Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Valga valla jäätmehoolduseeskiri

Valga valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Valga Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.06.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.09.2022
Avaldamismärge:RT IV, 07.06.2019, 10

Valga valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 31.05.2019 nr 85
, § 8 lg 2 ja § 15 lg 2 rakendatakse alates 01.01.2020.

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 365 ja 366 jäätmeseaduse § 66 lg 4 ja § 71 lg 1 ja lg 2, ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel.

1. peatükk Jäätmehoolduseeskirja üldnõuded 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse ja määrab kindlaks jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud jäätmehoolduse korraldamise nõuded, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra ning järelevalve jäätmekäitluse üle Valga valla haldusterritooriumil.

  (2) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on eeskirja täitmine omavalitsuse haldusterritooriumil kohustuslik.

  (3) Teavet Valga valla haldusterritooriumil asuvate pakendipunktide, kogumispunktide, jäätmejaamade ning korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitlejate kohta saab kohaliku omavalitsuse veebilehelt www.valga.ee

§ 2.   Terminid

  (1) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
  1) aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
  2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed - kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  3) jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
  4) jäätmetekkekoht- jäätmevaldaja valduses olev ehitis või territoorium, kus jäätmed vahetult tekivad;
  5) jäätmejaam - üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
  6) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
  7) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;
  8) pakendipunkt – pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Valga valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele;
  9) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
  10) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  11) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
  12) jäätmete vedaja – jäätmekäitleja, kellele kohalik omavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Valga valla haldusterritooriumil.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata termini kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

  (3) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.

  (4) Mahutite tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs. Jäätmeveoki peatumiskoha ja mahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid või muid takistusi.

  (5) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud jäätmevaldaja enda tegevuse käigustekkinud kuivade aia- ja haljastusjäätmete (oksad), immutamata ja värvimata puidu ning kiletamata paberi ja kartongi põletamine. Sealjuures tuleb kiletamata paberi ja kartongi põletamisele võimalusel eelistada nende liigiti kogumist ja taaskasutuseks üle andmist. Okste põletamisele tuleb eelistada kompostimist. Juhul, kui kompostimise võimalused puuduvad, on lubatud okste põletamine jäätmevaldaja kinnistul aastaringselt v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld ning tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 ”Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele.

§ 4.   Jäätmevaldaja

  (1) Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja, kelleks on:
  1) jäätmetekitaja;
  2) kinnisasjal kinnisasja omanik;
  3) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;
  4) korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu;
  5) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
  6) muu isik.

  (2) Kui jäätmetekitaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga. Selle puudumisel korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele ja paigutama need vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse;
  2) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele;
  3) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  4) koristama oma kinnistul või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
  5) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitselised vahendid;
  6) paigaldama ja kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühist kogumismahutit, taotlevad selleks omavalitsuselt loa;
  7) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval kohal;
  8) hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana ning neid vajadusel pesema. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitluslepinguga ei sätesta teisiti;
  9) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
  10) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.

  (2) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahalduse ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on täiendavalt kohustatud:
  1) teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Valga valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
  2) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või vastava lepingu Valga Vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
  3) Valga Vallavalitsuse nõudmisel esitama dokumendi, mis käsitleb tema tegevusega seotud jäätmehooldust;
  4) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, registreerimistõendit või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Loa või tõendi saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul;
  5) kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.

  (3) Kui jäätmevaldaja ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik.

2. peatükk Jäätmete kogumine ja sortimine 

§ 6.   Jäätmete kogumine ja sortimine

  (1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas (kodus, kontoris jm) tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodid):
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele.

  (3) Jäätmete kogumisel tuleb vältida nende segunemist muude, näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmetega, mida ei hõlma jäätmenimistu jaotis 20, ning olmejäätmete üleandmist jäätmekäitlejale segatult muude jäätmetega.

  (4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused. Liigiti kogutud jäätmete segamise keeld rakendub ka jäätmete vedajale.

  (5) Tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühistesse kogumismahutitesse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel või viima need jäätmejaama.

  (6) Plastijäätmed (nt plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, mitte plastpakendid) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale isikule.

