Linna ja valla valitsemineHanked

Teksti suurus:

Põhja-Sakala valla hankekord

Väljaandja:Põhja-Sakala Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.03.2018, 38

Põhja-Sakala valla hankekord

Vastu võetud 21.02.2018 nr 1

Määrus antakse riigihangete seaduse § 9 lõike 1 ja Põhja-Sakala Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 22 “Riigihangete seaduses märgitud küsimuse lahendamise volitamine” alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Põhja-Sakala valla hankekord reguleerib Põhja-Sakala Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi koos nimetatud hankija) korraldatavate riigihangete planeerimist, riigihanke ja lepingu täitmise eest vastutavate isikute määramist ja riigihangete, sh sotsiaal- ja eriteenuste ning alla lihthankemenetluse piirmäära jäävate hangete korraldamist.

 (2) Riigihange on käesoleva määruse kohaselt asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine. Hanke maksumused on määruses esitatud hankelepingu maksumustena käibemaksuta.

 (3) Hankekorda rakendatakse koostoimes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

 (4) Hanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, kohelda kõiki isikuid võrdselt, tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning eelistada võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

§ 2.  Riigihangete piirmäärad ja menetluskorra valik

 (1) Riigihanke piirmäär on:
 1) asjade või teenuste hankelepingu, eriteenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 60 000 eurot;
 2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot;
 3) sotsiaalteenuste hankelepingu ja kontsessioonilepingute korral 300 000 eurot.

 (2) Lihthankemenetluse piirmäär on:
 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot;
 2) ehitustööde hankelepingu ja teenuste kontsessioonilepingu korral 60 000 eurot.

 (3) Riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära, hankemenetluse läbiviimisel järgitakse RHS teises peatükis sätestatud korda ja hankekorra kolmandas peatükis sätestatud korda.

 (4) Riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või suurem kui lihthankemenetluse piirmäär ega ületa riigihanke piirmäära, hankemenetluse läbiviimisel järgitakse RHS §-s 125 sätestatud ja hankekorra kolmandas peatükis sätestatud korda.

 (5) Riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb allapoole lihthankemenetluse piirmäära (asjade ja teenuste hankelepingu korral alla 30 000 euro ning ehitustööde hankelepingu ja kontsessiooni korral alla 60 000 euro), hankemenetluse läbiviimisel järgitakse riigihanke üldpõhimõtteid ja hankekorra neljandas peatükis sätestatut.

 (6) Sotsiaalteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb alla 300000 euro ja eriteenuste puhul, mille maksumus ilma käibemaksuta jääb alla 60000 euro, hankemenetluse läbiviimisel järgitakse riigihanke üldpõhimõtteid ja hankekorra viiendas peatükis sätestatut.

§ 3.  Riigihanke korraldamise ja hankelepingute täitmise põhimõtted

 (1) Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud lähtuma RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest, sealhulgas tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki isikuid võrdselt, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ja kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ning otstarbekalt, sõlmides hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.

 (2) Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega.

 (3) Riigihanke eest vastutavad oma pädevuse piires:
 1) riigihanke vajadusega osakonna ametnik (edaspidi riigihanke algataja);
 2) arendus- ja hankespetsialist;
 3) riigihanke komisjoni liikmed.

 (4) Hallatava asutuse riigihangete läbiviimise eest vastutab asutuse juht ja/või tema poolt määratud pädevuse piires asutuse töötaja. Hallatava asutuste riigihanked korraldatakse arvestades hankekorra neljandat peatükki ja vallavara valitsemise korda.

 (5) Hankelepingu täitmise eest vastutab riigihanke algataja või hallatava asutuse juht.

§ 4.  Riigihanke planeerimine ja hankeplaan

 (1) Hankeplaan koostatakse järgneva eelarveaasta kohta ja kinnitatakse ühe kuu jooksul arvates eelarve vastuvõtmisest, kuid mitte hiljem kui 1. aprillil. Eelarve muutmisel võib põhjendatud vajaduse korral muuta hankeplaani ühe kuu jooksul arvates lisaeelarve vastuvõtmisest.

 (2) Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad riigihanked, kui:
 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või enam;
 2) ehitustööde lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 3) eriteenuste lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 4) sotsiaalteenuste lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
 5) ideekonkursi maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 6) teenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 7) ehitustööde kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
 8) eriteenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 9) sotsiaalteenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam.

 (3) Hankeplaani koostab arendus- ja hankespetsialist riigihanke algataja(te) poolt esitatud teabe alusel ja esitab selle kinnitamiseks vallavalitsusele.

