HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Varstu Kooli põhimäärus

Varstu Kooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Varstu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.06.2017, 26

Varstu Kooli põhimäärus

Vastu võetud 23.05.2017 nr 5

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 2 lõige 3 p 2, § 35 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 6, § 66 lõigete 1 ja 2 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lõigete 2 ja 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kooli nimi

  Kooli nimi on Varstu Kool (edaspidi kool).

§ 2.  Kooli asukoht

  Kool asub Võru maakonna Varstu valla Varstu alevikus. Kooli postiaadress on Kooli tn 1, Varstu alevik, postiindeks 66101 Võru maakond.

§ 3.  Kooli tegutsemise vorm, tegutsemiskohad ja haldusala

 (1) Kooli tegutsemise vorm on koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena kahes hoones: lasteaed Sipelgas aadressil Kesk tn 2 ja põhikool aadressil Kooli tn1.

 (2) Kool juhindub Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest.

 (3) Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Varstu Vallavalitsus.

§ 4.  Hariduse liik

 (1) Koolis antava hariduse liik on üldharidus.

 (2) Kool võib pakkuda lisaks üldharidusele ka teisi koolitusvorme.

§ 5.  Hariduse tase

 (1) Koolis antava hariduse tase on alusharidus ja põhiharidus (hariduse I tase).

 (2) Koolieast noorematele lastele võimaldab kool laste hoidu ja alushariduse omandamist.

 (3) Koolis toimub õpe kõigil kolmel põhikooli kooliastmel.

§ 6.  Eelarve

  Koolil on Varstu valla eelarves iseseisev eelarve.

§ 7.  Kooli sümboolika

 (1) Koolil on oma nimetusega pitsat ja sümboolika.

 (2) Kooli sümboolika ja selle kasutamise korra kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt kooli pidajaga.

§ 8.  Asjaajamise alused

 (1) Kooli asjaajamise- ja õppekeel on eesti keel.

 (2) Kool korraldab oma asjaajamist õigusaktidega kehtestatud nõuete ja kooli asjaajamiskorra kohaselt.

§ 9.  Kooli arengukava

 (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava.

 (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava.

 (3) Arengukava kinnitatakse volikogu kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS 

§ 10.  Õppevorm

  Kooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.

§ 11.  Elukoha järgne kool

 (1) Kool võtab vastu kõik isikud, kelle jaoks kool on elukohajärgne kool.

 (2) Vabade kohtade olemasolul on koolil õigus vastu võtta ka isikuid, kelle jaoks kool ei ole elukohajärgne kool.

 (3) Elukohajärgse kooli määrab Varstu Vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

§ 12.  Kooli ülesanded

  Kooli ülesanne on:
 1) kasvatada väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alus-dokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest;
 2) luua ajakohase ja eakohase sisustusega õppekeskkond ning kasutada eakohast, esteetilist ja individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, mis toetavad õppekava täitmist ning heade õpitulemuste saavutamist;
 3) aidata kaasa õpilaste kasvamisele loovaks ja mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides ning huvide- ja võimetekohase haridustee valikul;
 4) luua tingimused õpilasele huvi- ja kultuuritegevuseks ning spordi tegemiseks;
 5) luua võimalused õppimiseks hariduslike erivajadustega õpilastele, korraldada tugi- ja nõustamisteenuste süsteemne rakendamine;
 6) hoida ja tugevdada õpilaste tervist ning soodustada nende emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut;
 7) teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd õpilase vanemaga või eestkostjaga (edaspidi vanem), teiste koolide ja muude organisatsioonidega;
 8) luua koolitöötajatele kaasaegsed ja turvalised töö- ja olmetingimused ning võimalused professionaalseks enesearendamiseks;
 9) väärtustada eesti rahvust ja kultuuri ning paikkonna eripära;
 10) kujundada sotsiaalne keskkond, mis võimaldab mõista erinevatest rahvustest inimesi ja teha nendega koostööd;
 11) kasutada koolile eraldatud ressursse sihipäraselt ja mõistlikult.

§ 13.  Õppekava

 (1) Kooli ja lasteasutuse õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument koolis.

 (2) Kooli ja lasteasutuse õppekava koostatakse lähtudes riiklikust õppekavast, kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

 (3) Kooli õppekava kehtestab direktor, kes vastutab nii selle koostamise kui ka arendamise demokraatliku korraldamise eest.

