Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 27.05.2014 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldsätted
Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reo-, sademe- ja drenaaživee, samuti liigvee (edaspidi sademevee) ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste kasutajate vahel Kohila valla (edaspidi valla) territooriumil.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) abonenttasu – tasu, mida maksab klient ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise eest sõltumata kasutamisest;
2) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve;
3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (vesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajaliku ehitisega;
4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
5) kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
6) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava toruühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osas;
7) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk, hoonestusõigus);
8) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk ja -kanalisatsioon) ühisveevärgist veega varustamiseks ja reovee ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
9) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
10) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud veearvesti juurde kuuluv tehniline sõlm;
11) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade ühendustorustikul enne kinnistu veevärki;
peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ning sademevee ärajuhtimine;
12) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
13) reostus – vett rikkuvate reoainete sisaldus vees;
14) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi;
15) reoveekanalisatsioon – rajatised ja seadmed reovee kanaliseerimiseks;
16) sademeveekanalisatsioon – rajatiste, sealhulgas kraavituste ja seadmete süsteem sademevee ärajuhtimiseks;
17) sisendustoru – kinnistu torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
18) vaatluskaev – avatava luugiga kaev (toru) kanalisatsioonitorustikul;
19) vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;
20) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
21) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktist;
22) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee kanaliseerimine, mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärki või -kanalisatsiooni käsitletakse eraldi või koos ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina. Sademeveekanalisatsioon on ühiskanalisatsiooni osa;
23) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varusta mine või nende reovee ning sademevee kanaliseerimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
24) ühisvoolne kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ning sademevee ühiseks kanaliseerimiseks.
2. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE
§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub Kohila Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kliendil on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning sademevett vastavalt vee- ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping) ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee ning sademevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.
(3) Veevarustuse ja –reovee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel.
(4) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee ning sademevee kanaliseerimiseks;
2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
3) sademeveekanalisatsiooni puhul sademevee kanaliseerimiseks.
§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja Kohila vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) vahelise lepinguga (edaspidi haldusleping).
(2) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest võetava vee, mis on ette nähtud kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks, tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.
(3) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise kulud tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.
(4) Reovee ning fekaalide purgimisel ühiskanalisatsiooni juhindutakse vallavolikogu kehtestatud reovee ja fekaalide kohtkäitluse ja äraveo eeskirjadest.
(5) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja vee andmise peatada.
(6) Tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Hüdrantidest võib vett võtta kahjutule tõrjumisel. Muuks otstarbeks võib vett kasutada ainult vee-ettevõtja loal.
(7) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnakujundus ja hindade kehtestamine toimub ÜVKS § 14, § 141, § 142 alusel
(8) Sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas kraave loetakse ühiskanalisatsiooni süsteemi kuuluvaks.
§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ning liitumispunkti määramine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt, mis asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on ühtlasi teenuslepingu lahutamatu osa.
(2) Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.
(3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui veetorustikul peakraan puudub või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,5 meetrit väljaspool kinnistu piiri.
(4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui vaatluskraav puudub või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,5 meetrit väljaspool kinnistu piiri.
(5) Olemasoleva hoonestusega aladel viiakse veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud alade piiridega. Kinnistu piiride muutmisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui sellega kaasneb veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.
(6) Kruntide piiride muutmisel ilma detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, tuleb klientidel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, väljastab vee-ettevõtja sellekohased tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui klient ei järgi seda või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus katkestada veega varustamine.
§ 6. Liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhk ja maksimaalne lubatud paisutustase
(1) Veevärgi rõhutsoonid määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga (edaspidi arengukava). Liitumispunktide veerõhk tuleneb hoonestuskõrgusest ja määratakse kindlaks üldplaneeringute alusel.
(2) Reo- ja sademevee paisutustase kanalisatsioonitorustiku liitumispunktis määratakse tehniliste tingimustega. Kui paisutustase ei ole kindlaks määratud, on maksimaalne lubatud paisutustase reovee kanalisatsiooni puhul kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni vaatluskaevu kaanekõrgus. Ühisvoolse ja sademevee kanalisatsiooni puhul on maksimaalne lubatud paisutustase lähima tänava pinnast 0,1 m kõrgemal.
(3) Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku või pole tagatud reo- või sademevee isevoolne kanaliseerimine tuleb kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul probleemid lahendada.
