Linna ja valla valitsemineVolikogu töökorraldus

Teksti suurus:

Rapla Vallavolikogu töökord

Väljaandja:Rapla Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.04.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.04.2018, 19

Rapla Vallavolikogu töökord

Vastu võetud 29.03.2018 nr 20

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lg 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrus reguleerib Rapla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja tema organite töökorraldust.

  (2) Volikogu tehnilise teenindamise tagab Rapla Vallavalitsuse kantselei (edaspidi vallakantselei).

§ 2.   Volikogu istung

  (1) Volikogu töö vorm on istung.

  (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust.

  (3) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus, viimase nädala neljapäeval. Juulis korralisi istungeid ei toimu. Kui on otstarbekas muuta volikogu istungi toimumise aega, võib määrata istungi läbiviimiseks teise päeva või teise algusaja. Nimetatud otsus tehakse teatavaks kõigile volikogu liikmetele ja vallavalitsusele vähemalt üks kuu enne kavandatava istungi toimumise aega.

§ 3.   Istungi avalikkus

  (1) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu istungeid võib jälgida selleks määratud kohast.

  (2) Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (3) Istungi juhataja loal võib istungil toimuvast teha raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi tingimusel, et see ei sega volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.

§ 4.   Istungist osavõtjad

  (1) Kinniseks kuulutatud volikogu istungi või päevakorra punkti arutelu ajal võivad istungisaalis viibida volikogu liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid, osavallakogu esimehed ning volikogu istungiga seotud teenistujad ja isikud, keda on istungile kutsunud volikogu esimees.

  (2) Volikogu istungil peavad osalema vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja jurist. Nimetatud isikutel ja osavallakogu esimehel on volikogu istungil sõnaõigus.

  (3) Volikogu istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. Kolmandad isikud peavad soovist sõna võtta teavitama istungi juhatajat vähemalt 1 tund enne istungi algust.

  (4) Volikogu sekretär registreerib istungi protokollis volikogu liikme istungil osalemise ja lahkumise enne istungi lõppu. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab.

§ 5.   Õigusaktide algatamine

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) volikogu fraktsioonil;
  4) vallavalitsusel;
  5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
  6) osavallakogul seaduses sätestatud alusel ja korras;
  7) linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

2. peatükk ÕIGUSAKTI EELNÕU 

§ 6.   Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

  (1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

  (2) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

  (3) Volikogu õigusakti eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse õigusakti vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja nendest tulenevaid muudatusi, kirjeldatakse õigusakti jõustumisega kaasnevat, sealhulgas mõju vallaeelarvele, kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisele ja eesmärkide saavutamisele. Vajadusel antakse ülevaade õigusakti rakendamisega seotud tegevustest. Seletuskirjas märgitakse eelnõu ja seletuskirja koostaja nimi ja ametikoht.

  (4) Osavalla elanike elulisi huvisid puudutavale eelnõule lisatakse osavallakogu arvamus.

  (5) Volikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu volikogu menetlusse võtmist.

  (6) Juhul, kui eelnõu ei vasta käesolevas paragrahvis nimetatud nõuetele, teeb volikogu esimees eelnõu algatajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse. Kui eelnõu algataja ei kõrvalda puudusi, tagastab volikogu esimees eelnõu selle algatajale.

§ 7.   Eelnõu arutamiseks ettevalmistamine

  (1) Eelnõu menetlusse võtmise otsustab volikogu esimees kahe tööpäeva jooksul eelnõu volikogule üleandmisest. Eelnõu menetlusse võtmisel määrab volikogu esimees eelnõule, välja arvatud organisatsioonilisi küsimusi käsitlevale eelnõule, volikogu alatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Organisatsioonilisi küsimusi käsitlevad eelnõud loetakse menetlusse võetuks nende avalikustamisest Rapla valla veebilehel.

  (2) Volikogule esitatud õigusakti eelnõu on alates eelnõu volikogu menetlusse võtmisest kättesaadav Rapla valla veebilehel.

  (3) Lisaks juhtivkomisjonile võivad eelnõu arutada ja eelnõu kohta ettepanekuid teha teised volikogu komisjonid.

