Teksti suurus:

Tartu linna põhimäärus

Tartu linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Tartu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.05.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.05.2014, 31

Tartu linna põhimäärus

Vastu võetud 16.02.2012 nr 57
RT IV, 22.02.2013, 5
jõustumine 01.03.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.02.2013RT IV, 22.02.2013, 101.04.2013
14.02.2013RT IV, 22.02.2013, 129.10.2013, § 29 lõige 2 ja 3 jõustuvad volikogu järgmise koosseisu volituste algusest
24.04.2014RT IV, 07.05.2014, 1110.05.2014

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Tartu linna põhimääruse eesmärk

  Tartu linna põhimääruses sätestatakse linna sümbolid ja nende kasutamise kord, linna ametiasutuste moodustamise ja ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise ning haldamise kord, linnavolikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord, linnavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, linnavalitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord, linnavalitsuse pädevus, linna arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

§ 2.  Tartu linna omavalitsusorganid

  Tartu linna omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsus.

§ 3.  Tartu linna sümbolid

 (1) Tartu linna sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad linnakantseleis.

 (2) Tartu linna lipp on Poola kuninga Stephan Bathory 1584. aasta 9. mai privileegiga linnale lubatud rõhtsa poolitusega kahelaidne valge-punane lipp, mille laiud on võrdsed. Lipu keskel asub Tartu linna vapi suur kujutis (vapi ja lipu kõrguste suhe 1:2).

 (3) Tartu linna vapp on punane, alt ümara äärega kilp, millel on kujutatud hõbedane, korrapärastest kividest laotud sakmetega linnamüür värava ja torniga mõlemas otsas. Tornide alakorrusel on kaarjad hõbedased nišid. Tornide ülakorrusel on neliksiiruste motiivid sõõrides. Teise korruse lõpetab sakmeline serv. Tornide kooniliste kivikatuste tippudes on kuldsed ristid. Tornidevahelisel müüril asuvas kaarjas, ülestõstetud langevõrega väravaavas on punasel taustal hõbedane kuueharuline täht ja selle all otstest seinale kinnitatud kett. Tornide vahel müüri kohal hõljuvad ristatuna keelega ülespoole hõbedane võti (vasakult alt paremale üles) ja seda kattev kuldse käepidemega hõbedane mõõk (paremalt alt vasakule üles).

 (4) Vapil on kolm kuju: tavaline vapp kilbiga ja kilbita ning väikesümboolika ristatud võtme ja mõõgaga.

§ 4.  Lipu ja vapi kasutamine

 (1) Lippu kasutatakse Tartu linna pidupäevadel ja tähtsündmustel. Tartu linna elanikel on õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Tartus tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata linna lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus.

 (2) Kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, volikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne.

 (3) Kilbita vappi kasutatakse linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites ja plommitemplites.

 (4) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Linnavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm.

 (5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine linnavalitsuse loal

§ 5.  Tartu linna logo ja tunnuslause

 (1) Tartu linna logo kujutisse on põimitud Tartu Ülikooli peahoone samba ja Emajõe motiivid.

 (2) Tartu linna tunnuslause on „Heade mõtete linn“ („City of Good Thoughts“).

 (3) Logo elementide omavahelised proportsioonid ja värvid on muutumatud ning säilivad mistahes mõõtude juures.

 (4) Logol on kaks kuju: kahevärviline (tume ultramariin ja särav türkiis) ning mitmevärviline (tumesinine, punane, roheline ja oranž).

 (5) Logo kasutatakse koos tunnuslausega, välja arvatud juhul kui logo on vaja reprodutseerida nii väikesena, et tunnuslause suurus on alla kuue punkti.

 (6) Tartu linna logo ja tunnuslauset kasutatakse Tartut kui turismiobjekti tutvustavatel trükistel, suveniiridel, üritustel, linna esitlustel, messidel, transparentidel, rekvisiitidel, plakatitel, meedias jmt kohtades.

 (7) Tartu linna logo ja tunnuslause kasutamine on üldjuhul tasuta. Logo ja tunnuslause kasutamine ärilistel eesmärkidel võib olla tasuline.

 (8) Linnavalitsus kehtestab Tartu linna logo ja tunnuslause kasutamise täpsema korra.

§ 6.  Tartu linna tunnustusavaldused

 (1) Tartu linn avaldab tunnustust Tartu linna aukodaniku nimetuse, teenete- või aumärgi ning au- või tänukirja andmisega.

 (2) Tartu linna aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu.

 (3) Tartu linna teenetemärk antakse füüsilisele isikule Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest. Teenetemärgi andmise otsustab volikogu.

 (4) Tartu linna aumärk antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi andmise otsustab linnavalitsus.

