Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Avinurme valla jäätmehoolduseeskiri

Avinurme valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Avinurme Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.05.2018
Avaldamismärge:RT IV, 07.04.2016, 24

Avinurme valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 22.03.2016 nr 41

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala ja eesmärk

 (1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle Avinurme vallas.

 (2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine.

 (3) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes.

§ 2.  Jäätmehoolduse arendaja

 (1) Jäätmehoolduse arendamist Avinurme valla haldusterritooriumil korraldavad Avinurme vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Avinurme vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi jäätmehoolduskeskus) vastavalt põhikirjale ja halduslepingule.

 (2) Jäätmehoolduskeskuse ülesanne vallas on:
 1) piirkonnas tekkivate olmejäätmete käitlemise korraldamine;
 2) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni koostamise ja läbiviimise ettevalmistamine;
 3) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamine ja tulemuste kinnitamine;
 4) piirkonna kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja jäätmekäitlejale üleandmise korraldamine;
 5) valla/linna jäätmehoolduseeskirja rakendamise korraldamine;
 6) jäätmekava koostamine kõigi liikmeks olevate omavalitsuste haldusterritooriumi kohta;
 7) jäätmete liigiti kogumise edendamine;
 8) jäätmehooldusalaste arendustegevuse ja koolituse korraldamine.

§ 3.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.
 1) jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või kohustunud seda tegema;
 2) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduse poolest samalaadsed jäätmed, jäätmekoodiga 20 03 01;
 3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
 4) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed);
 5) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;
 6) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt;
 7) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, eeskätt aia- ja haljastusjäätmed ning toidujäätmed;
 8) biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed aia- ja haljastusjäätmed, kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
 9) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (sh need mis sisaldavad asbesti) ning väljaveetud pinnas;
 10) suurjäätmed on äravedamise eesmärgil kogumismahuti kõrvale paigutatud rasked ja kogukad jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas;
 11) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
 12) jäätmete kogumismahuti on standardne jäätmete kogumiseks kasutatav kogumismahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
 13) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkulepe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
 14) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil;
 15) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav anum;
 16) korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja nende transportimine nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta;
 17) veopiirkond on käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
 18) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
 19) ) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuste käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
 20) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise, sh vahendamine või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
 21) jäätmevedaja on isik, kes korraldab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta;
 22) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete käitlemiseks ja jäätmevaldaja kohustuse selle eest tasumiseks;
 23) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale jäätmete käitlemise eest makstav tasu;
 24) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve.

2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (3) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumine peab olema korraldatud kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohalt ja majanduslikult teostatav. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmed:
 1) ohtlikud jäätmed;
 2) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sh romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud, põllumajandusplast;
 3) suurjäätmed;
 4) ehitus-ja lammutusjäätmed;
 5) metallid;
 6) tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed;
 7) paber ja kartong;
 8) pakendid;
 9) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
 10) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
 11) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.

 (4) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning pakendite kogumismahutisse on keelatud panna:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 3) vedelaid jäätmeid;
 4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
 5) suurjäätmeid;
 6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
 7) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
 8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 10) radioaktiivseid jäätmeid;
 11) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud omadusega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratud vastuvõtukohad) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (6) Kuum tuhk kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahendisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.

 (7) Halvasti lõhnavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada kilest prügikotti, et jäätmed ei levitaks halba lõhna ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks konteinereid.

 (8) Jäätmete käitlemine, sh põletamine selleks mitte ette nähtud kohas on keelatud. Lubatud on ainult biolagunevate jäätmete kompostimine oma kinnistul ning puhta paberi, papi ja puidu põletamine. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

 (9) Aia- ja pargijäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemisel tuleb kooskõlastada lõkkekoha asukoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed asukohajärgse päästekeskusega.

 (10) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat on keelatud.

§ 5.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
 2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
 3) vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendite, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist olmejäätmete hulka;
 4) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
 5) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud;
 6) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete kogumismahutisse tuleb jäätmed haisu ja reostuse leviku, sh kogumismahuti tühjendamisel jäätmete lendumise tõkestamiseks paigutada pakitult;
 7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või jäätmekogumiskohtadesse v.a. korraldatud jäätmeveo korral. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav valla koduleheküljel ja www.iejhk.ee.

