitumislepingu puudumisel lähtutakse teenuslepingu sõlmimisel eeskirjas määratud tingimustest.
§ 12. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Veerõhu ühisveevärgi rõhutsoonides ja tagatava veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja, lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast, hoonestuse valdavast kõrgusest ja veevärgi tehnilisest lahendusest. Kui tarbimiskohal vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama tarbimiskoha omanik oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul, kui pole sätestatud või kokku lepitud teisiti.
(2) Vähim nõutud veerõhk ei tohi tuletõrje veevõtukohast veevõtu korral langeda torustikus alla 1 baari ega ühelgi juhul ületada 6 baari liitumispunktis.
(3) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustaset ei ole ette antud, siis on selleks veepinna tase, mis on ühiskanalisatsiooni liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kaevu kaanest 10 cm kõrgemal.
§ 13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Avalikelt väljakutelt, haljakutelt ja teedelt, sh tänavatelt, ühiskanalisatsiooni abil sademevee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks sõlmib kinnisasja omanik või valdaja vee-ettevõtjaga sellekohase teenuslepingu. Lepingus lepitakse muu hulgas kokku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise kord ja selle eest makstav tasu, lähtudes vastavalt õigusaktides sätestatule Konkurentsiameti kooskõlastatud metoodikast või halduslepingus sisalduvast hinnaregulatsioonist.
(2) Ühisveevärgil paikneva avaliku veevõtukoha hoolduse korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha korrasoleku ja tervisekaitsenõuete täitmise. Ohu korral võib vee-ettevõtja sulgeda joogivee andmise veevõtukohast.
(3) Ühisveevärgil paikneva tuletõrje veevõtukoha hoolduse ja korrasoleku tagab selle omanik või valdaja ning vett võetakse tuleohutuse seaduses sätestatud alustel. Tuletõrje veevõtukohast võib muuks otstarbeks vett võtta vaid omaniku või valdaja loal ja sõlmitud teenuslepingu alusel. Teenuslepingu alusel võetav vesi peab olema mõõdetud.
4. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI TEENUSTE OSUTAMISE KATKESTAMINE EHITUS-, REMONT- JA HOOLDUSTÖÖDE NING AVARII KORRAL
§ 14. Teenuste osutamise katkestamine plaaniliste ehitus-, remont- ja hooldustööde korral
(1) Vee-ettevõtja võib plaaniliste ehitus-, remont- ja hooldustööde ajaks katkestada tarbijale joogivee andmise või reo- ja sademevee vastuvõtmise, kui ta on tarbijat sellest kirjalikult teavitanud.
(2) Vee-ettevõtja on kohustatud teavitama plaanilistest ehitus-, remont- ja hooldustöödest järgmiselt:
1) sisestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitus-, remont- ja hooldustöö aja Tallinna kaevetööloa ja tänava ajutise sulgemise loa ning teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) hiljemalt viis tööpäeva enne töö algust;
2) kinnisasja omanikku tuleb teavitada isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu järgsetel tingimustel;
3) teavitama tarbijaid ehitus-, remont- või hooldustöö algusest ja prognoositud kestusest ning sellega seotud joogivee andmise katkestamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis tööpäeva enne töö algust ja üks päev enne töö algust.
(3) Kui plaaniliste tööde tõttu kestab veekatkestus üle viie tunni, tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmaste vajaduste rahuldamiseks.
(4) Joogivee andmise või reo- ja sademevee vastuvõtmise taastamisel ebaseaduslikke ühendusi ei taastata.
§ 15. Teenuste osutamise katkestamine avarii korral
(1) Vee-ettevõtjal on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariiremonttöö korral õigus piirata tarbijale joogivee andmist ning reo- ja sademevee ärajuhtimist või katkestada joogivee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine.