 (4) Hankeplaan sisaldab järgmisi andmeid:
 1) riigihanke nimetus;
 2) hankelepingu eseme üldine kirjeldus;
 3) hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostaja nimi;
 4) plaanitav menetluse liik;
 5) hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta;
 6) riigihanke eeldatav väljakuulutamise aeg;
 7) hankelepingu eeldatav täitmise tähtaeg;
 8) hankelepingu rahastamise allikas.

 (5) Hankeplaan avaldatakse valla veebilehel.

§ 5.  Riigihanke dokumentide registreerimine ja säilitamine

 (1) Riigihanke dokumentide registreerimise dokumendihaldussüsteemis korraldab arendus- ja hankespetsialist.

 (2) Konkreetse riigihankega seotud dokumendid koondab säilitamiseks vastavasse toimikusse arendus- ja hankespetsialist.

2. peatükk Riigihanke komisjon 

§ 6.  Riigihanke komisjoni moodustamine

 (1) Riigihangetes alates lihthanke piirmäärast ja sotsiaal- või eriteenuste tellimisel maksumusega alates 30 000 eurost korraldamiseks moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline komisjon.

 (2) Hankemenetlusega seonduvad toimingud on muu hulgas taotluste või pakkumuste avamine, pakkujate või taotlejate kvalifitseerimine, pakkumuste või taotluste vastavaks tunnistamine ja pakkumuste või taotluste hindamine.

 (3) Komisjoni esimehe ja liikmete määramiseks ettepaneku teeb riigihanke algataja ja esitab selle arendus- ja hankespetsialistile korralduse eelnõu koostamiseks.

 (4) Korralduse eelnõu komisjoni koosseisu kohta koostab arendus- ja hankespetsialist ja esitab selle vallavalitsusele kinnitamiseks.

§ 7.  Komisjoni töö

 (1) Komisjon kiidab heaks hanke alusdokumendid.

 (2) Komisjon avab pakkumused ja kontrollib pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides toodud nõuetele.

 (3) Komisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku pakkujate või taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamiseks, pakkujate või taotlejate kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasilükkamiseks, kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks, hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ja pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

 (4) Konkreetse riigihankega seoses ei või komisjoni tööst osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult teatama sellise asjaolu ilmnemisest ja hoiduma konkreetse riigihankega seoses edaspidisest tegevusest komisjoni liikmena.

 (5) Komisjonil on õigus kaasata oma töösse isikuid, kes ei ole komisjoni liikmed.

 (6) Komisjoni esimees tagab vallavalitsuse tegelikele vajadustele vastavate alusdokumentide koostamise.

§ 8.  Protokoll

 (1) Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamise, kvalifitseerimise ja mittekvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks ja mittevastavaks tunnistamise, eduka pakkumuse väljaselgitamise otsuste protokollid koostab arendus- ja hankespetsialist üldjuhul e-riigihangete keskkonnas.

 (2) Komisjoni liikmete eriarvamused protokollitakse nende nõudmisel. Eriarvamuse esitaja kinnitab eriarvamuse esitamist ja selle sisu õigsust oma allkirjaga.

3. peatükk Riigihanke korraldamise üldine kord 

§ 9.  Riigihanke ettevalmistamine

 (1) Käesolev peatükk reguleerib riigihangete korraldamist maksumusega üle lihthankemenetluse, hankemenetluse ning sotsiaal ja eriteenuste menetluse piirmäära, millised viiakse läbi elektrooniliselt e-riigihangete keskkonna vahendusel tulenevalt riigihangete seaduses vastavale menetlusele sätestatud reeglite alusel.

 (2) Riigihanke hankemenetluse, lihthankemenetluse ning sotsiaal- ja eriteenuste menetluse korraldamiseks vajalikud dokumendid ja hanke tehnilise kirjelduse valmistab ette riigihanke algataja.

 (3) Alusdokumentatsiooni koostamisel võib vajadusel kasutada ekspertide abi.

 (4) Riigihanke algataja teostab toiminguid, mis ei kuulu arendus- ja hankespetsialist pädevusse.

§ 10.  Riigihanke korraldamise otsustamine

 (1) Riigihanke korraldamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega.

 (2) Vallavalitsuse korralduse eelnõu peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) riigihanke nimetus;
 2) menetluse liik;
 3) riigihanke komisjoni koosseis;
 4) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse alusdokumendid.

 (3) Kui hankelepinguga võetakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, siis otsustab lepingu sõlmimise või vallavalitsusele selleks volituste andmise Põhja-Sakala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).

 (4) Riigihankega seotud toimingute läbiviimise õiguse võib vallavalitsus anda üle kolmandale isikule halduslepinguga, kes teeb hankemenetluse lõppedes vallavalitsusele ettepaneku eduka pakkuja kinnitamiseks.