  (4) Kõigis alatistes komisjonides arutatakse valla põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõusid.

  (5) Volikogu alatiste komisjonide koosolekud toimuvad üks kord kuus arvestusega, et juhtivkomisjon saaks volikogu istungi päevakorra koostamiseks teha volikogu esimehele ettepaneku eelnõu päevakorda võtmiseks.

§ 8.   Vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta

  (1) Eelnõud (v.a organisatsioonilised küsimused), mida ei ole algatanud vallavalitsus, saadab volikogu esimees vallavalitsusele tutvumiseks ning arvamuse andmiseks.

  (2) Vallavalitsus esitab oma arvamuse kirjalikult juhtivkomisonile hiljemalt kaks päeva enne juhtivkomisjoni koosolekut.

§ 9.   Muudatusettepanekute esitamine

  (1) Volikogu menetluses olevale eelnõule on muudatusettepanekuid õigus esitada:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu fraktsioonil;
  3) volikogu komisjonil;
  4) osavallakogu esimehel;
  5) vallavalitsusel.

  (2) Muudatusettepanekud tuleb esitada kirjalikult juhtivkomisjonile volikogus määratud tähtajaks, välja arvatud käesoleva määruse § 10 lõikes 6 sätestatud juhul. Juhtivkomisjoni koosoleku aeg tehakse teatavaks eelnõu avalikustamisel Rapla valla veebilehel.

  (3) Eelnõule, millele ei ole määratud juhtivkomisjoni, võib muudatusettepanekuid esitada volikogu esimehele käesolevas paragrahvis sätestatud korras hiljemalt volikogu istungi alguseks.

  (4) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust, vajadusel majanduslikku ja õiguslikku põhjendust.

  (5) Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral esitatakse muudatusettepanekud volikogu määratud ajaks eelnõu algatajale.

  (6) Muudatusettepanekuks ei loeta:
  1) ettepanekut eelnõu lugemine katkestada või saata eelnõu järgmisele lugemisele;
  2) ettepanekut parandada eelnõus kirja- või vormiviga või ilmne ebatäpsus.

§ 10.   Eelnõu menetlemine juhtivkomisjonis

  (1) Juhtivkomisjon peab andma seisukoha eelnõule, muudatusettepanekutele ja vajadusel osavallakogu arvamusele.

  (2) Juhtivkomisjon vaatab läbi kõik tähtaegselt eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon annab oma seisukoha osavallakogu arvamusele üksnes juhul, kui sellega ei ole eelnõu algataja arvestanud. Juhtivkomisjon peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal või osavallakogu esindajal oma ettepanekut või arvamust selgitada ning eelnõu algatajal ettepaneku suhtes arvamust avaldada enne selle kohta seisukoha kujundamist. Juhtivkomisjon võib arutelu tulemusel teha eelnõule ise muudatusettepanekuid.

  (3) Juhtivkomisjoni seisukohad eelnõu muudatusettepanekute kohta ning hääletustulemused fikseeritakse juhtivkomisjoni protokollis. Juhtivkomisjon koostab vajadusel muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab kõigi muudatusettepanekute sõnastust, esitajat ning juhtivkomisjoni seisukohta.

  (4) Pärast eelnõu, osavallakogu arvamuse ja muudatusettepanekute läbiarutamist otsustab juhtivkomisjon eelnõu heakskiitmise ja ettepaneku tegemise eelnõu volikogu istungi päevakorda võtmiseks.

  (5) Kui eelnõu ei saa juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, informeerib komisjoni esimees sellest volikogu esimeest ja eelnõu algatajat ning eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, jääb eelnõu volikogu menetlusse ning volikogu esimees kannab eelnõu järgmise volikogu istungi päevakorda. Juhul kui teistkordsel komisjoni koosolekul kvoorumi puudumise tõttu ei ole juhtivkomisjon eelnõu arutanud, otsustab eelnõu istungi päevakorda võtmise volikogu esimees.