(2) Kui veevarustuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise katkestus on tekkinud vääramatu jõu või avarii tagajärjel, korraldab vee-ettevõtja tarbija joogiveega varustamise või reo- ja sademevee ärajuhtimise taastamise esimesel võimalusel. Kui remonttöö tõttu kestab veekatkestus üle viie tunni, tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmaste vajaduste rahuldamiseks.
(3) Häda- ja kriisiolukorras tuleb juhinduda nende olukordade eest vastutama määratud isikute juhistest.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus katkestada tarbijale joogivee andmine või reo- ja sademevee vastuvõtmine ette teatamata, kui on tekkinud elu, tervist või keskkonda, ühisveevärgi või -kanalisatsiooni toimimist ohustav või ulatuslikku varalist kahju põhjustada võiv reostus või leke.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale joogivee andmise või reo- ja sademevee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.
(6) Teemaa või tänava pinnale ulatuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitise või -seadme purunemise või rikke korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib avarii kooskõlastatult teemaa või tänava valdajaga.
(7) Vee-ettevõtja on kohustatud teavitama avariiremonttöödest järgmiselt:
1) sisestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariiremonttöö aja infosüsteemi vahetult pärast vee-ettevõtja fikseeritud avariiteadet;
2) teavitama avariiremonttööst, kui sellega on seotud veekatkestus, esimesel võimalusel pärast avariiteate saamist Tallinna abitelefoni 14410 ja e-posti teel Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit;
3) teavitama kinnisasja omanikku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu järgsetel tingimustel;
4) teavitama tarbijaid esimesel võimalusel avariiremonttööst ja sellega seotud veekatkestusest.
5. peatükk TARBIMISKOHA VEEVÄRK JA KANALISATSIOON
§ 16. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamisele, korrashoiule ja hooldusele esitatavad nõuded
(1) Selleks et vältida vee tagasivoolu tarbimiskoha veevärgist ühisveevärki, peab tarbimiskoha veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasivooluklapp vastavalt vee-ettevõtja seatud tingimustele. Tagasivooluklapi paigaldamise korraldab tarbija, kui tagasivooluklappi ei paigaldata veearvesti koosseisus.
(2) Tarbimiskoha kanalisatsioonil:
1) peavad ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allpool paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel või äravoolul olema kaitseseadmed või muu tehniline lahendus, et vältida ühiskanalisatsioonist põhjustatud võimalikke uputusi. Kaitseseadmete või tehnilise lahenduse valib ja ehitamise korraldab tarbimiskoha omanik;
2) peab olema võimalik ventileerida ühiskanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru või -kanali kaudu;
3) peab olema vee-ettevõtja nõudmisel rajatud reo- ja sademeveest esindusliku proovi võtmiseks proovivõtukoht. Selleks võib olla liitumispunkti kanalisatsioonikaev või eraldi liitumistingimustes määratud proovivõtukaev, mis vastab õigusaktidele ja vee-ettevõtja nõuetele.
(3) Tarbija on kohustatud:
1) kasutama tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ning hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks tarbimiskohas viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist tarbijale endale ja teistele tarbijatele;
2) tegema perioodiliselt tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja/või läbipesu. Kui veevärk on olnud pikemalt kasutuseta, tuleb tarbijal veenduda tarbimiskoha veevärgis oleva joogivee ohutuses enne selle kasutamist;
3) tagama tarnetoru kohal olevale maa-alale tarnetoru kontrollimiseks juurdepääsu ning tarnetoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale ja tagama lekke kõrvaldamise;
4) ehitama ja/või rekonstrueerima vee-ettevõtja nõuete kohaselt veemõõdusõlme, tagama selle korrasoleku ning lubama vee-ettevõtjal paigaldada sinna veearvesti ning seda kontrollida ja hooldada;
5) lubama vee-ettevõtjal ja asjaomastel isikutel võtta tarbimiskoha võrgust joogi-, reo- ja sademeveeproove ning muid proove;
6) võimaldama ligipääsu tarbimiskoha kinnisasjal liitumispunktide ja proovivõtukaevude luukidele, tagama nende paiknemise katendi tasapinnas ning viivitamata teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest või kaotsiminekust.