§ 11.  Arendus- ja hankespetsialisti ülesanded

  Arendus- ja hankespetsialist:
 1) korraldab riigihanke alusdokumentide koostamise;
 2) teostab toiminguid riigihanke väljakuulutamiseks, sh koostab hanketeate ja RHS-s ettenähtud juhul eelteate teksti;
 3) väljastab alusdokumendid ja annab selgitusi alusdokumentide sisu kohta hankemenetluses osalejatele ja huvitatud isikutele vastavuses RHS §-le 46;
 4) tagab kõigi vajalike teadete, aruannete jms õigeaegse esitamise ja pakkujatelt asjakohaste selgituste nõudmise ning riigihanke korraldamise vastavalt seadusele;
 5) määrab riigihanke komisjoni koosolekute toimumise aja, kutsub liikmed komisjoni koosolekule ja valmistab ette vajalikud materjalid;
 6) annab komisjoni esimehe nõudel teavet riigihanke käigust;
 7) lõpetab hankelepingud e-riigihangete keskkonnas;
 8) koostab hankemenetluses vajalikud komisjoni, vallavalitsuse või vallavolikogu haldusaktide eelnõud;
 9) tagab riigihanke dokumentide toimiku koostamise ja arhiveerimise.

§ 12.  Alusdokumentide koostamine ning teabevahetus

 (1) Alusdokumendid koosnevad pakkumuse kutsest, sellele lisatud tehnilisest kirjeldusest ja pakkumuse vormidest ning hankelepingu projektist selle olemasolul. Tehnilise kirjelduse ning nägemuse kvalifitseerimistingimustest ja hindamiskriteeriumidest koostab riigihanke algataja.

 (2) Hanke alusdokumendid, sh hankelepingu projekt kinnitatakse Vallavalitsuse korraldusega.

 (3) RHS nõuetele vastava ja pakkujale vajalikku teavet sisaldavad alusdokumendid koostab arendus- ja hankespetsialist koostöös riigihanke algatajaga.

 (4) Pakkuja ja taotleja nõudel annab selgitusi hanketeate ja alusdokumentide kohta arendus- ja hankespetsialist.

 (5) Pakkujate küsimused, mis puudutavad riigihanke tehnilist kirjeldust, edastab arendus- ja hankespetsialist vastamiseks riigihanke algatajale. Riigihanke algataja esitab vastused arendus- ja hankespetsialistile kahe tööpäeva jooksul.

 (6) Selgituste ja muudatuste saatmise üheaegselt kõikidele teadaolevatele pakkujatele tagab arendus- ja hankespetsialist.

§ 13.  Pakkumuste ja riigihankes osalemise taotluste avamine

 (1) Komisjon avab pakkumused alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus näidatud ajal ja kohas.

 (2) Pakkumuste avamisel teeb komisjon RHS §-s 113 nimetatud toimingud.

 (3) Kui pakkumus või selle osa ei ole esitatud elektrooniliselt, kontrollib hankija pakkumuste avamisel esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides näidatud dokumentide ja andmete loetelule ning koostab pakkumuste avamise protokolli. Nimetatud protokolli koopia saadetakse pakkujale kolme tööpäeva jooksul pakkumuste avamise päevast arvates.

 (4) Hankija tagab pakkumuste konfidentsiaalsuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkumuses ärisaladusena märgistatud teavet ei avalikustata.

§ 14.  Tingimustele vastavuse kontrollimine

 (1) Komisjon kontrollib pakkumuste vastavust alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus näidatud pakkumuse struktuurile ja dokumentide loetelule. Samuti kontrollib komisjon pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele ja kõrvaldamise aluste puudumist riigihangete seaduses ette nähtud ulatuses.

 (2) Pakkuja kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise, pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise otsused teeb vallavalitsus.

§ 15.  Pakkumuste hindamine

 (1) Komisjon hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule.

 (2) Hindamise tulemusel teeb komisjon vallavalitsusele põhjendatud ettepaneku tunnistada edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse.

 (3) Vallavalitsus otsustab pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise korraldusega.

§ 16.  Hankeleping

 (1) Eduka pakkumuse teinud pakkujaga sõlmitakse raamleping või hankeleping järgides seaduses ettenähtud tähtaegu ja alusdokumentides esitatud tingimusi.

 (2) Raamlepingu ja hankelepingu sõlmimine toimub valla põhimääruses ja vallavalitsuse asjaajamiskorras sätestatud tingimustel ja korras. Lepingu pealkirjas kasutatakse vastavalt sõnu “raamleping” või “hankeleping”.

 (3) Lepingu projekti valmistab tehnilise kirjelduse ja edukaks tunnistatud pakkumuse põhjal ette riigihanke algataja.

 (4) Leping registreeritakse dokumendihaldussüsteemis ja suunatakse täitmiseks arendus- ja hankespetsialistile.

