Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Vastu võetud 25.02.2019 nr 76
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja veeseaduse § 3² lõike 5 punkti 5 alusel.
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
(1) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Elva valla haldusterritooriumil õigussuhteid, mis tekivad reovee kohtkäitluse planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel, sealhulgas reguleerib kogumismahutitest reovee äravedu ja selle transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemide planeerimine, rajamine, kasutamine ja hooldamine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
(3) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
1) tegelevad reovee kohtkäitlusega;
2) osutavad või kasutavad purgimisteenust.
(4) Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanik või valdaja peab veeseaduse kohaselt omama heitvee või teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimiseks vee erikasutusluba.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning nende rakendusaktides sätestatud tähenduses ning legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.
(2) Lisaks kasutatakse eeskirjas järgmisi mõisteid:
1) imbsüsteem on omapuhasti osa, mille kaudu majapidamise reovesi immutatakse pärast puhastamist hajutatult pinnasesse;
2) kogumismahuti on lekkekindel äravooluta rajatis kanalisatsioonivee ajutiseks hoidmiseks;
3) kohtkäitlus on reovee kogumine, puhastamine, pinnasesse immutamine, suublasse juhtimine või taaskasutamine, sealhulgas kompostimine, üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires;
4) kohtkäitlussüsteem on reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks (sh kuivkäimla), puhastamiseks (sh septik) või maapinda immutamiseks;
5) kuja on kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust;
6) omapuhasti ehk kohtpuhasti on rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ning mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti (edaspidi ie);
7) purgimiskoht on purgimisteenust osutava ettevõtja ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepinguga määratud koht äraveetava reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks;
8) purgimisteenus on reovee kohtkäitlusesüsteemist reovee või –sette eemaldamine ja äravedu purgimisveokiga ning selle väljutamine purgimiskohta;
9) purgimisveok on mahutiga sõiduk, mille abil tühjendatakse reovee kogumismahutit ja veetakse reovesi/fekaal purgimiskohta;
10) reovee bioloogiline puhastamine ehk sekundaarne puhastamine on reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, mille tulemusena heitvesi vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruses nr 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ esitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele biokeemilise hapnikutarbe, heljuvaine ja keemilise hapnikutarbe osas;
11) reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga, kinnitatud reoveekogumisalasid saab vaadata keskkonnaregistri inforegistrist;
12) septik on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt;
13) reovesi on üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi.
§ 3. Reovee kohtkäitluse tingimused
(1) Reovee kohtkäitlus on lubatud maa-aladel, mis Elva vallas kehtivate üldplaneeringute ja Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) kohaselt on ühiskanalisatsiooniga katmata.
(2) Aladel, mis Elva vallas kehtivate üldplaneeringute ja Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on ühiskanalisatsiooniga kaetud, on lubatud reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni ja sellega liitumisvõimaluse tekkimiseni.
(3) Reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha omanikul või valdajal, kelle kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane, on kohustus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul, kui selleks on vee-ettevõtja välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi.
(4) Elva linna territooriumil on omapuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Kus ühiskanalisatsioon puudub või on välja ehitamata, on lubatud kasutada ainult lekkekindlaid kogumismahuteid kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni ja sellega liitumisvõimaluse tekkimiseni.
(5) Reoveekogumisalal reostuskoormusega üle 2000 ie on omapuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Kus ühiskanalisatsioon puudub või on välja ehitamata, on lubatud kasutada ainult lekkekindlaid kogumismahuteid kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni ja sellega liitumisvõimaluse tekkimiseni.
(6) Elva valla üldplaneeringutega määratletud tiheasustusega aladel ja reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus ühiskanalisatsioon puudub või on välja ehitamata, on lubatud lekkekindlate kogumismahutite kasutamine või vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovee immutamine tingimusel, et on tagatud immutuskoha nõuetekohane kaugus ümbruskonna puur- ja salvkaevudest.
(7) Kompaktse asustusega aladel (näiteks külasüdamed, aiandus- või suvilakooperatiivid vms) ja reoveekogumisalata aladel, kus ei ole võimalik tagada veeseaduse § 28 alusel heitvee immutuskoha nõuetekohast kaugust ümbruskonna puur- ja salvkaevudest ja kus on oht puur- ja salvkaevude vee saastumiseks, tuleb kasutada reovee kogumist lekkekindlasse kogumismahutisse.
(8) Reovee eelpuhastites (muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonid) tekkivad kontsentreeritud jäätmed (rasv, õli jms) tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele või vee-ettevõtjale.
§ 4. Nõuded reovee kohtkäitlussüsteemidele
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemide tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle alusel antud reoveekäitlust reguleerivatest alamaktidest.