(4) Tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimist või tarbijaid või mis võimaldavad tarbida teenuseid ilma tasu maksmata. Kui õigusaktides pole sätestatud teisiti, loetakse keelatud ühenduseks ühendust, mis võimaldab:
1) veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii veevärgi normaal- kui ka alarõhu korral tagasi voolata või imbuda reostunud või reostusohtlikul veel, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga, üle 40 °C veel või aurul, ohtlikel vedelikel või gaasidel;
2) juhtida teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest vett ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse tarbimiskoha veevärki;
3) ühendada tarbimiskoha veevärki vahetult kanalisatsiooniga, vedelikureservuaari (välja arvatud joogiveereservuaar) või kõrgsurveseadmega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) juhtida heit- ja reovett sademeveekanalisatsiooni;
5) juhtida sademevett lahkvoolsesse reoveekanalisatsiooni.
(5) Kui tarbimiskohal tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või tarbija muu tegevuse tõttu on ühisveevärgis vesi reostunud, on rikutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid või tekitatud kahju elule, tervisele, varale või keskkonnale, siis hüvitab tarbimiskoha omanik tekitatud kahju õigusaktides sätestatud korras.
§ 17. Seadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) vee- ja reoveearvesti või liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekandesüsteem;
2) veearvestita tulekustutussüsteemi sulgur ja tuletõrje veevõtukoht;
3) tarnetoru ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit, et rahuldada tulekustutusvee vajadus.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga. Selle kohaselt vastutab tarbija plommide säilimise eest ning on kohustatud teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest viivitamata.
(3) Tarbijal on keelatud:
1) omavoliliselt avada või sulgeda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvat peakraani ning tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommitud sulgureid;
2) eemaldada, lõhkuda ja rikkuda vee-ettevõtja paigaldatud plomme, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(4) Tarbija võib tulekustutussüsteemi sulgurite ja tuletõrje veevõtukoha plomme ära võtta:
1) tulekustutussüsteemi katsetamiseks pärast vee-ettevõtjalt nõusoleku saamist;
2) tulekahju tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab tarbija, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul.
6. peatükk ÄRAJUHITAVALE REO- JA SADEMEVEELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 18. Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reo- ja sademevett:
1) mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid;
2) mille puhul vee-ettevõtjal on võimalik pärast reovee puhastusseadmetes puhastamist tagada heitvee vastavus talle väljastatud veeloal määratud saasteainete piirväärtustele;
3) mille puhul sademevee juhtimisel suublasse on võimalik tagada vastavus talle väljastatud veeloal määratud saasteainete piirväärtustele.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ja sademevesi peab vastama ohtlike ainete sisalduse ja muude saastenäitajate piirväärtustele ega tohi ületada käesolevas eeskirjas või muudes õigusaktides kehtestatud piirväärtusi.
(3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reo- ja sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid, sh rasvad, toidu- ja tootmisõlid ning toidujäätmed;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
8) naftasaadusi ja naftasaaduse jääke;
9) ravimeid.
(4) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi liitumispunktis olla kõrgem kui 40 °C.
(5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olme-, ehitus- ja tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid ja muud analoogset.
(6) Reo- ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada hüdraulilist löökkoormust ning reostuslikku löökkoormust. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostuslikuks löökkoormuseks loetakse olukorda, mil hetkeline ohtlike ainete sisaldus ületab õigusaktides toodud piirväärtusi ning saastenäitaja sisaldus ületab eeskirja lisa 1 tabelis reostusgrupi 8 saastenäitaja maksimaalset piirväärtust. Ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostuslikuks löökkoormuseks loetakse olukorda, mil hetkeline ohtlike ainete sisaldus ületab õigusaktides toodud piirväärtusi ning saastenäitaja sisaldus ületab eeskirja lisas 2 oleva tabeli veerus „Piirväärtus“ toodud piirväärtust.
