Luunja valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 29.04.2021 nr 8
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 71 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED
1. jagu Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Luunja vallas (edaspidi: vald) puhas ja tervislik elukeskkond, rakendada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja riigihangete seaduse ning nende rakendusaktide nõudeid, vältida jäätmeteket või vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.
§ 2. Jäätmehoolduse korraldamine
(1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning järelevalvet teostab Luunja Vallavalitsus (edaspidi: vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.
(2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet järgmiselt:
1) nõustab elanikke ja levitab jäätmete alast teavet;
2) kontrollib jäätmete käitlemist ja jäätmekäitluslepinguid;
3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist;
4) viib läbi väärteomenetlusi;
5) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist ja käitlust.
§ 3. Terminite ja mõistete kasutamine
Eeskirjas formuleerimata terminite ja mõistete korral lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides toodust, vastava määratluse puudumisel aga lähtutakse termini või mõiste üldlevinud tähendusest.
2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga isik peab oma mistahes tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Jäätmeid, mida ei ole võimalik nõuete kohaselt taaskasutada, tuleb kõrvaldada tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid järgides.
(3) Jäätmeid, mille tekkimist ei ole võimalik vältida, tuleb sorteerida jäätmeliikide kaupa, et tagada jäätmete võimalikult suurel hulgal korduskasutus või materjali ringlussevõtt. Eelduslikult tuleb jäätmed sorteerida nende tekkemomendil ning jäätmete tekkekohas.
(4) Nii liigiti kogutud kui ka segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia jäätmekäitluskohta jäätmeseaduses toodud läheduse põhimõtet arvestades või anda need käitlemiseks üle registreerimistõendit, keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks või keskkonnakompleksluba omavale isikule.
(5) Jäätmete käitlemine, ladestamine, ladustamine ning põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohas ja viisil on keelatud.
(6) Küttekolletes ja lõketes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning tule süütamiseks kiletamata paberit ja kartongi.
(7) Jäätmete jätmine mahutite ja avalike kogumispunktide kõrvale ja lähedusse neid selleks ette nähtud jäätmemahutisse paigutamata on keelatud.
(8) Jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et on välditud nende ületäitumine ning tõrjutud oht keskkonnareostusele. Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.
(9) Hoonestatud maaüksusel selle majandamise käigus tekkinud olmejäätmeid tuleb koguda ja käidelda kuni nende korraldatud jäätmeveo korras üleandmiseni jäätmetekke kohal ning olmejäätmeid ei tohi üldjuhul paigutada väljaspool kinnisasja piire ega teisaldada ühelt kinnisasjalt teisele. Olmejäätmeid võib teisaldada ühelt kinnisasjalt teisele, kui eeskirjas sätestatud alustel on jäätmevaldajatel õigus olmejäätmete kogumiseks ja üleandmiseks kasutada ühist jäätmemahutit.
(10) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(11) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil sinna tekkinud või toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat või toojat.
3. jagu Liigiti kogutavad jäätmed ning nende käitlemine
§ 5. Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise nõuded
(1) Jäätmevaldajal on kohustus kodumajapidamises, ettevõtlustegevuses ja asutuse tegevuses tekkivaid jäätmeid sorteerida ning koguda neid käesolevas paragrahvis nimetatud jäätmeliikide kaupa, eraldades liigiti kogutavad jäätmed segaolmejäätmetest.
(2) Segaolmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed;
13) ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed ning nendega saastunud pakendid.
(3) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmed;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude setteid;
6) suurjäätmeid;
7) aia- ja pargijäätmeid;
8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või jäätmemahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
10) pakendijäätmeid;
11) probleemtooteid;
12) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
13) tervishoiujäätmeid.
(4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada segaolmejäätmete mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
(5) Halvasti lõhnavad ja määrivad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda kas korraldatud jäätmeveo raames, kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidel, taaskasutusorganisatsioonidele või jäätmekäitlusettevõttele üle andes või viies need ise vastavasse avalikku kogumispunkti või keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavasse jäätmekäitluskohta (jäätmejaama).