(2) Lubatud on paigaldada vaid Euroopa Liidu standardite alusel sertifitseeritud reovee kogumismahutit või omapuhastit, mis on projekteeritud kutseseaduse kohase veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise kvalifikatsiooni omava projekteerija poolt.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatise üldised nõuded on järgmised:
1) reovee kohtkäitlusrajatis ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas ja puur- ning salvkaevu hooldusalas;
2) reovee kohtkäitlusrajatis peab olema aastaringselt tühjendav ning sellele peab olema tagatud tühjendusveoki juurdepääs;
3) reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus ja kasutamine peab vastama tootele esitatud nõuetele;
4) tuleb vältida sade- ja lume sulamisvee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse;
5) reovee kohtkäitlusrajatise luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
6) reovee kogumismahuti, omapuhasti ja nendest kulgev lokaalne torustik peavad olema lekke- ja külmumiskindlad;
7) reovee kogumismahuti ja omapuhasti peavad olema paigaldatud liikumatult pinnasesse ning olema ventileeritavad.
§ 5. Reovee kogumismahuti ja septiku ehitamine ja kasutusele võtmine
(1) Septiku ja kogumismahuti kuja peab olema vähemalt 5 meetrit.
(2) Reovee kogumismahuti või septik ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas (10–200 m) ja puur- ning salvkaevu hooldusalas (10 m kaevust).
(3) Uue hoone projekteerimisel tuleb ehitusprojektiga lahendada reovee kogumismahuti või omapuhasti asukoht ja paigaldamine.
(4) Olemasoleva reovee kogumismahuti väljavahetamine või asendamine toimub ehitusseadustikus sätestatud ehitusteatise või ehitusloa kohaselt.
(5) Hoone ehitamisel või rekonstrueerimisel ehitusloa kohaselt, tuleb reovee kogumismahuti või septiku kasutusele võtmisest esitada vallavalitsusele kogumismahuti või septiku andmed koos hoone kasutusloa taotlusega. Eraldi kogumismahutile kasutusteatist esitama ei pea.
(6) Reovee kogumismahuti või septiku kasutuselevõtu tingimused on järgmised:
1) kui reovee kogumismahuti või septik paigaldatakse hoone püstitamisel, laiendamisel või ümberehitamisel ehitusprojekti ja ehitusloa või ehitusteatise alusel, esitatakse kohumismahuti tehnilised andmed koos hoone kasutusloa taotluse või kasutusteatisega;
2) ehitusteatise alusel paigaldatud reovee kogumismahuti või septiku kohta tuleb esitada vallavalitsusele kasutusteatis vähemalt 10 päeva enne kogumismahuti või septiku kasutamise alustamist.
(7) Vallavalitsusel ja vee-ettevõtja esindajal on õigus nõuda reovee kogumismahuti või septiku ülevaatust ning katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks nende juuresolekul.
§ 6. Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine
(1) Omapuhasti rajamisel tuleb aluseks võtta veeseaduses, ehitusseadustikus ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded" ning Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed" sätestatud tingimused.
(2) Omapuhasti rajamiseks jõudlusega alla 5 m³ ööpäevas tuleb esitada ehitusseadustiku kohane ehitusteatis ja ehitusprojekt. Muu kanalisatsiooniehitise (näiteks omapuhasti jõudlusega üle 5 m³ ööpäevas) rajamiseks tuleb esitada ehitusseadustiku kohane ehitusloa taotlus ning ehitusprojekt.
(3) Vajadusel lisatakse omapuhasti ehitusprojekti koosseisu eksperthinnang kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks, hinnang põhjavee kaitstuse ja kõrguse kohta ning määratakse omapuhasti ja imbsüsteemi või suublasse juhitava toru parim võimalik asukoht, sh asukoht puur- ja salvkaevude suhtes.
(4) Omapuhasti kasutusele võtuks tuleb hiljemalt 5 tööpäeva peale omapuhasti rajamist esitada vallavalitsusele ehitusseadustiku kohane kasutusloa taotlus.
§ 7. Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine ja hooldamine
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine peab toimuma vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega.
(2) Reovee kogumismahutit ja omapuhastit tuleb kasutada vastavalt kasutusotstarbele ja kasutusjuhendile.
(3) Septikut tuleb perioodiliselt sinna kogunenud settest tühjendada ja vedada nõuetekohaseks käitlemiseks purgimiskohta.
(4) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab tagama reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee sattumist keskkonda jõudmist.
(5) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teostada vastavalt omapuhasti hooldus- ja kasutusjuhendile, kuid mitte harvem kui üks kord aasta jooksul.