  (6) Kui eelnõu on pärast juhtivkomisjoni toimumist arutanud muu volikogu alatine komisjon ja otsustanud esitada eelnõule muudatusettepanekuid, edastab vallakantselei volikogu komisjoni heakskiidetud muudatusettepanekud viivitamatult juhtivkomisjoni esimehele. Juhtivkomisjoni esimees kutsub kokku juhtivkomisjoni koosoleku volikogu komisjoni esitatud muudatusettepanekute kohta arvamuse avaldamiseks, juhtivkomisjoni koosolek võib toimuda elektrooniliselt. Komisjoni koosolek peab toimuma hiljemalt üks päev enne volikogu istungit.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul elektrooniliselt toimuva juhtivkomisjoni koosoleku puhul saadab komisjoni esimehe otsusel vallakantselei muudatusettepaneku komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama oma seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) komisjoni esimehele elektronkirjaga, ning need lisatakse koosoleku protokollile. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohta, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

  (8) Kui juhtivkomisjon kvoorumi puudumise tõttu ei võta käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul vastu otsust muu komisjoni esitatud muudatusettepaneku kohta, paneb istungi juhataja volikogu komisjoni esitatud muudatusettepaneku volikogus hääletusele vastava eelnõu arutamise juures enne juhtivkomisjoni poolt esitatud muudatusettepanekute loetelu läbivaatamist.

§ 11.   Eelnõu tagasivõtmine

  Eelnõu algataja võib oma algatatud eelnõu, v.a umbusalduse avaldamine, tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

§ 12.   Volikogu volituste lõppemise ajal menetluses olevate eelnõude väljalangemine

  Volikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud, v.a vallaelanike algatusel menetluses olevad eelnõud.

§ 13.   Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel

  (1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid:
  1) valla eelarve vastuvõtmine;
  2) valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest;
  3) arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine;
  4) üldplaneeringu kehtestamine;
  5) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.

  (2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise tähtaja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.

  (3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu poolthäälte enamusega saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja.

  (4) Eelnõu, mille lugemine katkestati, kannab volikogu esimees järgmise istungi päevakorda esimesena.

  (5) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, välja arvatud kuud, mil volikogu istungeid ei toimu. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja.

  (6) Eelnõu järgmisel lugemisel või eelnõu lugemise katkestamisel võib eelnõu algataja esitada eelnõu parandatud või täiendatud teksti.

3. peatükk VOLIKOGU ISTUNG 

§ 14.   Volikogu istungi kokkukutsumine

  (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Rapla valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest.

  (2) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vallavalitsus või vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. Vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokku kutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud.

  (3) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta tehakse volikogu liikmetele elektronposti teel teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Volikogu kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused. Koos kutsega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

  (4) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse enne volikogu istungi toimumist Rapla valla veebilehel.

§ 15.   Päevakorra koostamine

  (1) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees volikogule esitatud ettepanekute ja materjalide alusel, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandja.

  (2) Volikogu päevakorda kantakse:
  1) nõutavas korras ettevalmistatud eelnõu, mis on saanud juhtivkomisjoni heakskiidu;
  2) nõutavas korras ettevalmistatud eelnõu, mille puhul juhtivkomisjoni heakskiit ei ole vajalik;
  3) arupärimisele vastamised, kui arupärimise esitaja soovib suulist vastust volikogu istungil;
  4) volikogu komisjonide aruanded;
  5) muud küsimused, mis ei vaja õigusakti kehtestamist, aga mida peetakse vajalikuks arutada volikogu istungil.

§ 16.   Volikogu istungi tööaeg

  (1) Volikogu istungi tööaeg on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (2) Volikogu istungil tehakse vaheaeg kahe tunni töötamise järel. Vaheaja alguse ja kestvuse otsustavad volikogu esimees ja aseesimehed sõltuvalt päevakorra küsimuste arutamise käigust.

§ 17.   Volikogu istungi avamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

  (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema äraolekul volikogu aseesimees.

  (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungil osalevate volikogu liikmete arv istungi protokolli kantavate andmete alusel ja istungi päevakord.

  (3) Pärast päevakorra tutvustamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks maksimaalselt ühe minuti jooksul ühe arupärimise või eelnõu kohta ning volikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed võivad esineda avalduse või informatsiooniga, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit.