 (2) Avaliku ürituse korraldaja vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Selle tagamiseks on ta kohustatud varustama ürituse läbiviimise paiga piisaval arvul kogumismahutitega.

 (3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks.

§ 6.  Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

§ 7.  Kogumismahutile esitatavad nõuded

 (1) Kogumismahuti peab tagama:
 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
 3) lekete vähendamine.

 (2) Kogumismahutina võib kasutada:
 1) suletavaid käsitsi teisaldavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
 2) muid (1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
 3) kuni 150-liitriseid kilekotte (mitte üle 10 kg), mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.

 (3) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

 (4) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (5) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, va juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega. Erandkorras ja kokkuleppel võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole krundi või kinnistu piire, kui see on vajalik näiteks parem ligipääsetavuse tagamiseks.

 (6) Jäätmete kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (7) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse.

 (8) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu.

 (9) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmevedaja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.

 (10) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.

 (11) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.

 (12) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

1. jagu Üldsätted 

§ 8.  Korraldatud jäätmeveo eesmärk

  Käesoleva peatüki eesmärk on kindlaks määrata:
 1) korraldatud jäätmeveo piirkond;
 2) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
 3) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku hanke korraldaja ja vedaja valiku tingimused;
 4) teenuse osutaja valiku, avalikkuse teavitamise ja ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu sõlmimise kord;
 5) jäätmevaldajate ja vedaja vaheline jäätmekäitluslepingute sõlmimise ja korraldatud jäätmeveost vabastamise kord;
 6) vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.

§ 9.  Korraldatud jäätmeveo ulatus ja veopiirkond

 (1) Liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik Avinurme alevikus ning osaliselt Avinurme valla külades vastavalt Avinurme valla jäätmevaldajate registrile.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle käesoleva eeskirjas sätestatud tingimustel.

 (3) Käesolevas paragrahvis lõikes 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala moodustab ühise korraldatud jäätmeveo veopiirkonna koos Tabivere, Palamuse, Alatskivi, Jõgeva, Torma, Saare ja Vara valdade ning Mustvee ja Kallaste linnade jäätmeveo kohustusega aladega.

 (4) Veopiirkonnas veab jäätmeid teenuse kontsessiooni korras valitud jäätmevedaja.

§ 10.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmeid (jäätmekood 200301).

 (2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.

§ 11.  Jäätmevedaja leidmine

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni korraldab jäätmehoolduskeskus juhindudes jäätmeseaduses ning riigihangete seaduses kehtestatule ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenusel riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

§ 12.  Vedajalt jäätmete vedamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine

 (1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on õigus ennetähtaegselt vedajalt ära võtta korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamine konkreetses veopiirkonnas:
 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud jäätmehoolduskeskuse juhatuse otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
 3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate mahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
 4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut.

 (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab jäätmehoolduskeskus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Nimetatud selgitus tuleb jäätmevedajal esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

 (3) Juhul, kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab jäätmehoolduskeskus vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

 (4) Jäätmevedaja ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, mil teenuste kontsessiooni tulemusena välja selgitatud uus vedaja vastavas veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.

2. jagu Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord 

§ 13.  Teenustasu suuruse määramise kord

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude eest.

 (2) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt vedaja esitatud arvetele.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu ühikmaksumus pannakse paika jäätmeveo teenuse kontsessiooniga.

 (4) Teenustasu kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud kogumismahuti mahust ja veosagedusest ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast.

 (5) Teenustasu sisaldab kõiki vedajapoolseid kulutusi kogumismahuti tühjendamise ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sh vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid, jäätmekäitluslepingu sõlmimist, peatamist, jätkamist, lõpetamist, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamist ja edastamist, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamist ja edastamist.

 (6) Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus, kui kogumismahuti ei ole jäätmevaldaja omanduses või kui jäätmevaldaja ei rendi teiselt ettevõttelt kogumismahutit.

§ 14.  Teenustasu suuruse muutmise kord

 (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.