(7) Taas- ja korduvkasutusse suunatavaid jäätmeid tuleb panna ainult selleks ette nähtud jäätmemahutitesse või viia kogumiskohta, realiseerimiskeskustesse või müügikohtadesse, mis tegelevad taaskasutuse ja vastava tooteliigi müügiga.
(8) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemiseks ja üleandmiseks võib vallavalitsus sõlmida lepinguid teiste kohalike omavalitsuste ja juriidiliste isikutega.
§ 6. Paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumine
(1) Paberi- ja kartongijäätmed, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda olmejäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale või viia vastavalt tähistatud konteinerisse või jäätmejaama.
(2) Eeskirja tähenduses ei loeta paberi- ja kartongijäätmete hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada andmekaitse nõudeid järgides õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(3) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on korter- või ridaelamu, või ühismahutit kasutavas kogukonnas tuleb paberi- ja kartongijäätmed koguda eraldi mahutisse.
§ 7. Pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumine
(1) Tagatisrahata pakendijäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale, taaskasutusorganisatsioonile, viia avalikku pakendijäätmete mahutisse, jäätmejaama või üle anda keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavale ja ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaluba ja vastavat registreeringut omavale isikule.
(2) Tagatisrahata pakendijäätmete avalikud kogumiskohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused vallas määratletakse taaskasutusorganisatsiooni ja vallavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus, arvestades pakendiseaduses sätestatud tingimusi.
(3) Vähemalt nelja või enama korteriga elamus või ühismahutit kasutavas kogukonnas tuleb pakendijäätmeid koguda eraldi mahutisse.
(4) Vallavalitsusel on õigus kokku leppida, et pakendijäätmete kogumist korraldatakse ka nende tekkekohal kogumisena, st pakendijäätmete äravedu jäätmevaldajalt otse, ning sellisel juhul võib pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ette nähtud konteinerite arvu ja mahtu vallas vähendada.
(5) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetavalt kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.
(6) Pakendijäätmete avalikus kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine.
(7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(8) Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise.
(9) Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele.
(10) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad kogumismahutid terved ja puhtad, vältima kogumismahuti ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada.
(11) Kui kogumismahutite tühjendamissagedus ei ole piisav ületäitumise vältimiseks, peab pakendijäätmete kogumise ning taaskasutuse eest vastutav juriidiline isik täiendama veograafikut lisatühjendustega või vahetama mahuti suurema vastu.
(12) Tagatisrahaga pakendid ehk pandipakend tuleb tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti.
§ 8. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ja kompostimine
(1) Biojäätmed, mida käesolevas paragrahvis käsitletakse, on:
1) aia- ja haljastusjäätmed, näiteks muru, hein, puulehed ja oksad;
2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed.
(2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine on Luunja valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(3) Kõigil elamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed koguda eraldi kogumismahutitesse. Üksikelamutes, kus kompostimise võimalus on olemas, võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida oma kinnistu piires vastavalt käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 nõuetele.
(4) Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida oma kinnistu piires vastavalt käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 7 nõuetele.
(5) Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimestele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima kinnistu omanik.
(6) Tiheasustusalal võib koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites.
(7) Üksikelamutes tekkivaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
(8) Kompostimiskoht peab olema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(9) Üleantavad biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt või täielikult biolagunevas jäätmekotis või paberkotis.
(10) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning oleks tervisele ja ümbruskonnale kahjutu.
(11) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
§ 9. Suurjäätmete liigiti kogumine
(1) Suurjäätmed on olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, kardinapuud, vaibad, madratsid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid (näiteks autoromu või selle osad, vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (näiteks teler, külmik, elektripliit jms) ja teisi tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(2) Suurjäätmed võib jäätmevaldaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate jäätmemahutite vahetusse lähedusse.
