Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Viru-Nigula valla kaevetööde ning teede ja tänavate sulgemise eeskiri

Väljaandja:Viru-Nigula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.05.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.05.2019, 9

Viru-Nigula valla kaevetööde ning teede ja tänavate sulgemise eeskiri

Vastu võetud 25.04.2019 nr 53

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 ning liiklusseaduse § 6 lõike 4, § 72 lõike 3 ja § 12 lõike 1 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Kaevetööde ning teede ja tänavate sulgemise eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde ning teede ja tänavate (edaspidi tänav) sulgemise korra Viru-Nigula valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid ja tänavate sulgemisi teostavatele isikutele.

  (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata:
  1) kaevetööl juriidiliste või füüsiliste isikute omandis olevatel kinnistutel ning erateedel ja veel kinnistusraamatusse kandmata maa-aladel juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses, seal ei asu tehnovõrke ja -rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamise või remondiga;
  2) kalmistutel.

  (3) Kaevetööd on:
  1) süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast;
  2) töö, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö ehitusseadustiku mõistes;
  3) planeerimise käigus pinnase esialgse kõrguse muutmine;
  4) ehitusgeoloogilised puurimistööd.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirja tähenduses määratletakse Viru-Nigula Vallavalitsust kui täitevorganit (edaspidi vallavalitsus) ja Viru-Nigula vallavalitsust kui ametiasutust (edaspidi ametiasutus). Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse ametijuhenditega.

  (2) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) kaevetöö tegija – füüsiline või juriidiline isik, kes teeb kaevetööd;
  2) tänava sulgeja – füüsiline või juriidiline isik, kes sulgeb tänava;
  3) vastutav isik – kaevetöö tegija või tänava sulgeja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö või tänava sulgemise eest. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevetöö teostaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevetöö teostaja on füüsiline isik, siis on ta ise vastutavaks isikuks;
  4) avariiline kaevetöö – kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu;
  5) kaeveloa ja tänava sulgemisloa väljastaja – ametiasutuse ametnik, kellel on õigusteha täiendavaid ettepanekuid kaevetöö ja tänava sulgemise tingimuste kohta;
  6) kaeveloa avaldus – avaldus, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö tegija poolt kaeveloa väljastajale;
  7) tänava sulgemisloa avaldus – avaldus, mis täidetakse ja esitatakse tänava sulgeja poolt kaeveloa ja tänava sulgemisloa väljastajale;
  8) kaeveluba – ametiasutuse luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja;
  9) tänava sulgemise luba – ametiasutuse luba, mis annab õiguse tänava sulgemiseks, määrab tingimused ja tähtaja.

§ 3.   Kaevetöö tegemise üldnõuded

  (1) Kaevetööd on lubatud teha kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba. Ehitusloa olemasolul ei ole kaeveluba vaja eraldi taotleda.

  (2) Ehitusgeoloogilisi töid tehakse kooskõlas ehitusseadustikuga. Ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada koos avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude võišahtide asukohad. Ehitusgeoloogiliste tööde aruanded esitatakse ametiasutusele kaeveloa lõpetamisel ja säilitatakse digitaalsel kujul ametiasutuse arhiivis.

  (3) Kaevetöö tuleb teha tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ja teekatet vähimal kahjustaval viisil.

  (4) Viie aasta jooksul pärast valla omandis olevatele avalikult kasutatavatele teedele uute asfaltbetoon- või monoliitsete betoonkatete ehitamist on kaevetöö nendel reeglina keelatud. Erandid on lubatud eelkõige tehnovõrkude avarii puhul või muudel juhtudel ametiasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

  (5) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel kinni pidama kehtivatest tee ehitamise normidest ja nõuetest ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Lahendus tuleb kooskõlastada ametiasutusega.

  (6) Kaevetöö tegija vastutab teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 24 kalendrikuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist. Kui kaevetöö tegija ei ole kõrvaldanud ilmsiks tulnud vigasid ametiasutuse poolt määratud tähtajaks, võib ametiasutus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevetööde eest vastutava isiku kulul.

§ 4.   Kaeveloa vormistamine ja väljaandmine

  (1) Kaeveloa ja tänava sulgemise loa vormistab ning väljastab ametiasutuse ametnik kaevetöö tegijale või tänava sulgejale. Selleks esitab kaevetöö tegija või tänava sulgeja ametiasutuse ametnikule kaeveloa või tänava sulgemise avalduse. Ametiasutuse ametnikul on õigus vajadusel nõuda lisaks avaldusele ka tööde teostamise ajagraafikut, liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ning valgustuse äranäitamisega, katete ja haljastuse taastamise plaani jm täiendavaid dokumente.