3. peatükk NÕUDED KINNISTU VEEVÄRGILE JA KANALISATSIOONILE
§ 7. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema rajatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega.
(2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele, normidele ning käesolevatele eeskirjadele.
(3) Klient on kohustatud hoidma sisendustoru maa-ala juurdepääsetavana vastavalt kaitsevööndi ulatuses.
(4) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul, peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(5) Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad vastavad juurdepääsud, samuti hoolitsema ühisveevärgi rajatiste tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama koheselt vee-ettevõtjale.
(6) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee ülevoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(7) Kliendil on keelatud ühisveevärgi sulgarmatuuri kasutamine, erandina on kliendil lubatud kinnistu peakraani sulgemine, kui on ilmnenud leke kinnistu torustikul. Sel juhul tuleb peakraani sulgemisest koheselt teatada vee-ettevõtjale.
(8) Vee-ettevõtjal on õigus avarii või remonttöö korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks, reo- ja sademevee ärajuhtimiseks ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
(9) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni paigaldada plomme sulgarmatuurile ja veearvestitele omavolilise vee võtmise takistamiseks. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommide säilimise eest.
(10) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulgarmatuurilt plomme ära võtta tuletõrjesüsteemi katsetamisel pärast sellekohast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga ning kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.
(11) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademevee üle on vallavolikogu poolt volitatud isikul ja vee-ettevõtjal vastavalt eeskirjale ning teenuslepingu tingimustele.
(12) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja hüvitab tekkinud kahju vee-ettevõtja väljaarvatud käesoleva määruse § 8 lõikes 2 ja 3 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuste eest kanalisatsiooni kaudu.
4. peatükk TEENUSE KATKESTAMINE
§ 8. Vee andmise ja reovee ning sademevee kanaliseerimise katkestamine ja taastamine
(1) Kliendile vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemise võib vee-ettevõtja teha pärast vallavalitsuse kooskõlastust ning teavitamist asukohajärgsele Tervisekaitsetalitusele. Erandjuhtudel on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine sulgeda, kui vallavalitsuse poolt ei ole sulgemise kohta pärast vee-ettevõtja taotlust esitatud ühe nädala jooksul omapoolset seisukohta. Samuti on erandjuhtudel ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse korral vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine, reovee või sademevee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.
(2) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja alusel sulgemisel kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine, samuti reovee või sademevee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale kulude tasumist.
(3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise, reovee ärajuhtimise või sademevee vastuvõtu katkemise või vähendamise eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.
(4) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi remonttööde käigus põhjustanud kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuse kõrvaldamise kulutused.
§ 9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii korral veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamine
(1) Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest veekatkestustest teavitab vee-ettevõtja vallavalitsust koheselt peale avariiteate saamist.
(2) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamise katkemisel teostab kliendile veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametniku korraldustele.
(3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veesulgemistest teavitatakse kliente kirjalikult 3 päeva enne tööde algust.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus katkestada vee andmine ja reovee ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde korral üle 24 tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.
(5) Tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ning seadmete purunemise või rikkimineku korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega.
5. peatükk OMAVOLILINE VEEKASUTUS
§ 10. Omavoliline veekasutus ja reovee ning sademevee kanaliseerimine
(1) Omavoliliseks veekasutuseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
2) torustikele pandud vee-ettevõtja plommid puuduvad või on rikutud;
3) kinnistu veevärgile on paigaldatud veevõttu võimaldav ühendus;
4) vee-ettevõtja loata toimub reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
5) toimub muu veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste tarbimine selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Omavolilise veekasutamise või reovee ning sademevee kanaliseerimise puhul koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning vee-ettevõtjal on õigus kinnistule vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.
(3) Omavolilise veekasutamise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures arvestatakse läbiva vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga:
1) 15 – 20 mm – 0,5 m/s;
2) 25 – 40 mm – 1,0 m/s;
3) 50 ja rohkem – 1,5 m/s.
(4) Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtuvalt tarbimisgrupist.
(5) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 10 kordsest mahust.
(6) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks 6 kuud. Veevõtu korral tuletõrjehüdrandist 1 kuu. Omavolilised ühendused ei kuulu taasavamisele.
(7) Kui omavoliline veekasutamine või reovee ning sademevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine või kinnistu reovee ning sademevee kanaliseerimine vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele1.
(8) Omavolilise veekasutuse või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 3-5 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
§ 11. Keelatud ühendused
(1) Keelatud veeühenduseks loetakse ühendust, mis võimaldab reostusohtliku vee tagasivoolamist kinnistu veevärgist ühisveevärki normaal- kui ka alarõhu korral.
(2) Keelatud kanalisatsiooniühenduseks loetakse ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni, samuti sademevee juhtimist reoveekanalisatsiooni.
(3) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise tõttu on ühisveevärgivesi reostunud või ühiskanalisatsiooni rajatised ülekoormatud, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud. Hüvitus määratakse volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvutuste alusel.
§ 12. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademevee kanaliseerimist ajutiseks tarvitamiseks (ehituseks, kastmiseks jms) tähtajalise teenuslepingu alusel.
(2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.
(3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda vee-ettevõtja teha teise lepingupoole kulul.
(4) Liitumispunktis peab olema sulgarmatuur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.
(5) Veekasutuse arvestuse pidamiseks tuleb teenuse taotlejal paigaldada vastav veemõõdusõlm ja arvesti.
6. peatükk REOVEE ÄRAJUHTIMISE NÕUDED
§ 13. Reovee ärajuhtimise nõuded
(1) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.
(2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) ohtlikke aineid (vastavalt keskkonnaministri määrusele);
4) radioaktiivseid aineid;
5) ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(3) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C.
(4) Vee-ettevõtja on kohustatud klientidelt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioon (mg/l) ei ületa määruse Lisa 1 veerus 3 toodud reostusnäitajate lubatud piirkontsentratsioone (LPK). Piirkontsentratsiooni ületamise korral on vee-ettevõtjal õigus lisaks reoveeteenuse hinnale rakendada ülenormatiivse reostuse tasu, milline on sisuliselt tasu ülenormatiivse reostuse eest ÜVKS § 14 lg 3 mõistes.
§ 14. Ühiskanalisatsiooni juhitud reoainete kontrollimise kord
(1) Kliendi reovee proovivõtukohaks on kontrollkaev, mis on fikseeritud vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne ühiskanalisatsiooni. Kui kontrollkaev ei ole määratud, siis võetakse proov selleks sobivast kinnistu vaatluskaevust.
(2) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt sõltuvalt reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu kindlakstegemiseks on vee-ettevõtjal õigus tutvuda kliendi kinnistu kanalisatsiooniga.
(3) Avariijuhtudel, mis ohustavad ühiskanalisatsiooni normaalset tööd, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale.
(4) Proovivõtmine toimub vee-ettevõtja poolse veeproovivõtja, kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovide analüüsid tehakse veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(5) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reoainesisalduse kontsentratsioon põhjustab kliendile reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile vastav kirjalik teatis kahe nädala jooksul möödumisel proovivõtu päevast.
(6) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.
(7) Kliendil on õigus võtta aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt.
7. peatükk TEENUSE EEST TASUMINE
§ 15. Klientide jaotamine hinnagruppidesse olenevalt ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete tasemest ja hinnagrupi määramine
(1) Kliendid on olenevalt ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete tasemest jaotatud kolme hinnagruppi (Lisa 1).
(2) Reovee ärajuhtimise teenuse tasu kehtestamisel nähakse ette tasu baasmäär, mis võrdsustatakse I hinnagrupiga. I hinnagruppi kuuluvad:
1) olmereovesi;
2) ettevõtete ja asutuste reovesi;
3) tööstusreovesi, mille reoainete kontsentratsioonid on väiksemad kui II hinnagrupi minimaalsed väärtused;
4) II ja III hinnagruppi kuulub tööstustarbijate reovesi vastavalt Lisale 1
(3) Tööstustarbijate reostuse eest ettenähtud hinnalisand on võrdne:
1) II hinnagrupis – 0,2 kordse baastariifiga;
2) III hinnagrupis – 0,4 kordse baastariifiga.
(4) Hinnagrupp kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti kuni järgmise proovivõtukorrani. Proovivõtukordade arv nähakse ette vee-ettevõtja poolt vähemalt 4 korda aastas, kusjuures igas kvartalis võetakse vähemalt 1 proov.
Hinnagrupp määratakse üksiku kõrgeima saastenäitaja (reoaine nimetus) järgi.
(5) Võimaliku maksimaalse saastenäitaja ületamise korral (vastavalt punktile 13.4) võib vee-ettevõtja sulgeda kanalisatsiooni kuni reovee saasteainete taseme viimiseni vastuvõetavatesse piiridesse.
§ 16. Vee mõõtmine
(1) Kinnistu veevärk, mis on liitunud ühisveevärgiga peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(2) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse. Erandjuhul võib veemõõdusõlm paikneda veemõõdukaevus, kui veemõõdu sõlme rajamine hoonesse on raskendatud.
(3) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlme paigaldab vee-arvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.
(4) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul seitsme tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades edaspidist veearvesti hooldust ja taatlemist. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee- ettevõtja poolt.
(5) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse kohapealne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.
(6) Klient peab veearvesti toimimiseks tagama veearvesti ja armatuuri säilimise vigastamatuna, veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse, kuivuse ja ruumi valgustuse. Samuti peab klient tagama vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.
(7) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja seitsme tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse veearvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.
(8) Kui ei ole peetud kinni punktis 16.6 toodud nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt käesoleva määruse paragrahv 8 lõikele 1.
(9) Veearvesti riketest või vigastustest, samuti plommide kaotsiminekust tuleb kliendil vee-ettevõtjale koheselt teatada. Eeltoodud juhul võib vee-ettevõtja mitte rakendada eeskirja paragrahvis 10 toodud hüvituse nõuet.
(10) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(11) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise tarbimise järgi. Juhul, kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaskteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine.
(12) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku teadet juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva määruse § 10 sätestatut.
(13) Kui erakorralisel taatlusel osutus mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti paigaldamise kuupäevast, kuid mitte rohkem, kui kuue kuu ulatuses.
§ 17. Veearvestus muul otstarbel võetud vee kasutamise eest
(1) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.
(2) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.
(3) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb käesoleva määruse § 7 lõikes 10 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
§ 18. Reovee mõõtmine
(1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistu erandkorras juhul, kui klient seda soovib. Sel juhul kannab mõõdusõlme ehitamisega seotud kulud klient.
(2) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarbitava vee kogusega.
(3) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest, kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb sellist arvestust usaldusväärseks ning ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole sätestatud teisiti.
(4) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
§ 19. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord
(1) Arvlemine veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest, samuti arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel. Veearvestust peetakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Klient on kohustatud esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste arve tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajaks. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud arve tasuma kahe nädala jooksul alates arve kättesaamisest. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt Võlaõigusseadusele.
(3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% päevas juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjale. Füüsilisele isikule võidakse kehtestada viivis, kuid mitte rohkem kui Võlaõigusseaduses sätestatud suurusest. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või esitatud arve on ebaõige.
(4) Tarbija hinnagrupi muutuse korral on klient kohustatud sellest kahe nädala jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see maksekohustuse täitmata jätmisega.
(5) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient vee-ettevõtjale esitada kahe nädala jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kahe nädala jooksul pärast pretensiooni kättesaamist. Klient on kohustatud arve tasuma kahe nädala jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.
(6) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile ühe nädala möödudes kirjalik hoiatus veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lõpetamiseks. Teenuste lõpetamine toimub käesoleva määruse § 8 lõike 1 kohaselt.
8. peatükk TEENUSLEPING
§ 20. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused.
(2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse teenusleping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kliendid volitatud esindaja kaudu.
(3) Tähtajalise või tähtajatu lepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale:
1) vormikohane avaldus;
2) kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid;
3) isikut tunnistav dokument.
(4) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused.
§ 21. Teenuslepingu lõpetamine
(1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatuid kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest kaks nädalat ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud ühe nädala jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping järgmistel juhtudel:
1) kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldatud põhjusi, mille tõttu oli veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamine lõpetatud;
2) kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise tõttu kaotab klient vee-ettevõtja suhtes oma staatuse;
3) ehitiste lammutamisel;
4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglasi;
5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(3) Teenuslepingu lõpetamisest teatatakse kliendile kirjalikult, kui see osutub võimalikuks. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
§ 22. Teenuslepingu uuendamine
(1) Kliendil on kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks teenuslepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda veevarustuse ja kanalisatsiooni taastamise kulud.
(2) Kui kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist pole lepingut uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Sel juhul tuleb kliendil sõlmida uus liitumisleping.
Jüri Vallsalu
Kohila vallavolikogu esimees
Lisa Reostusnäitajate lubatud piirkontsentratsioonid
Facebook
Twitter