(7) Tarbija on kohustatud viivitamata teavitama vee-ettevõtjat avariijuhtudest, mis põhjustavad saasteainete sisalduse suurenemise ärajuhitavas reo- ja sademevees või inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni. Sellise teabe saamisel rakendab vee-ettevõtja ohutusmeetmeid.
(8) Tarbimiskohalt, kus tegeletakse tehnoloogiliste protsessidega, mille tagajärjel tekib piirväärtusi ületava saasteainete sisaldusega reovesi ja ohtlikke aineid, peab ette nägema lokaalse puhastamise ja esindusliku proovi võtmiseks proovivõtukoha.
(9) Hoone koosseisus oleva parkla, garaaži ja autopesula reovesi tuleb vajadusel enne reoveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalpuhastis.
§ 19. Ohtlike ja saasteainete ühiskanalisatsiooni juhtimine
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida:
1) reovett, mille saastenäitajad ei ületa õigusaktides toodud ohtlike ainete ja eeskirja lisa 1 tabelis toodud saasteainete piirväärtusi;
2) lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni sademevett, mille saastenäitajad ei ületa õigusaktides toodud ohtlike ainete ja keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” või muus asjakohases õigusaktis sätestatud saasteainete piirväärtusi;
3) reo- ja sademevett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ning mille puhul vee-ettevõtjal on võimalik tagada vastavus talle väljastatud keskkonnaloas määratud heit- ja sademevee saasteainete piirväärtustele.
(2) Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee mis tahes saasteaine sisaldus ületab eeskirja lisaks 1 olevas tabelis toodud või õigusaktides toodud ohtlike ainete piirväärtust, on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirväärtusi ületava reostuse eest võetavat tasu (edaspidi reostustasu), lähtudes õigusaktidest.
(3) Reostustasu määramisel lähtutakse järgmisest:
1) vee-ettevõtja võtab tarbija ühiskanalisatsiooni juhitavast reoveest proovi. Kui reovee saastenäitaja ületab piirväärtust, rakendatakse piirväärtust ületavale osale reostustasu. Vee-ettevõtja võib reostustasu rakendada viimase nelja proovi keskmise tulemuse alusel;
2) vee-ettevõtja määrab reostustasu proovivõtmise kuu arvestusperioodi eest kuni järgmise proovivõtmiseni. Proovide võtmise vahe ei või olla lühem kui kolm kuud ja pikem kui kaksteist kuud. Täpsema proovivõtmise sageduse määrab vee-ettevõtja vastavalt tarbija reovee reostuse iseloomule.
(4) Reostustasu arvutamisel lähtutakse järgmisest:
1) arvestusperioodil tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogusest ja keskkonnatasude seadusest tulenevast saastetasumäärast saasteaine ühe tonni kohta;
2) reostustasu arvutamisel võetakse aluseks kõik piirväärtust ületavad saastenäitajad eraldi;
3) rasva puhul rakendatakse biokeemilise hapnikutarbe BHT7 saastetasumäära, mis korrutatakse koefitsiendiga 1,25;
4) maksimaalne reostustasu, mida vee-ettevõtja võib tarbijalt nõuda, vastab vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooni juhitud, piirväärtust ületava reovee mediaankeskmiste kõikide saastenäitajate alusel arvutatud reostustasule, mis korrutatakse koefitsiendiga 2. Saastenäitajate keskmised väärtused on toodud eeskirja lisas 1;
5) kui tarbimiskohal on mitu ühiskanalisatsiooni liitumispunkti, määratakse reostustasu suuremate saastenäitajatega liitumispunkti järgi. Kui tarbimiskoha eraldi asuvad liitumispunktid on eraldi mõõdetavad, võib kehtestada eri liitumispunktidele erineva reostustasu vastavalt mõõdetud reovee kogusele;
6) ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirväärtuse ületamisel kohaldatakse keskkonnatasude seadusest tulenevat ohtlikele ainetele kehtestud saastetasumäära.