  (2) Kaeveloa või tänava sulgemise avaldus esitatakse vähemalt kolm tööpäeva enne kaevamise või tänava sulgemise algust, välja arvatud avariilistel töödel.

  (3) Ametiasutuse ametnikul on õigusteha ettepanekuid kaevetöö tegemise aja, võimalike eritingimuste ja täiendavate kooskõlastuste suhtes.

  (4) Kaevetööde läbiviimise tingimusi, sh tähtaega ja korda võib muuta üksnes neid seadnud ametiisik.

  (5) Kultuurimälestisi ohustada võivaid töid tehakse kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga, kusjuures kaevetöö tellija on kohustatud finantseerima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused.

  (6) Kaeveloa väljastamisest keeldutakse, kui:
  1) kaeveloa taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente või kooskõlastusi;
  2) kaevetöö tegijal või tema alltöövõtjal puudub vastav pädevus;
  3) kaevetöö tegija on eelnevalt ehitustöid teostades eiranud kaevetöö eeskirja nõudeid ning ei ole ehitustöid läbi viinud hea tava kohaselt;
  4) eelnevalt tähtajaliselt lõpetamata kaks või enam kaeveluba;
  5) tähtajaliselt täitmata ametiasutuse poolt tehtud ettekirjutus.

  (7) Kaeveloa väljastaja võib kaeveloa kehtetuks tunnistada, kui kaevetöid ei ole alustatud 10 tööpäeva jooksul loal märgitud kaevetööde algustähtajast. Kaeveloa väljastajal on õigus peatada kaeveloa kehtivus, kui kaevetöö käigus on rikutud loas toodud või käesoleva eeskirja tingimusi. Kui tegemist on omavolilise kaevetööga, peatab ametnik kaevetöö viivitamatult.

  (8) Kaeveloa muutmisel, pikendamisel või peatamisel teeb kaeveloa väljastaja sellele vastavasisulise märke.

§ 5.   Kaevetöö tegemine

  (1) Kaevetöö tegemise ajal peavad kaeveluba, ehitusprojekt ja töö toimumise ajagraafik olema töö tegemise kohas. Kui kaevetöö kestus on üle viie ööpäeva, tuleb töökohale üles panna infotahvel, kuhu on märgitud töö tellija ja tegija nimi, vastutava isiku nimi, telefoninumber ning töö lõpetamise tähtaeg.

  (2) Kaevetöö puhul, millega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, tee, pargi või puhkeala või selle osa sulgemine, peab kaevetöö tegija kooskõlastama ajutise liikluskorraldusskeemi ametiasutuse vastava ametnikuga.

  (3) Kaevetöö tegija peab ametiasutuse nõudmisel avaldama oma kulul liikluskorralduse muudatuse kohta teate valla ajalehes. Kokkuleppel võib seda teha ametiasutuse kaudu.

  (4) Kaevetöö tegija peab teekatte nõuetekohase taastamiseni tagama häireteta ja ohutu liikluse, sh vajadusel ajutise ümbersõidu teekatte korrashoiu oma kulul.

  (5) Kaevetöö tsoon tuleb tähistada piirete ja liiklust reguleerivate ajutiste liiklusmärkidega. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja ajutisele liikluskorraldusskeemile. Töö lõpetamisel tuleb ajutised märgid ja piirded koheselt kõrvaldada ning informeerida liikluse taasavamisest kaeveloa väljastanud ametnikku.

  (6) Kaevetöö tegija peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas.

  (7) Kui puude alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastada nende kärpimine ametiasutusega. Kõrghaljastuse likvideerimiseks taotleda ametiasutusest raieluba.

  (8) Puude juurestik, tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Puudele lähemal kui 2 meetrit tehtavate kaevetööde jaoks, välja arvatud avariitööd, on vajalik ametiasutuse keskkonnaspetsialisti nõusolek.

  (9) Kaevetööde tegemisel piirkonnas, kus on kergesti varisev pinnas ja kaevatakse puule lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde tsoonis paigaldada puudele tüvekaitsed.

  (10) Kui pole võimalik vältida töid puude juurestiku ulatuses, tuleb näha ette kaevetööde tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

  (11) Kaevetöö käigus inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogilise kultuurikihi avastamisel (sh inimluud või kultuuriväärtusega leid), on kaevetöö tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Muinsuskaitseametit ja ametiasutust. Lõhkekehade leidmisest tuleb viivitamatult informeerida Päästeametit.

