KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → Linna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus

KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Finantsjuhtimine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kohtla-Järve Linnavalitsuse palgajuhend
[RT IV, 09.10.2024, 7 - jõust. 12.10.2024, rakendatakse alates 01.10.2024]

Vastu võetud 19.12.2019 nr 64
RT IV, 27.12.2019, 65
jõustumine 01.01.2020

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 19, 35 ja 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 alusel.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.01.2024]

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Kohtla-Järve Linnavalitsuse palgajuhend (edaspidi palgajuhend) reguleerib Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi ametiasutus) teenistujate palga ja töötasu ning seadustest tulenevate lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimusi ja korda.
[RT IV, 09.10.2024, 7 - jõust. 12.10.2024, rakendatakse alates 01.10.2024]

§ 2.   Mõisted

  Palgajuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:
  1) ametiasutuse juht – on linnapea;
[RT IV, 09.10.2024, 7 - jõust. 12.10.2024, rakendatakse alates 01.10.2024]
  2) vahetu juht – on linnapea, abilinnapea, teenistuse juht või linnasekretär;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  2¹) linnavalitsuse liige – on linnapea ja abilinnapead;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.01.2024]
  3) teenistuja – on ametnik või töötaja;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  4) ametnik – isik, kes on Kohtla-Järve linnaga ametiasutuse kaudu avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks;
  5) töötaja – Kohtla-Järve linnaga ametiasutuse kaudu eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  6) ametiisik – füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel;
  7) praktikant – isik, kellega on sõlmitud vastava sisuline leping, et rakendada ametiasutuses kindlal perioodi jooksul õppekava raames rakendatuid teadmisi ja oskusi vastavalt õppeasutuse või muu asutuse poolsele praktikajuhendile;
  8) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht;
  9) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu;
  10) töötasu – tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida ametiasutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale;
  11) põhipalk – teenistuja palga/töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal;
  12) põhipalga vahemik – teenistuskoha põhipalga alam- ja ülemmäära vahemik;
  13) muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest;
  14) tulemuspalk – asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu;
  15) preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu;
  16) lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu;
  17) asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis.

2. peatükk Tasustamine 

§ 3.   Üldsätted

  (1) Teenistujate palkade määramisel ning töötasude kokkuleppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest ja töölepingu seadusest. Põhipalga määramise alus on ametiasutusele kinnitatud eelarve, ametiasutuse teenistuskohtade koosseis ja palgajuhend.

  (2) Ametiasutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.

  (3) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

  (4) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt järgneva arvelduskuu esimesel tööpäeval teenistuja isiklikule arvelduskontole. Arvelduskonto muutumisest on teenistuja kohustatud teavitama Kohtla-Järve Linnavalitsuse finantsteenistust (edaspidi finantsteenistus) ja personalitöötajat. Finantsteenistus väljastab teenistujale ja linnavalitsuse liikmetele igakuiselt enne palga või töötasu maksmist teatise arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (5) Palgajuhendi ülevaatamine toimub ametiasutuse juhtkonna ettepanekul reeglina kord aastas ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.

  (6) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

  (7) Ametiasutus võib maksta vahetu juhi taotluse alusel praktikandile ühekordset tasu teenistujate palga või töötasuga sarnastel alustel.

  (8) Teenistuja ja linnavalitsuse liikme palgalt peetakse kinni maksud ja maksed vastavalt käesoleva palgajuhendi lisale.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

§ 4.   Teenistuskohtade grupid

  (1) Teenistuskohale esitatavate haridus- ja töökogemusnõuete alusel ning vastutusest ja teenistusülesande täitmise iseloomust lähtuvalt määratakse valdavas osas ühesuguste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohad gruppidesse järgmiselt:
  1) teenistujate I palgagrupp – teenindavad teenistuskohad;
  2) teenistujate II palgagrupp – spetsialistid;
  3) teenistujate III palgagrupp – vanemspetsialistid;
  4) teenistujate IV palgagrupp – peaspetsialistid, juhtivspetsialistid;
[RT IV, 09.10.2024, 7 - jõust. 12.10.2024, rakendatakse alates 01.10.2024]
  5) [kehtetu – RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  6) teenistujate V palgagrupp – juhid.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (2) Palgagrupi kuuluvuse eristamiseks ametinimetuses kasutatakse täiendusi: pea-, vanem- ja juhtiv-.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 30.01.2025]