 (2) Jäätmevedaja võib taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas objektiivsete asjaolude esinemisel, mis oluliselt mõjutavad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veotasu või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas. Objektiivseteks asjaoludeks loetakse asjaolusid, mis on seotud hanke esitamise järgselt kehtestatud jäätmete vastuvõtu hinnaga jäätmekäitluskohas või veoteenust mõjutavate kuludega. Veoteenuse all mõistetakse jäätmete kogumist veopiirkonnas ja sõitu jäätmekäitluskohta.

 (3) Jäätmevedaja poolt esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) milliseid teenustasusid jäätmevedaja suurendada/vähendada soovib;
 2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid muuta;
 3) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused koos taotletavate teenustasude kalkulatsiooniga näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga.

 (4) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus esitatakse jäätmehoolduskeskusele ja vallavalitsusele, kes vaatavad taotluse läbi 60 päeva jooksul. Vallavalitsusel ning jäätmehoolduskeskusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja –dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks võib vallavalitsus ning jäätmehoolduskeskus jätta taotluse läbi vaatamata või rahuldamata.

 (5) Jäätmevedaja makstava korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise otsustavad ühise veopiirkonna moodustavate omavalitsuste linna- või vallavalitsused. Teenustasu muutmine jõustub, kui selle on heaks kiitnud kõik ühise jäätmeveopiirkonna moodustavate omavalitsuste linna- ja vallavalitsused.

 (6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.

§ 15.  Lisateenused

 (1) Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 16.  Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele käesoleva eeskirjas paragrahvis 9 sätestatud veopiirkonnas.

 (2) Kui kortermajade (kus ei ole moodustatud korteriühistut) korteriomanikud ja muud tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, ei loeta mittevastutajaid isikuid mitteliitunuks.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.

§ 17.  Jäätmevaldaja liitunuks lugemine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte.

§ 18.  Jäätmekäitluslepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

 (1) Jäätmevedaja sõlmib vastavas veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimused.

 (2) Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima vedaja nimel jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguid.

 (3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse (lisa 1). Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 19.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus tema korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, kui:
 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
 2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (sh suvila omanikud) 1. maist kuni 30.septembrini.

 (2) Kirjalikus vormikohases taotluses (lisa 2) märgitakse ära:
 1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning jäätmete asukoha majapidamise aadress;
 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
 3) ajaperiood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini);
 4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (lisa 3), et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

 (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

§ 20.  Taotluse menetlemine

 (1) Vallavalitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Vallavalitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise oma korraldusega. Korralduses sätestatakse info taotleja jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta või põhjendus taotluse tagasilükkamise kohta. Taotluse menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva taotluse esitamisest. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Menetlemise tähtaja pikendamisest tuleb informeerida taotlejat.

 (2) Vallavalitsus teavitab jäätmeveoettevõtet jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajatest ja jäätmeveo tingimustest viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.

 (3) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõppeb korralduses märgitud tähtaja möödumisel. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus mitteliitunuks lugemise kohta.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse.

 (6) Vallavalitsusel on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja:
 1) ei esita õigeaegselt käesoleva määruse § 19 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust;
 2) on esitanud valeandmed;
 3) ei viibi mitteliitumise perioodil väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda.

4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine, vedamine ja kõrvaldamine 

§ 21.   Jäätmete kogumine

 (1) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
 1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
 2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
 3) tiheasutusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

 (2) Juhul kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik ei ole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tegeliku tühjendamise korral.

 (3) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on mahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida mahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.

§ 22.   Jäätmete vedamine

 (1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

 (2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00-6.00.

 (3) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.

 (4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

 (5) Käesoleva paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava kontsessiooni hankedokumentides.

§ 23.  Jäätmekäitleja kohustused

 (1) Jäätmekäitleja, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

 (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sh nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 24.  Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmete käitluskohad

 (1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.

 (2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sh neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (3) Avinurme valla haldusterritooriumil tekkinud jäätmeid käideldakse lähimas nõuetekohases jäätmekäitluskohas. Jäätmekäitluskohta ei ole lubatud ladestamisele viia eelnevalt sorteerimata jäätmeid.

 (4) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (5) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, v.a oma kinnistu biolagunevate jäätmete (aia- ja toidujäätmed) kompostimine omal kinnistul ja puhta paberi, papi ja puidu põletamine.