 (4) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (5) Lasteasutuse õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule ja õppenõukogule.

 (6) Kooli õppekavas valikainete määramisel arvestatakse kooli ja paikkonna eripära, õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate ettepanekuid ning eelarvelisi võimalusi.

§ 14.  Hariduslike erivajadusega õpilased ja lapsed

 (1) Hariduslike erivajadustega on õpilane ja laps, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.

 (2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.

 (3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

§ 15.  Individuaalne õppekava

 (1) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga.

 (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

 (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

 (4) Lasteasutuse osas koostatakse lapsele vajadusel individuaalne arenduskava.

§ 16.  Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid

 (1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib kool moodustada rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele ja lastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis, rühmades.

 (2) Vallavalitsus võib kooli direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed.

 (3) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise kord ja selle pädevus sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

§ 17.  Õppe korraldus

 (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb trimestritest ning koolivaheaegadest.

 (2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnenud kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka.

 (3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

 (4) Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita.

 (5) Õpilase hindamisel arvestatakse hindamise eesmärke ning teadmisi, oskusi ja vilumusi. Hinnatakse vastavalt kooli hindamisjuhendile.

 (6) Klassi ja kooli lõpetamine ning koolist välja arvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

 (7) Laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab vallavalitsus.

§ 18.  Motiveerimine ning tugi- ja mõjutusmeetmed

 (1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul ja kiitusega põhikooli lõputunnistusel toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.

 (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb kool ette kodukorras.

 (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

3. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS 

§ 19.  Pikapäevarühm

 (1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada kooli pikapäevarühma, mis pakub õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.

 (2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotlusel.

§ 20.  Huvitegevus

 (1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekavaväline tegevus.

 (2) Huvitegevus toimub ringides ja treeningrühmades. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid. Huvitegevus on kajastatud kooli päevakajas. Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse ringipäevikus.

 (3) Kool võib korraldada huvitegevust, milles osalemine ja mille kaasrahastamine toimub õpilase vanema nõusolekul.

 (4) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

4. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 21.  Õpilaste õigused ja kohustused

 (1) Õpilasel on õigus:
 1) osaleda õppetöös;
 2) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt;
 3) saada õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks õpetajatelt täiendavat abi õpetajate tööaja piires;
 4) luua koolis ühinguid, klubisid, stuudioid, ringe ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut;
 5) võtta osa õppekavavälisest tegevusest vastavalt kooli päevakavale ja üldtööplaanile;
 6) saada nõustamist ja koolis pakutavaid tugispetsialistide teenuseid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
 7) teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise osas;
 8) moodustada koolis õpilasesindus, mis esindab õpilaskonda;
 9) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;
 10) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;
 11) pöörduda abi saamiseks kooli töötajate poole.

 (2) Õpilane on kohustatud:
 1) osalema talle kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
 2) õppima võimetekohaselt, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama;
 3) kasutama talle määratud tugimeetmeid;
 4) järgima tervislikke eluviise;
 5) käituma lugupidavalt kaasinimestega ja järgima üldtunnustatud viisakusreegleid;
 6) täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selles kirjapandud nõuete rikkumise eest;
 7) täitma talle kohaldatud mõjutusmeetmeid;
 8) hoidma kooli head mainet;
 9) hoidma heaperemehelikult kooli kasutuses olevat vara;
 10) täitma teisi seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 22.  Vanemate õigused ja kohustused

 (1) Vanemal on õigus:
 1) teha ettepanekuid kooli tegevuse korraldamise kohta;
 2) olla teavitatud oma lapse õppest puudumistest;
 3) olla teavitatud oma lapse hinnetest;
 4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta;
 5) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
 6) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning trimestri jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
 7) osaleda vanemate koosolekul;
 8) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
 9) olla kaasatud lapse individuaalse õppekava koostamisse;
 10) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning vallavalitsuse poole.
 11) tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides;
 12) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
 13) ) tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga;
 14) saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta.