  (3) Teenistuskohti, mida ei ole võimalik palgagrupi kuuluvuse järgi eristada, grupeeritakse alljärgnevalt:
  1) teenindavad teenistuskohad: tehnik-administraator, remonditööline, autojuht, puhastusteenindaja;
[RT IV, 30.12.2023, 37 - jõust. 02.01.2024, rakendatakse alates 01.01.2024]
  2) spetsialistid: protokollija, raamatupidaja, sekretär-asjaajaja, arhiivikorrastaja;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 30.01.2025]
  3) vanemspetsialistid: projektijuht, ehitusprojektijuht, juhtumikorraldaja;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 30.01.2025]
  4) peaspetsialistid: personalijuht, haldusjuht, linnaarhitekt, arhitekt-planeerija, korrakaitseametnik, linnavolikogu kommunikatsioonijuht, sisekontrolör;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 30.01.2025]
  5) juhid: linnasekretär, finantsteenistuse juht, arenguvaldkonna juht, majandusvaldkonna juht, haridusvaldkonna juht.
[RT IV, 09.10.2024, 7 - jõust. 12.10.2024, rakendatakse alates 01.10.2024]

§ 5.   Palga ja töötasu komponendid

  (1) Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu, muutuvpalka ja asendustasu.

  (2) Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse:
  1) öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas;
  2) riigipühal töötamise eest;
  3) ületunnitöö eest.

  (3) Muutuvpalka makstakse:
  1) tulemuspalgana;
  2) preemiana;
  3) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest.

§ 6.   Põhipalga vahemikud

  (1) Teenistujate töö tasustamise aluseks on palgajuhendis kehtestatud palgagrupid.

  (2) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on järgmised:
  1) teenistujate I palgagrupp mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestud töötasu alammäär kuni 1300 eurot;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  2) teenistujate II palgagrupp 1200 kuni 2000 eurot;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  3) teenistujate III palgagrupp 1500 kuni 2400 eurot;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  4) teenistujate IV palgagrupp 2000 kuni 3000 eurot;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  5) [kehtetu – RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  6) teenistujate V palgagrupp 3000 kuni 4200 eurot.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (3) Palgagruppides vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat ja miinimummäärast madalamat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab ametiasutuse juht.

  (4) Põhipalga vahemiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade ja töötasude muutmist.

§ 7.   Põhipalga maksmise tingimused ja kord

  (1) Teenistuja põhipalga määramisel lähtutakse teenistuskoha mõjust ametiasutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, ülesannete keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, teenistuja võimekusest ning vastutusest tööprotsesside eest.

  (2) Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu (välja arvatud muutuvpalk, toetus ja hüvitis) lepitakse töötaja ja ametiasutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokku leppimiseks teeb teenistuja vahetu juht.

  (3) Teenistujale võib katseajal määrata kuni 20% vastava põhipalga vahemiku miinimummäärast madalama põhipalga. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale ja teisele teenistuskohale üleviidud teenistujale, kuid mitte kauem kui kuus kuud.

  (4) Teenistujate põhipalgad vaadatakse üldjuhul üle kord aastas kalendriaasta lõpus. Teenistujate põhipalkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui ametiasutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.

  (5) Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:
  1) teenistuja teenistusalasest edukusest viimasel kahel aastal või;
  2) teenistuja palgapositsioonist palgaastmes või;
  3) teenistuskoha strateegilisest mõjust.

  (6) [Kehtetu – RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

§ 8.   Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

  (1) Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.

  (2) Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast.

§ 9.   Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord

  (1) Tulemuspalka võib maksta ühekordse tasuna kord aastas.

  (2) Tulemuspalka võib maksta detsembrikuus lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal (välja arvatud § 9 lõikes 8 sätestatud korral).

  (3) Teenistujate hindamise ja tulemuste mõõtmise alused on kehtestatud ametiasutuse arengu- ja hindamisvestluste pidamise korras.

