KOV määruste valdkondlik liigitus: Sotsiaalhoolekanne → Teenused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 31.05.2018 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁵ ja § 45¹⁵.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenused) korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord.

§ 2.   Asendushooldusteenuse eesmärk

Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 3.   Järelhooldusteenuse eesmärk

Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

2. peatükk Teenuse kirjeldus 

§ 4.   Teenuse osutaja

  Teenuste osutamist korraldab sotsiaal- ja tervishoiuosakond (edaspidi osakond), kes kaasab vajadusel vahetud teenuseosutajad (hoolduspere, perekodu, asenduskodu jne.)

§ 5.   Teenuse saaja

  (1) Asendushooldusteenus tagatakse Eesti Rahvastikuregistri andmetel (edaspidi registrijärgselt) Harku vallas elavale sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lastele ning lapse heaolu tagamiseks SHS § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lastele.

  (2) Järelhooldusteenus tagatakse registrijärgselt Harku vallas elavale SHS § 45¹⁶ lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule ja vajadusel isiku toimetuleku tagamiseks SHS § 45¹⁶ lõikes 2 täisealisele isikule.

3. peatükk Teenuse osutamine 

§ 6.   Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

  (1) SHS § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushoolduseteenusele suunamisel hindab lastekaitsespetsialist lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

  (2) SHS § 45⁹ lõikes 3 nimetaud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab lastekaitsespetsialist lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

  (3) SHS § 45¹⁶ lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel osutab osakond teenuseid lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb osakond otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) SHS § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.

  (5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

§ 7.   Teenuse rahastamine

  (1) Asendushooldusteenust rahastatakse SHS § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele vallavalitsuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

  (2) Asendushooldusteenust võib rahastada SHS § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lapsele vallavalitsuse eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

  (3) Järelhooldusteenust rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

  (4) Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest (elatis, elatisabi, toitjakaotuspension, puudega lapse toetus, lapse vara võõrandamisest saadud vahendid jms). Eelpool nimetatud sissetulekute olemasolul võib vallavalitsus määrata lapsele teenuse eest tasumiseks omaosaluse.

  (5) Teenuse saaja isiklike kulude katteks tuleb vallavalitsusel tagada vähemalt SHS § 45¹¹ lõikes 3 sätestatud miinimum. Teenuse saaja isiklike kulutuste all peetakse silmas toidu, riiete, hügieenitarvete, hariduse, vabaaja, huvitegevuse, tervise ja raviga seonduvaid kulusid.

  (6) Hoolduspere vanemale peab vallavalitsus maksma toetust või tasu SHS § 45¹¹ lõikes 4 sätestatud tingimustel ja vähemalt kehtestatud miinimumsummas.

  (7) Teenuse eest tasumine toimub vastavalt teenuse osutamise lepingus (edaspidi leping) kokkulepitud tingimustele ja teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel (va asendus-hooldusteenuse osutamisel hooldusperes).

  (8) Vallavalitsus võib hoolduspere vanemale maksta toetust või tasu suuremas ulatuses, kui SHS § 45¹¹ lõikes 4 sätestatud miinimumsumma.

  (9) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku lepingus. Asendushooldusteenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel arvestatakse teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud summa fikseeritakse lepingus ning kantakse lepingus kokkulepitud arvelduskontole. Järelhooldusteenusel viibiva täisealise isiku puhul võib erandina kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.

  (11) Järelhooldusteenuse osutamisel tuleb vallavalitsusel tagada täisealisele isikule eluruum tema vajadusi arvesse võttes (asendushooldusteenuse, eestkostepere, sotsiaaleluruumi, renditud eluruumi, ühiselamukoha või muu sobiliku majutuse kaudu) ning lähtuvalt täisealise isiku juhtumiplaanist katta tema isiklikud kulud ning vajaduspõhised tugiteenuste kulud.

§ 8.   Hoolduspere vanema toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega vallavalitsus on sõlminud hoolduspere vanema lepingu.

  (2) Käesoleva määruse § 7 lõikes 6 nimetatud toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem taotluse vallavalitsusele.

§ 9.   Lepingu sõlmimine

  (1) Vallavalitsus sõlmib asendushooldusteenuse osutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

  (2) Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes sõlmitakse leping hoolduspere vanemaga.

  (3) Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu, mille üheks pooleks peab olema teenuse saaja.

  (4) Teenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele või täisealisele isikule osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamise kord ning osapoolte õigused ja kohustused.

  (5) Asendushooldusteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushoolduse lepingu lisa.

§ 10.   Lepingu lõppemine ja lõpetamine

  (1) Leping lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse äralangemisel;
  2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
  3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
  4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
  5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

  (2) Leping lõppeb:
  1) tähtaja saabumise korral;
  2) lepingupoole surma korral või
  3) teenuse saaja surma korral.

4. peatükk Lõppsätted 

§ 11.   Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.