  (7) Metallijäätmed (nt plekid, vihmavee torud, redelid, metallist nõud, kausid, käärid ja muud metallist valmistatud tooted) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale isikule. Metallijäätmete kokkuostmisel tuleb järgida jäätmeseaduse paragrahvis 105 sätestatud eritingimusi.

  (8) Klaasijäätmed (nt. klaasist lambikuplid, klaasnõud, jms, aga mitte klaaspakendid) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale isikule. Korduskasutuseks sobilikke klaasist esemeid on võimalik üle anda Valga jäätmejaamas asuvasse taaskasutuskoja vastuvõtupunkti.

  (9) Puidujäätmed (nt: lõikelaud, puidust nõud, väike tool või pink, aga mitte ehitus- ja lammutustegevuse käigustekkinud puidujäätmed) tuleb koguda eraldi ja viia lähimasse jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Korduskasutuseks sobilikke puitesemeid on võimalik üle anda Valga jäätmejaamas asuvasse taaskasutuskoja vastuvõtupunkti. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid.

  (10) Tekstiili- ja rõivajäätmed (nt. korduskasutuseks kõlbmatud rõivad ja tekstiilijäägid) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või vastavat õigust omavale isikule.

  (11) Suurjäätmed (nt. diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul või viia Valga valla jäätmejaama, vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus või vastavat õigust omavale isikule. Täpsem informatsioon suurjäätmete kogumise kohta on omavalitsuse veebilehel www.valga.ee.

  (12) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (nt kivid ja pinnas) tuleb koguda muudest jäätmetes eraldi. Bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavasisulise registreerimistõendi alusel taaskasutada registreerimistõendis määratud tingimustel, viia jäätmejaama või üle anda vastavalt õigust omavale isikule.

  (13) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad, haisvad ja kergesti lenduvad (sh tuhk) jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida mahutit.

  (14) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30 ŗC) tuhka;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) ohtlikke või erikäitlust vajavaid jäätmeid, sealhulgas probleemtooteid, fekaale või kogumiskaevude setteid;
  5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
  6) suurjäätmeid;
  7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
  8) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist;
  9) ehitusjäätmeid.

  (15) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukoht, pakendijäätmete kogumiskoht, jäätmejaam või muu eraldi määratud vastuvõtukoht) või andma üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale. Täpsem info jäätmete kogumiskohtade kohta on omavalitsuse veebilehel www.valga.ee

§ 7.   Paberi ja kartongi kogumine

  (1) Hoonestatud ja kasutuses oleval kinnistul tuleb paberit ja kartongi (nt ajalehed, raamatud, kaustikud, ajakirjad, reklaamlehed, kaustikud) koguda eraldi.

  (2) Hoonestatud ja kasutusel olevale elamumaa sihtotstarbega kinnistule tuleb paigaldada paberi ja kartongi kogumiseks eraldi kogumismahuti, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit, mis ei ole puuküttega.

  (3) Kui kinnistul on üksikelamu või vähem kui viis korterit tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmekäitluskohta kui kinnistul ei ole lokaalset kütteallikat. Avalike kogumispunktide asukohad on leitavad Valga valla koduleheküljel www.valga.ee
Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel:

  (4) kui lepingu alusel kasutatakse ühist kogumismahutit (segaolmejäätmetele), rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühist kogumismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 8.   Biolagunevate köögi- ja söögijäätmete ning aia- ja haljastujäätmete kogumine

  (1) Biolagunevad köögi- ja söögijäätmed ning aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele.

  (2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks peab olema eraldi kogumismahuti ja biolagunevad köögi- ja söögijäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale:
  1) elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul, millel on vähemalt 10 korterit;
  2) lepingu alusel ühist kogumismahutit kasutavate kinnistute puhul rakendub nimetatud kohustus, kui biolagunevate köögi- ja söögijäätmete ühismahutit kasutavatel kinnistutel on kokku 10 või enam korterit
  3) kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, kus biolagunevaid köögi- ja söögijäätmeid tekib nädalas enam kui 25 kg,
  4) Valga valla haldusterritooriumil tegutsevatel toidukaupade müügi ja toitlustusega tegelevatel ettevõtetel. Välja arvatud juhul, kui jäätmevaldaja kasutab toidujääkide purustamisseadet, on paigaldanud rasvapüüduri ning juhib saadava suspensiooni ühiskanalisatsiooni, kooskõlastades selle eelnevalt valla vee-ettevõtjaga AS Valga Vesi.

  (3) Biolagunevate köögi- ja söögijäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust.

  (4) Köögi- ja söögijäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmeid võib paigutada konteinerisse lahtiselt, kui konteiner on vooderdatud biolaguneva kotiga

  (5) Biolagunevate köögi- ja söögijäätmete konteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.

  (6) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamis-sagedus on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul

  (7) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit, mida peab tühjendama vähemalt üks kord 14 päeva jooksul. Kokkuleppel jäätmete vedajaga võib kasutada ka suuremaid kogumismahuteid.

§ 9.   Biolagunevate köögi- ja söögijäätmete ning haljastusjäätmete kompostimisnõuded

  (1) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid köögi- ja söögijäätmeid ning haljastusjäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. Kompostimisplatsi asukoha kohta saab infot kohaliku omavalitsuse veebilehelt www.valga.ee.

  (2) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ja selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

  (3) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

  (4) Tihe- ja kompaktse asustusega alal võib biolagunevaid köögi- ja söögijäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud kinnises ja suletavas kompostris, mis on kaitstud kahjurite ning lindude eest.

  (5) Kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt 10 meetri kaugusel salvkaevust.

§ 10.   Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumine

  (1) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, vanarehvid, mootorsõidukid ja nende osad ning põllumajandusplast) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda Valga valla jäätmejaama, jäätmeluba omavale isikule või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

  (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia Valga valla jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

  (4) Vanarehvid tuleb üle anda Valga valla jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (6) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.

  (7) Avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon omavalitsusega.

  (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja jäätmehoolduseeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.

§ 11.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlike jäätmete kogumise nõuded:
  1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitada need originaalpakendis;
  2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja vajadusel lukustatavad;
  3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ kehtestatud korrale;
  4) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

  (2) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid jm tooted, mille pakendil on vastavasisuline märge) tuleb viia Valga valla jäätmejaama või anda üle asjakohast litsentsi omavale isikule, sh litsentsi omava isiku paigutatud kogumispunkti. Aegunud ravimid saab üle anda apteeki. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid tasuta vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Avalike kogumispunktide kohta saab infot kohaliku omavalitsuse veebilehelt www.valga.ee.

  (3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

  (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.

§ 12.   Pakendijäätmete kogumise nõuded

  (1) Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse, jäätmejaama või lepingu alusel pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti).

  (2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (3) Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.

  (4) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

  (5) Pakendipunktide asukohad kooskõlastab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon omavalitsuse organiga. Täpsemat informatsiooni pakendipunktide asukoha kohta saab kohaliku omavalitsuse veebilehelt www.valga.ee.

  (6) Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.

  (7) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.

§ 13.   Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmise nõuded

  (1) Tagatisrahaga pakendit peab tagasi võtma iga müügikoht, mille suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.

  (2) Müügikoht, mille suurus on alla 200 ruutmeetri, võib tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates.

  (3) Pakendipunktil või -mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega eestikeelne kiri või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja sidevahendite numbrid.

  (4) Tagatisrahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumisel tuleb lähtuda pakendiseaduse nõuetest.

§ 14.   Jäätmekäitlus kalmistutel

  (1) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning segaolmejäätmeid.

  (2) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 15.   Jäätmekäitlus avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja.

  (2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid pakendijäätmete kogumiseks.

  (3) Avalikel üritustel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.

§ 16.   Jäätmekäitlus avalikes randades

  (1) Avaliku ranna haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga suplushooaja eelselt ja järgselt) rannaala koristuse ja paigaldab piisava arvu jäätmemahuteid

  (2) Avalikus rannas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest.

3. peatükk Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine 

§ 17.   Vedamise sagedus ja aeg

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid tiheasustusalalt mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, v.a omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud isikud.

  (2) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit peab tühjendama vastavalt vajadusele vältides selle ületäitumist, haisu teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul.

  (3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.

  (4) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kella 22.00–07.00, välja arvatud omavalitsuse eriloa alusel.

  (5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.

  (6) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

§ 18.   Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine

  (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo puhul. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmete vedaja.

  (2) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
  1) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
  2) pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus;
  3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

  (4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või selleks volitatud isik vastavalt eeskirja nõuetele.

  (5) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.

  (6) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdepääsuteed ja platsid, vältima nendel jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

  (7) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

4. peatükk Nõuded jäätmemahutile, selle asukohale ja juurdepääsuteele ning jäätmeveokile 

§ 19.   Nõuded jäätmete jäätmemahutile

  (1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning vajadusel pestav. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.

  (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutina kasutada:
  1) ühepereelamu ja suvilate jäätmete kogumiseks jäätmekotti (maksimaalselt 10kg), mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu;
  2) põhiliselt plastist 80–1100-liitriseid kaane ja käepidemega kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada;
  3) põhiliselt metallist 1,5–4,5 m3 suurust kaanega kogumismahutit, mida on võimalik mehaanilisel teel jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;
  4) presskonteinerit;
  5) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

  (3) Kokkuleppel jäätmete vedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

  (4) Jäätmekott peab olema paigutatud kinnistule selliselt, et jäätmed oleksid kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest.

  (5) Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne kiri või märgistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ja jäätmetekkekoha aadressile (kinnistu aadress).

  (6) Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti omanik.

  (7) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit ning mida peab tühjendama vähemalt kord kvartalis.

  (8) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit, mida peab tühjendama vähemalt üks kord 14 päeva jooksul. Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka suuremaid kogumismahuteid.

  (9) Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.

§ 20.   Nõuded jäätmete kogumismahuti asukohale ja juurdepääsuteele

  (1) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama juurdepääsu kogumismahutile tühjenduspäeval. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

  (2) Kogumismahuti tuleb paigutada selliselt, et mahutit on võimalik tühjendada liiklust häirimata.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud paigutama jäätmete kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule (va. jäätmete veo päevaks), kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühisesse kogumismahutisse vastavalt eeskirja paragrahvile 21.

  (4) Jäätmete kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 3 m kaugusel, välja arvatud juhul, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.

  (5) Jäätmekott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest.

  (6) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult jäätmete veo päevaks või vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.

  (7) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms), millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt.

  (8) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

  (9) Kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

  (10) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

  (11) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest.

  (12) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab kinnistu omanik või territooriumi haldaja.

  (13) Jäätmete vedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül, sealhulgas toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu.

§ 21.   Ühismahuti kasutamise nõuded

  (1) Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut.

  (2) Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku ja kõrvuti asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.

  (3) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sellest teavitama omavalitsust.

  (4) Ühismahutina ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.

§ 22.   Nõuded jäätmeveokile

  Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

5. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 23.   Korraldatud jäätmeveo ulatus

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Valga valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud olmejäätmete veo korral olmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) ühistranspordipeatustes, supluskohtades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  3) eritehnikat nõudvate presskonteinerite tühjendamine;
  4) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba või eeskirja § 30 kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

§ 24.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
  1) segaolmejäätmed;
  2) paber ja kartong;
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.

§ 25.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Valga maakonna omavalitsuste haldusterritoorium moodustab ühise jäätmeveo piirkonna.

§ 26.   Teenuste kontsessioon

  (1) Käesoleva eeskirja § 25 toodud omavalitsused korraldavad ühiselt korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud korras.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal (edaspidi vedaja) on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.

  (4) Jäätmevaldaja tellimusel on jäätmete vedaja kohustatud koristama kogumismahutite tühjendamise ajal nende ümbruse sinna paigutatud pakendatud segaolmejäätmetest.

  (5) Jäätmeseaduse § 66 lg 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib omavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Vedaja on kohustatud veopiirkonnas kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed andma käitlemiseks üle omavalitsuse poolt määratud käitlejale.

§ 27.   Vedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on:
  1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
  2) selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine;
  3) jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m;
  4) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni ühe kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.

  (3) Omavalitsusel on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu.

  (4) Teenustasude muutmine kontsessiooni perioodi jooksul toimub Pakkuja põhjendatud taotluse ja käesolevas eeskirjas ning hankedokumentides toodud tingimustel. Vedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast kontsessioonilepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid. Täpsemad tingimused sätestatakse hankedokumentides.

  (5) Vedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Valga Vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Valga Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus.

  (6) Kehtestatud uus teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui omavalitsused on avalikustanud uue teenustasu suuruse omavalitsuse veebilehel.

§ 28.   Lisateenused

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

§ 29.   Jäätmeveo kontsessioonilepingu ennetähtaegne lõpetamine

  Hankijal on õigus öelda kontsessioonileping enne tähtaja lõppu üles ja sellega vedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks, kui vedaja ei ole täitnud hankelepinguga sätestatud tingimusi.

§ 30.   Avalikkuse teavitamine

  Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud vedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitatakse avalikkust veebilehe www.valga.ee ja Valga valla ajalehe kaudu.

§ 31.   Jäätmekäitluslepingud

  (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks vedajaga jäätmekäitlusleping.

  (3) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmekäitluslepingut sõlminud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel jäätmehoolduseeskirjast, jäätmeseaduses, korraldatud jäätmeveo hankedokumentides ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.

  (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 18 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele erinevat jäätmemahutit on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu.

  (5) Jäätmevaldaja, kes kasutab teise jäätmevaldajaga ühist kogumismahutit, on kohustatud esitama omavalitsusele taotluse ühismahuti kasutamiseks, mille alusel on omavalitsusel õigus anda nõusolek ühismahuti kasutamiseks või keelduda sellest.

§ 32.   Jäätmeveo sagedus

  (1) Jäätmemahutite tühjendamise miinimumsagedus on kindlaks määratud eeskirja § 17 lõigetes 1, 2 ja 3. Jäätmemahutite tühjendamise täpne sagedus määratakse vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitavas jäätmekäitluslepingus.

  (2) Jäätmeveolepingut mitte sõlminud jäätmevaldajatel toimub jäätmete kogumisvahendite tühjendamine vähemalt üks kord 12 nädala jooksul hajaasustuses ja üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusega aladel, miinimum hinnapaketi (140 liitrit) alusel. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

§ 33.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada omavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastatuks lugemiseks kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus kuulub menetlusele, kui taotletav periood on pikem kui kaks (2) kuud.

  (3) Taotluses tuleb märkida:
  1) jäätmevaldaja nimi, elukoht ja kontaktandmed;
  2) kinnistu aadress;
  3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjused (ei ela seal või ei kasuta kinnistut ning selgituse);
  4) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

  (4) Omavalitsuse ametnik või volitatud isik kontrollib, et taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

  (5) Omavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel perioodiliselt kuni kontsessiooniperioodi lõpuni.

  (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks omavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes eelnimetatud tähtajaks kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama omavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

  (8) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb omavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud alusel.

  (9) Omavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest enne tähtaja lõppu, kui:
  1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
  2) jäätmevaldaja esitab omavalitsusele vastava taotluse;
  3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;
  4) kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse;
  5) jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.

§ 34.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine

  (1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja § 24 nõuetele.

  (2) Kui paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja lisaks esitada arve segaolmejäätmete vedamise eest, teavitades sellest eelnevalt jäätmevaldajat. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid paberit ja kartongi, ning vedaja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse.

  (3) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega jäätmekogumisvahendi tühjendamise 50% teenustasuga, kuid mitte vähem kui üks (1) euro. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksema jäätmekogumisvahendiga kuid mitte vähemaga kui üks (1) euro.

  (4) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude ja/või vääramatu jõu esinemisel ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tee ajutiste massipiirangute puhul (eelnevalt pakkujale edastatud). Vedaja võib jätta teenuse antud kuupäeval osutamata (nt: tormimurd teel, lumetuisk vms). Vedu teostatakse nädala jooksul peale takistuse likvideerimist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt kahe tööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise ühe nädala jooksul.

§ 35.   Jäätmemahutite tühjendamine

  (1) Kui vastavalt käesoleva eeskirja § 17 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada sagedamini.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

  (3) Üksikelamute jäätmemahutid tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tingimusel, et jäätmemahutid ei takista liiklust ega jalakäijaid.

6. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded 

§ 36.   Jäätmekäitluskohad

  (1) Jäätmekäitluskoha või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete käitlemiseks määratakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides. Omavalitsuse haldusterritooriumil tekkinud, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

  (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 37.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

7. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord 

§ 38.   Ehitusjäätmed

  (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

  (2) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 100 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada omavalitsusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.

  (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

  (4) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

  (5) Ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada Keskkonnaameti loal.

  (6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (7) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

§ 39.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitus- ja lammutustegevus peab olema kooskõlas ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud määrustes esitatud nõuetega.

  (3) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

  (4) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.

  (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

  (6) Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

  (7) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
  3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
  4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
  5) valmistama ette tasase piisava kandevõimega aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
  6) kooskõlastama omavalitsusega jäätmemahutite paigutamise sõidu-, kõnni- või kergliiklusteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele;
  7) teavitama oma töötajaid kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

§ 40.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja kartong;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne)
  5) kipsijäätmed;
  6) raudbetoon- ja betoondetailid;
  7) tõrva mittesisaldav asfalt
  8) klaas
  9) pinnas;
  10) plastijäätmed (sh kile);
  11) ohtlikud jäätmed liikide kaupa.

  (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

  (3) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.

  (4) Mineraalsete püsijäätmete segu, nagu kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips jne kõrvaldatakse ametlikel ladestuspaikadel või suunatakse taaskasutusse.

  (5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast võib kasutada maa-ala heakorrastamiseks kooskõlastades asukoha eelnevalt omavalitsusega.

§ 41.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise korra alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni -materjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas.

  (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

  (4) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda eraldi kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema vastav piirkonna Tööinspektsiooni luba.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmise jäätmekäitlejale.

  (8) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

8. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord 

§ 42.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning muudele tervishoiuteenust pakkuvatele asutustele (edaspidi tervishoiuasutus), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

  (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

  (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

§ 43.   Tervishoiuasutuse olmejäätmete käitlemise nõuded

  Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.

§ 44.   Bioloogilised jäätmed

  (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.

  (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti või konteinerisse, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette lukustatavas ruumis, ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 45.   Teravad ja torkivad jäätmed

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

  (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult selleks ettenähtud lukustatavas ruumis või jäätmehoidlas, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.

  (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

  (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 46.   Nakkusohtlikud jäätmed

  (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti või konteinerisse, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti või konteinerisse, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

  (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (5) Eriolukorras, nt taudipiirkondades, epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

§ 47.   Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

  (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

  (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 48.   Radioaktiivsed jäätmed

  (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

  (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja tema osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

  (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool tervishoiuasutuse osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

  (4) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena, muudel juhtudel olmejäätmetena.

§ 49.   Ravimijäätmed

  (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

  (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”.

  (3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.

  (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 50.   Elavhõbedajäätmed

  (1) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

  (2) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

  (3) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

  (4) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 51.   Kemikaalide jäätmed

  (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

  (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (3) Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

  (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

  (5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses omavalitsuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

§ 52.   Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

  (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
  3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
  4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
  5) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurire˛iimi (jahe või külm);
  6) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  7) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätme9Aahti;
  8) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.

9. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 53.   Järelevalve

  (1) Järelevalvet jäätmeseaduse ning eeskirja nõuete täitmise üle teostab omavalitsus.

  (2) Omavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve ülesannete täitmine.

  (3) Vastutus jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse paragrahvis 1207. Lähtuvalt jäätmeseadusest karistatakse eeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

  (4) Järelevalvet teostaval isikul on õigusteha käesoleva eeskirja täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid „Asendustäitmise ja sunniraha seaduses“ sätestatud korras.

  (5) Jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on omavalitsuse poolt määratud isik või isikud.

  (6) Jäätmete käitlemisest ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 128.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 54.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Valga Vallavolikogu 02.03.2018 määrus nr 19 „Valga valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks

§ 55.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (2) Käesoleva määruse paragrahv 8 lõige 2 ja paragrahv 15 lõige 2 rakendatakse alates 01.01.2020.

Külliki Siilak
Esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json