  (4) Ametiasutuse eesmärkide ja tulemuste loetelu, mille eest on järgmisel aastal võimalik maksta tulemuspalka, ning soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku arenguvestlusel ning see fikseeritakse ametiasutuse või struktuuriüksuse tööplaanis ja teenistuja arenguvestluste kokkuvõttes.

  (5) Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb teenistuja vahetu juht. Lõpliku otsuse teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb ametiasutuse juht.

  (6) Tulemuspalga maksmisel tuleb käskkirjas näidata selle maksmise põhjendus ning ajavahemik, mille eest tulemuspalk määratakse.

  (7) Tulemuspalka ei maksta:
  1) teenistujale katseajal;
  2) teenistujale, kelle teenistussuhe on peatunud üle poole kalendriaastast;
  3) ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal;
  4) töötajale tööandja töökohustuste või mõistlike korralduste rikkumise kohase kirjaliku hoiatuse saamisel aasta jooksul hoiatuse tegemisest.

  (8) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on ametiasutuse kollektiivne tulemus, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

§ 10.   Täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

  (1) Teenistujale võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest (edaspidi lisatasu), mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.

  (2) Teenistujale lisatasu maksmise ettepaneku teeb ametiasutuse juhile teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema kindlaks määratud teenistusülesanded ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab ametiasutuse juht.

  (3) Lisatasu määratakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu maksmine otsustatakse ja vormistatakse üldjuhul enne lisaülesandeid täitma asumist ametiasutuse juhi käskkirja või töölepinguga, milles fikseeritakse lisaülesanded, lisatasu suurus ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud lisatasu on lubatud ühele teenistujale kuus maksta kuni 50 protsenti teenistuja põhipalgast.

  (5) Lisatasu määratakse ühekordse või perioodilise lisatasuna. Kui on alust eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.

§ 11.   Asendustasu maksmise tingimused ja kord

  (1) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

  (2) Kirjaliku ettepaneku ametiasutuse juhile teenistuja ülesannete andmiseks teisele teenistujale teeb vahetu juht. Ülesannete määramise ja asendustasu maksmise ulatuse otsustab ametiasutuse juht.

§ 12.   Preemia maksmise tingimused ja kord

  (1) Teenistujatele võib maksta preemiat kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

  (1¹) Kauaaegse laitmatu teenistuse eest määratakse preemia järgmiselt:
  1) 10-aastase teenistuse eest 300 eurot;
  2) 15-aastase teenistuse eest 450 eurot;
  3) 20-aastase teenistuse eest 600 eurot;
  4) 25-aastase teenistuse eest 750 eurot;
  5) 30-aastase teenistuse eest 900 eurot;
  6) 35-aastase teenistuse eest 1050 eurot;
  7) 40-aastase teenistuse eest 1200 eurot;
  8) 45-aastase ja pikema teenistuse eest (iga viie aasta järel) 1500 eurot.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (2) Ametiasutuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

  (3) Otsus preemia maksmiseks teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest või erakordse saavutuse või projekti lõpetamise eest peab olema põhjendatud.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (4) Preemia maksmine toimub selleks õigust omava isiku käskkirja alusel.

  (4¹) Preemiat võib maksta järgmiste teenistusalaste saavutuste eest:
  1) linna strateegiate elluviimist tagavate tegevuste või ametiasutuse tegevusvaldkonnas kitsamate prioriteetsete ülesannete silmapaistev ja väga hea täitmine;
  2) eriti heade ideede või lahenduste leidmine linna ees seisvate väljakutsete lahendamisel;
  3) pikaajaline silmapaistev panus linna strateegiate elluviimisse või ametiasutuse tegevusvaldkonna või teenistuskoha töövaldkonna arendamisse;
  4) muu märkimisväärne tööalane saavutus.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (5) Katseajal ja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal preemiat ei maksta.

  (6) Samade täiendavate teenistusülesannete täitmisega seoses teenistujale lisatasu ja preemiat samaaegselt ei maksta.

§ 13.   Tasustamine välisprojekti raames

  (1) Välisprojektis palga või töötasu arvestamise ja maksmise tingimuseks on, et palk või töötasu on käsitletav kas rahalise või mitterahalise abikõlbliku kuluna või on ette nähtud linna eelarves projektiga seotud lisafinantseeringu vahenditest.

