Maardu linna hankekord
Vastu võetud 19.06.2018 nr 5
Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 9 lõigete 1, 3 ja 4 ja Maardu linnavara valitsemise korra § 7 lg 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Maardu linna hankekord reguleerib Maardu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja linnavalitsuse hallatavates asutustes (edaspidi hallatavad asutused) korraldavate riigihangete planeerimist, riigihanke eest vastutavate isikute määramist ja riigihangete, sh alla riigihanke piirmäära jäävate hangete, ideekonkursi ning sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete korraldamist.
(2) Riigihange (edaspidi hange) on käesoleva määruse kohaselt asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt.
(3) Käesolevas määruses kasutatavad mõisted tulenevad riigihangete seadusest (edaspidi RHS).
(4) Kõik käesolevas määruses nimetatud eeldatavad maksumused ja eeldatavad kogumaksumused, maksumused ja kogumaksumused ning eelnevate aluseks olevad tasud ja maksed arvestatakse käibemaksuta, kui määruses ei ole sätestatud teisti.
(5) Hankekorda rakendatakse koostoimes RHS-ga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
§ 2. Hanke korraldamise üldpõhimõtted
(1) Hankemenetluse ettevalmistamise aluseks on:
1) rahaliste vahendite olemasolu linna, linnavalitsuse struktuuriüksuste või hallatavate asutuste eelarves asja ostmiseks, teenuse või ehitustöö tellimiseks;
2) toetusfondi positiivne rahastusotsus või eelotsus linna, linnavalitsuse struktuuriüksuste või hallatavate asutuste jaoks asja ostmiseks, teenuse või ehitustöö tellimiseks;
3) koostööleping hanke finantseerimiseks.
(2) Hanke korraldamisel hankija:
1) tagab rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise, seejuures sõlmib hankelepingu võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul;
2) tegutseb läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt;
3) kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõned muud Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
4) tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu;
5) väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
6) eelistab võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.
2. peatükk Hangete planeerimine
§ 3. Hangete planeerimine
(1) Hangete planeerimisel tuleb lähtuda RHS-st, seaduse alusel kehtestatud õigusaktidest, käesolevast hankekorrast, linnavalitsuse või hallatava asutuse vajadustest, järgmiseks eelarveperioodiks kavandatud eesmärkidest ja tegevustest ning rahalistest võimalustest.
(2) Kui ostetakse teenuseid, mis on olemuselt kestva iseloomuga, võib ilma volikogu vastava otsuseta hanke korraldada ja sõlmida hankelepingu teenuste ostmiseks kuni viieks järjestikuseks eelarveaastaks.
(3) Linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja hallatavate asutuste juhid esitavad kahe nädala jooksul pärast linna eelarve vastuvõtmist oma kava hangete korraldamiseks linnavalitsusele. Koostatakse saadud informatsiooni põhjal eelarveaastal korraldavate hangete kohta hankeplaan ning esitab selle linnavalitsusele kinnitamiseks.
(4) Hangete korraldamine toimub hankeplaani alusel. Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad hanked, mille korraldamisel on RHS kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris.
(5) Hankeplaani märgitakse:
1) linnavalitsus, linnavalitsuse struktuuriüksus või hallatav asutus;
2) hangitavate asjade, teenuste või ehitustööde nimetus;
3) hankemenetluse liik;
4) eeldatav hanke korraldamise aeg;
5) hanke eest vastutav isik;
6) hankelepingu eeldatav maksumus (kui on teada) ja finantseerimise allikas;
(6) Linnavalitsus kinnitab hankeplaani hiljemalt ühe kuu jooksul pärast linna eelarve vastuvõtmist. Hankeplaani muudetakse eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele. Linnavalitsus avaldab iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist.
(7) Pärast hankeplaani kinnitamist on õigus alustada asjade ostmist ja teenuse või ehitustööde tellimiseks vajalike toimingute tegemist. Erakorralised hanked, mille vajadus tuleneb objektiivsetest asjaoludest ja mida ei olnud võimalik hankeplaani koostamisel ette näha viiakse läbi plaaniväliselt.
(8) Hankeplaani täitmise eest vastutab struktuuriüksuse ja hallatava asutuse juht.
(9) Hankemenetlust ei pea korraldama, kui ostetav asi või tellitav teenus ja ehitustöö kuulub RHS-s § 11 sätestatud erandite alla ja sisetehingute juhul (RHS § 12).
3. peatükk Hankemenetlused
§ 4. Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamine
(1) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta) kuni 30 000 euroni (ilma käibemaksuta) ning ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus on 10 000 eurot (ilma käibemaksuta) kuni 60 000 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, tehes selleks ettepaneku pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele isikule. Käesolevas lõikes nimetatud juhul võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui esinevad asjaolud, mille korral RHS kohaselt lubatud korraldada riigihange väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetluse korras ning hind peab olema mõistlik ning põhjendantud.