[RT IV, 07.02.2025, 22 - jõust. 01.07.2026]
7. peatükk JOOGIVEE MÕÕTMINE NING REO- JA SADEMEVEE ARVESTAMINE NING TEENUSTE EEST TASUMINE
§ 20. Joogivee mõõtmise üldtingimused
(1) Tarbimiskoha veevärgil peab olema nõuetekohane veemõõdusõlm. Veemõõdusõlmele esitatavad nõuded kehtestab vee-ettevõtja, lähtudes üldlevinud ja veearvesti tootja nõuetest.
(2) Tarbimiskohal tarbitav joogivesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme võib ühisveevärgist saadava joogivee mõõtmiseks rajada ainult vee-ettevõtja nõusolekul ja see tuleb kokku leppida teenuslepingus.
(3) Olemasolev tarbimiskoha veemõõdusõlm, mis ei vasta eeskirja nõuetele, tuleb tarbijal oma kuludega viia vastavusse nõuetega vee-ettevõtja antud mõistliku aja jooksul.
(4) Vee-ettevõtja paigaldab tarbimiskoha veemõõdusõlme veearvesti, korraldab selle hooldamise ja tagab vastavuse mõõteseaduse nõuetele.
§ 21. Nõuded veemõõdusõlmele
(1) Nõuded veemõõdusõlme asukohale ja seadmetele esitab vee-ettevõtja. Nõuded ei tohi olla tarbijale liiga koormavad.
(2) Tarbija on kohustatud:
1) tagama veearvesti säilimise ja toimimise;
2) tagama veemõõdusõlmele esitatud nõuete täitmise;
3) tagama veemõõdusõlmes veearvestiga sobiva kanduri olemasolu;
4) tagama veemõõdusõlmele juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
5) teavitama vee-ettevõtjat veearvesti ja veemõõdusõlme riketest ja avariidest;
6) hüvitama vee-ettevõtjale veearvesti rikkumisega tekitatud kahju teenuslepingus kokkulepitud tingimustel.
(3) Vee-ettevõtja asendab endale kuuluva rikutud või omavoliliselt eemaldatud veearvesti viie tööpäeva jooksul tarbija teavitusest või sellest muul viisil teada saamisest. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.
(4) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjalt talle kuuluva veearvesti mõõtetäpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlusega seotud kulud tarbija, muul juhul vee-ettevõtja.
§ 22. Joogiveevõtu arvestus
(1) Tarbijale antava joogivee kogust mõõdetakse veearvestiga.
(2) Veearvesti rikke korral või juhul, kui veearvesti ei toimi tarbijast olenemata muul põhjusel nõuetekohaselt, arvestatakse tarbitud teenust rikke avastamisele eelnenud 12 kalendrikuu tarbimisperioodi keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Kui tarbimisperiood oli lühem kui 12 kuud, võetakse aluseks tarbimisperioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui veearvesti erakorralisel taatlemisel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, arvestab vee-ettevõtja tarbitud teenuse koguse vea ulatuses ümber. Ümberarvestus tehakse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole perioodi eest, kuid maksimaalselt kuue kuu ulatuses.
(4) Tarbimiskohasisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud joogivee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, koostab veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
§ 23. Joogiveevõtu arvestus avalike veevõtukohtade puhul
(1) Avalikust veevõtukohast võetava joogivee arvestust peetakse ja selle eest tasutakse üldjuhul Tallinna linna ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud haldus- ja teenuslepingu tingimustel.
(2) Tähtajalise veekasutuse korral peetakse avalikust veevõtukohast võetava vee üle arvestust vee-ettevõtjaga kokkulepitud tingimuste alusel.
(3) Päästeameti kasutatud vee koguse üle peab arvestust Päästeamet, esitades vee-ettevõtjale tuleohutuse seaduse kohase teabe.