§ 17.  Hankelepingu eseme vastuvõtmine

 (1) Hankelepingu täitmisel tehtud töö, osutatud teenuse või soetatud asjade vastuvõtmise igakülgse ja põhjaliku dokumenteerimise tagab riigihanke algataja.

 (2) Tehtud töö või soetatud asjade üleandmise ja osutatud teenuse vastuvõtmise kuupäev, komplektsus ja funktsioneerimine ning vajadusel ka üleandmisel ilmnenud puudused või vaegtööd ja nende kõrvaldamise tähtaeg kajastatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis (Lisa 1). Vajadusel võib kasutada teistsugust üleandmise-vastuvõtmise akti vormi.

§ 18.  Huvide konflikti ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise meetmed

 (1) Kõik hankekomisjoni liikmed, olenemata kas nad nimetatakse hankekomisjoni hiljemalt hanketeate avaldamise kuupäevaks või kaasatakse nad hankekomisjoni töösse hiljem, peavad deklareerima hankekomisjoni protokollis igakordselt eraldi punktina oma huvide konflikti puudumise. Vastavasisuline kinnitus fikseeritakse igakordses hankekomisjoni protokollis eraldi punktina ja kinnitus loetakse antuks hankekomisjoni liikme allkirjaga hankekomisjoni igakordses protokollis.

 (2) Hallatava asutuse korraldatavates riigihangetes ei tohi esineda huvide konflikti asutuse juhil, riigihanke eest vastutaval ja muudel riigihankega seotud isikutel.

 (3) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma otsest juhti asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik riigihanke korraldamisest.

4. peatükk Riigihanke korraldamine alla lihthankemenetluse piirmäära 

§ 19.  Riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine

 (1) Kui asja ostmisel ning teenuse ja ehitustöö tellimisel selle eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb allapoole lihthankemenetluse piirmäära, siis rakendatakse käesolevas peatükis kehtestatud korda.

 (2) Hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikke toimingud teostab vahetu juhi antud volituse alusel riigihanke algataja. Riigihanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb järgida riigihanke põhimõtteid ning arvestada eelarves selleks planeeritud rahaliste vahenditega.

 (3) Riigihanke ettevalmistamisel koostatakse vajadusel pakkumuste esitamise ettepanek.

 (4) Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) hankelepingu eseme arusaadav ja täpne tehniline kirjeldus;
 2) pakkumuse esitamise tähtaeg, koht ja viis;
 3) kriteeriumid pakkumuse hindamiseks.

 (5) Pakkumuse esitamise ettepanek edastatakse vähemalt kahele pakkujale e-posti või posti teel, tagades rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise. Kui turul tegutseb üks pakkuja, tuleb ettepanek edastada ühele pakkujale.

 (6) Asjade ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 10000 euro ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 20 000 euro, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Sellisel juhul peab saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind olema mõistlik ja põhjendatud.

 (7) Pakkumuste vastavuse kontrollimiseks komisjoni ei moodustata. Pakkujate kvalifitseerimise vajaduse otsustab riigihanke algataja.

 (8) Pakkumusi hindab ja tunnistab edukaks vallavalitsuse antud volituse alusel riigihanke algataja.

 (9) Edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitakse hankeleping. Hankelepingu sõlmimine toimub valla põhimääruses ja vallavalitsuse asjaajamiskorras sätestatud tingimustel ja korras. Lepinguna on käsitatav ka ostukviitung, arve või muu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe.

 (10) Hankelepingu projekti valmistab ette riigihanke algataja.

 (11) Hankeleping või muu lõikes 9 nimetatud kokkulepe registreeritakse dokumendihaldussüsteemis.

 (12) Riigihanke algataja koostab lepingu muu lõikes 9 nimetatud kokkuleppe juurde seletuskirja (Lisa 2). Seletuskiri registreeritakse dokumendihaldussüsteemis.

 (13) Kui riigihanke maksumus jääb alla 1000 euro, siis seletuskirja koostamine ei ole kohustuslik.

 (14) Hankeleping tuleb sõlmida kirjalikus vormis, kui selle maksumus on vähemalt 10 000 eurot.

5. peatükk Sotsiaal- ja eriteenuste hankimine 

§ 20.  Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimise kord alla riigihanke piirmäära

 (1) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb vahemikku 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 299 999 euroni ilma käibemaksuta ja eriteenuste puhul 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 59 999,99 euroni ilma käibemaksuta, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine ning teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui teenuse osutamisel puudub konkurents ning võimalused ettepaneku tegemiseks kahele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

 (3) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro ilma käibemaksuta, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

 (4) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb reeglina koostada soovitavate teenuste tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.

6. peatükk Rakendussäte 

§ 21.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tõnu Aavasalu
Vallavanem

Veronika Ling
vallasekretär

Lisa 1 Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Lisa 2 Lepingu või arve saatekiri