§ 18.   Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil

  (1) Päevakord kinnitatakse istungil volikogu poolthäälte enamusega ning istungi juhataja fikseerib tulemuse haamrilöögiga.

  (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

  (3) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja või teiste istungile kutsutute kaasettekanded. Soovi korral võib kaasettekandega esineda osavallakogu esimees, kes peab oma soovist teavitama volikogu esimeest enne istungi algust. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta.

  (4) Ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit ja kaasettekandeks kuni 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada kuni 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega kuni 5 minuti võrra. Lisaaega annab istungi juhataja volikogu liikmete nõusolekul.

  (5) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ettekande teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

  (6) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib volikogu liige esitada ettekandjale või kaasettekandjale küsimusi eelnõu kohta. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused. Vastaja võib vajadusel vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, vallavalitsuse liikmele, vallasekretärile, valla juristile või volikogu istungile kutsutud isikule.

  (7) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käe tõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.

  (8) Päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud õigusakti eelnõu, arutamine algab ettekande ja vajadusel kaasettekande ärakuulamisega, sellele järgneb küsimustele vastamine ning vajadusel läbirääkimised.

§ 19.   Muudatusettepanekute hääletamine istungil

  (1) Muudatusettepanekud vaadatakse läbi juhtivkomisjoni esitatud järjekorras.

  (2) Muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei toetanud, hääletamisele ei panda.

  (3) Muudatusettepanek, mida juhtivkomisjon toetas, loetakse arvestatuks ja seda ei hääletata, välja arvatud juhul, kui eelnõu algataja seda nõuab.

  (4) Enne muudatusettepaneku hääletust on eelnõu algatajal ja juhtivkomisjoni esindajal võimalus muudatusettepanekut kommenteerida ning küsimustele vastata. Küsimuste esitamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 18 sätestatust.

  (5) Hääletamisele pandud muudatusettepanek võetakse vastu poolthäälte enamusega.

  (6) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbivaatamist.

§ 20.   Vaheaeg

  (1) Volikogu fraktsioonil on õigus võtta volikogu istungil enne eelnõu lõpphääletamise väljakuulutamist vaheaeg kestusega kuni 5 minutit. Volikogu fraktsioon saab iga eelnõu menetlemise juures võtta ühe vaheaja.

  (2) Istungi juhatajal on õigus igal ajal välja kuulutada volikogu istungi täiendav vaheaeg kestusega kuni 30 minutit.

§ 21.   Hääletamine volikogu istungil

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (2) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Volikogu liige hääletab isiklikult.

  (4) Hääletamine on avalik, v.a isikuvalimised.

  (5) Avalikul hääletamisel võib volikogu liige taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Nimelisel hääletamisel fikseeritakse volikogu liikme otsustus tema allkirjaga või vastavas infosüsteemis.

  (6) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedeli täitmisega käesoleva määruse §-s 22 sätestatud korras või kasutatakse vastavat infosüsteemi.

  (7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

  (8) Volikogu lõpphääletuse fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 22.   Hääletamine isikuvalimistel

  (1) Häälte lugemiseks isikuvalimistel, v.a volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused.

  (2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on:
  1) volikogu liikmetel;
  2) volikogu fraktsioonidel.

  (3) Ülesseatud kandidaadid peavad andma oma nõusoleku kandideerimiseks suuliselt istungil või kirjalikult, kui ülesseatud kandidaat istungil ei viibi. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

  (4) Kandidaatide nimekirja kantakse kandidaadid esitamise järjekorras. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

  (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletussedelite ettevalmistamiseks. Hääletussedelile kantakse lahter või lahtrid sõltuvalt kandidaatide arvust, millesse saab hääletaja kanda kandidaatide nimekirja kantud kandidaadile vastava järjekoha numbri, kellele ta soovib oma hääle anda.

  (6) Kandidaadile antakse enda tutvustamiseks aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. Volikogu liige võib esitada kuni 2 küsimust.

  (7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, Rapla valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse Rapla valla valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.

  (8) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

  (9) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

  (10) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu hääletussedeli.