  (2) Põhikohal täistööajaga töötaval teenistujal, kes teeb välisprojekti raames lisatööd, on välisprojekti raames töötamise ajal lubatud kas:
  1) suurendada põhipalka või;
  2) saada lisatasu projekti heaks töötatud tundide eest või;
  3) saada töötasu töö- või võlaõigusliku lepingu alusel.

  (3) Välisprojekti raames teostatava lisatöö tasustamine teenistujale, kes töötab põhikohal täistööajaga, on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tasustamise liikide rakendamisel järgmistel tingimustel:
  1) põhipalga suurendamine, lisatasu või töö- või võlaõigusliku lepinguga kokkulepitud töötasu ühes kuus kokku võib moodustada kuni 50 protsenti teenistuja põhipalgast;
  2) teenistuja tööaeg erinevates välisprojektides võib moodustada kokku kuni 50 protsenti seaduses sätestatud kuu täistööajast.

  (4) Välisprojekti meeskonna koosseis (projekti eest vastutava isiku ja meeskonnaliikmete nimed), projektijärgsed ülesanded, projektis töötamise periood ja projekti töö tasustamine vormistatakse ametiasutuse juhi käskkirjaga ja töötajatega lepitakse kokku ka töölepingus (sealhulgas võlaõiguslikus lepingus).

  (5) Välisprojekti raames töötatud aja kohta on kohustus pidada välisprogrammiga ette nähtud tööajatabelit. Kui välisprojekti rahastaja ei ole tööajatabeli vormi ette andnud, peetakse töötatud aja kohta tööajatabelit ametiasutuses kasutusel oleva vormi kohaselt.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud tasud kaetakse välisprojekti eelarves töötasudeks ettenähtud vahenditest.

  (7) Põhipalga suurendamisel arvutatakse välisprojekti raames tehtud töö eest makstav tasu kuu töötundide ja projekti tööajatabelis kajastatud töötundide alusel.

  (8) Lisatasu välisprojekti heaks töötatud lisatundide eest arvutatakse projekti tööajatabelis kajastatud töötundide ning projektis lubatud abikõlbliku tunnitasu alusel.

  (9) Töö- või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu arvutatakse välisprojekti töös osaletud päevade või tundide ning lepingus kokkulepitud töötasu ja projektis lubatud abikõlblike kulude alusel.

  (10) Välisprojekti töös osalemise perioodil projektitöö eest käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel tasu saavale teenistujale muid lisatasusid ei määrata. Tulemuspalka võib välisprojekti tulemuste saavutamise eest määrata välisprojekti lõppedes, tulemuspalka põhikohal täidetavate teenistusülesannete täitmise eest võib määrata üldistel alustel.

§ 14.   Tasustamine tööalasel koolitusel, teenistuslähetusel osalemise ja teenistusülesannete täitmise takistuse korral
[Kehtetu – RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

3. peatükk Hüvitised, soodustused ja puhkus 
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

§ 15.   Side- ja transpordikulude hüvitamine

  (1) Teenistujatele võib hüvitada mobiiltelefoni kulud ja isikliku sõiduauto töö- või ametisõitudeks kasutamise kulud või vajadusel võimaldada kasutada ametiautot. Kulude hüvitamise ja ametiauto kasutamise vajaduse üle otsustab ja hüvitise määrab ametiasutuse juht käskkirjaga.
[RT IV, 09.10.2024, 7 - jõust. 12.10.2024, rakendatakse alates 01.10.2024]

  (1¹) Side- ja transpordikulude hüvitamise linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele otsustab Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi volikogu).
[RT IV, 09.10.2024, 7 - jõust. 12.10.2024, rakendatakse alates 01.10.2024]

  (2) Teenistujatele, kellele lubatakse teenistusülesandeid täita või koolitusele sõita isikliku sõiduautoga, hüvitatakse kulud ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta hüvitisega kuni 0,4 eurot, kuid mitte rohkem kui 450 eurot kalendrikuus, kuludokumendi esitamisel.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