 (6) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.

4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded 

§ 25.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõtjale.

 (4) Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid võetakse vastu ohtlike jäätmete kogumispunktis (lisa 4) või saab ära anda korraldataval ohtlike jäätmete kogumisringil.

 (5) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.

 (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike läbiimbumist.

 (7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

 (8) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

 (9) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

 (10) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.

§ 26.  Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
 1) klaas;
 2) plastik:
 3) paber ja kartong;
 4) metall;
 5) puit.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteinerisse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult (lisa 4).

 (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses, st müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

 (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.

 (5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutus-organisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.

 (6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite tagasikogumise konteinerpargi võrgustiku abil.

 (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega.

§ 27.  Paberi ja kartongi jäätmete käitlemine

 (1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmekogumiskohale üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teisi liiki jäätmeid (lisa 4).

 (2) Kui asutustes tekib paberit ja kartongi eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb need eraldi koguda ja omada selleks vastavat kogumismahutit.

 (3) Vähemalt 10 korteriga elamu peab omama paberi ja kartongi kogumiseks vastavat

§ 28.  Suurjäätmete käitlemine

 (1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja.

 (2) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle piirkonda ehitatud jäätmekogumiskohtadesse, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele (lisa 4).

§ 29.  Probleemtoodete käitlemine

 (1) Probleemtooted on:
 1) patareid ja akud;
 2) mootorsõidukid ja nende osad, sh rehvid;
 3) PCB-sid (toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid) sisaldavad seadmed;
 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
 5) vanarehvid;
 6) põllumajandusplast.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta (lisa 4).

 (3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (4) Vanarehvid tuleb üle anda piirkonda rajatud jäätmekogumiskohta või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.

 (5) Tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetele ja vanarehvidele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist.

 (6) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

 (7) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.

 (8) PCB-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud korrale.

 (9) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

§ 30.  Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine

 (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

 (2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu.

 (3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmekogumiskohale või lähimasse nõuetekohasesse jäätme-käitluskohta (lisa 4).

§ 31.  Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

 (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastusjäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida oma kinnistul. Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada kompostmist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (2) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostinõud ja –anumad on soovitav asetada naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (3) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides.

 (4) Piirkonna haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastuse biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida olemasolevatel või rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades.

 (5) Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. Heitvee setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.

 (6) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

 (7) Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

 (8) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.

 (9) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.

§ 32.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed, kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Avinurme valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).

 (3) Diskreetset vanapaberit, s.o isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.

 (4) Bioloogilisi jäätmeid – operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, vereülekandesüsteemid, ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal, muud patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed - peab käitlema järgmiselt:
 1) bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mille on markeering «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev;
 2) bioloogilised jäätmed tuleb iga päev viia tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

 (5) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, jms) tuleb asetada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Täitunud kanistri mass ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev. Kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

 (6) Nakkusohtlikke jäätmeid nagu verega või teisi potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikga saastunud meditsiinitarbeid ja muid nakkusohtlikke jäätmeid peab käitlema järgmiselt:
 1) tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev;
 2) nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmehoidlasse ning paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti.

 (7) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (8) Ravimijäätmed, st jäätmed, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga «Ravimijäätmed». Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi orginaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

 (9) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga ,,Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.

 (10) Kemikaalide jäätmed, st ohtlike kemikaalide jäägid, tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, märgistusega “Kemikaalide jäätmed”, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

 (11) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid kõrvaldada ise, vaid peavad kõik käesoleva paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

 (12) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse kuidas neid juhiseid järgida.

§ 33.  Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmehoidlale

 (1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmehoidla peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) jäätmehoidla tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
 2) jäätmehoidla peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
 3) jäätmehoidla siseviimistlus peab võimaldama hoidla niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
 4) hoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
 5) ruum peab olema ventileeritav;
 6) ruum peab olema lukustatav.

 (2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmehoidla peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

§ 34.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda eraldi järgmiste jäätmeliikide kaupa:
 1) puit;
 2) paber ja papp;
 3) metallijäätmed:
 4) mineraaljäätmed;
 5) asfalt;
 6) kile;
 7) ohtlikud jäätmed.