  (11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

  (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

  (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

  (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel:
  1) on märgistatud rohkem lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või
  2) pole märgistatud ühegi lahtrit.

  (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

  (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

  (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

  (18) Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis.

  (19) Volikogu otsuse hääletamistulemuse kohta kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 23.   Umbusalduse avaldamine

  (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.

  (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

  (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise küsimusele juhtivkomisjoni ei määrata.

  (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

  (5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.

  (6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.

  (7) Pärast lõppsõna ära kuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega ja fikseeritakse istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 24.   Arupärimise esitamine

  (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi:
  1) vallavanemale;
  2) vallavalitsuse liikmetele;
  3) omavalitsusliitude volikogusse ja üldkoosolekule kuuluvatele volikogu esindajatele;
  4) omavalitsusliitude juhatusse kuuluvatele volikogu liikmetele;
  5) aktsiaseltsi või osaühingu, mille ainsaks aktsionäriks või osanikuks on vald (edaspidi valla äriühing), juhatuse või nõukogu esimehele;
  6) sihtasutuse, mille asutajaks on vald (edaspidi valla sihtasutus), nõukogu esimehele.

  (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud arupärimised esitatakse volikogu istungil või vallakantseleile. Vallakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud arupärimised esitatakse vallakantseleile. Vallakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.

§ 25.   Arupärimisele vastamine

  (1) Arupärimisele, välja arvatud valla äriühingu ja valla sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele, vastamise viisideks on:
  1) suuline vastus volikogu istungil või
  2) kirjalik vastus.

  (2) Kirjalik vastus arupärimisele saadetakse vallakantselei kaudu volikogule 10 tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile edastamisest arvates. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärijale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.

  (3) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil, võtab volikogu esimees arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda. Kui arupärija soovib arupärimisele suulist vastust volikogu istungil, kuid arupärijat ennast volikogu saalis arupärimisele vastamise hetkel ei viibi, suulist vastust ei anta ning päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatakse.

  (4) Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal või arupärijate esindajal, kui arupärimise on esitanud mitu volikogu liiget või fraktsioon, õigus esitada täpsustavaid küsimusi.

§ 26.   Valla äriühingu ja valla sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimistele vastamine

  (1) Valla äriühingu ja valla sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele vastatakse kirjalikult.

  (2) Kirjalik vastus arupärimisele saadetakse vallakantseleile 30 päeva jooksul arupärimise adressaadile edastamisest arvates. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärijale.

§ 27.   Informatsiooni edastamine

  (1) Pärast päevakorraküsimuste käsitlemist toimub informatsiooni edastamine, kus vallavalitsuse liikmed vastavad volikogu liikmete küsimustele ning vallavalitsuse ja volikogu liikmed, osavallakogu esimehed ja teised istungile kutsutud isikud võivad edastada informatsiooni.

  (2) Informatsiooni edastamisel osalevad kõik vallavalitsuse liikmed, v.a juhul, kui nad ei saa mõjuval põhjusel osaleda.

§ 28.   Volikogu istungi lõpetamine

  (1) Kui istungi tööaja (neli tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.

  (2) Kui eelnõu lõpphääletuse ajal ei ole täidetud käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatud kvooruminõue, lõpetatakse volikogu istung.

  (3) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja ja fikseerib selle haamrilöögiga.

  (4) Kui volikogu istung lõpetatakse enne päevakorra ammendumist, kannab volikogu esimees arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda esimestena.

4. peatükk ISTUNGI PROTOKOLL 

§ 29.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul. Istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. Protokolli kantakse:
  1) istungi toimumise aeg ja koht;
  2) osavõtjate ja puudujate nimed;
  3) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused;
  4) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
  5) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

  (2) Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

  (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

  (4) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad Rapla valla veebilehel.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 30.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Juuru Vallavolikogu 26.06.2014 määrus nr 12 „Juuru Vallavolikogu töökorra kehtestamine uues redaktsioonis“;
  2) Rapla Vallavolikogu 30.01.2003 määrus nr 7 „Rapla Vallavolikogu töökorra kinnitamine“.

§ 31.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Rene Kokk
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json