 (2) Vanemal on kohustus:
 1) luua õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
 2) esitada koolile oma kontaktandmed ja teavitada kooli nende muutustest;
 3) tutvuda koolielu reguleerivate dokumentidega;
 4) teha kooliga koostööd oma lapse õpetamisel ja kasvatamisel;
 5) osaleda oma lapse arenguvestlusel;
 6) tagada piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamine individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu ajal;
 7) tagada õpilase koolikohustuse täitmine;
 8) teavitada kooli koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest ja selle põhjusest;
 9) osaleda kooli kutsel õpilase käitumise arutamisel;
 10) pöörduda kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
 11) luua lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses;
 12) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja terviseedendamise nõuetest.

§ 23.  Õpilasesindus

 (1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

 (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

§ 24.  Esimese õpilasesinduse valimised

 (1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor.

 (2) Igal klassil on õigus saata õpilasesindusse vähemalt kaks esindajat, kes on valitud klassisisestel valimistel.

 (3) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.

§ 25.  Õpilasesinduse põhimäärus

 (1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

 (2) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor.

5. peatükk KOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 26.  Kooli töötajad

 (1) Koolis on õpetajad ja teised töötajad.

 (2) Õpetajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud.

 (3) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.

§ 27.  Õpetajad

 (1) Õpetaja peab vastama haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

 (2) Õpetajate, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.

 (3) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

§ 28.  Õpetajate õigused, kohustused ja vastutus

 (1) Õpetajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega.

 (2) Õpetajate kohustused, õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.

§ 29.  Teiste koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus

 (1) Kooli teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.

 (2) Teiste koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.

6. peatükk KOOLI JUHTIMINE 

§ 30.  Direktor

 (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga kooli tulemusliku töö.

 (2) Direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu, täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem või tema poolt volitatud isik.

 (3) Direktor täidab Eesti Vabariigi seadustest või seaduste alusel antud õigusaktidest, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest, töölepingust ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ning vastutab nende täitmise eest, sealhulgas:
 1) juhib kooli igapäevast tegevust;
 2) ) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on vajalikud vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks;
 3) vastutab eelarvest kinnipidamise ning aruandluse õigeaegse esitamise eest;
 4) kasutab ja valdab kooli valduses ja kasutuses olevat vara vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale;
 5) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise;
 6) korraldab kooli asjaajamist vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuete ja asjaajamiskorra kohaselt;
 7) kinnitab kooli töökorralduse ja asjaajamise reeglid ning teised asutuse sisemist tegevust reguleerivad dokumendid;
 8) annab asutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;
 9) kinnitab koolitöötajate koosseisu koolipidaja kehtestatud korras;
 10) korraldab õpetajate, õppealajuhataja ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vaba ametikoha täitmiseks konkursi;
 11) sõlmib, muudab ja lõpetab kooli töötajatega töölepingud ning täidab muid tööandja õigusi ning kohustusi;
 12) korraldab kooli arengukava koostamist ja avalikustamist;
 13) kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra.

 (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli pidaja avaliku konkursi.

§ 31.  Õppenõukogu

 (1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on õpetajad ja teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.

 (2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

 (3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega.

§ 32.  Hoolekogu

  Koolil on hoolekogu, mis moodustatakse ja tegutseb kooli pidaja kehtestatud korras ja täidab õigusaktides sätestatud ülesandeid.

7. peatükk MAJANDAMISE ALUSED, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 

§ 33.  Kooli vara

 (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Varstu vallavara valitsemise korra alusel Varstu Vallavolikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (2) Kooli kasutuses olev vara on Varstu valla omand.

 (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub Varstu Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi.

§ 34.  Kooli eelarve ja finantstegevuse korraldamine

 (1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Varstu valla eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust.

 (2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid.

 (3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus.

 (4) Kooli finantstegevust juhib direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt vallavalitsuses.

§ 35.  Aruandlus

  Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

§ 36.  Järelevalve

 (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Võru maavanem.

 (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb vallavalitsus.

8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 37.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

 (2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini.

 (3) Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob kooli pidaja võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.

§ 38.  Kooli pidamise üleandmine

 (1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

 (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

 (3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase trimestri lõppu.

 (4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 39.  Kooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine

 (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Varstu Vallavolikogu.

 (2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (3) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja vallavolikogu vastav alaline komisjon.

§ 40.  Määruse avalikustamine

  Määrus avalikustatakse Riigi Teatajas ja Varstu kooli veebilehel www.varstukk.edu.ee.

§ 41.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2017

Ale Sprenk
Volikogu esimees