§ 24. Ärajuhitava reovee arvestus
(1) Ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist võetud joogivee kogusega. Kui nimetatud koguseid ei ole võimalik asjaoludest tulenevalt võrdsustada või kui tarbija seda soovib, siis mõõdetakse ärajuhitava reovee kogust. Kõik reovee mõõtmisega seotud kulud kannab tarbija.
(2) Kui tarbimiskohas kasutatakse sademevett ja see juhitakse ära reoveekanalisatsiooni kaudu, peetakse reovee ärajuhtimise arvestust teenuslepingus kokkulepitud viisil.
(3) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad seadmed ja arvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Mõõdusõlme vaatab üle ja lubab kasutusse vee-ettevõtja.
(4) Ajutist reovee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni arvestab vee-ettevõtja tähtajalises teenuslepingus kokku lepitud viisil.
§ 25. Ärajuhitava sademevee arvestus
(1) Sademevee mõõtmisel peavad mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad seadmed ja arvestid tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Mõõdusõlme vaatab üle ja lubab kasutusse vee-ettevõtja.
(2) Kui ärajuhitava sademevee kogus ei ole mõõdetud, siis võetakse ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee mahu arvutamisel aluseks abonenttasu mitterakendamise korral tarbimiskoha kinnisasja pindala, võttes arvesse kõvakattega osi, valemiga Vsade = (kkõvakate × Skõvakate + kmuud × Smuud) × h/12, kus:
1) Vsade – sademevee ärajuhtimise teenuse maht (m3);
2) Skõvakate – kõvakattega pindade pindala (m2);
3) Smuud – muude pindade pindala (m2);
4) kkõvakate – äravoolutegur kõvakattega pindadelt, nt asfaltkate, betoonkate, liiv- ja tihedate vuukidega kivisillutis, katused, välja arvatud haljaskatus paksusega ˃ 10 cm (kkõvakate = 1);
5) kmuud – äravoolutegur muudelt pindadelt, nt kruus- või killustikkate, muru, aed, park, katteta maapind, mets ja haljaskatus paksusega ˃ 10 cm (kmuud = 0,15);
6) h – Tallinna keskmine aastane sademete kogus Keskkonnaagentuuri (1991–2020) andmetel (h = 0,700 m/a).
(3) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskohalt ärajuhitava sademevee kogust kontrollida. Vooluhulga mõõtmisel lähtutakse kehtestatud õigusaktidest. Tarbijal on õigus jälgida selliste mõõtmiste tegemist.
(4) Käesolevas paragrahvi lõikes 2 toodud pindalade aluseks võetakse Tallinna geoportaalis esitatud ruumiandmed.
(5) Tarbimiskoha omanikul on õigus vee-ettevõttele esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pindalde täpsustamiseks topo-geodeetiline mõõdistus, mis peab vastama majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määruses nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele topo-geodeetilisele uuringule või teostusmõõdistamisele. Vee-ettevõtja võib nimetatud andmete õigsust kontrollida.
§ 26. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumine
(1) Vee-ettevõtja esitab tarbijale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest hinnakirja ja tarbitud teenuse koguse (kuupmeetri täpsusega) alusel arve, mille alusel saab tarbija teenuse eest tasuda. Vee-ettevõtja väljastab arve tarbija soovitud viisil kas teenuslepingus märgitud postiaadressile või e-posti aadressile või e-arvena. Vee-ettevõtja esitab arve hiljemalt arvestusperioodile järgneva kuu 7. kuupäeval, kui tarbijaga pole kokku lepitud teisiti. Reostustasu arve esitab vee-ettevõtja hiljemalt proovivõtu kuule järgneva kuu 15. kuupäeval.
(2) Arvestusperioodi alguskuupäev ja kestus lepitakse kokku teenuslepingus.
(3) Kui arve tasumise tähtpäev langeb puhkepäevale või riigipühale, loetakse arve tasumise tähtpäevaks puhkepäevale või riigipühale järgnev tööpäev.
(4) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensiooni arve õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi kümne tööpäeva jooksul selle saamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse tarbijat kirjalikult. Enam makstud summa tagastatakse tarbijale või arvestatakse tarbija soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
8. peatükk TEENUSLEPING
§ 27. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse tähtajatult taasesitamist võimaldavas vormis, kui on täidetud liitumislepingu tingimused ja käesolevas eeskirjas toodud nõuded.
(2) Tähtajalise veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise ajutiseks tarbeks sõlmitakse tähtajaline teenusleping. Teenuse ajutise kasutamise vajadust ja selle tähtaega tõendab tarbija. Kui teenuse ajutine kasutamine toimub ajutiste torustike kaudu, siis ühendatakse need ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vee-ettevõtja tingimuste kohaselt. Ajutised torustikud ehitab, neid hooldab ja need likvideerib tarbija omal kulul.
(3) Vee-ettevõtja võib kehtestada teenuslepingu tüüptingimused, mis on teenuslepingu lahutamatuks osaks. Vee-ettevõtja tagab tüüptingimuste kättesaadavuse oma veebilehel ja teenindusbüroos.
(4) Teenuslepingus tuuakse ära vähemalt:
1) teenuse eest tasumise kord;
2) poolte õigused ja kohustused ning vastutus;
3) teenuslepingu muutmise kord;
4) vaidluste lahendamise kord;
5) poolte kontaktandmed ja teabe edastamise viisid;
6) isikuandmete töötlemise põhimõtted;
7) teenuslepingu täitmise tingimused.
(5) Tarbija teavitab vee-ettevõtjat kontaktandmete muutusest viivitamata.
§ 28. Teenuslepingu täitmine ja kehtivus
(1) Teenuslepingut täidetakse teenuslepingus toodud tingimustel, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.
(2) Tarbija teavitab teenuslepingu kehtivuse ajal vee-ettevõtjat kontaktandmete muutusest viivitamata.
(3) Teenuslepingu kehtivuse peatamine toimub õigusaktides sätestatud tingimustel.
(4) Teenuse osutamise katkestamise korral tuleb teenuslepingu täitmisel arvestada käesoleva eeskirja §-des 14 ja 15 toodud nõudeid.
(5) Teenuslepingu kehtivus lõpeb õigusaktides sätestatud juhtudel.
9. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 29. Varasemate lepingute kehtivus
(1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku vahel sõlmitud leping kehtib ulatuses, kuivõrd see ei ole vastuolus õigusaktide või käesoleva eeskirjaga.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud tarbimiskohale, millel puudub liitumisleping, määratakse liitumistingimused, sh liitumispunktide asukoht, lähtudes eeskirjast, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ning tarbimiskohas seni tarbitud veeteenuse ning reo- ja sademevee teenuse mahust ja piiritlusjoonisega kokkulepitud liitumispunktide asukohast.
§ 30. Vaidluste lahendamine
Puudutatud isik ning vee-ettevõtja lahendavad eeskirja täitmisel tekkivad vaidlused läbirääkimiste teel, pöörduvad nende lahendamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole või lahendavad vaidlused muul õigusaktides sätestatud viisil.
§ 31. Järelevalve ja kontroll
(1) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastavust kontrollitakse vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja teistes õigusaktides toodule.
(2) Vee-ettevõtja volitatud esindajal on õigus kontrollida tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastavust.
(3) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse akt, mis võib sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust olla tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning õigusaktidest tulenevate sanktsioonide määramise aluseks. Vajadusel edastatakse akt koos väärteoteatega Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile, kes otsustab väärteomenetluse alustamise.
(4) Järelevalvet eeskirjas sätestatud nõuete täitmise üle teeb Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.
(5) Järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot, kui õigusaktides pole sätestatud teisiti.
(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-s 71 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.
§ 32. Määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 33. Eeskirja jõustumine ja muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Lisa 1 Reovee saastenäitajate piirväärtused
[RT IV, 07.02.2025, 22 - jõust. 01.07.2026]
Lisa 2 Sademevee saastenäitajate piirväärtused
Facebook
X.com