§ 15¹.   Puhkusetasu ja muude eemalolekute tasude arvestamise ja maksmise kord
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (1) Teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni ning linnavalitsuse liikmetele töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (2) Teenistuja ja linnavalitsuse liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

  (3) Puhkuse, staažipuhkuse, tervisepäevade, õppepuhkuse, tööalasel koolitusel osalemise, lähetuse, tööülesannete lühiajalise mittetäitmise korral isikliku või perekondliku takistuse tõttu kestvusega kuni kolm tööpäeva kalendriaastas ühe sündmuse kohta ning reservväelasena Kaitseväe õppekogunemiste osalemise ajaks kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses pikkusega kuni üks kuu säilitatakse teenistujale ja linnavalitsuse liikmele põhipalk. Päevatasu alusel arvutatakse teenistujale ja linnavalitsuse liikmele puhkusetasu üksnes juhul, kui sel alusel arvutatav puhkusetasu on teenistuja või linnavalitsuse liikme jaoks soodsam.

  (4) Puhkusetasu kantakse teenistuja või linnavalitsuse liikme isiklikule arvelduskontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja või linnavalitsuse liikme soovi korral järgmisel palgapäeval.

  (5) Juhul, kui teenistuja või linnavalitsuse liikme puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja või linnavalitsuse liikme puhkus teenistuja ajutise töövõimetuse tõttu ravikindlustuse seaduse tähenduses ning teenistujale või linnavalitsuse liikmele on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgmise kuu või järgmiste kuude palgast või töötasust.

  (6) Teenistujale ja linnavalitsuse liikmele makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse tähenduses alates teisest päevast kuni Tervisekassa poolt hüvitatava päevani teenistuja keskmise töötasu või palga 70 protsendi ulatuses.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

§ 16.   Hüvitis teenistuja töövõime säilitamise ja tervise taastamiseks

  (1) Teenistujale võib töövõime ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses. Vähem kui kuuekuulise pideva ametiasutuses töötamise korral võib hüvitist maksta kuni teenistuja poole kuu põhipalga ulatuses.

  (2) Teenistuja töövõime säilitamise ja tervise taastamise hüvitise määrab ametiasutuse juht käskkirjaga.

§ 17.   Sotsiaalsed garantiid
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (1) Teenistujatele makstakse linnapea käskkirja alusel hüvitisi järgmistel juhtudel:
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  1) abiellumise või kooselu registreerimise puhul (abielutunnistuse või kooselu registreerimise tunnistuse esitamisel) kuni 500 eurot;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  2) lapse sünni või lapsendamise puhul (sünnitunnistuse või lapsendamise tunnistuse esitamisel) kuni 500 eurot ühe lapse kohta;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  3) juubeli puhul alates 50-aastaseks saamisest iga viie aasta tagant kuni 500 eurot;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.01.2025]
  3¹) sünnipäeva puhul 100 eurot;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.01.2025]
  4) abikaasa, registreeritud elukaaslase, otsejoones ülenejate, alanejate sugulaste ning külgjoone sugulaste surma puhul kuni 500 eurot;
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]
  5) teenistuja surma korral kuni 1000 eurot tema pereliikmele, kes korraldab matust surmatunnistuse esitamisel.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmist rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud hüvitist makstakse kuni üks kord kalendriaastas.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 31 sätestatud hüvitisi ei maksta korraga samal aastal.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sündmuse saabumisel katseajal on katseajal oleval teenistujal õigus samas lõikes sätestatud hüvitisi saada peale katseaja edukat läbimist.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

§ 17¹.   Tervisepäevad
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (1) Teenistujal, kelle katseaeg on möödunud, on vahetu juhi nõusolekul õigus kasutada kalendriaasta jooksul kuni kolm tervisepäeva. Tervisepäevade nõue aegub samal kalendriaastal, mille eest tervisepäevi arvestatakse.

  (2) Tervisepäeva kasutamisest tuleb vahetu juhile teada anda hiljemalt kaks tööpäeva enne tervisepäeva kasutamist.