§ 10. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete liigiti kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed nagu vanaõli, õlifiltrid, ravimid, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid jne on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
(2) Kodumajapidamises, ettevõtlustegevuse ja asutuse tegevuse käigus tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi liikide kaupa.
(3) Probleemtooted nagu patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast) on jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
(4) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed tuleb viia selleks ette nähtud avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid ja/või kogumisreidide vastuvõtukohad, kus võetakse jäätmeid vastu ainult elanikelt.
(5) Kõlbmatud ravimid tohib ära anda vaid vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, lisaks peavad kõlbmatuid ravimeid vastu võtma ja hävitamisele suunama ka üldapteegid, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.
(6) Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat luba omavale isikule.
(7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(8) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise või korraldavad jäätmete üle andmise vastavat luba omavale isikule.
§ 11. Muude jäätmeliikide liigiti kogumine
(1) Plasti- ja klaasjäätmed tuleb kinnistul sorteerida ja koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat luba omavale isikule.
(2) Vanametall ja metalljäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale isikule. Metallijäätmete kokkuostmisele seatud piirangud on sätestatud jäätmeseaduse §-s 105.
(3) Puidujäätmed, tekstiilijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (kivid, pinnas) tuleb võimalusel taaskasutada tekkekohas või anda üle vastavat luba omavale isikule.
(4) Bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (nt kivid ja pinnas) võib Keskkonnaameti väljastatud vastavasisulise registreerimistõendi alusel taaskasutada registreerimistõendis määratud tingimustel.
(5) Töötlemata puidujäätmete käitlemisel tuleb eelistada puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil või muud taaskasutust.
(6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata muude jäätmeliikide kogumispunktid on toodud valla kodulehel www.luunja.ee.
§ 12. Jäätmekäitluse korraldamine avalikel üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite ja/või -kottide paigaldamine eest ürituse korraldaja;
(2) Jäätmemahuteid ja/või -kotte peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist;
(3) Avalike ürituste korraldamisel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Avalikel üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt pakendijäätmeid (sh ühekordsed nõud ja topsid) ja biojäätmed ning suunama need taaskasutusse.
(4) Võimalusel peab avalikel üritustel vältima jäätmeteket ning kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi (nt kasutada korduvkasutatavaid joogitopse).
§ 13. Jäätmekäitlus avalikes randades
(1) Avalikus rannas peab olema piisavas koguses jäätmekonteinereid, sh eraldi konteiner pakendijäätmetele.
(2) Rannas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest. Rannas on keelatud klaaspakendis jookide müümine ja tarbimine.
(3) Avaliku ranna haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga puhkeperioodi eelselt ja järgselt) rannaala ja lähiümbruse koristuse.
4. jagu Nõuded jäätmemahutile ning jäätmeveole
§ 14. Jäätmemahuti tehnilised nõuded.
(1) Olmejäätmete, sh segaolmejäätmete, paberi ja papi ning biojäätmete kogumiseks võib kasutada järgmisi jäätmemahuteid:
1) kaanega varustatud 80 kuni 1100-liitriseid väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) kaanega varustatud 1500-, 2500- ja 4500-liitriseid mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada käitluskohta;
3) maasse paigaldatud süvamahutit, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
4) pressmahutit;
5) erandkorras kuni 100-liitrist jäätmekotti (välja arvatud ühismahutina) vähima tühjendamise sageduse korral territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on üksikelamu, suvila või aiamaja ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus;
6) korteriühistutel peab olema eraldi konteiner paberi ja kartongi kogumiseks. Ülejäänud jäätmevaldajad võivad kasutada paberi ja kartongi üleandmiseks ka pappkasti tagades, et üleantav paber ja kartong püsib jäätmeveokisse tõstmiseni kuiv ja puhas;
7) biojäätmete mahuti maksimaalne lubatud suurus on 240 liitrit, kui valdavalt on konteineris biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed. Süvamahutite kasutamisel biojäätmete kogumiseks võib mahuti suurus olla kuni 300 liitrit.
