Teksti suurus:

Tallinna munitsipaalhuvikoolide pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord

Väljaandja:Tallinna Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.04.2014
Avaldamismärge:RT IV, 07.06.2013, 46

Tallinna munitsipaalhuvikoolide pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord

Vastu võetud 29.07.2009 nr 60
jõustumine 01.09.2009

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, § 30 lg 1 p 3 ja huvikooli seaduse § 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse atesteerimise tingimused ja kord pedagoogidele, kelle tööülesannete hulka kuulub Tallinna munitsipaalhuvikoolides (edaspidi huvikool) vahetu õppe- ja kasvatustöö läbiviimine õpetajana (edaspidi atesteeritav).

§ 2.   Eesmärk

  Atesteerimise eesmärk on toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ning vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele.

2. peatükk ATESTEERIMISEL OMISTATAVAD AMETIJÄRGUD NING AMETIJÄRGU OMISTAMISE TINGIMUSED 

§ 3.   Atesteerimisel omistatavad ametijärgud

  (1) Õpetajale omistatakse noorempedagoogi, pedagoogi või vanempedagoogi ametijärk.

  (2) Atesteeritavale omistatakse üks ametijärk, mis kehtib kõikides Tallinna munitsipaalhuvikoolides.

§ 4.   Atesteerimise aluseks olevad nõuded

  Atesteerimisel hinnatakse, kas atesteeritav on täitnud järgmisi nõudeid:
  1) vastab Tallinna Linnavalitsuse 14. veebruari 2007 määrusega nr 20 „Tallinna munitsipaalhuvikoolide pedagoogide kvalifikatsiooninõuded" huvikooli õpetajale ja kontsertmeistrile kehtestatud nõuetele;
  2) on töötanud tulemuslikult, mida hinnatakse § 18 lõike 2 punkti 2 kohaselt koostatud atesteeritava töö analüüsi ning § 18 lõike 2 punkti 3 kohaselt koostatud õppeasutuse sisekontrolli eest vastutava isiku kirjaliku hinnangu põhjal;
  3) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160 tunni ulatuses aine- või pedagoogika- või ametialaseid kursusi või juhtimiskursusi, millest 40 tundi võib moodustada iseseisev enesetäiendamine, mida tõendab õppeasutuse juht, või õppinud kraadiõppes hariduse valdkonnas;
  4) on omandanud teadus- või kutsekraadi hariduse valdkonnas;
  5) on juhendanud õpetajakoolituse raames pedagoogilise praktika läbijaid või noorempedagooge;
  6) on osalenud huvikooli arendustegevuses, mida tõendab huvikooli juht;
  7) on koostanud (autor või kaasautor) või retsenseerinud pedagoogilist uurimistööd;
  8) on olnud lektoriks täienduskoolituse läbiviimisel vanempedagoogiks atesteerimise puhul 30 tunni ulatuses;
  9) on korraldanud õpilasüritusi, -võistlusi või -näitusi;
  10) on juhendanud õpilasvõistlustel ja -näitustel esinenud õpilasi;
  11) on välja töötanud või retsenseerinud avaldatud õppevara;
  12) on esinenud haridusüritustel, konverentsidel või ajakirjanduses pedagoogilistel või erialastel teemadel;
  13) on osalenud aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste, töörühmade või žüriide juhtimises;
  14) on juhendanud noorteühingut.

§ 5.   Noorempedagoogi ametijärgu omistamise tingimused

  Noorempedagoogi ametijärk omistatakse atesteeritavale, kes vastab § 4 punktis 1 ja 2 nimetatud nõudele.

§ 6.   Pedagoogi ametijärgu omistamise tingimused

  Pedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab § 4 punktis 1 ja 2 nimetatud nõudele ja kes on pedagoogina või kõrgkoolis õppejõuna tulemuslikult töötanud vähemalt ühe aasta.