  (12) Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada võrgu või maa-ala valdajaga.

  (13) Kaevetöö tegija tagab tolmu- või lumetõrje, kui kaevamisel tekib tolmu või on takistatud regulaarse lumetõrje tegemine. Kaevetöö tegija hoiab porist puhtad väljaspool kaevetööde tsooni olevad tänavad, kui pori on sinna sattunud kaevetöö tsoonist väljuva transpordiga.

  (14) Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevetöö tegija tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt. Teostusmõõdistused koostatakse maa-aluste tehnorajatiste kohta, kusjuures üks eksemplar säilitatakse ametiasutuse arhiivis.

§ 6.   Taastamistööd

  (1) Asfaltbetoonkatendi erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue ja vana kihi vaheline eelnevalt puhastatud kontaktpind krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga.

  (2) Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on taristu valdajal õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist. Juhul, kui antud töö toimub avariikaevetööde raames, vormistatakse tähtaja pikendamiseks kaeveluba.

  (3) Tee katend taastatakse astmeliselt vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm.

  (4) Kaevetöödega rikutud maa-ala taastatakse kaevetöö tegija kulul kogu ulatuses endisel kujul hiljemalt kaeveloal märgitud tähtajaks. Kaevetöö tegija taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned.

  (5) Tee taastamisel täidetakse kaevik ainult dreeniva pinnasega (liiv, kruus), kasutades kihtide viisi tihendamist. Täitematerjali tihedus peab vastama tihedustegurile 0,98. Kaeviku täitmiseks ja taastamiseks mittekõlblik materjal tuleb teisaldada.

  (6) Tänavaga pikisuunalise kaevetöö korral tuleb kaeviku serva ja äärekivi või tänavakatte serva vaheline alla 1,0 meetri laiune ala katta samuti uue asfaltbetoonkatendiga.

  (7) Taastatava asfaltbetoonkatte ääred lõigatakse sirgeks ja kiht taastatakse mõlemalt poolt vähemalt 30 cm võrra laiemalt kui killustik alus. Asfaltbetoonkatendi erinevate kihtide pind ning uue ja vana kihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmise kihi vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle graniitsõelmetega.

  (8) Tänavakatte täielik taastamine peab olema tehtud viie tööpäeva jooksul arvestades kaeviku tagasitäitmise päevast. Juhul, kui on vaja liiklust kiiresti avada või kui töötatakse talvistes tingimustes, taastatakse kate ajutiselt.

  (9) Tänava, väljaku, parkla või selle osa, millel ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel koheselt tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile.

  (10) Kuni 5 aastat vana asfaltbetoonkatendi üleskaevamisel tuleb taastada katend mõlemalt poolt kaevet vähemalt 2 meetrit laiemalt. Kõnnitee kaevamisel tuleb paigutada uus asfaltbetoonkate kogu kõnnitee laiuselt.

  (11) Kaevetöö tegija on kohustatud taastama tee katte ja teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga. Taastatava tänava sõidu- ja kõnnitee, kergliiklusega tee ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning selleks kasutatavad materjalid kooskõlastatakse taristu valdajaga.

  (12) Haljastuse taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast. Pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga (millest on üle 2 cm läbimõõduga osised – kivid, killustik jm praht eelnevalt välja sõelutud). Pinnas tihendada ja tasandada. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad.

  (13) Piki kõnniteed (kõnnitee ja sõidutee vahelisel alal) kulgevate kaevetööde korral tuleb taastada haljastus kogu haljasriba laiuselt, kui eelnevalt pole kokku lepitud teisiti.

  (14) Murupinna kõrguse planeerimisel on aluseks äärekivid. Kus äärekivid puuduvad, ei tohi taastatav murupind oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu.

  (15) Puude juurte piirkonnas teha tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihiga, kuid mitte kõrgemale juurekaelast.

  (16) Ametiasutusel on õigus nõuda katete taastamisel kvalifitseeritud ettevõtte koostatud ehitusprojekti ja/või katete taastamise tööde teostamist kvalifitseeritud ettevõtte poolt projektiala raames.

