Raske ja sügava puudega lastele teenuste osutamise ja rahastamise kord
Vastu võetud 25.05.2017 nr 114
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1, § 156 lõigete 31-33 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev kord reguleerib riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite kasutamist raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamiseks ja rahastamiseks Viljandi linnas.
§ 2. Teenuste eesmärk
(1) toetada raske või sügava puudega lapse (edaspidi lapse) arengut ja igapäevaeluga toimetulekut.
(2) toetada teenustega laste vanemate, last perekonnas hooldamise lepingu alusel hooldavate hooldajate (edaspidi hooldaja) või eestkostjate igapäeva eluga toimetulekut ning töötamist vähendades lapse hooldamise koormust või puudest tulenevat lisavajadust.
§ 3. Teenuse sihtgrupp
Teenuse sihtgrupiks on Eesti Rahvastikuregistri andmetel Viljandi linnas elavad raske või sügava puudega lapsed ja nende vanemad, hooldajad või eestkostjad.
§ 4. Teenuste loetelu
(1) Lapsel on õigus järgmistele (üldjuhul rehabilitatsiooni plaanis soovitatud) teenustele:
1) lapsehoiuteenus;
2) isikliku abistaja teenus;
3) tugiisiku teenus;
4) sotsiaaltransporditeenus;
5) laagriteenus;
6) täiendav rehabilitatsiooniteenus.
(2) Lapsel ja tema vanematel, hooldajal või eestkostjal on õigus järgmistele teenustele:
1) nõustamisteenus (psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine jne);
2) muu toimetulekut soodustav teenus.
§ 5. Lapsehoiuteenus
Lapsehoiuteenus on lapsele osutatav teenus, millega tagatakse lapsehoid lapsehoiuteenuse osutaja juures või lapse kodus.
§ 6. Isikliku abistaja ja tugiisiku teenus lapsele
(1) Isikliku abistaja teenus on lapsele osutatav teenus, mille raames isiklik abistaja toetab igakülgselt lapse arengut ja abistab last vajadusel hooldustoimingute sooritamisel või sooritab hooldustoimingud.
(2) Tugiisiku teenus on lapsele osutatav teenus, mille raames tugiisik abistab ja juhendab last õpi- ja arendusprotsessis osalemisel, millega laps ise erivajadusest tulenevalt toime ei tule. Vajaduse korral on tugiisik lapsele täiskasvanud saatjaks, abistab vajadusel last liikumisel, üritustel osalemisel jms.
§ 7. Sotsiaaltransporditeenus lapsele
Sotsiaaltransporditeenus on lapsele osutatav teenus haridus- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada neil lastel, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist või kellel puudub isikliku sõiduki kasutamise võimalus.
§ 8. Lapse laagriteenus
Laagriteenus on lapsele osutatav teenus, mis võimaldab lapsel osaleda sotsialiseerumisprotsessis ning ea ja arengukaaslastega ühistegevustes erinevates laagrites.
§ 9. Täiendav rehabilitatsiooni teenus lapsele
Täiendav rehabilitatsiooniteenus on teenus, mida laps vajab rehabilitatsiooni plaanis kajastatust suuremas mahus.
§ 10. Nõustamisteenus
Nõustamisteenus on lastele, lapsevanematele, hooldajatele või eestkostjatele osutatav teenus, mis toetab nende igapäevaeluga toimetulekut.
§ 11. Muud toimetulekut soodustavad teenused
Muu teenus on lastele, lapsevanematele, hooldajatele või eestkostjatele vajaduspõhiselt osutatav teenus, mille abil areneb ja suureneb nende toimetulekuvõime.
§ 12. Teenuse taotlemine, määramine ja tasumine
(1) Teenuse taotlemiseks lapse vanemal, hooldajal või eestkostjal esitada sotsiaalametile linnavalitsuse poolt kinnitatud vormikohane avaldus. Avaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) lapse rehabilitatsiooniplaani koopia;
2) sotsiaalkindlustusameti otsus lapse puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta;
3) eestkostjaks määramise otsuse koopia, kui taotluse esitab eestkostja või peres hooldamise lepingu koopia, kui taotluse esitab last hooldav isik.
(2) Sotsiaalameti spetsialistil on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente.
(3) Sotsiaalameti spetsialist hindab lapse teenuse vajadust ning teeb otsuse teenuse tasustamise või mittetasustamise kohta 10 tööpäeva jooksul alates kõikide teenuse määramiseks vajalike dokumentide laekumisest. Teenuse tasustamise otsusesse märgitakse vähemalt teenuse andmed lapse ja teenuse osutaja kohta, rahastamisperiood, maht ja maksumus. Vajadusel on sotsiaalameti spetsialistil õigus kaasata otsuse tegemisse sotsiaalkomisjon.
(4) Kui hindamise käigustaotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalameti spetsialist vajaduspõhiselt teisi teenuseid.
(5) Teenuse osutajale maksab tasu linnavalitsus vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele.
(6) Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse ostmiseks pöörduda otse teenuse osutaja poole.
§ 13. Füüsilise isiku poolt isikliku abistaja või tugiisiku teenuse osutamine lapsele
(1) Füüsilise isiku poolt isikliku abistaja või tugiisiku teenuse osutamisel sõlmib linnavalitsus lepingu, milles fikseeritakse teenuse osutaja konkreetsed tööülesanded, tööaeg, teenuse osutamise koha jm vajaliku.
(2) Teenuse osutamise eest tasub linnavalitsus vastavalt linnavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjale.
§ 14. Järelevalve teostamine ja arvestuse pidamine
(1) Järelevalvet füüsilise isiku poolt osutatud teenuse kohta teostab sotsiaalamet.
(2) Riigieelarvest raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle peab arvestust linnavalitsus.
§ 15. Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 29.10.2015 määrus nr 68 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“.
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Harri Juhani Aaltonen
linnavolikogu aseesimees
Facebook
Twitter