Kambja valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 29.06.2022 nr 12
3. peatüki nõudeid rakendatakse alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktide 365 ja 366, § 22 lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ja § 20 lõike 44 ning keskkonnaministri 6. juuni 2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus Kambja vallas (edaspidi vald).
(2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.
(3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
§ 2. Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja
Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Kambja valla haldusterritooriumil juhib Kambja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 3. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.
(2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;
4) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;
5) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;
6) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
7) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
8) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muude kemikaalidega töödeldud puit;
9) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt.
10) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
11) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigustekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);
12) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
13) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
14) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
15) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
16) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel;
17) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade;
18) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
19) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
20) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
21) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
22) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus;
23) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale oma nimel või valla eest vallaga või valla poolt volitatud isikuga sõlmitud lepingu alusel jäätmeveo teenust;
24) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldaja või vallavalitsuse või vallavalitsuse poolt volitatud isiku ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping;
25) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;
26) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;
27) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täimata jätmise tõttu;
28) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;
29) tiheasustusala ja hajaasustusala on valla üldplaneeringuga määratud valla territooriumi osad.
30) kortermaja on alates kolme korteriga elamu.
(3) Eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.
(4) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.
(5) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit.
(6) Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast luba omavas ettevõttes. Küttekolletes võib põletada ainult kemikaalidega töötlemata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlusel
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;
2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale;
3) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust;
4) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale;
5) tagama piisavas koguses eeskirja nõuete kohaste kogumimahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks, hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana, kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
6) tagama kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
7) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;
8) paigutama kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumismahuti, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku.
(2) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha, jäätmemaja või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile.
(3) Korterelamutega aladel, kus nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil jäätmemahutite paigutamiseks elamu kinnistule ei ole piisavalt ruumi, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal. Sel juhul tagab kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu mahuti omanik või valdaja.
(4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid Kambja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
§ 6. Jäätmete kogumine
(1) Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.
(2) Jäätmete tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
1) paber ja kartong;
2) plastid;
3) metallid;
4) klaas;
5) biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastujäätmed, köögi- ja sööklajäätmed)
6) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
7) pakendid (paber- ja kartong-, plast-, puit-, metall-, komposiit-, klaas-, tekstiilpakendid);
8) puit;
9) tekstiil;
10) suurjäätmed;
11) probleemtoodete jäätmed;
12) ravimijäätmed;
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
14) liigiti kogumisest üle jäävad segaolmejäätmed.
(3) Liigiti kogutud jäätmed, mida ei saa tekkekohal taaskasutada, tuleb ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise avalikesse kogumispunktidesse, viies jäätmejaama, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid.
(4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta.
(5) Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise kohustusest käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud viisil.
(6) Kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga elamutes tekkivate korraldatud jäätmeveo korras kogutavate jäätmete üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda vallavalitsuselt ühise jäätmemahuti kasutamist. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada kogumiskotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut.
(7) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka;
3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
4) suurjäätmeid;
5) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
9) radioaktiivseid jäätmeid;
10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.
(8) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumisvahendisse.
(9) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahutist väljapoole jäätmevedajaga kokkulepitud kohta, kui nende äravedu toimub hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
(10) Kogumisvahenditesse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja. Jäätmevaldaja tegevus mittenõuetekohasel jäätmete liigiti kogumisel on sanktsioneeritav vastavalt eeskirja ja jäätmeveolepingu tingimustele.
§ 7. Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.
(2) Kogumismahutina võib kasutada:
1) plastist ja kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte;
4) süvakogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 13071-2:2008+A1:2013 standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(3) Sõltuvalt kogutava jäätme liigist võivad osad kogumismahutid olla vajadusel lukustatavad. Lukustamise vajaduse otsustab vallavalitsus või jäätmevaldaja tema kasutuses olevate kogumisvahendite osas.
(4) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.
(5) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(6) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele kõva kattega alusele sõidu- või juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema ehitatud selliselt, et see võimaldaks jäätmeveoki pealesõitu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima jäätmeveoki tagurdamise vajadust, mis tekitab nii jäätmeveoki kui muu ümbritseva vara kahjustamise riski.
(7) Kuni 240 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 30 meetrit. 240- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.
(8) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.
(9) Hoone seest tühjendatakse jäätmete kogumismahuteid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(10) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.
(11) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja (vallavalitsus või territooriumi haldaja) või maa omaniku või haldaja nõusolekul tootjavastutust teostav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti vähemalt segaolmejäätmete kogumiseks, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.
(12) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.
(13) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest.
(14) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastava kleebiseid, soovitavad värvilahendused on:
1) hall ja must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber- ja kartong;
5) punane - ohtlikud jäätmed;
6) pruun - biolagunevad jäätmed.
(15) Kogumismahuti kasutamise nõuded ja tingimused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega.
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
1. jagu ÜLDSÄTTED
§ 8. Korraldatud jäätmevedu
(1) Valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle eeskirjas sätestatud tingimustel korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.
(3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, sealhulgas tulemuslikkus ja vajadusel käitluskohad, määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes või hangitakse eraldi käitluskoha hankega. Korraldatud jäätmeveo hanke viib läbi vallavalitsus või tema poolt volitatud isik.
§ 9. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
1) segaolmejäätmed jäätmekoodiga 20 03 01;
2) paberi- ja kartongijäätmed jäätmekoodiga 20 01 01;
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed jäätmekoodiga 20 01 08;
4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed jäätmekoodiga 20 02 01;
5) suurjäätmed jäätmekoodiga 20 03 07;
6) segapakendid jäätmekoodiga 15 01 06;
7) klaaspakendid jäätmekoodiga 15 01 07.
(2) Korraldatud jäätmeveoga võib lisaks lõikes 1 nimetatule hõlmata:
1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamise;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) kalmistul tekkivad jäätmed;
4) jäätmejaama, jäätmepunkti jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse haldamise ülesande.
§ 10. Jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise tingimused korraldatud jäätmeveo raames
(1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 9 sätestatud viisil. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik kõikide jäätmevaldajatele, erisused kehtivad korraldatud jäätmeveol jäätmete üleandmise tingimustes.
(2) Segaolmejäätmete üleandmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.
(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine on kohustuslik kõikidel äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid, samuti korter- ja eramajadel, kus ei ole neid võimalik nõuetekohaselt kohtkompostida. Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse.
(4) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud neid kohtkompostida kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Hajaasustuses on lubatud kasutada aunkompostimist. Kompostimine ei välista jäämevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale. Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise teenust, loetakse vallavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks.
(5) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames, muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kohtkompostida.
(6) Paberi- ja kartongijäätmete üleandmine on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid.
(7) Suurjäätmed on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
(8) Segapakendite üleandmine on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik.
(9) Klaaspakendite üleandmine on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes, samuti äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit.
(10) Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda erinevate jäätmeliikide jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.
(11) Jäätmevaldaja, kes ei anna jäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale, kohustub jäätmed üle andma muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
(12) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes.
§ 11. Jäätmete vedamise ja käitlemise õiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on vallavalitsusel õigus korraldatud jäätmeveo hankelepingu täitjalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus:
1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist 3 päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
3) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid;
4) jäätmevedaja on rikkunud hankelepingu tingimusi.
5) muudel tingimustel tulenevalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest.
(2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik sellest koheselt hankelepingu täitjat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Nimetatud selgitus tuleb hankelepingu täitjal esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Kui hankelepingu täitja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu täitjalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.
2. jagu TEENUSTASU KUJUNDAMISE JA MUUTMISE KORD
§ 12. Teenustasu kujunemine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud.
(2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama järgmiste jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu:
1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teated;
3) kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini vastavalt käesoleva eeskirja § 7 lõikes 7 sätestatule;
4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m;
5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel;
6) muud korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes määratud toimingud.
(3) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.
(4) Tasu tühisõidu eest on vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osas on tasu suuruseks 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.
(5) Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada lisaks tühisõidutasule ka mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Kogumismahuti osas võib tasu olla sama suur kui tasu sama suure segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise eest. Kogumiskoti osas võib tasu suurus olla sama suur kui 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise tasu.
(6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise, käitlemise ja teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes.
§ 13. Teenustasu suuruse muutmine
(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.
(2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu:
1) kui teenustasu muutmine on tingitud nende maksude ja riiklike tasude määrade muutumisest, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;
2) muudel põhjendatud juhtudel.
(3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas 40 päeva jooksul alates taotluse saamisest.
(4) Teenustasusid ei muudeta enne 24 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja mitte sagedamini kui üks kord aastas.
(5) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.
(6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.
(7) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 toodud asjaolu.
§ 14. Lisateenused
(1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kokkuleppel jäätmevaldajaga.
(2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
(3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ja hanke tingimustega ettenähtud korras.
3. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMINE
§ 15. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas.
(2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo loa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping tagamaks jäätmeveo teenuse toimimist ning vältimaks hilisemaid vaidlusi.
(3) Kui kortermajade ja muud lähestikku asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatatud jäätmeveoga.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on jäätmevaldkonna keskkonnaluba.
§ 16. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.
(2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.
§ 17. Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.
(2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajatega jäätmeveolepinguid.
(3) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.
(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb teavitada vallavalitsust hiljemalt kolmekümne päeva jooksul.
§ 18. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui:
1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) kinnistut ei kasutata perioodil 01.10 - 30.04.
(2) Vallavalitsuse vastav ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vastav ametnik jätta taotluse läbi vaatamata.
(3) Taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjuste tõesust ja vabastamise võimalikkust kontrollitakse kinnistu asukohas. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(4) Vallavalitsuse vastav ametnik teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuse tegijal on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel kuni viieks aastaks. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
(7) Vastav ametnik tunnistab jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsuse kehtetuks, kui:
1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele asjakohase taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud.
4. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE
§ 19. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Segaolmejäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on:
1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul;
2) hajaasustusega alal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kusjuures kogumismahuti suurus peab olema vähemalt 240 liitrit.
(2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil 01.10 - 30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul. Harvema tühjendamise lubatavuse tingimused määrab vallavalitsus.
(3) Vallavalitsuse vastaval ametnikul on õigus lubada tiheasustusalal asuvatele jäätmevaldajatele põhjendatud juhtudel segaolmejäätmete tühjendamise sageduseks üks kord 8 nädala jooksul.
(4) Muude liigiti kogutavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Jäätmevedajal on õigus esitada jäätmevaldajale ettepanekuid nii sobivaima kogumisvahendi suuruse kui tühjendamise sageduse määramisel.
(5) Kui kogumismahutile määratud tühjendamissagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks.
(6) Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumisvahendi mahutavus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumisvahendi graafikujärgsel tühjendamisel. Jäätmevedaja on kohustatud jäätmevaldajaid nõustama sobivaima kogumisvahendi valikul.
(7) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(8) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades toimub tööpäevadel ajavahemikus kella 07.00 kuni 23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kella 10.00 kuni 22.00.
§ 20. Jäätmevedaja kohustused
(1) Jäätmevedaja on kohustatud:
1) vedama jäätmed käitluskohta või -kohtadesse;
2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil;
5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud hankelepingust.
(2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED
§ 21. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle käitlemisluba omavale isikule.
(4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende vastuvõtmiseks luba omavale isikule.
(5) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.
§ 22. Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
1) klaas;
2) plastik:
3) paber ja kartong;
4) metall;
5) tekstiil;
6) puit;
7) muu materjal.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda selleks ettenähtud kogumiskohta. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Avalike pakendijäätmete konteinerite info on leitav valla kodulehelt.
(3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma. Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib vallavalitsuse antud nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.
(5) Pakendimahutite asukohad, mahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas asukohas ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse pakendiseaduse nõuete alusel kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse või tema poolt volitatud isiku vahel sõlmitavas lepingus.
(6) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega;
2) tagama pakendimahutite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku;
3) tühjendama pakendimahuteid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine;
4) koristama pakendimahuti ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest;
5) tühjendama pakendimahuti vastavalt vallavalitsuse tellimusele või hiljemalt 3 päeva jooksul selle täitumisest ning tagama mahutite täitumise monitoorimise ületäitumise ja häiringute tekke vältimiseks. Mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu;
6) tagama pakendimahuti üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning mahutit teenindava isiku andmed;
7) tagama pakendimahutite heakorra ja juhul, kui mahutid asuvad valla maal, tagama nende ümbruse koristamise. Koristamise tingimuste osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida;
8) asendama koheselt kogumisvahendid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele.
(7) Avalike kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, s.h avade osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooniga eraldi kokku leppida.
(8) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. veebruariks, vallavalitsusele andmed vallas eelmisel aastal kogutud ja käideldud pakendijäätmete osas. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
1) kogutud pakendi kogus;
2) kogutud pakendi koguse jaotus kogumisviisi ja- koha alusel;
3) ringlusse suunatud pakendite kogus;
4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus;
5) ladestusse suunatud pakendi kogus.
§ 23. Paberi- ja kartongijäätmete käitlemine
Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike ja võõriseid. Jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 24. Suurjäätmete käitlemine
(1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.
(2) Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 25. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine
(1) Probleemtooted on:
1) patareid ja akud;
2) mootorsõidukid ja nende osad;
3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
4) rehvid;
5) põllumajandusplast.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(4) Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse või muusse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.
(5) Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjale.
(6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete vastuvõtmise luba omavale isikule.
(7) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.
§ 26. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine
(1) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.
(2) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.
§ 27. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostida vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele oma kinnistul kohapeal.
(2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses aunas.
(3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal nõuetekohaselt kompostida tiheasustuses üksik- ja ridaelamu kinnistutel, tiheasustusega külades ja hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel.
(4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:
1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust;
2) tuleb biolagunevad aia- ja haljastujäätmed viia ise jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveo raames.
(5) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
(6) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.
(7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima. Jäätmete kompostimise nõuded on esitatud valla kodulehel.
(8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, jms) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat luba omavasse käitluskohta.
(9) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 28. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud käesolevas paragrahvis nimetamata jäätmed käideldakse käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.
(3) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud:
1) koguma jäätmeid liigiti;
2) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks, juhindudes Terviseameti juhendmaterjalist „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“;
3) tagama vajadusel jäätmehoidla olemasolu, mis vastab käesoleva eeskirja § 29 sätestatud nõuetele;
4) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest.
(4) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:
1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud jäätmed tuleb sorteerida ja pakendada tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele. Jäätmete pakendid peavad olema selgesti eristatavad, vastama konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse. Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida jäätmehoidlas sügavkülmutatult.
(6) Hävitamisele minevad eriliigilisi isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis, purustada tervishoiuasutuses või anda hävitamiseks üle vastavat luba omavale ettevõtjale.
(7) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(8) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega “Kemikaalide jäätmed” või võimalusel üle anda originaalpakendis. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(9) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
§ 29. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale
(1) Inimesele tervishoiuteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurire˛iimi;
5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.
§ 30. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);
2) puit;
3) pakend;
4) metallid;
5) püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6) plastid;
7) muud segajäätmed.
(3) Jäätmevaldaja on oma ehitusplatsil kohustatud:
1) koguma ehitusjäätmed liigiti;
2) valmistama ehitusplatsil ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
3) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
4) koguma suured ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale;
5) paigutama taaskasutatavad ehitusjäätmed kogumismahutisse või ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks;
6) taaskasutama puhtad puidujäätmed või andma need üle puiduhakke valmistamiseks;
7) vältima tolmu ja ehitusjäätmete levikut ehitamise käigus, jäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
8) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest.
(4) Kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda jäätmekäitlejale.
(5) Jäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda ehitusplatsi kinnistu piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.
(6) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.
(7) Kui jäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse jäätmete kogumiskohta.
(8) Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.
(9) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).
(10) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta ning jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiendi vormi kinnitab vallavalitsus.
(11) Ehitiste lammutamiseks esitatava lammutusprojekti seletuskiri peab sisaldama jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta ning jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada vallavalitsusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.
(12) Vallavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad tingimused ehitus-lammutusjäätmete käitlemise korraldamise reguleerimiseks.
§ 31. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
5) saastunud pinnas.
(3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.
(4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.
(5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.
(6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.
(7) Saastunud pinnas tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.
§ 32. Plastijäätmete käitlemine
(1) Plastijäätmed on plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid.
(2) Plastijäätmed on tekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 33. Klaasijäätmete käitlemine
Klaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse.
§ 34. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
(1) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed.
(2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 35. Puidujäätmete käitlemine
Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.
§ 36. Tekstiilijäätmete käitlemine
(1) Tekstiilijäätmed on olmejäätmest eraldi kogutavad jäätmed.
(2) Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.
§ 37. Loomsete jäätmete käitlemine
(1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise luba omavale isikule.
(2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.
(3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:
1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
4) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata ja ei tohi asuda kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;
5) transport matmispaika peab toimuma nii, et on välistatud oht keskkonnale;
6) tiheasustusega alal tohib lemmiklooma matta vaid oma kinnistule.
§ 38. Jäätmete käitlemine avalikel üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi.
(2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel:
1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine;
2) kogumismahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile;
3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte;
4) peab võimalusel vältima ühekordsete nõude ja topside kasutamist;
5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks.
(3) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada päC0#A8rast ürituse lõppemist avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.
§ 39. Jäätmete käitlemine avalikel puhkealadel ja veekogude ääres
Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, täites jäätmevaldaja kohustusi, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja nende teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.
§ 40. Jäätmete käitlemine kalmistutel
(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja.
(2) Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.
(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 41. Jäätmete üleandmine käitlemiseks
(1) Eeskirja paragrahvides 21 – 40 nimetatud jäätmed, juhul kui neid ei anta üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta.
(2) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ning jäätmejaamade ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta avaldatakse Kambja valla kodulehel.
(3) Kambja valla määratud jäätmejaamades ja kogumispunktides saavad eraisikutena jäätmeid tasuta üle anda vaid rahvastikuregistri andmetel Kambja vallas elavad elanikud. Vallavalitsus võib jäätmejaamades ja kogumispunktides tasuta vastuvõetavatele jäätmetele kehtestada jäätmete liigid ja nende piirkogused elaniku kohta aastas.
5. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMHOOLDUSE ARENDAMINE
§ 42. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa
(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse aastaks 2025 vähemalt 55 % ja aastaks 2030 vähemalt 60 % ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse tekkekohal jäätmete liigiti kogumist, luuakse mugavad kogumislahendused, tagatakse sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenustele ning korraldatakse vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalvega.
(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks koguda jäätmeid tekkekohal ja tagada avalike pakendimahutite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele. Eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse pakendijäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga ning tootjavastutuse organisatsioonid peavad tagama piisava kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.
(3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Selleks tõstetakse jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas ja rakendatakse toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.
(4) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist jäätmejaama või muudesse vastavatesse kogumiskohtadesse.
(5) Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on korraldada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.
(6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks tõstetakse jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendatakse järelevalvetegevusi.
(7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.
(8) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas ning nende nõuetekohase käitlemise osas ja rakendada vallavalitsuses toimiv järelevalve kõrvalekallete tuvastamiseks ja lahendamiseks.
(9) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus.
(10) Valla jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud valla jäätmekavas.
§ 43. Jäätmehoolduse arendamine
(1) Jäätmehoolduse arendamist vallas korraldab vallavalitsus.
(2) Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus.
§ 44. Jäätmete tekkekohal kogumise taristu arendamine
(1) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab valla haldusterritooriumil asuvatel kinnistutel rakendama vastavaid lahendusi.
(2) Jäätmete kogumisvahendite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama eeskirjas esitatud vastavaid nõudeid.
(3) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud nõudeid.
(4) Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas nii uute rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute osas.
6. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 45. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 46. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.
(3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigustekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.
(4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 47. Järelevalve teostamine
Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus koos Keskkonnaameti ja teiste vastavat pädevust omavate asutustega.
§ 48. Keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.
(2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 49. Vastutus
(1) Eeskirja nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel.
(2) Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo menetleja on Kambja Vallavalitsus.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 50. Taotlusvormid
Eeskirjas nimetatud jäätmevaldajate poolt esitatavate taotluste ja õiendite vormid kinnitab Kambja Vallavalitsus.
§ 51. Määruse jõustumine
(1) Kambja vallavolikogu 13. oktoobri 2016. a määrus nr 53 „Kambja valla jäätmehoolduseeskiri“ ja Ülenurme Vallavolikogu 19. aprilli 2011. a määrus nr 5 „Jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
(3) Määruse 3. peatüki nõudeid rakendatakse alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.
Aivar Aleksejev
volikogu esimees
Facebook
Twitter