(2) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro (ilma käibemaksuta) ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro (ilma käibemaksuta), võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.
(3) Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamise otsustab, jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, linnavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht.
(4) Linnavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht vastutab hankemenetlusega seotud toimingute nõuetekohase teostamise eest
(5) Linnavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht võib määrata hanke ja hankelepingu vastutava isiku hanke läbiviimiseks.
(6) Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamisel võib vajadusel kehtestada pakkujate kvalifitseerimistingimused ja pakkumuse vastavaks tunnistamise tingimused.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida vajalike avariitööde teostamiseks ehitus või muu teenuse tellimisel ja kiireloomulisel põhjendatud vajadusel või juhul, kui müüja (töövõtja) pakub asja, teenust ja ehitustöid turuhinnast selgelt odavama hinnaga.
§ 5. Lihthanke korraldamine
(1) Lihthangete piirmäär on:
1) asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot;
2) ehitustööde hankelepingu ja teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või teenuste, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu, ning võrgustikusektori hankija sõlmitava asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot;
3) kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde hankelepingu ning võrgustikusektori hankija sõlmitava ehitustööde hankelepingu korral 300 000 eurot.
(2) Lihthanke korraldab ja hanke alusdokumendid valmistab ette vastutav isik, kes järgib lihthanke korraldamisel RHS § 125 ja käesolevas määruses sätestatud korda
(3) Lihthanke korraldamisel võib hankekomisjon (hankekomisjoni puudumisel vastutav isik) kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi riigihangete seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud riigihangete seaduse § 95 lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.
(4) Juhul, kui pakkujatega võimaldatakse läbirääkimisi, sätestatakse selline võimalus ja läbirääkimiste kord lihthanke alusdokumentides.
§ 6. Üle lihthanke piirmäära hanke korraldamise otsustamine
(1) Üle lihthanke piirmäära jääva hankemenetluse korraldamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega, milles määratakse kindlaks:
1) hanke nimetus;
2) hankemenetluse liik;
3) hanke eest vastutav isik;
4) hankelepingu täitmise eest vastutav isik;
5) vajadusel hankekomisjoni liikmed;
6) vajadusel isikud, kellele esitatakse hanke alusdokumendid;
7) vajadusel järgmised hanke alusdokumentide sisulised asjaolud:
a) pakkumuse hindamise kriteerium;
b) hanke eeldatav maksumus;
c) hankelepingu eeldatav maksumus, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus vm hankelepingu oluline tingimus;
d) pakkumuse tagatise nõutavus, liik, summa ja esitamise kord;
e) hankelepingu eeldatav täitmise tähtaeg;
8) vaidlustamisviide.
(2) Linnavalitsus võib volitada teisi isikuid teostama hankemenetlusega seotud toiminguid. Volitatud isikud võivad kuuluda riigihankekomisjoni koosseisu.
§ 7. Hanke korraldamine maksumusega üle riigihanke piirmäära
(1) Riigihanke piirmäär on:
1) asjade või teenuste hankelepingu, ideekonkursi, eriteenuste hankelepingu ja eriteenuste kontsessioonilepingu korral 60 000 eurot;
2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot;
3) sotsiaalteenuste hankelepingu, kontsessioonilepingu, sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu korral 300 000 eurot.
(2) Hangete menetluse korral järgitakse RHS-s ja käesolevas hankekorras ettenähtud sätteid.
§ 8. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korraldamine
(1) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korraldamise otsustab linnavalitsus või linnavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht, kes määrab hanke läbiviimise eest vastutava isiku.
(2) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korda kohaldatakse teenuste suhtes, mille loend on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas.
(3) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral tuleb järgida RHS § 126, § 127, § 144 ja käesolevas korras sätestatut.
(4) Sotsiaalteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb vahemikku 50 000 eurost kuni 300 000 euroni ja eriteenuste puhul 30 000 eurot kuni 60 000 euroni, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb võimalusel teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele pakkujale. Käesolevas lõikes nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui teenuste osutamisel puudub konkurents ning võimalused ettepaneku tegemiseks kolmele isikule. Pakkumuses esitatud hind peab olema mõistlik ja põhjendatud.
(5) Sotsiaalteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 50 000 euro ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 30 000 euro, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ja põhjendatud.
(6) Peale pakkumuste laekumist teeb vastutav isik kokkuvõtte, valib välja soodsaima pakkumuse ja kooskõlastab hanke tulemused struktuuriüksuse või hallatava asutuse juhiga. Vastutav isik selgitab hankemenetluse olulised ja alla kolme pakkumise võtmise korral konkurentsi puudumisega seotud asjaolud. Vastutav isik informeerib pakkumuse esitanud pakkujaid hanke tulemustest.