(2) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsugust jäätmemahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(3) Soovitatavalt võiks mahuti värv vastata sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall, must või roheline – segaolmejäätmed, sinine – paber ja kartong, pruun – biojäätmed, kollane – segapakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed.
(4) Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
(5) Kui jäätmekoti kasutamisel eiratakse eeskirja nõudeid, on jäätmevaldajal edaspidi kohustus jäätmeid üle anda jäätmekonteineriga.
§ 15. Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele
(1) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikemahutid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid mahuteid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral lepitakse juurdepääsu tingimused jäätmevedajaga eraldi kokku.
(2) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.
(3) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse ning jäätmevaldaja kohustus on tagada mahutitele vaba ja takistusteta juurdepääs tühjenduspäeval.
(4) Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning kaitstud loomade eest. Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.
(5) Üldkasutavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused, kauplused jne) paigutab jäätmemahuti territooriumi haldaja, kes vastutab kogumismahuti tühjendamise ja korrashoiu eest. Neisse kogumismahutitesse tohib panna ainult üldkasutatavates kohtades tekkinud olmejäätmeid.
(6) Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest, laiusega vähemalt 3,5 meetrit, vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit.
(7) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Jäätmemahuti ja selle ümbruse puhtuse ja mahuti õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.
(8) Tiheasustusalal peab jäätmemahuti paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.
§ 16. Ühise jäätmemahuti kasutamine
(1) Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid.
(2) Ühise jäätmemahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotluse vabas vormis, mis peab olema allkirjastatud kõigi ühist jäätmemahutit kasutavate jäätmevaldajate poolt ning esitanud neid esindav isik.
(3) Ühise jäätmemahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(4) Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb taotlejal vallavalitsust hiljemalt 30 päeva jooksul teavitada.
§ 17. Nõuded jäätmeveole
(1) Jäätmeid vedav ettevõte on kohustatud toimima järgmiselt:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
2) eemaldama jäätmemahutisse kogutud jäätmed jäätmevaldajale teatavaks tehtud veograafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust;
3) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
4) mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid ning paigutama jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
5) kasutama jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid;
6) korraldama jäätmemahutite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival ajal ja viisil.
(2) Liigiti kogutavaid jäätmeid tuleb vedada teistest jäätmeliikidest eraldi või viisil, et liigiti kogutud jäätmed ei seguneks ning on võimalik jäätmekäitlejale liigiti üle anda.
2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
1. jagu Üldnõuded
§ 18. Korraldatud jäätmeveo nõuded
Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest.
§ 19. Jäätmeveo piirkond
Valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus osutab teenust üks, selleks kontsessiooni omav ettevõtja.
§ 20. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse vähemalt järgmistele kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud olmejäätmetele:
1) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;
2) 20 01 01 – paber ja kartong;
3) 20 03 07 – suurjäätmed;
4) 20 01 08, 20 02 01 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse;
(2) Korraldatud jäätmevedu võib vajadusel hõlmata ka teisi jäätmeliike.
§ 21. Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete liigiti kogumise eritingimused
(1) Kõikidelt jäätmetekkekohtadelt peab olema tekkekohas liigiti kogumine ja äravedu kinnistult vähemalt järgmiste jäätmete puhul:
1) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;
2) 20 03 07 – suurjäätmed;
3) 20 01 01 – paber ja kartong;
4) 20 01 08, 20 02 01 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse.
(2) Luunja valla üldplaneeringuga kehtestatud hajaasustusaladel võib biojäätmete liigiti kogumiseks kasutada jäätmemahutiga äravedu, kui vastavalt eeskirjadele ei ole võimalik või otstarbekas biojäätmeid omal kinnistul kompostida.
§ 22. Korraldatud jäätmeveo sagedus
(1) Segaolmejäätmete mahuti vähim tühjendussagedus on järgmine:
1) valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal – üks kord nelja nädala jooksul;
2) valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal – üks kord kaheteistkümne nädala jooksul biojäätmete kompostimise korral jäätmetekkekohas, kui jäätmevaldaja on esitanud vallavalitsusele vastava nõuetekohase taotluse ning vallavalitsus, olles vajadusel asjaolud kohapeal kontrollinud, on vastava nõusoleku andnud. Taotluse vormi kehtestab vallavalitsus;
3) valla üldplaneeringuga määratud hajaasustusalal – üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.