 (5) Tartu linna aukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud Tartu linna korraldatud konkursil, või muudel juhtudel vastavalt linnavalitsuse otsusele.

 (6) Tartu linna tänukiri antakse isikule, kes on toetanud linna poolt või koostöös linnaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt linnavalitsuse otsusele.

 (7) Aukodanike ning teenetemärgi ja aumärgi saajate nimed kantakse Tartu linna auraamatusse.

 (8) Tartu linna tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu.

§ 7.  Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid

 (1) Volikogul ja linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.

 (3) Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

 (4) Volikogu ja linnavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (5) Volikogu otsus ja linnavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses ja korralduses märgitud ajal.

 (6) [Kehtetu - RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

2. peatükk VOLIKOGU 

§ 8.  Volikogu ja volikogu liige

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (41) Volikogu esimees võib ise minna ja saata volikogu liikme teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu kantselei.

§ 9.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

 (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele.

3. peatükk VOLIKOGU REGLEMENT (TÖÖKORD) 

§ 10.  Volikogu esimees ja aseesimees

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab linna ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 5) kinnitab volikogu kantselei põhimääruse;
 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantselei juhataja, kinnitab tema ametijuhendi, kohaldab kantselei juhataja suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi;
 61) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise;
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 7) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;
 8) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
 9) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Volikogul on kuni kaks aseesimeest. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. Volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees.

 (3) Aseesimeeste tööjaotuse otsustab volikogu esimees.

 (4) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline. Palgalisel ametikohal töötav volikogu esimees või aseesimees ei tohi samaaegselt töötada veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja/või pedagoogiline töö.

§ 11.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

 (5) Volikogu pitsatiga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu.

 (6) Kui volikogu esimehe valimist korraldab valmiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

 (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 12.  Volikogu aseesimeeste valimine

 (1) Volikogu aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehed valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus.

 (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

 (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedeli.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

 (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 13.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses.
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]

 (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed ning seaduses sätestatud juhtudel teised isikud.

 (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu fraktsioonide taotluste alusel. Igal fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

 (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu kas komisjoni liikme või teda komisjoni esitanud fraktsiooni avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]

§ 14.  Volikogu komisjoni töökord

 (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kolm päeva enne koosoleku algust volikogu kantseleile, kes edastab teate päevakorras olevate materjalidega komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Juhtiva komisjoni koosolek õigusaktide eelnõude kohta esitatud muudatusettepanekute läbivaatamiseks toimub hiljemalt 24 tundi enne volikogu istungit ning teade koosoleku toimumisest saadetakse komisjoni liikmetele hiljemalt 24 tundi enne koosolekut. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku volikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.

 (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (4) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimehe otsusel saadab linnavolikogu kantselei eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

 (5) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja linnavolikogu kantseleid. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.

 (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

 (7) Protokoll vormistatakse volikogu kantseleis hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokollid avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt viie päeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

§ 15.  Komisjoni pädevus

 (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
 1) volikogu õigusaktide eelnõud;
 2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
 3) isikute avaldused.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 2) algatada arutelusid;
 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 4) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

§ 16.  Asjade menetlemine komisjonis

 (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

 (2) Õigusakti eelnõu võtmisel volikogu menetlusse määrab volikogu esimees eelnõule juhtiva komisjoni, vajadusel suunab eelnõu menetlemiseks mitmesse komisjoni. Volikogu komisjonid, fraktsioonid, volikogu liikmed, linnapea ja linnavalitsus esitavad muudatusettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile hiljemalt kolm päeva enne volikogu istungit kella 12ks. Juhtiva komisjoni koosolek muudatusettepanekute läbivaatamiseks toimub hiljemalt 24 tundi enne volikogu istungit. Eelnimetatud tähtaeg ja juhtiva komisjoni poolt muudatusettepaneku läbivaatamise nõue ei kehti õigusakti eelnõus kirja- või vormivea või ilmselge ebatäpsuse kõrvaldamiseks muudatusettepaneku esitamisel.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

§ 17.  Komisjoni tegutsemisvõimetus

 (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tähtajaks täitnud talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.

 (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 18.  Komisjoni aruandlus

  Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse linna veebilehel.

§ 19.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab põhimääruse paragrahvis 13 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt viieliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (2) Revisjonikomisjonil on õigus:
 1) kontrollida ja hinnata linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatava asutuse või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust;
 2) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist.

 (3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

 (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

 (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

 (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

 (8) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse linna veebilehel.
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]

§ 20.  Volikogu fraktsioonid

 (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi: fraktsioon) võivad moodustada vähemalt viis liiget.

 (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

 (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks.

§ 21.  Volikogu eestseisus

 (1) Volikogu eestseisus (edaspidi: eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures.

 (2) Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

 (3) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimehed ja volikogu fraktsioonide esimehed, viimaste äraolekul fraktsioonide aseesimehed või volitatud esindajad.

 (4) Eestseisuse töövormiks on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab eestseisust volikogu suurima fraktsiooni esindaja.

 (5) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed.

 (6) Eestseisuse otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega.
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]

 (7) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokoll vormistatakse ning avalikustatakse komisjonide protokollidega samas korras.
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]

§ 22.  Eestseisuse pädevus

  Eestseisus:
 1) esitab volikogu esimehe ettepanekul poolaasta kaupa vastavalt novembris ja mais volikogu istungi protokolli kantava otsuse eelnõu volikogu istungite kava kinnitamiseks;
 2) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti;
 3) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta;
 4) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta;
 5) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides;
 6) arutab muid tõstatatud küsimusi.

§ 23.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (2) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus. Juulis ja augustis üldreeglina istungeid ei toimu.

 (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või linnavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist volikogu kantseleis.

 (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees seaduses ette nähtud tähtaja jooksul.

 (5) Volikogu istung kestab kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

 (6) Volikogu teeb oma istungist internetis ülekande. Istungist muude raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.

 (7) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel registreerib volikogu liige istungile saabumise ja istungilt lahkumise kellaaja.

§ 24.  Istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema saadetud volikogu liikmetele elektrooniliselt ning avalikustatud linna veebilehel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema volikogu kantseleis välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]

 (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu kantseleile.

 (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koos õigusaktide eelnõude ning muude vajalike materjalidega teeb volikogu kantselei kättesaadavaks hiljemalt 48 tundi enne istungi algust.

 (4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse paragrahvile 31.

 (5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
 1) volikogu liikmed;
 2) linnapea;
 3) linnavalitsus;
 4) eestseisus;
 5) komisjonid;
 6) fraktsioonid.

§ 25.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Vastavate tehniliste tingimuste olemasolul võib hääletamine toimuda elektrooniliselt.

 (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus.

 (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras koos. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

 (7) Isikuvalimistel, mis ei nõua volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 26.  Salajane hääletamine

 (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (välja arvatud käesoleva põhimääruse 11 lõikes 4 toodud juhul) moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

 (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega.

§ 27.  Volikogu töökeel

  Volikogu töökeel on eesti keel.
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]

§ 28.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

 (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
 2) kutsutud külalistest teatamine;
 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

 (3) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks maksimaalselt 1 minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (4) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja, kaasettekandjate ja fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (5) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul ning kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;
 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt 2 minuti jooksul;
 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;
 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega;
 10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega;
 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;
 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta. Muudatusettepaneku korral, mille esitamisel pole kinni peetud põhimääruse § 16 lg 2 nõuetest, informeerib istungi juhataja sellise muudatusettepaneku esitamisest ja volikogu otsustab, kas eelnõu lugemine katkestada või jätkata eelnõu menetlemist istungil.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 14) volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid;
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 15) enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlust kuni 3-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 16) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (6) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

 (7) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni 1 minut lisaaega. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitajat saalis ei ole, piirdutakse kirjaliku vastusega.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (8) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.

 (9) Kui istungi päevakorras on linnale olulise tähtsusega küsimus, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest, küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ja lõppsõnast.

 (10) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel, linnasekretäril ja istungile kutsutud isikutel.

 (11) Volikogu istungi lõpus toimub infotund maksimaalselt 30 minuti jooksul, mille ajal volikogu liige saab esitada küsimusi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. Küsimused peavad olema esitatud kirjalikult vähemalt 7 päeva enne volikogu istungit volikogu kantseleisse. Küsimustele vastatakse nende laekumise järjekorras. Küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Küsimuse esitamiseks on aega 1 minut ja vastamiseks 2 minutit. Vajadusel antakse vastamiseks lisaaega kuni 2 minutit. Küsijal on õigus esitada 2 täpsustavat küsimust.

 (12) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 29.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

 (2) [Kehtetu - RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 29.10.2013, jõustub volikogu järgmise koosseisu volituste algusest]

 (3) Volikogu istungist tehakse videosalvestis, mis avalikustatakse linna veebilehel.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 29.10.2013, jõustub volikogu järgmise koosseisu volituste algusest]

§ 30.  Volikogu õigusaktide algatamise õigus

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu komisjonil;
 2) volikogu fraktsioonil;
 3) volikogu liikmel;
 4) linnavalitsusel;
 5) linnapeal;
 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras;
 7) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

§ 31.  Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, linnapea, linnavalitsus ja linna valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Linna eelarve eelnõu esitab volikogule linnavalitsus.