(6) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik võib tellida purgimisteenuse osutamist vaid ettevõtjalt, kes omab vee-ettevõtjaga kehtivat purgimisteenuse osutamise lepingut.
(7) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab nõudma tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist vastavat arvet/kviitungit ära veetud koguse ja kuupäeva kohta ning säilitama seda vähemalt kaks aastat ning esitama kviitungid järelevalve teostajale vastava nõude saamisest nõudes märgitud tähtajaks.
(8) Teenuse tellija tasub reovee äraveo eest purgimisteenuse osutajale vastavalt nendevahelisele lepingule või äraveo maksedokumendile.
(9) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
1) kuivkäimla sisu laialilaotamine ja maasse kaevamine on tiheasustusaladel keelatud;
2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida vaid kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel tingimusel, et sellega ei kaasne häiringuid naaberkinnistutele;
3) kompostitud kuivkäimla sisu tohib väetamiseks kasutada kõige varem aasta peale komposti valmimist 31. märtsist 1. detsembrini järgides keskkonna- ning tervisekaitse nõudeid;
4) kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele;
5) avalikult kasutatavate kuivkäimlate või sündmustel kasutatavate kuivkäimlate tühjendamine tuleb teostada nõuetekohaselt purgimissõlme.
§ 8. Reovee purgimisteenuse osutamine
(1) Purgimise teenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab olema äriregistris registreeritud ning tema tegevusala peab olema registreeritud majandustegevuse registris (EMTAK) koodiga 37001 (kanalisatsioon ja heitveekäitlus).
(2) Kuivkäimlat ja reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse. Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse (metsadesse, soodesse, põldudele, rohumaadele, jõgedesse, kraavidesse jne) või mujale selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud.
(3) Ettevõtja peab purgimisteenuste osutamiseks sõlmima lepingu (edaspidi purgimisleping) selle vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi reovesi purgitakse. Purgimislepingus määratakse ära eeskirjajärgne purgimiskoht, purgitava reovee lubatud kogused, selle reostusaste ja muud füüsikalis-keemilised näitajad ning purgitava reovee koguse arvestuse pidamise ja purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord.
(4) Ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile iga kord pärast purgimisteenuse osutamist dokumendi (kviitungi), kus on toodud ettevõtja andmed, teenuse lühikirjeldus, äraveetud reovee kogus ja kuupäev ning reovee purgimiskoht.
§ 9. Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimine
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja terviseohutus.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimiseks tuleb 10 päeva enne lammutamise alustamist esitada vallavalitsusele ehitusteatis. Kui vallavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada lammutamist.
(3) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlussüsteem tuleb enne likvideerimist tühjendada § 8 lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt;
2) eemaldatud reovee kohtkäitlussüsteemi süvend või tühjendatud mahuti tuleb täita pinnasega;
3) tühjendatud reovee kogumismahutit, mida ei kasutata reovee kohtkäitlussüsteemina võib kasutada sademevee kogumismahutina;
4) likvideerimise käigustekkivate ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete matmine pinnasesse või reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendite täitmine jäätmetega on keelatud.
(4) Reovee kogumismahuti ja omapuhasti likvideerimise tähtajad on järgmised:
1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel - ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates;
2) uue reovee kohtkäitlussüsteemi rajamisel - hiljemalt kolm (3) kuud pärast uue reovee kogumismahuti paigaldamist või omapuhasti rajamist.
§ 10. Järelevalve ja vastutus
(1) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise üle teostab järelevalvet vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele, ehitusseadustikule ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte.
(2) Järelevalve teostajal on kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatiste ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist. Rajatise kontrolli korral peab järelevalve teatama rajatise omanikule viie (5) tööpäeva kohtkäitlussüsteemi kontrollist ette, kus toob välja kas on vajalik kohtkäitlussüsteemi tühjendamine. Juhul, kui kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib kohtkäitlussüsteemi omanik omal kulul kontrolli teostamise ajaks ettevõtja, kes tühjendab kohtkäitlussüsteemi.
(3) Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on Elva Vallavalitsusel õigus korraldada erakorralisel vajadusel rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.
(4) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik, järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja vallavalitsuse ettekirjutusi. Kohtkäitlussüsteemide omanik on kohustatud koheselt teatama vallavalitsust ja Keskkonnainspektsiooni igast avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.
(5) Kogumismahutite tühjendamise, äraveo ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust reovee purgimisteenust osutav ettevõtja.
§ 11. Rakendussätted
Tunnistada kehtetuks Rõngu Vallavolikogu 10.05.2017 määrus nr 5 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Maano Koemets
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter