Rapla valla põhimäärus
Vastu võetud 29.03.2018 nr 19
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Rapla valla põhimääruses sätestatakse:
1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
2) volikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord;
3) volikogu fraktsioonide moodustamise kord ja pädevus;
4) volikogu komisjonide ja osavallakogude moodustamise kord ja tegevuse alused;
5) vallavanema valimise ja vallavalitsuse moodustamise kord ning vallavalitsuse pädevus;
6) valla ametiasutuse moodustamise kord;
7) valla ametiasutuse hallatavate asutuste asutamise kord;
8) valla arengukava, eelarvestrateegia, eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
9) siseauditeerimise üldine töökorraldus;
10) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;
11) valla esindamise kord;
12) valla tegevuse muud olulisemad põhimõtted.
§ 2. Osavallad
(1) Rapla valla koosseisus on moodustatud Juuru osavald ja Kaiu osavald.
(2) Osavalla põhimääruse kinnitab volikogu.
2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE
§ 3. Valla sümbolid
(1) Rapla valla sümbolid on Rapla valla vapp ja Rapla valla lipp.
(2) Rapla valla sümbolid kinnitab volikogu.
(3) Osavallal on oma sümboolika, mille kasutamine reguleeritakse osavalla põhimääruses.
(4) Rapla valla vapi ja lipu kasutamine käesolevas määruses loetlemata juhtudel toimub vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.
(5) Rapla valla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.
§ 4. Valla vapi kasutamine
Rapla valla vappi kasutatakse:
1) volikogu, vallavalitsuse ja osavallakogu väljaantavatel dokumentidel ja pitseritel;
2) Rapla valla autasudel, tänukirjadel ja meenetel ning ametlikel trükistel;
3) valla piiritähistel, sealhulgas liikluskorraldusvahenditel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks vastava ürituse või projektitoetust Rapla vallalt.
§ 5. Valla lipu kasutamine
(1) Rapla valla lipp heisatakse:
1) alaliselt Rapla vallavalitsuse ja piirkonna teenuskeskuse hoonel;
2) ajutiselt Rapla valla keskväljakul;
3) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel.
(2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Rapla valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.
(3) Rapla valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud valla lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
(4) Kui Rapla valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust.
(5) Rapla valla lipu kujutist võib kasutada valla meenetel.
§ 6. Rapla valla tunnustusavaldused
Rapla valla antava tunnustuse tingimused ja korra kehtestab volikogu.
3. peatükk VOLIKOGU
1. jagu Üldsätted
§ 7. Volikogu liige
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu ja volikogu komisjoni liikmele, välja arvatud Riigikogu liikmele, volikogu ja komisjoni tööst osavõtu ja ülesannete täitmise eest hüvitust või tasu makstakse volikogu kehtestatud määras ja korras.
(3) Volikogu liikmel on õigus:
1) saada Rapla vallavalitsuse kantselei (edaspidi vallakantselei) kaudu volikogu, osavallakogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid, õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
2) informeerida vallakantselei kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast;
3) kasutada volikogu liikme tööd puudutavates küsimustes vallakantselei teenuseid.
§ 8. Volikogu töökord
Volikogu töökorraldus reguleeritakse volikogu kehtestatavas volikogu töökorras.
2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed)
§ 9. Volikogu esimehe valimine
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.
(2) Volikogu esimehe valimised uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Rapla valla valimiskomisjon.
(3) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.
(4) Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks Rapla valla valimiskomisjoni otsusega.
(5) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.
(6) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.
§ 10. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine
(1) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.
(2) Enne volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.
(3) Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimised üheaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.
(4) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.
(5) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.
§ 11. Volikogu esimehe õigused ja kohustused
(1) Volikogu esimees:
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
2) kirjutab alla volikogus vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
3) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
4) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
5) omab õigust nõuda osavallakogult, vallavalitsuselt ja valla ametiasutuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
6) korraldab volikogu kehtestatud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
7) omab õigust osaleda sõnaõigusega osavallakogu koosolekul ja vallavalitsuse istungil;
8) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(2) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse ja volikogu esimehe asendamise korra.
