ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Rannu aleviku kaugküttepiirkonna määramine

Väljaandja:Elva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.03.2019, 68

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Rannu aleviku kaugküttepiirkonna määramine

Vastu võetud 10.12.2018 nr 64
RT IV, 12.12.2018, 61
jõustumine 15.12.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
25.02.2019RT IV, 07.03.2019, 3010.03.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja kaugkütteseaduse § 5 lg 2 ja lg 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse eesmärk

 (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Elva valla Rannu aleviku kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord ning soojusettevõtja arenduskohustus.

 (2) Käesolevat määrust rakendatakse koostoimes kaugkütteseadusega.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;
 2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;
 3) võrk on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vaja soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;
 4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul alal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;
 5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;
 6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;
 7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
 8) tegevuspiirkond on kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
 9) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;
 10) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;
 11) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga;
 12) soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest;
 13) kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet.

§ 3.  Kaugküttepiirkonna piirid

  Kaugküttepiirkonnaks on Rannu aleviku territoorium, mis on käesoleva määruse lisas nr 1 toodud plaanil tähistatud punase joonega.

2. peatükk Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord 

§ 4.  Üldnõuded võrguga liitumiseks ja võrgust eraldamiseks

 (1) Kaugkütte piirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud juhtudel.

 (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma võrguga.

 (3) Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise erijuhtumid vaatab läbi ja määrab konkreetsed liitumise ja eraldumise tingimused Elva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Vallavalitsusel on õigus vajadusel kaasata protsessi spetsialiste.

 (4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
 1) ajutised ehitised;
 2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 KW;
 3) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse.
 4) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas).

 (5) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud erisuste kasutamiseks annab vallavalitsus projektide läbivaatamise ja kinnitamise käigus.

 (6) Võrguga liitumise ja eraldumisega seotud protsessis tekkinud vaidlused lahendab vallavalitsus.

§ 5.  Kaugkütte võrguga liitumise tingimused ja kord

 (1) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

 (2) Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

 (3) Võrguga liitumiseks esitab soovija (edaspidi liituja) kirjaliku taotluse võrguettevõtjale.

 (4) Liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest.

 (5) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

 (6) Liitumistingimustes määratakse kindlaks:
 1) liitumispunkt;
 2) mõõtesüsteemi asukoht;
 3) võrgu teeninduspiir;
 4) liituja ja võrguettevõtja kohustused;
 5) liitumistasu kalkulatsioon;
 6) liitumistingimuste kehtivusaeg;
 7) muud eritingimused.

 (7) Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik:
 1) investeeringute katmine;
 2) keskkonnanõuete täitmine;
 3) kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine;
 4) põhjendatud tulukus.

 (8) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu, mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks.

 (9) Vallavalitsusel on õigus kontrollida soojusettevõtja tegevuse põhjendatust liitumistaotluse rahuldamisest keeldumisel, liitumistasu määramisel ja lepingutingimuste kehtestamisel.

 (10) Tarbijapaigaldise rajamiseks vajaliku investeeringu näeb ette hoone (kinnistu)omanik.

§ 6.  Kaugkütte võrgust eraldumise tingimused ja kord

 (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu-müügilepingute lõppemisega, s.o liitumise alalist likvideerimist.

 (2) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
 1) kaugkütte kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
 2) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
 3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuule energia, biogaas).

 (3) Eraldumist taotlev tarbija esitab võrguettevõtjale võrgust eraldumiseks kirjaliku taotluse.

 (4) Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

 (5) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

 (6) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

 (7) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.

 (8) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.

3. peatükk Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded 

§ 7.  Kaugkütte kvaliteedinõuete tagamine

 (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud ostu-müügilepingutega määratud tingimustele.

 (2) Konkreetse kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügilepingus.

 (3) Mitteplaanilise soojuskatkestuse pikkus tarbija juures välisõhu temperatuuril alla -5°C võib ulatuda kuni 12 tunnini. Vääramatu jõu (force majeure) olukorras, kui soojusettevõtja ei suuda soojuskatkestust 12 tunni jooksul likvideerida, on tarbija soojusettevõtja vastava nõudmise korral kohustatud oma tarbijapaigaldise soojuskandjast tühjendama.

 (4) Plaanilisi soojuskatkestusi ei alustata, kui välisõhu temperatuur piirkonnas on langenud alla -5°C.

 (5) Soojusallikast väljastatavad ja tarbijapaigaldises tarbitud soojushulgad peavad olema mõõdetud.

 (6) Vallavalitsuse poolt määratud pädeval isikul on õigus kontrollida kaugküttepiirkonnas tegutseva soojusettevõtja poolt võetud kohustuste täitmist ning kvaliteedinõuetest kinnipidamist.

§ 8.  Soojusettevõtja arenduskohustus

 (1) Soojusettevõtja arendab oma võrke, lähtudes üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga.

 (2) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud Rannu aleviku kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

 (3) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

 (4) Võrguettevõtja peab korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja paigaldab oma valduses olevas võrgus projektikohase soojusmõõtesüsteemi koos vajalike abivahenditega omal kulul, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (5) Soojusettevõtja arenduskohustuste täitmist kontrollib Vallavalitsus lähtudes kaugkütteseaduses sätestatust.

§ 9.  Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord

  Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.

4. peatükk Lõppsätted 

§ 10.  Rakendussätted

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Lisa 1 Rannu aleviku kaugküttepiirkond
[RT IV, 07.03.2019, 30 - jõust. 10.03.2019]