ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Põhja-Sakala Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.05.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.05.2021, 2

Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 22.04.2021 nr 136

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Põhja-Sakala vallas.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Põhja-Sakala vallas.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid Põhja-Sakala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas märgitud tähenduses.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses:
  1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
  2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
  3) avalik veevõtukoht- ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
  4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  5) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
  6) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
  7) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
  8) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  9) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus. Konkurentsiametiga või Põhja-Sakala Vallavalitsusega (edaspidi vallavalitsus) kooskõlastatud veeteenuse hinna kehtestab vee-ettevõtja;
  10) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
  11) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  12) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid;
  13) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
  14) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

§ 3.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ja Põhja-Sakala Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga.

  (5) Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna plaan peab asuma veebilehel.

  (6) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
  2) ainult joogivee saamiseks.

  (7) Sõltuvalt kanalisatsiooni ehitusviisist on:
  1) reovee kanalisatsioon ette nähtud reovee ärajuhtimiseks;
  2) sademevee kanalisatsioon ette nähtud sademevee ärajuhtimiseks;
  3) ühisvoolne kanalisatsioon ette nähtud reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.

§ 4.   Veeteenuse hind ja selle tasumine

  (1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiameti või vallavalitsusega.

  (2) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

§ 5.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda Põhja-Sakala valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast. Purgida võib vee-ettevõtja määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

  (2) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu ja toimimise eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta kahjutule tõrjumiseks ja vajaduse korral teisteks päästetöödeks. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 6.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja kehtestatud üldplaneeringu alusel, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

  (2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m veesammast (edaspidi m H2O), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 4 m H2O. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.

  (3) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 10 m H2O (k.a tuletõrjehüdrandis) ega ületada 60 m H2O.

  (4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee- või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reo- või sademevee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul.

§ 7.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

  (2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

  (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühenduskohad. Veetorustike ühenduskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.

  (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 8.   Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku, hoolduse ja remondi kohta

  (1) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

  (2) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.

  (4) Klient on kohustatud:
  1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
  2) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
  3) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldama;
  4) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;
  5) hoidma tema puhastusalal ja kinnistul asuvad tuletõrje hüdrandikaevude, kanalisatsiooni kontrollkaevud ja peakraani luugid lume- ja jäävabad ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Põhja-Sakala valla heakorraeeskirjale;
  6) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee- ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.

  (5) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
  1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
  2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  3) kinnistu veevärgi vahetut ühendus kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
  5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.

  (6) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatid kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.

  (7) Kinnistu piires teostatavad torustiku ja seadmete hoolduse ja remonditööde kulud katab kinnistu omanik.

§ 9.   Veeseadmete plommimine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
  4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

  (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

  (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

  (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

  (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 10.   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Õigus teostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

  (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 11.   Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
  1) klient on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
  2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee- ning sademevee proovide võtmist;
  3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
  4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast;
  5) klient ei ole täitnud eeskirja § 6 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
  1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
  3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.

  (4) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilisi liitumisi ei aktsepteerita.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

  (7) Erakorraliste asjaolude korral on vallavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 12.   Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamiseta piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

  (3) Vee-ettevõtja on kohustatud esitama teabe vallavalitsuse koduleheküljel avaldamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks päeva enne tööde algust. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult (s.o e-posti või posti teel) vähemalt kaks päeva enne tööde algust.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.

  (6) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 13.   Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

  (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, kui:
  1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 10 lõikes 4 sätestatud juhul;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
  5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 10 lõikes 4 sätestatud juhul;
  7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
  8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

  (2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

§ 14.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

  (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

  (2) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
  3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

  (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordset mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.

  (4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, kui volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

  (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE KOHTA 

§ 15.   Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

  (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40⁰C.

  (4) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

  (5) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslike löökkoormusi.

  (6) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 16.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
  1) üldreostusnäitajate piirväärtused:

ReostusnäitajaTähisMõõtühikPiirväärtus
Vesinikioonide minimaalne sisalduspHminpH-ühik6,0
Vesinikioonide maksimaalne sisalduspHmaxpH-ühik9,0
Heljuvainete sisaldusmg/l700
Biokeemiline hapnikutarveBHT7mg/l600
Keemiline hapnikutarvemg/l1200
Polaarsete süsivesinike (rasvad) sisaldusmg/l50
Naftasaaduste sisaldusmg/l5,0
Üldlämmastiku sisaldusmg/l110
Üldfosfori sisaldusmg/l18,0
Üheastmelised fenoolidmg/l5
Kaheastmelised fenoolidmg/l20
Tolueenmg/l0,08

  2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused;
  3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised;
  4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.

