Rahandus ja eelarveEelarvemenetlus

Teksti suurus:

Karksi valla eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise kord

Väljaandja:Karksi Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.06.2014, 50

Karksi valla eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise kord

Vastu võetud 02.06.2014 nr 3

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 ja Karksi valla põhimäärus § 44 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Karksi valla eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise kord (edaspidi kord) sätestab Karksi valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, lisaeelarvega muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Karksi valla põhimääruse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega.

  (2) Kord on täitmiseks kohustuslik vallavalitsuse hallatavatele asutustele ja vastava valdkonna eest vastutavatele ametnikele.

2. peatükk EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 2.   Eelarveaasta

  (1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.

§ 3.   Eelarve ülesehitus ja liigendus

  (1) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine ( eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljaminek).

  (2) Eelarveosad on:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevus;
  4) finantseerimistegevus;
  5) likviidsete varade muutus.

  (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) maksutulud;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
  3) saadavad toetused;
  4) muud tegevustulud.

  (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks:
  1) üldised valitsussektori teenused;
  2) avalik kord ja julgeolek;
  3) majandus;
  4) keskkonnakaitse;
  5) elamu- ja kommunaalmajandus;
  6) tervishoid;
  7) vabaaeg, kultuur ja religioon;
  8) haridus;
  9) sotsiaalne kaitse.

  (5) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) antavad toetused tegevuskuludeks;
  2) personalikulud;
  3) majanduskulud;
  4) muud kulud.

  (6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) põhivara soetus (-);
  2) põhivara müük (+);
  3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
  4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
  5) osaluste soetus (-);
  6) osaluste müük (+);
  7) muude aktsiate ja osade soetus (-);
  8) muude aktsiate ja osade müük (+);
  9) antavad laenud (-);
  10) tagasilaekuvad laenud (+);
  11) finantstulud (+) ja finantskulud (-).

  (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
  1) laenude võtmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);
  2) emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed kontsessioonikokkulepete alusel (-).

  (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatakse raha ja pangakontode saldo muutus.

  (9) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuste finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1.

  (10) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.

  (11) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantstegevuse eelarveosa kogusumma vahega:
  1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga;
  2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne;
  3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

  (12) Lähtudes volikogu poolt kinnitatud eelarvest koostab vallavalitsus vallavalitsuse hallatavate asutuste ja valdkonna eest vastutavate ametnike taotluste alusel tegevusalade liigendatud alaeelarved, mis kinnitatakse vallavalitsuse määrusega.

  (13) Hallatavate asutuste tegevusalade jaotus liigendatakse vastavalt § 4 lõikele 4.

  (14) Valdkondade kulud liigendatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) töötasud;
  2) erisoodustused;
  3) personalikuludega seotud maksud;
  4) administreerimiskulud;
  5) lähetuskulud;
  6) koolituskulud;
  7) kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud;
  8) rajatiste majandamiskulud;
  9) sõidukite ülalpidamiskulud;
  10) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiakulud;
  11) inventari kulud;
  12) toiduained ja toitlusteenused;
  13) meditsiinikulud ja hügieenitarbed;
  14) õppevahendid;
  15) kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud;
  16) sotsiaalteenused.

  (15) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tagamiseks. Reservfondi kasutab vallavalitsus tekkinud ettenägematute väljaminekute katmiseks. Reservfondist eraldab vallavalitsus raha oma korraldusega. Korralduses märgitakse ära tegevusala kuhu reservfondist raha eraldatakse. Vallavalitsus esitab reservfondi kasutamise aruande volikogule koos majandusaasta aruandega.

3. peatükk EELARVE KOOSTAMINE, VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 

§ 4.   Eelarve koostamine

  (1) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse, arengukava ja eelarvestrateegiaga ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega.

  (2) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus. Vallavalitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes.

  (3) Eelarve eelnõu koostamist organiseerib vallavalitsus, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab vallavalitsusele eelarve piirsummade eelnõu. Pärast piirsummade heakskiitmist vallavalitsuse poolt teatab vallavanem vastava valdkonna eest vastutavale ametnikule ja hallatavate asutuste juhtidele (edaspidi alaeelarvete koostajad) eelarve eelnõu koostamiseks vajalikud näitajad koos eelarve koostamise tabelitega, hiljemalt 1. oktoobriks.

  (4) Alaeelarvete eelnõude koostamisel peavad alaeelarvete koostajad:
  1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest;
  2) kinni pidama piirsummmast, vältides eraldiste vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse;
  3) esitama alaeelarve taotluse vastavatel tabelitel raamatupidamisele hiljemalt 1. novembriks koos seletuskirjaga kulude kohta;
  4) esitama taotluse erakorraliste kulutuste finantseerimiseks kui seda ei saa teha etteantud eelarve piires.

  (5) Eelarvetaotluste läbivaatamisel vallavalitsuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ning asutuste arengukavadele. Eelarve taotluste üle peetakse läbirääkimisi asutuste esindajate ja vastava valdkonna eest vastutavate ametnikega.

  (6) Pärast läbirääkimisi koostab vallavalitsus eelarve eelnõu vastavalt käesoleva korra § 4 ja käesolevas paragrahvis sätestatule. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri.

  (7) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
  1) selgitused ja põhjendused käesoleva korra § 4 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
  2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
  3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
  4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;
  5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

§ 5.   Eelarve eelnõu menetlemine ja avalikustamine

  (1) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

  (2) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Karksi valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

  (3) Volikogu komisjonid analüüsivad eelarve eelnõud ning esitavad vallavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist.

  (4) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

  (5) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil, kahel lugemisel, kusjuures ettepanekute läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.

§ 6.   Eelarve vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine

  (1) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.

  (2) Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist Karksi valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid. Eelarve lisades tuleb kajastada eelarvesse menetlemise käigustehtud muutused.

  (3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 7.   Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve

  (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

  (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

  (3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
  2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
  5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
  6) kohtuotsusest;
  7) lähtuvalt edasilükkamatutest vajadustest.

§ 8.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

  (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva korra § 8 lõikes 2 sätestatud viisil ja tähtajal.

  (3) Lisaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.

  (4) Lisaeelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

  (5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata hallatavate asutuste ja valdkonna eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.

  (6) Lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil, ühel lugemisel.

  (7) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.

  (8) Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse vastavalt käesoleva korra § 8 lõikele 2.

  (9) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
  3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
  4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

  (10) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
  2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
  5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
  6) kohtuotsusest.

§ 9.   Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal

  (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

  (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
  1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
  3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse vallavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

4. peatükk EELARVE TÄITMINE 

§ 10.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus tsentraliseeritult kõigi valla hallatavate asutuste kohta.

  (2) Vallavalitsuse hallataval asutusel ja vastava valdkonna eest vastutaval ametnikul on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud.

  (3) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht eelarveosa täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

§ 11.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2014. a.

Taimo Tugi
Vallavanem

Inge Dobrus
Vallasekretär

/otsingu_soovitused.json