 (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. Juhtiva komisjoni koosolek muudatusettepanekute läbivaatamiseks toimub hiljemalt 24 tundi enne volikogu istungit.

 (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist volikogu kantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ette nähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda.

 (4) Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu kantseleisse hiljemalt 14 päeva enne istungi algust, välja arvatud käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 lõikes 3 sätestatud juhtudel ning pärast volikogu valimisi linna valimiskomisjoni poolt esitatud eelnõud, mis esitatakse hiljemalt 5 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse:
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 3) milliseid linna õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel;
 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus;
 5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
 6) eelnõu esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud määrus või otsus.

 (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja linnavalitsuse arvamusega.

 (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

 (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

 (8) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

 (9) Eelnõusid, mida ei arutata komisjonides, arutatakse volikogu eestseisuses.

 (10) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.

§ 32.  Volikogu liikme arupärimine

 (1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.

 (3) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult volikogu kantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

§ 33.  Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu

 (1) Volikogus linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatamise õigus on:
 1) linnavalitsusel,
 2) volikogu eestseisusel;
 3) komisjonil;
 4) fraktsioonil;
 5) vähemalt ¼ volikogu liikmetest.

 (2) Ettepanek linnale olulise tähtsusega küsimuse aruteluks esitatakse volikogu kantseleisse. Ettepanekus märgitakse arutatava küsimuse teema, arutelu soovitav aeg, ettekandja ja kaasettekandjate nimed ning ettekandeks soovitud aeg.

 (3) Kui linnale olulise tähtsusega küsimuse arutamisega kaasneb volikogu õigusakti algatamine, toimub selle õigusakti menetlemine põhimääruses ette nähtud korras.

 (4) Fraktsioon võib kalendriaasta jooksul algatada ühe linnale olulise tähtsusega küsimuse.

4. peatükk LINNAVALITSUS 

§ 34.  Linnavalitsus ja selle koosseis

 (1) Volikogu kinnitab linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.

 (2) Volikogu valib linnapea ja kinnitab linnapea ettepanekul linnavalitsuse liikmed.

 (3) Linnapea ja linnavalitsuse liikmete ametipalga ja/või neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab volikogu nimetatud isikute valimisel või kinnitamisel.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (4) Linnapea võib ise minna ja saata linnavalitsuse liikmeid teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 35.  Linnapea pädevus ja ametitunnus

 (1) Linnapea täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Linnapea:
 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab Tartu linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;
 6) esitab volikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;
 7) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (2) Linnapea äraolekul asendab teda linnavalitsuse liige vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele. Tööjaotuse kinnitab linnapea.
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]

 (3) Linnapea ametitunnus on ametiraha.

§ 36.  Linnapea valimine

 (1) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Linnapeakandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Linnapea valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

 (8) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 37.  Linnavalitsuse kinnitamine

 (1) Linnapea esitab linnavalitsuse koosseisu nimekirjana volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks.

 (2) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälteenamusega.

 (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

 (4) Linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga linnavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha, kas poolt või vastu.

 (5) Hääletamise korraldamiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

 (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

 (9) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälteenamuse.

 (10) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab linnapea ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab linnapea ettepanekul ametisse uue linnavalitsuse liikme.

§ 38.  Linnavalitsuse pädevus

  Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse.

§ 39.  Linnavalitsuse istung

 (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungite toimumise sageduse otsustab linnapea.

 (2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul linnapea asendaja. Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest linnapead ja linnasekretäri.

 (3) Linnavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab linnasekretär linnapea poolt määratud eelnõude põhjal.

 (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.

 (5) Linnavalitsusel on õigus vastu võtta otsuseid istungit kokku kutsumata. Linnasekretär saadab linnapea määratud eelnõud linnavalitsuse kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul linnavalitsuse liikmed peavad esitama selle kohta oma seisukoha.

 (6) Linnavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Linnavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Linnavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

 (7) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

§ 40.  Linnavalitsuse komisjon

 (1) Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste arutamiseks komisjone.

 (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosolekut.

 (3) Komisjoni koosseisu kinnitab linnavalitsus.

5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS 

§ 41.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

 (1) Tartu linna arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

 (2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel linnale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.

 (3) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.

 (4) Eelarvestrateegia koostatakse linna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.

 (5) Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise nõuetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

§ 42.  Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

 (1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:
 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
 2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
 4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
 5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte);
 6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);
 7) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).

 (2) Eelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja eelarvestrateegia.

 (3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.