(2) Paberi- ja kartongimahutit võib tühjendada vastavalt vajadusele.
(3) Pakendite mahuti vähim tühjendussagedus on järgmine:
1) valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal –¬ üks kord nelja nädala jooksul;
2) valla üldplaneeringuga määratud hajaasustusalal – üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.
(4) Suurjäätmete vedu toimub vastavalt jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelisele kokkuleppele. Suurjäätmete äravedu tuleb jäätmevaldajal korraldada hiljemalt 3 päeva jooksul jäätmete väljatõstmisest arvates.
(5) Biojäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus on üks kord kahe nädala jooksul.
§ 23. Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmemahuti tüübid
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutina kasutama eeskirja § 14 lõike 1 punktides 1 kuni 7 toodud jäätmemahuteid.
(2) Korraldatud jäätmeveol kasutatava jäätmemahuti vähim suurus on 80 liitrit.
§ 24. Jäätmekäitluskoha määramine
Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides või korraldab vallavalitsus riigihanke jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.
§ 25. Korraldatud jäätmeveo teenustasu määramise ja muutmise kord
Korraldatud jäätmeveo teenustasud ja jaotumine erinevate jäätmeliikide vahel ning teenustasu muutmise tingimused ja kord ning korraldatud jäätmeveo teenustasude hinnakirjas kajastuvad komponendid määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides, arvestades jäätmeseadust, riigihangete seadust ja eeskirjast.
§ 26. Lisateenus
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveoga hõlmamata lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Sealjuures ei tohi vedaja lisateenusena käsitleda ega lisatasu küsida mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
§ 27. Korraldatud jäätmeveo aeg
Korraldatud jäätmevedu toimub üldjuhul tööpäevadel ajavahemikul kell 07:00-22:00.
2. jagu Teenuse kontsessiooni andmine
§ 28. Teenuse kontsessiooni andmine
(1) Teenuste kontsessiooni andjaks (edaspidi kontsessiooni andja) on vallavalitsus.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni (edaspidi: kontsessioon) ehk õiguse olla määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks annab kontsessiooni andja ettevõtjale, kelle pakkumus on riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud.
(3) Kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas vedamiseks konkreetses veopiirkonnas.
§ 29. Kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelise hankelepingu sõlmimise kord
(1) Kontsessiooni andja korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kooskõlas riigihangete seadusega ning arvestades eeskirjas sätestatud tingimusi.
(2) Kontsessiooni andja teavitab oma veebilehel avatud hanke tulemusena välja selgitatud kontsessionäärist ning veopiirkonnast, kus kontsessionäär omab kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamiseks.
3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine ning vabastamine
§ 30. Korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.
(2) Jäätmevaldaja osaleb korraldatud jäätmeveos jäätmeseaduse alusel ning tal ei ole kohustust korraldatud jäätmeveoks jäätmevedajaga eraldi lepingut sõlmida. Jäätmevaldaja täidab korraldatud jäätmeveoks jäätmeseadust, selle alusel antud riiklikke õigusakte ning eeskirjaga kehtestatud nõudeid.
(3) Lepingu sõlmimisel ei tohi lepingu tingimused erineda eeskirja ja kontsessiooniteenuse tellimiseks korraldatud hanke alusdokumentide tingimustest.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmevedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(5) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt kontsessionääri poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, toimub mahutite tühjendamine miinimumpaketi alusel. Eeskirjas nimetatakse miinimumpaketiks vähimat jäätmemahuti suurust (§ 23) ja tühjendamissagedust (§ 22).