§ 7.   Vanempedagoogi ametijärgu omistamise tingimused

  Vanempedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel õpetajale, kes vastab § 4 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt viimased kolm aastat tulemuslikult töötanud pedagoogina, omades pedagoogi või vanempedagoogi ametijärku ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet § 4 punktides 4-14 nimetatud nõuetest.

§ 8.   Ametijärkude tähtaeg

  (1) Noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärk omistatakse tähtajatult.

  (2) Vanempedagoogi ametijärk omistatakse viieks aastaks.

  (3) Kui pedagoog, kellele on omistatud vanempedagoogi ametijärk, esitab enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamisest taotluse vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks, pikeneb talle omistatud ametijärgu tähtaeg taotluse kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni.

  (4) Kui vanempedagoog ei taotle enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamisest vanempedagoogi ametijärku, loetakse ta vanempedagoogi ametijärgu tähtaja lõppemisest alates vastavaks pedagoogi ametijärgule.

3. peatükk ATESTEERIMISE KORD 

§ 9.   Atesteerimise läbiviijad

  Atesteerimise läbiviijad (edaspidi atesteerijad) on:
  1) pedagoogi töökohaks oleva huvikooli direktor, kes omistab noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärgu;
  2) pedagoogi töökohaks oleva huvikooli direktori moodustatud atesteerimiskomisjon (edaspidi huvikooli atesteerimiskomisjon), mis omistab vanempedagoogi ametijärgu.

§ 10.   Atesteerimiskomisjoni moodustamine

  (1) Huvikooli direktor moodustab vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks vähemalt viieliikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuuluvad:
  1) registreeritud aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste volitatud esindaja(d);
  2) huvikooli direktor või huvikooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal;
  3) õpetajate esindaja(d).

  (2) ametiühingu usaldusisik(ud).

  (3) Huvikooli direktor kaasab atesteerimiskomisjoni töösse Tallinna Haridusameti esindaja.

  (4) Atesteerimiskomisjon moodustatakse tähtajatult.

§ 11.   Atesteerimiskomisjoni töö juhtimine

  Atesteerimiskomisjoni tööd juhib atesteerimiskomisjoni esimees, viimase äraolekul aseesimees.

§ 12.   Atesteerimiskomisjoni sekretär

  (1) Atesteerimiskomisjoni tööd korraldab ja koosoleku protokollib atesteerimiskomisjoni sekretär.

  (2) Sekretäri valib atesteerimiskomisjon oma liikmete hulgast.

§ 13.   Atesteerimiskomisjoni töövorm

  (1) Atesteerimiskomisjoni töövorm on koosolek.

  (2) Oma ülesannete täitmiseks võib atesteerimiskomisjon rakendada ka teisi töövorme, mille valiku otsustab atesteerimiskomisjon.

§ 14.   Atesteerimiskomisjoni koosolek

  (1) Atesteerimiskomisjoni koosoleku kutsub kokku esimees, tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele.

  (2) Atesteerimiskomisjoni sekretär saadab koosoleku päevakorra atesteerimiskomisjoni liikmetele tutvumiseks vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

  (3) Esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks atesteerimiskomisjoni koosolekule atesteerimiskomisjoni mittekuuluvaid isikuid, kes ei osale hääletamisel.

  (4) Atesteeritaval on õigus osaleda komisjoni koosolekul tema taotluse arutamise ajal ning tutvuda otsuse protokolliga. Hääletamise ajal atesteeritav koosoleku ruumis ei viibi.

§ 15.   Atesteerimiskomisjoni otsus

  (1) Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa peale esimehe vähemalt pooled komisjoni liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees, tema äraolekul aseesimees uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul.

  (2) Atesteerimiskomisjon võtab otsuse vastu salajase hääletamise teel. Häälte võrdse jagunemise korral tehakse atesteeritava jaoks positiivne otsus.

  (3) Atesteerimiskomisjoni otsus vormistatakse eraldi iga atesteeritava kohta kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse atesteeritavale allkirja vastu või posti teel tähitud kirjaga kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Atesteerimiskomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.

  (4) Atesteerimiskomisjoni otsuseid säilitatakse kümme aastat.

§ 16.   Atesteerimiskomisjoni koosoleku protokoll

  Atesteerimiskomisjoni sekretär protokollib atesteerimiskomisjoni koosoleku. Protokollile kirjutavad alla esimees, tema äraolekul aseesimees ja sekretär. Atesteerimiskomisjoni protokolle säilitatakse kümme aastat.

§ 17.   Atesteerija õigused

  (1) Atesteerijal on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte, kes esitavad atesteerijale oma hinnangu atesteeritava vastavuse kohta ametijärgu omistamiseks esitatud nõuetele kirjalikult.

  (2) Atesteerimist läbiviival huvikooli direktoril, atesteerimiskomisjoni liikmel ja atesteerija poolt kaasatud ekspertidel on õigus tutvuda atesteeritava tööd puudutavate materjalidega, külastada tunde ja õpilasüritusi, tutvuda õpilaste töödega, vestelda teiste pedagoogide, õpilaste ja lastevanematega.

§ 18.   Ametijärgu omistamise taotlemine

  (1) Ametijärgu omistamiseks esitab atesteerimist taotlev pedagoog kirjaliku taotluse huvikooli direktorile.

  (2) Ametijärgu omistamiseks esitatud taotlusele lisatakse:
  1) koopiad haridust tõendavatest dokumentidest;
  2) atesteeritava koostatud oma töö analüüs, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000 määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded" sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist ning atesteeritava ametikohale esitatavaist eripädevusnõudeist;
  3) huvikooli sisekontrolli eest vastutava isiku kirjalik hinnang atesteeritava tööle, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000 määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded" sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist ning atesteeritava ametikohale esitatavaist eripädevusnõudeist;
  4) koopiad dokumentidest, mis tõendavad §-s 3 toodud nõuete täitmist;
  5) koopia viimase atesteerimise otsusest.

§ 19.   Ametijärgu omistamise taotluste läbivaatamine

  (1) Huvikooli direktor vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotluse läbi kümne päeva jooksul taotluse saamisest.

  (2) Huvikooli atesteerimiskomisjon vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotlused läbi kümne päeva jooksul taotluse saamisest.

§ 20.   Atesteerija otsuse vaidlustamine

  (1) Kui pedagoog ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest õigus esitada Tallinna Haridusameti juhatajale taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.

  (2) Lõikes 1 nimetatud taotlust läbi vaadates kontrollitakse otsuse õiguspärasust. Selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid ning vajadusel kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused.

  (3) Tallinna Haridusamet vaatab lõikes 1 nimetatud taotluse läbi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

  (4) Tallinna Haridusametil on lõikes 1 nimetatud taotluse läbivaatamisel õigus:
  1) nõuda vaidlustatud otsuse teinud atesteerijalt vaidlustatud otsusega seotud materjalide koopiate ja vastava koosoleku protokolli koopia või väljavõtte esitamist;
  2) esitada materjalid vaidlustatud otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks ekspertidele hinnangu andmiseks.

  (5) Taotluse läbivaatamisel on Tallinna Haridusameti juhatajal õigus oma käskkirjaga
  1) teha vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks;
  2) jätta taotlus rahuldamata.

  (6) Tallinna Haridusamet saadab oma otsuse kirjaga taotluse esitajale taotluses märgitud aadressil ja vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale 10 päeva jooksul otsuse tegemisest.

  (7) Tallinna Haridusameti juhataja ettekirjutus on vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale täitmiseks kohustuslik.

§ 21.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2009.

Edgar Savisaar
Linnapea

Tiina Kitsing
Linnakantselei õigusteenistuse õigusloome ja eelnõude osakonna juhataja linnasekretäri ülesannetes

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json