 (3) Mitteohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete taaskasutamist. Kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele (lisa 4).

 (4) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.

 (5) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sh. jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva eeskirja ja seaduse alusel nõutav.

§ 35.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse mahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

 (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
 4) saastunud pinnas.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

 (4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega ka teiste tahkete jäätmete hulka.

 (5) Ohtlike ehitusjäätmete konteinerid peavad olema lukustatavad.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kes omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

 (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.

5. peatükk Jäätmete taaskasutamise eesmärgid 

§ 36.  Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

 (1) Segaolmejäätmete kogumiseks nende tekkekohas on aastateks 2020 eesmärk liita jäätmetekkekohtadest 90% korraldatud jäätmeveoga ning suunata taaskasutusse 50% jäätmehoolduskeskuse piirkonnas tekkivate olmejäätmete kogumassist.

 (2) Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise eesmärgiks 2016. aastal on pakendikonteinerite võrgustiku täiendamine ja aastaks 2020 vähemalt 60% pakendijäätmete kogumassist ringlusesse suunata. Selleks tuleb elanikkonda pakendijäätmete liigiti kogumisest rohkem teavitada.

 (3) Paberi ja kartongi taaskasutamise eesmärgiks on liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. 2016.aastast on tekkekohas paberi ja kartongi jäätmete kogumine minimaalses mahus õigusaktidega sätestatud.

 (4) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on 2020. aastaks vähendada biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmetes 20 massiprotsendini. Järgnevatel aastatel on vajalik alustada biolagunevate jäätmete liigiti kogumisega tekkekohas. Võimalusel kompostida omal kinnistul, kui kinnistu suurus seda lubab, ning olemasolevatel/loodatavatel kompostimisplatsidel. 2020. a. lõpuks peab olema käivitunud biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine. Korrusmajade juures on soovituslik võtta koostöös korteriühistutega kasutusele ühised biolagunevate jäätmete kompostrid kortermajade elanike jäätmete jaoks või koostöös jäätmevedajatega leida parem lahendus nende käitlemiseks. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ehk elanikud ise. Parema arusaamise ja edukama tulemuse tagamiseks peab elanikkonda pidevalt teavitama, sealjuures tegelema tarbimisharjumuste muutmisega.

 (5) Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on vähemalt aastani 2020 koguda jäätmekogumiskohas ning pidev teavitustöö äraandmise võimaluste kohta.

 (6) Plasti, metalli, klaasi, puidu, tekstiili taaskasutamise eesmärgiks on vajadusel soetada jäätmekogumiskohta inventari ja luua tingimusi, et oleks võimalik ära anda plasti, metalli, klaasi, puitu ja tekstiili. Lisaks tekitada võimalus kasutatud, kuid korraliku mööbli, elektri- ja elektroonikaseadmete ning kasutatud rõivaste äraandmiseks.

 (7) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2020 suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning läbi viia jäätmete kohtsorteerimine. Kindlasti koguda eraldi eterniiti.

6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 37.  Jäätmekäitluskoht

 (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.

 (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 38.  Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

 (3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.

 (4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

7. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 39.  Järelevalve teostamine

  Käesoleva eeskirja täitmise üle teostab pidevat järelevalvet vallavalitsus.

§ 40.  Vastutus

  Eeskirjaga nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120-126 ja pakendiseaduses §-de 29-31 alusel.

§ 41.  Keskkonnasaastatuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 42.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Avinurme Vallavolikogu 28.veebruar 2011 määrus nr 37 „Avinurme valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“ tunnistada kehtetuks.

 (2) Avinurme Vallavolikogu 28. veebruar 2011 nr 38 ,,Korraldatud jäätmeveo tingimused Avinurme vallas“ tunnistada kehtetuks.

§ 43.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1.oktoobril 2016.a.

Anne Paas
volikogu esimees

Lisa 1 Ühismahuti kasutamise taotlus

Lisa 2 Taotlus jäätmekäitlusest vabastamiseks

Lisa 3 Kinnitus jäätmekäitluse kohta

Lisa 4 Piirkonna jäätmete vastuvõtukohad

Lisa 5 Jäätmeveo piirkond

/otsingu_soovitused.json