  (3) Tervisepäeva kasutamist ei ole vaja põhjendada, kuid teenistuja peab tagama, et tervisepäeva kasutamisel tema teenistusülesanded ei kannata. Vahetul juhil on õigus keelduda tervisepäeva andmisest, kui see oluliselt takistaks teenistuse, linnakantselei või ametiasutuse tööd.

  (4) Tervisepäeva on lubatud võtta ainult tööpäeval.

  (5) Tervisepäevade tasustamisel lähtutakse palgajuhendi § 15¹ lõikest 3.

  (6) Ajutise töövõimetuse korral ravikindlustuse seaduse tähenduses ei ole teenistujal õigus tervisepäevi kasutada ega saada nende eest hüvitist.

  (7) Linnapea võib käskkirjaga kehtestada tervisepäevade kasutamise ja hüvitamise täpsema korra.

  (8) Linnavalitsuse liikmetel on õigus kasutada tervisepäevi teenistujatega samadel alustel. Linnapea tervisepäevade kasutamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

§ 17².   Staažipuhkus
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (1) Teenistujal, kes on ametiasutuses töötanud katkematult vähemalt kolm aastat, tekib õigus kasutada staažipuhkust alljärgnevalt:
  1) kolmanda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni üks staažipuhkuse päev aastas;
  2) neljanda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni kaks staažipuhkuse päeva aastas;
  3) viienda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni kolm staažipuhkuse päeva aastas;
  4) kuuenda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni neli staažipuhkuse päeva aastas;
  5) seitsmenda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni viis staažipuhkuse päeva aastas;
  6) kaheksanda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni kuus staažipuhkuse päeva aastas;
  7) üheksanda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal ja igal järgmisel kalendriaastal kuni seitse staažipuhkuse päeva aastas.

  (2) Staažipuhkuse kasutamisest tuleb vahetule juhile teada anda samadel alustel nagu põhipuhkuse kasutamisest.

  (3) Staažipuhkuse nõue aegub samal kalendriaastal, mille eest puhkust arvestatakse. Töölepingu lõppemise või teenistuse või ametist vabastamise korral ei hüvitata väljateenitud staažipuhkust.

  (4) Staažipuhkust on lubatud võtta ainult tööpäevadel.

  (5) Staažipuhkuse tasustamisel lähtutakse palgajuhendi § 15¹ lõikest 3.

  (6) Ajutise töövõimetuse korral ravikindlustuse seaduse tähenduses ei ole teenistujal õigus staažipuhkust kasutada ega saada selle eest hüvitist.

  (7) Linnapea võib käskkirjaga kehtestada staažipuhkuse kasutamise ja hüvitamise täpsema korra.

  (8) Linnavalitsuse liikmetel on õigus kasutada staažipuhkust teenistujatega samadel alustel. Linnapea staažipuhkuse kasutamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

§ 17³.   Prillide maksumuse hüvitamine
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (1) Teenistujale hüvitatakse prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrusele nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

  (2) Täpsema korra prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamiseks kehtestab linnapea käskkirjaga.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

§ 17⁴.   Tervise- ja spordikulude hüvitamine
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.01.2024]

  Teenistujale ja linnavalitsuse liikmetele hüvitatakse tervise edendamiseks tehtud tervise- ja spordikulud 400 eurot kalendriaastas. Hüvitatavate kulude loetelu, kvartaalse piirmäära ning kulude hüvitamise täpsema korra kehtestab linnapea käskkirjaga.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.01.2024]

4. peatükk Palgajuhendi rakendamine 

§ 18.   Linnavalitsuse liikmete tasustamine
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (1) Linnavalitsuse liikmete tasu määrab volikogu.
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (2) [Kehtetu – RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]

  (3) [Kehtetu – RT IV, 16.07.2022, 2 - jõust. 19.07.2022]

  (4) [Kehtetu – RT IV, 16.07.2022, 2 - jõust. 19.07.2022]

  (5) [Kehtetu – RT IV, 16.07.2022, 2 - jõust. 19.07.2022]

§ 19.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.

Lisa Palgalt ja töötasult makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed ning maksmisega kaasnev kaitse
[RT IV, 07.03.2025, 9 - jõust. 10.03.2025, rakendatakse alates 01.02.2025]