§ 7.   Avariitöö tegemine

  (1) Tehnovõrkude avarii korral võib tööd alustada järgmistel tingimustel:
  1) saadetud on teade ametiasutusele avarii põhjuste, kaevetöö tegija ja töö alguse äranäitamisega;
  2) avariikohale on kutsutud kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude valdajad või on nendega kooskõlastatud avariikoha skeem;
  3) kaevamisest puude juurekaelale lähemal kui 2 meetrit on informeeritud ametiasutuse keskkonnaspetsialisti (töövälisel ajal tuleb kaevetöö tegijal enne kaeviku tagasitäitmist fikseerida võimalik puujuurestiku vigastuse ulatus).

  (2) Avariitöö tegemiseks, mis võtab aega üle kolme ööpäeva, tuleb samaaegselt töö alustamisega taotleda kaeveluba.

§ 8.   Tehnovõrkude kaitsmine kaevetööl

  (1) Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetöö teha kooskõlastatult neid valdavate võrguettevõtetega.

  (2) Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisest tuleb viivitamatult selle valdajale teatada. Vigastusega tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija.

  (3) Projektdokumentatsioonis märkimata tehnovõrgu avastamisel tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnovõrgu valdajaga. Olemasolevat tehnovõrku võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel.

  (4) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö tegija kulul. Märgi ümberpaigutamise vajadusel kooskõlastab kaevetöö tegija selle ametiasutusega.

§ 9.   Kaevetööväline tänava sulgemine

  (1) Kaevetööväline tänava sulgemine on seotud tänava remondi, tänavat läbiva raske veose, tänaval toimuva ühiskondliku ürituse või muuga, mis ei seondu kaevetöödega.

  (2) Kaevetööväline tänava sulgemine on lubatud tänava sulgemisloa alusel.

  (3) Kaevetöövälisel tänava sulgemisel tuleb juhinduda käesoleva eeskirja § 5 lõigete 2 kuni 5 nõuetest tänava sulgemise kontekstis.

§ 10.   Kaevetöö ja kaeveloa lõpetamine

  (1) Tee maa-alal tehtud kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetöö loa lõpetamise vormistamiseks on kaevetöö tegija kohustatud esitama valdajale või tema esindajale ehitusseadustikuga kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavuse kinnitamiseks kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegija ja taristu valdaja esindaja allkirjastatud dokumentatsiooni. Kaevetöö lõpetamise ja üleandmise fikseerib taristu valdaja aktiga.

  (2) Kaevetöö on lõpetatud, kui:
  1) kaevetööga rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud maa-ala valdajale;
  2) tee kohta on ametiasutusele esitatud:
a) õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või teekatte koguse ladustamise kohta;
b) täitematerjali vastavussertifikaat (ehitatud või renoveeritud objekt);
c) asfaltbetooni vastavussertifikaat (ehitatud või renoveeritud objekt);
  3) tehnorajatiste teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud ametiasutusele (ehitatud või renoveeritud objekt);
  4) loa väljastajale on tagastatud maa-ala valdaja poolt allkirjastatud kaeveluba taastamistööde vastuvõtmise kohta.

  (3) Loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma ametiasutuse poole vähemalt kolm päeva enne kaevetööde lõpetamise tähtaega ja esitama põhjendatud taotluse.

§ 11.   Kaevetöö järelevalve

  (1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad ametiasutus ja Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt oma pädevusele.

  (2) Eeskirja rikkumisel võib kohtuväline menetleja teha rikkujale ettekirjutuse kaevetöö peatamiseks.

§ 12.   Kaevetöö tegija vastutus

  (1) Kaevetöö tegija kannab täielikku vastutust teostatud töö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde käivate kooskõlastuste nõuete täitmise eest.

  (2) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

  (3) Kui kaevetöö tegija ei lõpeta objekti taastamistöid tähtajaks seoses pankroti väljakuulutamise ja juriidilise isiku tegevuse lõpetamisega, läheb kaeveobjekti taastamise kohustus üle kaevetöö tellijale.

  (4) Kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 sätestatud korras.

§ 13.   Määruse rakendamine

  Vallavalitsus kinnitab kaeveloa avalduse, kaevetööde aktide ja kaeveloa vormid ning tänava sulgemise avalduse ja tänava sulgemise loa vormid.

§ 14.   Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
  1) Kunda Linnavolikogu 04.11.2008 määrus nr 22 „Kunda linna kaevetööde ja tänava sulgemise eeskiri“;
  2) Aseri Vallavolikogu 25.02.2010 määrus nr 13 „Aseri valla kaevetööde eeskiri“;
  3) Viru-Nigula Vallavolikogu 20.05.2010 määrus nr 18 „Heakorra- ja kaevetööde eeskiri“.

§ 15.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riho Kutsar
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json