§ 12. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) õigused ja kohustused
Volikogu aseesimees:
1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe seatud ülesannetele.
3. jagu Volikogu fraktsioon
§ 13. Volikogu fraktsiooni moodustamine
(1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget. Ühest erakonna või valimisliidu nimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni.
(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil.
(3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest või fraktsiooni volitatud isik. Fraktsiooni esimees ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal.
§ 14. Muudatused fraktsiooni koosseisus
(1) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(2) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(3) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, millel on nende kõigi allkirjad. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(4) Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb samaaegselt fraktsiooni kuuluvus.
4. jagu Volikogu komisjon ja osavallakogu
§ 15. Komisjonide liigid
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid moodustatakse volikogu otsusega.
(2) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste volikogu istungitel arutamise ettevalmistamiseks ning muude omavalitsust puudutavate küsimuste arutamiseks.
(3) Ajutine komisjon moodustatakse teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks ning moodustamise otsuses määratakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.
§ 16. Komisjoni moodustamine
(1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.
(2) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni esimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, esitatakse uued kandidaadid.
(3) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni aseesimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, esitatakse komisjoni aseesimehe valimiseks uued kandidaadid.
(4) Kui komisjoni esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni aseesimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni aseesimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(5) Kui komisjoni aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni esimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni esimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(6) Volikogu komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjoni, liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildise alusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Vähemalt pooled alatise komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjon, liikmetest peavad olema volikogu liikmed.
(7) Muudatusi komisjoni koosseisus teeb volikogu komisjoni esimehe ettepanekul.
§ 17. Komisjoni tegevuse alused
(1) Komisjoni tegevuse alused sätestatakse komisjoni põhimääruses.
(2) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.
(3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, osavallakogu esimees või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(4) Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
§ 18. Revisjonikomisjon
(1) Revisjonikomisjon moodustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras ning komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletamisel.
(2) Kontrollifunktsiooni ülesannete täitmiseks on revisjonikomisjoni liikmel õigus:
1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;
3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.
(3) Revisjonikomisjoni kohustused, mis eelnevad majandusaasta aruande kinnitamisele volikogus, sätestatakse valla finantsjuhtimise korras.
(4) Revisjonikomisjoni tegevusaruanne esitatakse ja avaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.
§ 19. Revisjonikomisjoni töökorraldus
(1) Kontrollimised toimuvad revisjonikomisjoni tööplaani ja volikogu ühekordse kontrolliülesande alusel. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile.
(2) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures ja osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi.
(3) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.
(4) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.
(5) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Kontrollitava asutuse juhil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.
(6) Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest kajastatakse aktis:
1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses ning viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
2) vallavara kasutamise õigsust ja sihipärasust ning faktilise olukorra kirjeldust;
3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust ja tulemuslikkust;
5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust;
6) tulemusi, järeldusi jms.
(7) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära rahalise kahju suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud teenistujate nimed ja ametikohad.
(8) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.
(9) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne tööpäeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
§ 20. Osavallakogu
Osavallakogu moodustamine, tegevuse alused ja pädevus ning töökorraldus sätestatakse osavallakogu põhimääruses, mille kehtestab volikogu.
4. peatükk VALLAVALITSUS
§ 21. Vallavanema valimine
(1) Volikogu valib oma volituste ajaks vallavanema kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.
(2) Vallavanem valitakse salajasel hääletusel volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.
§ 22. Vallavanem
(1) Vallavanemaks valituks osutumisest ühe kuu jooksul on tal volitus esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse (täitevorgani) struktuuri ja liikmete arvu ning isikulise koosseisu kinnitamise kohta.
(2) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva määruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
(3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.
(4) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.
§ 23. Vallavanema asendamise kord
Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema määratud vallavalitsuse liige (abivallavanem). Kui asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohal olev vallavalitsuse liige.
§ 24. Vallavalitsuse struktuur
(1) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(2) Vallavalitsuse liikmete tööjaotus kinnitatakse vallavalitsuse (täitevorgani) struktuuri kinnitamisega.
§ 25. Vallavalitsuse moodustamise kord
(1) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Vallavalitsuse liikmete kandidaadid esitatakse soovitavalt ühes ettepanekus. Kandidaadiks esitatu annab oma nõusoleku.
(2) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10 minutilise ettekandega. Ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ja kandidaadile ühe küsimuse, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.
(3) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise või ametisse nimetamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(4) Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole koosseisust.
(5) Kui mõne vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega, kinnitatakse või nimetatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema ettepanekul käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(6) Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest arvates. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(7) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist. Ametist vabastamisel lõpevad vabastatava volitused vallavalitsuse liikmena.
§ 26. Vallavalitsuse pädevus
Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva määruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
§ 27. Vallavalitsuse töökord
(1) Vallavalitsuse töökorraldus reguleeritakse volikogu kehtestatavas vallavalitsuse töökorras.
(2) Vallavalitsus võib moodustada alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid, välja arvatud vaba ametikoha täitmise avaliku konkursi komisjon, moodustatakse vallavanema käskkirjaga.
5. peatükk VALLA AMETIASUTUS JA VALLA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED
§ 28. Valla ametiasutus
(1) Rapla valla ametiasutus on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega.
(2) Ametiasutuse tegevusvaldkonnad ja ülesanded, juhtimine, struktuur ning teenistuskorraldus on sätestatud Rapla Vallavalitsuse põhimääruses.
(3) Valla muu ametiasutuse (välja arvatud vallavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Valla ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu.
§ 29. Valla ametiasutuse hallatav asutus
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja ei teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse valla eelarvest.
(2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.
(3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või selleks volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse tegevust korraldab vallavalitsuse vastav struktuuriüksus.
6. peatükk ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA, EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
§ 30. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise põhimõtted
(1) Rapla valla arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tagatakse kõikide huvitatud isikute kaasamine.
(2) Arengukava peab olema kooskõlas riiklike arengukavade ja valla üldplaneeringuga. Kõik valdkonnapõhised arengukavad peavad lähtuma valla arengukavast, olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.
(3) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis koostatakse Rapla valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument.
(4) Arengudokumentide koostamise korra kehtestab vallavalitsus.
§ 31. Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise põhimõtted
(1) Rapla vallal on seadusest lähtuv iseseisev eelarve, mille koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Eelarve koostamisel lähtutakse valla arengukavast ja eelarvestrateegiast.
(2) Eelarve koostamise olulisemad põhimõtted on:
1) eelarves kajastatakse kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
2) eelarve kõik tulud ja kulud on selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ning eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
3) eelarve tulud ja kulud on kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
5) eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide kulude katmiseks (kassaühtsuse põhimõte);
6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);
7) kõik eelarve menetluse etapid avalikustatakse määral, mis võimaldab igal isikul saada ülevaate valla eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte);
8) eelarves kajastatakse tulud ja kulud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse (tekkepõhisuse põhimõte).
(3) Eelarve sisaldab põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise kord on sätestatud finantsjuhtimise korras.
(4) Eelarve eelnõu koostamist, eelarve täitmist ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamist, majandusarvestust ning aruandlust korraldab vallavalitsus.
(5) Eelarve eelnõu koostamise ja eelarve täitmise korra kehtestab vallavalitsus.
§ 32. Sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine
(1) Volikogu tagab organisatsioonisisese sõltumatu, objektiivse, kindlust ja nõu andva riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjususe hindamise ja täiustamise.
(2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vallavalitsus.
7. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID
§ 33. Volikogu õigusaktid
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.
(2) Osavalla elanike elulisi huvisid puudutav ning arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu tuleb enne vastuvõtmist saata ettepanekute esitamiseks osavallakogule, kes esitab oma arvamuse eelnõule osavallakogu protokollina, milles on märgitud osavallakogus otsustatu.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu avalikustatakse Rapla valla veebilehel pärast eelnõu volikogu menetlusse võtmist.
(4) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avaldamist Riigi Teatajas.
(5) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab vallakantselei.
§ 34. Vallavalitsuse õigusaktid
(1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.
(2) Osavalla elanike elulisi huvisid puudutava õigusakti eelnõu tuleb enne vastuvõtmist saata ettepanekute esitamiseks osavallakogule, kes esitab oma arvamuse eelnõule osavallakogu protokollina, milles on märgitud osavallakogus otsustatu.
(3) Vallavalitsuse määruse eelnõu koos seletuskirjaga avalikustatakse Rapla valla veebilehel enne vastuvõtmiseks esitamist.
(4) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avaldamist Riigi Teatajas.
(5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vallavalitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab vallakantselei.
§ 35. Osavallakogu otsused
Osavallakogul on õigus oma pädevuse piires vastu võtta otsuseid, mis vormistatakse ja avalikustatakse osavallakogu põhimääruses sätestatud korras.
§ 36. Õigusaktide kehtivus ja avalikustamine
(1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.
(2) Valla õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse Rapla valla veebilehel. Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused võidakse avaldada valla infolehes.
§ 37. Õigusaktide täitmise kontroll
(1) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus.
(2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.
8. peatükk VALLA ESINDAMINE
§ 38. Valla esindusfunktsiooni täitmine
Rapla valda võivad esindada volikogu ja volikogu esimees ning vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.
§ 39. Valla esindamine kohtus
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.
(2) Valda esindab kohtus volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär, valla ametiasutuse hallatava asutuse juht või vallavanema volitatud isik.
(3) Volikogu loal võib valda kohtus esindada lepinguline esindaja.
§ 40. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.
(2) Volikogu liikmete hulgast volikogu esindajad valitakse salajasel hääletamisel volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.
(3) Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud isik või vallavanema käskkirjaga nimetatud vallavalitsuse liige või teenistuja.
(4) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
§ 41. Volikogu esindajate volituste lõppemine
Volikogu esimehe ja aseesimehe ning volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe ja komisjoni liikme ning muud volikogu antud volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 42. Õigusaktide muutmine
(1) Rapla Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 8 „Rapla Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni põhimäärus“ preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse Rapla Vallavolikogu 29. märtsi 2018 määruse nr 19 “Rapla valla põhimäärus“ paragrahvi 17 lõike 1 alusel.“.
(2) Rapla Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 13 „Rapla Vallavolikogu majanduskomisjoni põhimäärus“ preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse Rapla Vallavolikogu 29. märtsi 2018 määruse nr 19 “Rapla valla põhimäärus“ paragrahvi 17 lõike 1 alusel.“.
(3) Rapla Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 14 „Rapla Vallavolikogu sotsiaal- ja tervisekomisjoni põhimäärus“ preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse Rapla Vallavolikogu 29. märtsi 2018 määruse nr 19 “Rapla valla põhimäärus“ paragrahvi 17 lõike 1 alusel.“.
(4) Rapla Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 15 „Rapla Vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni põhimäärus“ preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse Rapla Vallavolikogu 29. märtsi 2018 määruse nr 19 “Rapla valla põhimäärus“ paragrahvi 17 lõike 1 alusel.“.
§ 43. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Juuru Vallavolikogu 26.06.2014 määrus nr 11 „Juuru valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis“;
2) Kaiu Vallavolikogu 27.05.2015 määrus nr 7 „Kaiu valla põhimäärus“;
3) Raikküla Vallavolikogu 09.03.2006 määrus nr 26 „Raikküla valla põhimäärus“;
4) Rapla Vallavolikogu 30.01.2003 määrus nr 6 „Rapla valla põhimäärus“.
§ 44. Jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Rene Kokk
Volikogu esimees