  (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

  (3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

§ 17.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

  (3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboris.

  (5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.

  (7) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.

  (8) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu vee-ettevõtja poolt määratud ulatuses kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

6. peatükk VEE MÕÕTMINE NING REO- JA SADEMEVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE 

§ 18.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

  (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike, või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

  (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
  1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

  (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

  (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel arvesti demonteerib vee-ettevõtja.

§ 19.   Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
  5) veearvesti nähtavuse.

  (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient otsekohe vee-ettevõtjale teatama.

  (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

  (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 20.   Kliendi veearvestus

  (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

  (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui eeskirja § 20 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust uuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

  (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 10 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 21.   Vee eritarvituste arvestus

  (1) Vee, mida päästekeskus võtab hüdrandist või muust selleks ettenähtud veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

  (2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 22.   Reo- ja sademevee arvestus

  (1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (3) Kliendi soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. Kui klient ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis sademevee kogus arvutatakse järgneva valemi järgi:
QSV ARV = A∗K∗HEMHI
, kus
QSV ARV – sademevee arvutuslik vooluhulk (m3/a),
A - pindala (m2),
K – pinnakatte äravoolutegur,
HEMHI – aastane keskmine sademete summa (m/a). Andmed aastase keskmise sademete summa kohta saadakse Keskkonnaagentuurilt. Arvesse võetakse vähemalt 10 aasta keskmist.
Pinnakatte äravooluteguri määramisel lähtutakse standardis EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk" punktis 6.2.4 sätestatud metoodikast ning pinnakatete äravooluteguritest. Pinnakatete äravoolutegur:

PinnakateÄravoolutegur K
Katus0,9
Betoon- või asfaltkate0,8
Tihedate vuukidega kivisillutis0,8
Liivvuukidega kivisillutis0,7
Kruus-või killustikkate0,3
Muru0,2
Aed, park0,15
Katteta maapind0,1
Mets0,05

  (4) Võimalikud lähenemised pinnakatte ja pindala osas:
  1) kinnistu või avalike teede, tänavate, väljakute pinnakatte äravoolutegurina võib täpsemate andmete puudumisel kasutada arvestuslikku keskmist pinnakatte äravoolutegurit 0,75;
  2) kinnistu omanikel või valdajatel, kes on oma kinnistutelt või avalikelt teedelt, tänavatelt ning väljakutelt rajanud kogutava sademevee taaskasutus- ja/või immutussüsteemi, arvesse minev pindala on 0 m2;
  3) Kinnistu omanikel või valdajatel, kes juhivad oma kinnistutelt või avalikelt teedelt, tänavatelt ning väljakutelt kogutava sademevee enne avalikku sademeveesüsteemi jõudmist, läbi puhvermahuti või mõne muu tippvooluhulka vähendava süsteemi, vähendatakse pindala 50% võrra. Kusjuures mahuti peab mahutama vähemalt 50% teenindava ala 20 minutilise arvutusvihma, korduvusega 2 aastat (lahkvoolne kanalisatsioon) või 3 aastat (ühisvoolne kanalisatsioon).

  (5) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.

  (6) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 23.   Reo- ja sademevee mõõtmine

  (1) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo- ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reo- ja sademeveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.

  (3) Klient peab täitma eeskirja § 20 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo– ja sademevee mõõdusõlme suhtes.

  (4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 24.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

  (1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale (v.a kaugloetavad mõõtjad). Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.

  (3) Sademevee ärajuhtimise tasu ning abonenttasu kehtestamise korral määratakse need tasud kalendriaasta tasudena, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.

  (4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele.

  (5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

  (6) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.

7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE 

§ 25.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

  (2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-ettevõtjale vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (3) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

§ 26.   Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

  (1) Eeskirja § 8 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

  (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

  (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 27.   Teenuslepingu ülesütlemine

  (1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
  2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
  3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
  4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
  5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 28.   Uue teenuslepingu sõlmimine

  (1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.

  (2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 29.   Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel kliendi ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 30.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Suure-Jaani Vallavolikogu 25.02.2011 määrus nr 42 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri“ (RT IV, 31.12.2012, 69);
  2) Võhma Linnavolikogu 27.03.2001 määrus nr 7 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine“ (RT IV, 27.06.2012, 12).

§ 31.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi teatajas avaldamist.

§ 32.   Rakendussätted

  Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud lepingud jäävad kehtima kokkulepitud tingimustel kehtivusaja lõpuni.

Aino Viinapuu
vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json