6. peatükk TARTU LINNA AMETIASUTUSED JA HALLATAVAD ASUTUSED 

§ 43.  Ametiasutused

  Tartu linna ametiasutused on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega ja volikogu kantselei.

§ 44.  Linnavalitsuse struktuuriüksused

 (1) Linnavalitsuse struktuuriüksusteks on osakonnad ja linnakantselei.

 (2) Osakonna ja linnakantselei allüksuseks on teenistus.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Osakonda juhib juhataja, linnakantseleid juhib linnasekretär.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (4) [Kehtetu - RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (5) [Kehtetu - RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (6) Juhataja ja linnasekretäri ülesandeks on tagada vastava üksuse majanduslik ja organisatsiooniline funktsioneerimine. Juhataja ja linnasekretär kasutavad osakonnale või linnakantseleile eraldatud eelarvevahendeid ja täidavad tööandja õigusi ja kohustusi töötajate suhtes ning esindavad linna osakonna või linnakantselei tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 45.  Ametiasutuste teenistuskohtade koosseis
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (1) Tartu linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (2) [Kehtetu - RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Volikogu esimehel on õigus teha muudatusi linnavolikogu kantselei teenistuskohtade koosseisus (teenistuskohtade ümberkorraldamine, teenistuskohtade arvu vähendamine, tähtajaliste teenistuskohtade moodustamine) linnavolikogu poolt kehtestatud palgafondi piires.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (4) Linnavalitsusel on õigus teha muudatusi linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisus (teenistuskohtade ümberkorraldamine, teenistuskohtade arvu vähendamine, tähtajaliste teenistuskohtade moodustamine) linnavolikogu poolt kehtestatud palgafondi piires või linnavalitsuse reservfondi arvel.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 46.  Linnavalitsuse hallatavad asutused

 (1) Volikogu võib asutada linnavalitsuse hallatava asutuse, mille ülesandeks on Tartu linnale vajalike teenuste osutamine.

 (2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on linnavalitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

 (3) Asutuse ümberkorraldamise otsustab volikogu. Asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.

 (4) Asutuse ümberkorraldamist korraldab linnavalitsus.

 (5) Asutuse tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

 (6) Asutuse tegevuse lõpetamist korraldab linnavalitsus.

§ 47.  Linnavalitsuse hallatava asutuse tegevuse alused

 (1) Asutuse põhimääruse kinnitab linnavolikogu.

 (2) Asutuse põhimääruses sätestatakse:
 1) asutuse nimi;
 2) linnavalitsuse struktuuriüksus, mille haldusalas asutus tegutseb;
 3) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
 4) asutuse juhtimise põhimõtted;
 5) asutuse tegevuse üle järelevalve tegijad;
 6) vajadusel muud tingimused.

 (3) Kui nõuded asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.

 (4) Asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi linnapea või tema volitatud isik.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (5) Asutuse juhi asendaja määrab vajadusel linnapea või tema volitatud isik.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (6) Asutuse töötajate koosseisu kinnitab linnavalitsus või linnavalitsuse volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT IV, 07.05.2014, 11 - jõust. 10.05.2014]

 (61) Asutuse töötajate töö tasustamise alused kinnitab linnapea või tema volitatud isik.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (7) [Kehtetu - RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 471.  Linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamispõhimõtted
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 25.02.2013]

 (1) Tartu linna ametiasutused ja hallatavad asutused lähtuvad asjaajamisel ühtsetest põhimõtetest.

 (2) Tartu linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamisperioodiks on kalendriaasta.

 (3) Linnavolikogu õigusaktide eelnõude, õigusaktide, istungite protokollide ja komisjonide koosolekute protokollide osas on asjaajamisperioodiks volikogu koosseisu volituste periood.

 (4) Tartu linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste asjaajamiskorra kehtestab linnavalitsus. Asjaajamiskorra rakendamiseks ja ühtsete asjaajamispõhimõtete järgmise tagamiseks võib anda juhiseid linnasekretär.
[RT IV, 22.02.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

7. peatükk TARTU LINNA ESINDAMINE 

§ 48.  Välissuhted

 (1) Volikogu otsustab linna osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Tartu linna sõprusomavalitsuseks tunnistamise.

 (2) Tartu linna esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab linnavalitsus.

 (3) Tartu linna sõprusomavalitsusega lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Linnavalitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist.

§ 49.  Linna esindamine kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ettenähtud institutsioonides

 (1) Tartu linna (sealhulgas linna omavalitsusorganeid) esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides linnasekretär või tema poolt volitatud isik.

 (2) Linnasekretär esindab linna erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.

8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 

§ 50.  Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

  Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 51.  Linnavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 52.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. märtsil 2012. a.