Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Heakorra- ja kaevetööde eeskiri

Väljaandja:Viru-Nigula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.05.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.05.2012, 8

Heakorra- ja kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 20.05.2010 nr 18

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» 22 lõike 1 punkti 361 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on tagada puhtus, heakord ning kaevetööde korraldatus, kehtestades selleks korranõuded ja keelud.

 (2) Eeskiri kehtib Viru-Nigula valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile valla haldusterritooriumil viibivatele isikutele.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) avalik koht on igasugune territoorium, hoone, rajatis või ruum, mis on avatud vabaks liikumiseks ja kasutamiseks (näiteks teed, tänavad, hoovid, haljasalad, pargid, parklad jms);
 2) kinnistu all mõistetakse ka maa-ala, krunti, katastriüksust ja maatüki olulisi osi, sealhulgas ehitisi ja rajatisi;
 3) omanikuga on heakorranõuete täitmisel võrdsustatud omaniku poolt volitatud valdaja või kasutaja. Omanikuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksuse valdaja, kasutaja ja valitseja, kui valdamine, kasutamine ja valitsemine toimub õiguslikul alusel;
 4) puhastusala on kinnistuga piirnev maa-ala, mis ulatub kinnistu piirist või ehitisest külgneva teekatte piirini;
 5) tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtlik ala on metsa ning muutaimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala;
 6) tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu.

2. peatükk HEAKORD 

§ 3.  Vallavalitsuse kohustused heakorra tagamisel

  Vallavalitsuse kohustused heakorra tagamisel on:
 1) tagada valla teede ja tänavate, parkide ja haljasalade ning muude avalike kohtade korrashoid;
 2) tagada valla tänavate nimesiltide ja teedel külasiltide ning muude vajalike suunaviitade paigaldamine ja korrashoid;
 3) korraldada järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle.

§ 4.  Heakord avalikel üritustel, kauplemisel ja teenindamisel

 (1) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama ürituse territooriumi koristamise hiljemalt üritusele järgneva päeva hommikul kella 10-ks või ürituse korraldamise loal märgitud ajaks.

 (2) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama piisava arvu prügikastide ja vajadusel käimlate olemasolu. Ürituse korraldaja võib nõuda üritusel kauplejatelt prügikastide paigaldamist.

 (3) Kaubanduse või teenindusega tegelev ettevõtja peab tagama piisava arvu prügikastide olemasolu ja nende regulaarse tühjendamise.

 (4) Kaupade laadimisel või kauplemise lõpetamisel avalikus kohas tuleb kauplejal kauplemiskoha ümbrus kohe korrastada.

§ 5.  Heakord avalikes kohtades

 (1) Avalikesse kohtadesse tänavakaubanduspunktide, reklaamkandjate, tõkkepiirete, pinkide jms paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjade paigaldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
 1) asjad peavad olema ohutud ja ilmastikutingimustele vastupidavad, välisilmelt esteetilised ja paigaldatavasse kohta sobivad;
 2) asjad ei tohi segada inimeste ja sõidukite liiklemist ning tagatud peavad olema teeseaduses sätestatud nõuded teemaale või teekaitsevööndisse asjade paigaldamisel.

 (3) Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks tee, teepeenarde või kraavide risustamist või reostust. Risustamise või reostuse tekkimisel tuleb see koheselt likvideerida.

 (4) Ehitus- ja remonditööde teostaja on kohustatud vältima ehitusmaterjali, prahi, pinnase jms sattumist sõidu- või kõnniteele või naaberkinnistule.

 (5) Tehnovõrgu omanik on kohustatud hoidma talle kuuluva võrgu korras sellises seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal.

§ 6.  Heakord loomapidamisel

 (1) Põllumajandusloomade ja kodulindude pidamine on lubatud loomapidamiseks ehitatud hoonetes kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ja veekogudesse.

 (2) Loomi tuleb karjatada aia või elektrikarjusega piiratud alal või hoida neid ketis. Samuti peab omanik tagama, et tema loomad ja linnud ei kahjustaks naabruses ja mujal asuvaid aia-ja põllukultuure, ei reostaks avalikke kohti, ei häiriks liiklust ega teisi isikuid.

 (3) Karjaajamisel on karjateena keelatud kasutada avalikke teid, välja arvatud tee omanikuga kooskõlastatud ja tähistatud ülekäigurajad.

 (4) Loomapidamisega tekkinud reostus tuleb likvideerida koheselt, reostamisega keskkonnale tekitatud kahju peab korvama looma omanik.

§ 7.  Kinnistu omaniku kohustused

  Kinnistu omanik on kohustatud:
 1) hoidma korras kinnistu piirded, aia ja heki ning ehitiste fassaadi;
 2) niitma regulaarselt muru ja rohumaid umbrohutõrje eesmärgil rohukasvu perioodil kinnistul ja puhastusalal;
 3) puhastusalal teostama talveperioodil vastavalt vajadusele regulaarselt lume- ja libedustõrjet;
 4) kärpima puude ja põõsaste oksi enne nende ulatumist side- ja elektriliinidesse või kui oksad segavad jalakäijate või sõidukite liikumist;
 5) hoidma korras olemasoleva prügikonteineri hoiukoha ja ümbruse ning võimaldama juurdepääsu konteineri tühjendamiseks;
 6) likvideerima kinnistult lagunenud ehitised ja rajatised, varemed, piirded, prügihunnikud, kuivanud puud jms;
 7) paigaldama teelt või tänavalt nähtavasse kohta majanumbri (selle olemasolu korral) ning hoidma numbrimärgi korras;
 8) lubama paigaldada kinnistu piirdele või ehitisele tee- või tänavasildi ning tagama selle nähtavuse;
 9) eemaldama talveperioodil ehitiste küljest lume ja jääpurikad, kui need võivad ohustada jalakäijaid või sõidukeid;
 10) mitte hoidma kinnistu piiril, tänaval või puhastusalal üldist välisilmet rikkuvaid asju;
 11) regulaarselt tühjendama kanalisatsiooni- ja sadeveekaevud, kuivkäimlad, puhastama sadeveekraavid ja truubid;
 12) tagama kasutusel mitteoleva ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ja esteetilise väljanägemise ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja võimalusel ka krundile. Lõhutud aknad tuleb asendada uutega või katma muude materjalidega (puit, vineer jms), kuid hoone üldpilt peab jääma esteetiliseks.

§ 8.  Keelatud tegevused

  Vallas on keelatud :
 1) kulu põletamine;
 2) reostada ja risustada mistahes territooriume, rikkuda või saastada maapinda jäätmete, heitvete või muude kahjulike ainetega;
 3) kasutada üldkasutatavaid maa-alasid kütte-, ehitus- või muu materjali hoidmiseks või ladustamiseks ilma vallavalitsuse loata;
 4) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud komposteerimine;
 5) valada kütte- ja määrdeõlisid ning toksilisi või teisi kahjulikke aineid maapinnale, veekogudesse või kanalisatsiooni;
 6) põletada toksilisi ja teisi mürgiseid aineid sisaldavat prahti.
 7) pesta mootorsõidukeid veekogus ega kaldal lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta.
 8) lõhkuda või kahjustada mistahes vara (sh joonistada ja sodida ehitistele ja rajatistele, plankudele vms);
 9) paigaldada reklaami, kuulutusi, teateid vms selleks mitteettenähtud kohta;
 10) püstitada ilma ehitusloata või vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuta ehitisi ja rajatisi (v.a ehitusseaduses sätestatud erandid).

§ 9.  Küttekoldevälise tule tegemine

 (1) Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist:
 1) põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse (lubatud tuule tugevus kuni 1,5 m/s) ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust ja põlevmaterjalist puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt. tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad). Lõke peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast;
 2) avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Päästeametiga. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mistahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel;
 3) pärast prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel;
 4) tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada.

 (2) Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud:
 1) risu, põhu jms põletamine;
 2) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
 3) lõkke tegemine ja teisaldatava šašlõki- või grillahju või muu samalaadse seadise kasutamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
 4) raiejäätmete põletamine;
 5) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

3. peatükk KAEVETÖÖD 

§ 10.  Kaevetööde mõiste

 (1) Kaevetöödeks käesoleva eeskirja mõistes loetakse pinnases tehtavaid töid kinnistul, kus asuvad teistele isikutele kuuluvad või nende poolt paigaldatud insenertehnilised kommunikatsioonid:
 1) sügavamal kui 30 cm maapinnast;
 2) kui nende käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne);
 3) kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust;
 4) mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega.

 (2) Kaevetöödeks ei loeta kaevetööde tegemist territooriumil, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega.

 (3) Kaevetöid tohib teha üksnes kehtestatud korras koostatud, kooskõlastatud ja kinnitatud projekti või paigaldusskeemi järgi kaevetööde loa alusel.

 (4) Kinnistul, kus ei asu teistele isikutele kuuluvaid insenertehnilisi kommunikatsioone, ei ole kaevetööde tegemisel kaeveloa taotlemine kohustuslik. Vastutus kaevetööde ohutu tegemise eest lasub sellisel juhul omanikul.

 (5) Ehitise vundamendikaeviku ning krundisiseste tehnovõrkude, kui need on ehitusprojektis nõuetekohaselt märgitud, rajamiseks vajalike kaevetööde aluseks on ehitusluba.

 (6) Kaevetööde teostaja on käesoleva eeskirja mõistes füüsiline või juriidiline isik, kellele on väljastatud kaevetööde luba.

§ 11.  Kaevetööde luba

 (1) Kaeveluba (lisa 2) on vallavalitsuse määratud ametniku poolt väljastatud luba kaevamistööde tegemiseks.

 (2) Kaeveloa saamiseks esitab kaevetööde tegija vallavalitsusele vastava avalduse (lisa 1), lisades sellele asjassepuutuvate ametkondadega kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni.

 (3) Vallavalitsuse määratud ametnik vaatab nelja nädala jooksul avalduse esitamise päevast arvates esitatud avalduse läbi, kooskõlastab tööde tähtajad ja vajadusel esitab täiendavad tingimused tööde läbiviimiseks. Vallavalitsusel on õigus nõuda vajadusel täiendavaid kooskõlastusi ning liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega.

 (4) Eramaal kaevamiseks kaeveloa saamiseks peab olema maa omaniku või seadusliku valdaja kirjalik nõusolek.

 (5) Kaeveloa väljastamise ja kaevetööde vallapoolse järelevalve teostamise kulud kannab kaevetööde tegija vastavalt vallavalitsuse määratud ametniku koostatud kalkulatsioonile ja vallavalitsuse esitatud arvele.

§ 12.  Kaevetööde nõuded

 (1) Kaevetööde tegemise piirkonnas asuvate kommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale (kui seda on nõutud loa kooskõlastamisel) enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja, kui ta kaevetööde tegijaga teisiti kokku ei lepi.

 (2) Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal.

 (3) Kommunikatsioonide vigastamisel on süüdlane kohustatud sellest viivitamatult teatama valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul.

 (4) Ettenägematute asjaolude (tundmatu kommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) ilmnemisel tuleb kaevetööd peatada ja sellest viivitamatult teavitada vallavalitsust. Kaevetööde jätkamise loa annab vallavalitsus.

 (5) Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul.

 (6) Tee, tänava või selle osa võib kaevetööde tegemise ajal ajutiselt liikluseks sulgeda vallavalitsuse loal, teatades sulgemisest ette politseile ja päästeametile. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas.

 (7) Tehnovõrgu avarii korral, kui on nõutav kaevetööde viivitamatu alustamine ja läbiviimine, ei ole kaevamisloa vormistamine kohustuslik. Tehnovõrgu valdaja on kohustatud avariist teatama vallavalitsusele ja avariitööde piirkonda jäävate teiste tehnovõrkude või maa valdajatele, vajadusel ka transpordiettevõtetele; tee või tänava liikluseks sulgemisest ka politseile ja päästeametile.

 (8) Tegevuskava avariitööde läbiviimise ajaks lepitakse kokku piirkonda jäävate tehnovõrkude valdajate esindajate ja tööde läbiviimise eest vastutava isiku vahel.

 (9) Avarii kõrvaldamiseks koos kaeviku tagasitäitmise ja teekatte aluse taastamisega on ette nähtud üks ööpäev. Avarii-kaevetööde teostamisel üle ühe ööpäeva tuleb taotleda kaevamisluba esimese tööpäeva jooksul avarii tekkimisest arvates.

 (10) Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde tegija kulul hiljemalt loa kehtivuse lõpptähtajaks, kui loa andmisel ei lepita kokku teisiti. Katete taastamiseni tagab kaevetööde tegija häireteta ja ohutu liikluse. Garantiikirja esitamisel ei nõuta ajavahemikul 1. novembrist kuni 1. maini kaevetööde järgsel katte taastamisel asfalteerimistöid. Asfalteerimistööd, mida nimetatud ajavahemikul ei tehtud, tuleb teostada hiljemalt 15. maiks. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoidu kaevetööde tegija.

 (11) Juhul kui katte või pinnase taastamistöid ei ole tähtaegselt lõpetatud, on vallavalitsusel õigus omaalgatuslikult korraldada need tööd ja kaevetööde tegijal kohustus need korraldus- ja taastamistöökulud vallale viivitamatult ja täielikult hüvitada.

 (12) Kaevetööde tegija vastutab tööde kvaliteedi eest 24kuu jooksul pärast katte lõplikku taastamist.

 (13) Kaevetööde tegija on kohustatud esitama vallavalitsusele pärast tööde teostamist teostusjoonised.

 (14) Kaevetöid ei loeta nõuetekohaselt teostatuks ega lõpetatuks enne ettenähtud teostusjooniste vallavalitsusele esitamist.

 (15) Kaevetööde lõpetamisega viivitamist loetakse käesoleva korra rikkumiseks. Kaevamisloa kehtimisaega on võimalik pikendada, kui selleks on mõjuv põhjus. Kaevamisloa pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtpäeva edasilükkamise põhjendusega. Kaevamisloa pikendamise vormistab vallavalitsuse määratud ametnik kaevamisloal märkega «Kaevamisluba pikendatud kuni……………», märkides teksti lõppu kaevetööde uue lõpptähtpäeva, ja kinnitades märget oma allkirja ja vallavalitsuse pitsatiga.

 (16) Vallapoolselt kaevetööde järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus kaevamisluba peatada, kui kaevetööde eeskirja on rikutud. Kaevamisloa peatamine ei too kaasa kaevetööde lõpptähtpäeva automaatset edasilükkumist.

4. peatükk VASTUTUS 

§ 13.  Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumine

 (1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Juriidilist isikut karistatakse heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise eest rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

 (3) Eeskirja rikkumisel on kohtuväline menetleja:
 1) vallavalitsus;
 2) politseiasutus;
 3) keskkonnainspektsioon.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 14.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 20. märtsi 2003.a määrus nr 11 «Viru-Nigula valla heakorra ja kaevetööde eeskirja kehtestamine».

§ 15.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 26.mail 2010.a.

Raivo HEINMETS
Volikogu esimees

Lisa 1 Avaldus

Lisa 2 Kaeveluba