§ 31. Korraldatud jäätmeveost vabastamise kord
(1) Jäätmevaldajal on õigus taotleda erandkorras kuni jäätmevedajale väljastatud jäätmeloa kehtivuse lõpuni korraldatud jäätmeveost vabastamist (edaspidi: korraldatud jäätmeveost vabastamine) jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel, st kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata või kui teatud perioodil kinnistut ei kasutata. Suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib üldjuhul vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
(2) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse vormi (avaldus) kinnitab vallavalitsus.
(3) Taotluse menetleja võib nõuda lisaks taotlusele dokumenti, millega on võimalik tõendada, et hoonestatud kinnisasja ei kasutata või ei kasutata teatud perioodi jooksul (näiteks kinnistu elektritarbimisteatis taotluse esitamise kuupäeva seisuga eelneva aasta kohta).
(4) Korraldatud jäätmeveost vabastatud olmejäätmete valdaja esitab jäätmeseaduse § 69 lõike 5 kohaselt üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
(5) Vallavalitsuse esindajal on õigus kontrollida enne korraldatatud jäätmeveost vabastamist ja vabastuse kestel jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.
§ 32. Korraldatud jäätmeveos vabastuse ja erisuse lõppemine või lõpetamine
(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb, kui:
1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust;
3) korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on muutunud või äralangenud.
(2) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust nende asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema vabastuse aluseks, hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.
(3) Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab vallavalitusele vastava taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on muutunud või ära langenud;
4) jäätmevaldaja ei võimalda ametnikul tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;
§ 33. Korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste menetlemine
(1) Korraldatud olmejäätmeveo taotlusi menetleb vallavalitsus haldusmenetluse seaduse ja jäätmeseadusega sätestatud alustel.
(2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamiseks ning selle lõpetamiseks vormistatakse vallavalitsuse korraldus.
(3) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise ning vabastuse lõpetamise korralduse alusel kantakse andmed jäätmevaldajate registrisse.
3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 34. Ehitusjäätmete valdaja kohustused
(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.
(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat luba omavale isikule.
(3) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.
(4) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) andma jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, käitlemiseks üle vastavat luba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule;
3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.
(5) Ehitusjäätmete valdajal tuleb tekkekohal liigiti koguda järgmised jäätmeliigid:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
2) puidujäätmed;
3) paber ja kartong;
4) metallijäätmed;
5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6) plastijäätmed (sh kile);
7) raudbetoon- ja betoondetailid;
8) muud segajäätmed.
§ 35. Ehituse tavajäätmete käitlemine
(1) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat luba omavale isikule.
(2) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamisel väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) tuleb lähtuda vastavatest õigusaktidest.
(3) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks. Kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga.
(4) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.
(5) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse muudest jäätmetest eraldi nende hilisemaks taaskasutamiseks.
(6) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.
(7) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.
(8) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja/või tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja/või materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.
(9) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.
§ 36. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kinnistesse kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
(2) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
(3) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.
(4) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaluba ja vastavat registreeringut omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaluba ja vastavat registreeringut omavale isikule.
4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMNE
§ 37. Üldsätted
(1) Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kellel tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide (sealhulgas ohtlike jäätmete) nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad koguma tervishoiujäätmeid liigiti.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.
(4) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida ja märgistada tekkekohas, st tervishoiuasutus peab tagama vajalike pakendite olemasolu ning need vastavalt märgistama.
§ 38. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekategooriad
(1) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja tekitatud ohtlikud jäätmed jagatakse järgmiselt:
1) teravad ja torkivad jäätmed – kasutatud või kasutamata jäätmed (nt nõelad, süstlad, skalpellid, pipetid, noad, katkine klaas);
2) patoloogilised jäätmed (nt kehaosad ja -vedelikud, elundid, kasutamata veretooted);
3) tsütotoksilised ja ravimijäätmed (nt aegunud või ebavajalikud ravimid, tsütostaatilised ravimid, genotoksilised kemikaalid);
4) kemikaalijäätmed – keemilisi aineid sisaldavad jäätmed (nt desinfitseerimisvahendid, lahustid, raskemetalle sisaldavad jäätmed, patareid, katkised termomeetrid).