§ 9. Ideekonkursi korraldamine
(1) Ideekonkursi korraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega, milles määrab ära:
1) ideekonkursi läbiviimise eest vastutava struktuuriüksuse;
2) ideekonkursile laekuvate tööde hindamisežürii;
3) eesmärgi, kas konkurss korraldatakse, et sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjale auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid. Auhindade või osalemistasude suurused määratakse linnavalitsuse korralduses.
(2) Ideekonkursi korraldamisel lähtutakse RHS-e §-dest 128 ja § 129. Ideekonkursi kutse avaldatakse hangete registris, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne hanke piirmääraga 60 000 eurot või ületab seda. Hankija sätestab ideekonkursi teates muu hulgas, kas ta nõuab ideekonkursi võitjalt ja teistelt ideekonkursil osalejatelt esitatud ideekavandite autori varalise õiguse või muu omandi üleandmist või mitte. Selleks edastab hindamisežürii liige ideekonkursi väljakuulutamiseks vajalikud andmed ja hiljem ka ideekonkursi võitja andmed hangetega tegelevale ametnikule, kes korraldab vajalikud toimingud riigihangete registris.
(3) Ideekonkursi eeldatava maksumuse määramisel arvestatakse eeldatava maksumuse hulka konkursi tulemusena sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus, samuti konkursil antavad auhinnad või osalemistasud.
(4) Kui ideekonkursil osalejatele kehtestatakse kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, siis kontrollib osalejate kvalifikatsiooni vastavust enne hindamisžüriile edastamist hangetega tegelev ametnik.
(5) Ideekonkursile laekunud töid hindab hindamisžürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse, oma hinnangu ideekavandite kohta, žüriiliikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud.
(6) Ideekonkursi võitja(d) kuulutab linnavalitsus välja korraldusega.
§ 10. Lihtsustatud korras tellitavad teenused
(1) Teenuste lepingu, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EL II lisas nimetatud teenused, sõlmimisel ei ole kohustust korraldada hankemenetlust RHS sätestatud korras.
(2) Lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel tuleb järgida RHS § 171 sätestatut.
4. peatükk Hanke korraldamine
§ 11. Riigihanke korraldamise keskkond
(1) Riigihangete seaduse kohaselt nõutav riigihange korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena. Riigihangete registris koostatud dokumente ei pea linnavalitsuse dokumendiregistris registreerima.
(2) Riigihanke võib korraldada riigihangete registris elektroonilise menetlusena ka juhul, kui seadus seda ei nõua.
(3) Kui riigihanget ei korraldata riigihangete registris, tuleb riigihankega seotud dokumendid registreerida linnavalitsuse või halatava asutuse dokumendiregistris sõltuvalt sellest, kes riigihanke korraldab.
(4) Riigihanke korraldamisel eelistatakse pakkumuste ja taotluste elektroonilist esitamist.
§ 12. Linnavalitsuse otsused hankemenetluses
(1) Lihthanke piirmäära ületava riigihanke korraldamisel teeb vastavad otsused linnavalitsus.
(2) Linnavalitsuse korraldusega otsustatakse:
1) pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine;
2) pakkuja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine;
3) pakkumuse vastavaks tunnistamine või pakkumuse tagasilükkamine;
4) põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine;
5) kõikide pakkumuste tagasilükkamine;
6) pakkumuse edukaks tunnistamine;
7) hankelepingu sõlmimine;
8) hankemenetluse lõpetamine;
9) muud riigihangete seaduses sätestatud hankija otsused.
(3) Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamisel teeb vastavad otsused linnavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht.
§ 13. Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks
(1) Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse ja hallatava asutuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kirjalikult kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti.
(2) Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse ja hallatava asutuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima hankespetsialisti ülesandeid täitvat isikut ja/või linnasekretäri asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik riigihanke korraldamisest.
§ 14. Hanke eest vastutav isik
(1) Üle lihthanke piirmäära jääva hankemenetluse korraldamise eest vastutav isik on kohustatud täitma kõiki riigihanke korraldamisel ja pärast riigihanke korraldamist riigihangete seaduse nimetatud vajalikke ülesandeid, sh:
1) korraldab riigihanke alusdokumentide koostamise;
2) langetab riigihanke korraldamisel vajalikud otsused;
3) teostab kõik hanke korraldamisel vajalikud toimingud;
4) annab teavet ning selgitusi hanketeate ja hankedokumentide sisu kohta hankemenetluses osalejatele;
5) esitab hankega seotud aruanded jm, kui struktuuriüksuse juht ei ole otsustanud moodustada riigihanke komisjoni või kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;
6) avab pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused;
7) kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni;
8) kontrollib kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele;
9) võrdleb ja hindab vastuvõetud pakkumusi ja selgitab välja eduka pakkumuse ning esitab selle kinnitamiseks linnavalitsusele;
10) korraldab hankemenetluses vajalike linnavalitsuse või vajadusel linnavolikogu haldusaktide eelnõude koostamise;
11) tagab hankelepingu sõlmimise, hankelepingu muutmise, hankelepingu täitmise teadete õigeaegse esitamise riigihangete registrile vastavalt riigihangete seadusele;
12) täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid hanke eest vastutava isiku ülesandeid.
(2) Kui linnavalitsus on otsustanud moodustada riigihanke korraldamisel hankekomisjoni, teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktides 5-9 toodud ülesanded ja toimingud hankekomisjon.
(3) Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole hankekomisjoni liikmetest.
(4) Hankekomisjon teeb otsuseid lihthäälte enamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.
(5) Hankekomisjoni koosolekul tehtud otsustused vajadusel protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla hankekomisjoni esimees ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.
§ 15. Hankelepingu sõlmimine ja täitmine
(1) Linnavalitsuse struktuuriüksusel või hallatava asutuse juhil on õigus sõlmida hankeleping vastavalt struktuuriüksuse või hallatava asutuse põhimäärusele.
(2) Hankelepingud sõlmitakse kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Hankeleping sõlmitakse, kui hanke maksumus (ilma käibemaksuta) ületab või võrdub 10 000 euroga.
(3) Riigihanke korral, mille maksumus on väiksem kui 10 000 eurot, võib hankelepingut asendada pakkuja poolt esitatud pakkumus koos arvega või muu asja ostmist, teenuse või ehitustöö tellimist tõendav dokument.
(4) Hankelepingut võib muuta riigihangete seaduses sätestatud alustel.
(5) Kui hankelepingu muutmine toob linnavalitsusele või hallatavale asutusele kaasa täiendavat rahalist kulu ja täiendava rahalise kulutuse tegemiseks vahendeid eelarvesse ei ole kavandatud, otsustab hankelepingu muutmise lubamise linnavalitsus.
(6) Kui hankelepingu muutmine toob linnavalitsusele või hallatava asutusele kaasa täiendavat rahalist kulu ja vahendid on linnavalitsuse või hallatava asutuse eelarves olemas, otsustab hankelepingu muutmise hankelepingu täitmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 nimetatud juhul võib hankelepingu muutmise lepingule alla kirjutada hankelepingu täitmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib hankelepingu muutmise lepingule alla kirjutada linnavalitsus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul võib hankelepingu muutmise lepingule alla kirjutada hankelepingu täitmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht. Käesoleva paragrahvi lõike 5 nimetatud juhul võib hankelepingu muutmise lepingule alla kirjutada linnavalitsus.
(9) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik peab tagama, et hankelepingu muutmisel ei rikutaks RHS-s sätestatud korda ning ei võetaks lepingu raames täiendavaid rahalisi kohustusi, mis suurendaksid lepingu eeldatavat maksumust üle vastava hanke piirmäära.
§ 16. Hankelepingu täitmise järelevalve
(1) Hankelepingu täitmise järelevalve tähendab pidevalt kontrolli lepingu poolte kohustuste nõuetekohase täitmise üle. Muuhulgas jälgitakse hankelepingu tähtaegadest kinnipidamist ja pretensioonide esitamise õigeaegsust.
(2) Hankelepingu täitmise järelevalvet teostab selleks määratud vastutav isik või selle puudumisel struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht.
(3) Rahandusministeerium teeb üksnes avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet vastavalt RHS ja RHS alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.
5. peatükk Hangete teabe avaldamine
§ 17. Teave eelarveaastal planeeritavate hangete kohta
Hankeplaan avalikustatakse Maardu linna veebilehel pärast linnavalitsuse poolt hankeplaani või selle muudatuse kinnitamist.
§ 18. Hankemenetluse dokumendid
(1) Riigihangete seaduse kohaselt nõutav riigihange korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena. Riigihangete registris koostatud dokumente ei pea linnavalitsuse dokumendiregistris registreerima..
(2) Riigihanke võib korraldada riigihangete registris elektroonilise menetlusena ka juhul, kui seadus seda ei nõua.
(3) Kui riigihanget ei korraldata riigihangete registris, tuleb riigihankega seotud dokumendid registreerida vastavalt kehtivale asjaajamiskorrale.
6. peatükk Lõppsätted
§ 19. Rakendussätted
Maardu Linnavalitsuse 30.10.2013 määrus nr. 4 „Riigihangete korraldamise korra Maardu linnas kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.
Rein Meel
Linnapea ülesannetes
Tiiu-Ann Kaldma
Linnasekretär
Facebook
Twitter