(2) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja tekitatud tavajäätmed on kõik need jäätmed, mis ei kujuta endast konkreetset bioloogilist, keemilist, radioaktiivset või füüsilist ohtu.
§ 39. Tervishoiu- ja veterinaarasutustes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist kindlalt suletavasse vastavalt tähistatud kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”, bioloogilise ohu sümbol ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ning pakkimiskuupäev. Teravate ja torkivate jäätmetega täidetud kanistrid tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavale isikule.
(2) Patoloogilised jäätmed tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering „Patoloogilised jäätmed” ja bioloogilise ohu sümbol. Markeeritud plastikkotid antakse üle keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavale isikule või kremeerimiseks vastavat teenust osutavale isikule.
(3) Ravimijäätmed tuleb pakkida lekkekindlasse lukustatavasse kogumismahutisse, millel on markeering „Ravimijäätmed“. Ravimijäätmed tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavale isikule. Ravimijäätmete käitlemisel tuleb lähtuda muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(4) Kemikaalijäätmed tuleb pakkida lekkekindlasse kogumismahutisse, millel on markeering „Kemikaalijäätmed“. Kemikaalijäätmed tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavale isikule.
§ 40. Tervishoiu- ja veterinaarasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine
(1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja anumad.
(2) Klaasjäätmed tuleb anda üle keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavale isikule.
(3) Paber ja kartong sorditakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumismahutis kuni üleandmiseni korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule.
(4) Diskreetseid andmeid sisaldav paber kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse. Diskreetseid andmeid sisaldav purustatud või purustamata paber tuleb anda edasiseks töötlemiseks keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavale isikule.
(5) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada paberi ja kartongi kogumismahutisse.
§ 41. Loomsed jäätmed
(1) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta ka oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, veekaitsevööndis, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal. Matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs ning keskkonda võimalikult kahjustamata.
(2) Surnud või hukkunud suurlooma korjuse peab loomaomanik käitlema loomsete jäätmete tehases. Suurlooma korjus tuleb koheselt kuni viimiseni loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehasesse paigutada lekkekindlasse jahedasse kohta, kus on tõkestatud loomade, lindude ja kõrvaliste isikute juurdepääs.
(3) Väikeses koguses loomsed kõrvalsaadused on peamiselt jaekaubandusettevõtetes tekkiv materjal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) materjal on 3. kategooria loomsed saadused ja neid sisaldav toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendidefektide või muude puuduste tõttu ning ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske (nt „parim enne“ ületanud toit, purunenud pakendis toit, defektiga toidutooted);
2) ettevõttes ei teki materjali rohkem kui 20 kg nädalas.
(4) Nõuded väikeses koguses loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks:
1) kogutava materjali liigi, kirjelduse ja koguste üle peetakse arvestust;
2) materjali kogumine, transport ja kõrvaldamine muul viisil (prügilasse viimine toimub nii, et hoitakse ära lubamatuid terviseriske inimestele ja loomadele);
3) materjal viiakse tunnustatud prügilasse ladestamisele lepingulise jäätmekäitlusettevõtte poolt;
4) rangelt on keelatud toidujäätmete, kontide jms materjali viimine loodusesse (taudileviku oht jms).
5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 42. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Käesolevas paragrahvis käsitletakse jäätmekäitluskohana jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks tehniliselt varustatud ehitisi, v.a prügila, jäätmekogumisnõusid, -konteinereid või muid -mahuteid, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt.
(2) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(3) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning võimalusel taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(4) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik
(5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 43. Keskkonnareostuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi: saastaja) oma kulul Keskkonnaameti või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 44. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus ning Keskkonnaamet.
(3) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.
§ 45. Rakendussätted
(1) Käesoleva määruse kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks Luunja Vallavolikogu 28.03.2019 määrusega nr 16 kehtestatud „Luunja valla jäätmehoolduseeskiri“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Kaimo Keerdo
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter