KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Muhu ja Ida-Saaremaa ühine jäätmehoolduseeskiri
[RT IV, 07.09.2017, 1 - jõust. 10.09.2017]

Vastu võetud 19.06.2014 nr 8
RT IV, 03.07.2014, 2
jõustumine 06.07.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 36⁵ ning jäätmeseaduse § 66 lg 4 ja § 71 lõike 1 alusel
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Eeskirja ülesanne ja ulatus

  (1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest lähtudes kindlaks jäätmehoolduse üldise korra eeskirja kehtestamise hetkel kehtivetel Muhu, Laimjala, Leisi, Orissaare, Pöide ja Valjala valdade haldusterritooriumidel (edaspidi piirkond).
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]

  (2) Eeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket, suurendada jäätmete taaskasutuse võimalusi, korraldada olmejäätmete kogumist ja vedu eesmärgiga tagada piirkonna puhas ja tervislik elukeskkond.

  (3) Eeskiri on kohustuslik kõigile piirkonnas tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuste asutustele (jäätmeseadus § 9).

  (4) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja.

  (5) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (jäätmeseadus § 11 lg 2).

2. peatükk LÜHENDID JA MÕISTED 

§ 2.   Lühendid

  Eeskirjas kasutatakse viitamisel järgmisi lühendeid:
JäätS - jäätmeseadus
PakS - pakendiseadus
RavS - ravimiseadus
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed on käesoleva eeskirja mõistes ehitus-, remondi- ja lammutustegevuse käigustekkinud tavajäätmed.

  (3) Elektri – ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral (JäätS § 25 lg 3 p 4).

  (4) Elektroonikaromu on elektri - ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde.

  (5) Jäätmed on mistahes vallasasi või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (JäätS § 2 lg 1).

  (6) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus (JäätS § 11 lg 1). Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (JäätS § 11 lg 2).

  (7) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. (JäätS § 13).

  (8) Jäätmekäitleja on käesoleva eeskirja tähenduses ettevõtja, kellel on seaduslik õigus jäätmekäitlustegevuseks piirkonnas (sh. sortimine, vedu, töötlemine) või väljapool piirkonda (töötlemine, ladestamine, ladustamine).

  (9) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ka maa - ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa - ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa - ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, - konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava - või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks (JäätS § 19 lg 1-3).

  (10) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje (JäätS § 20).

  (11) Jäätmeleping on dokument, millega isikud reguleerivad omavahelisi suhteid jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks veoteenuse osutajale või teistele vastavate jäätmete vastuvõtu õigust omavatele isikutele.

  (12) Jäätmeluba on dokument, mis annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks jäätmeseaduse § 73 lg 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse § 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused (JäätS § 73 lg 1). Jäätmeloa annab Keskkonnaamet (JäätS § 76 lg 1).

  (13) Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid (JäätS § 10).

  (14) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta (JäätS § 14 lg 1).

  (15) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (JäätS § 9).

  (16) Jäätmevedaja on jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik. Eeskirja peatüki IV mõistes on jäätmevedaja riigihanke käigus välja valitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigusteostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu konkreetses jäätmeveo piirkonnas;

  (17) Jäätmeveo dokument on jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht.

  (18) Korduskasutuspakend on pakend, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul mitu kasutuskäiku või - ringi. Korduvalt kasutatav pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele (PakS § 6).

  (19) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või - kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt (JäätS § 66 lg 1).

  (20) Korraldatud jäätmeveo teenustasu on jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu.

  (21) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (JäätS § 6 lg 1)“;
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]

  (22) Ohtlike jäätmete käitluslitsents on isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus - või kutsetegevuses (JäätS § 99 lg 1).

  (23) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (JäätS § 7). Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava - kui ka ohtlikke jäätmeid.

  (24) Pakendjäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks käesoleva eeskirja § 3 lg 4 mõistes. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. (PakS § 4).

  (25) Pakendijäätmete kogumissüsteem on pakendiettevõtjate korraldatud pakendijäätmete kogumise süsteem, mis hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakenditest tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on tekitatud tööstuses, kaubandus-tegevuses, olmes, ametiasutustes või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest.

  (26) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus - või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (PakS § 10). Samuti akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kellele pakendiseaduses ettenähtud juhtudel on eelpool nimetatud isikud oma kohustused pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel lepinguga üle andnud.

  (27) Probleemtoodete jäätmed on jäätmed, mille kokkukogumist ja taaskasutamist või kõrvaldamist korraldavad probleemtoote tootjad või tootjate ühendused. Jäätmeseaduse alusel kuuluvad probleemtoodete hulka patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri - ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ja põllumajandusplast (JäätS § 25 lg 2).

  (28) Põllumajandusplast on põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör (JäätS § 25 lg 3 p 6).

  (29) Segaolmejäätmed on Keskkonnaministri 14.detsembri 2015.a määruse nr 70" Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu" Lisas jäätmekoodiga 20 03 01 toodud jäätmed;
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]

  (30) Suurjäätmed eeskirja mõistes on olmejäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse, nt. mööbliesemed. Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid, nagu elektroonikaromusid.

  (31) Taaskasutatavad jäätmed eeskirja mõistes on määrdumata paber, papp ja kartong, klaas- ja plastiktaara, metallpurgid jm. metallijäätmed, puhas kile jm. plastikjäätmed, puit ja ka teised jäätmeliigid, mida jäätmevaldajal on segajäätmetest eraldi kogutuna võimalik üle anda korraldatud olmejäätmete veosüsteemi või liigiti kogutuna teisese toorme kasutajale/kokkuostjale, elanikel täiendavalt viia vastavatesse kogumispunktidesse.

  (32) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (JäätS § 3).

  (33) Territooriumi valdaja on kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja.

  (34) Tervishoiu – ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed on eeskirja mõistes jäätmed, mis kuuluvad tervishoiu - ja veterinaarteenust osutamise kohas, sh. mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumid, eraldi kogumisele teistest jäätmevoogudest – diskreetne vanapaber, bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed.

  (35) Tiheasustusala käesoleva eeskirja tähenduses on Orissaare alevik.

  (36) Veopiirkond on volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks selleks eri - ja ainuõigust omav jäätmeveoettevõte.

  (37) Ühiskasutuses jäätmemahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping.

3. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS JA ÜLDNÕUDED 

§ 4.   Kohaliku omavalitsuse ülesanded piirkonna jäätmehoolduse korraldamisel

  (1) Vallavolikogude ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel on järgmised:
  1) kinnitada jäätmekava valla arengukava osana;
  2) kehtestada jäätmehoolduseeskiri;
  3) määrata jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud;
  4) kehtestada määrusega järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad sätted: jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord.

  (2) Vallavalitsuste ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel on järgmised:
  1) korraldatud olmejäätmete veo teenuste kontsessiooni läbiviimine ja hankelepingu sõlmimine;
  2) jäätmete sortimise, sealhulgas liigiti kogumise korraldamine;
  3) jäätmevaldajate registri pidamine;
  4) jäätmehoolduseeskirja täitmise kontroll;
  5) taaskasutatavate jäätmete kogumiskohtade määramine;
  6) nõuda asutustelt ja ettevõtetelt lepingut jäätmekäitlejaga jäätmete veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  7) korraldada jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamist ja kaasajastamist;
  8) teostada jäätmehoolduse järelvalvet haldusterritooriumil vastavalt keskkonnajärelevalve seaduse sätetele;
  9) esitada arvamus asutuste ja ettevõtete jäätmelubade taotluste kohta;
  10) volitada Maasi Jäätmehoolduse OÜ täitma muid omavalitsusüksustele seadusega antud jäätmehoolduse ülesandeid.

  (3) Maasi Jäätmehoolduse OÜ ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel on järgmised:
  1) Maasi jäätmejaama tegevuse korraldamine;
  2) piirkonnas tekkivate olmejäätmete käitlemise korraldamine;
  3) ehitus- ja lammutusjäätmete kogumise korraldamine piirkonnast;
  4) piirkonna kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja jäätmekäitlejale üleandmise korraldamine;
  5) muude jäätmete, sh. pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, tootmisjäätmete, tervishoiu - ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete hoolduse korraldamine vastavate lepingute olemasolul isikutega, kes seaduse järgselt peavad vastutama nimetatud jäätmete käitlemise eest;
  6) osanikvaldade ühise jäätmehoolduseeskirja koostamine ja rakendamise korraldamine;
  7) jäätmeveo konkursside korraldamise ja läbiviimise ettevalmistamine;
  8) jäätmekava koostamine osanikvaldade haldusterritooriumi kohta;
  9) jäätmete liigiti kogumise edendamine;
  10) jäätmekäitluskohtade järelhoolduse korraldamine;
  11) jäätmehooldusalase arendustegevuse ja koolituse korraldamine.

§ 5.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud iga tegevuse juures rakendama kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kandma hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale (JäätS § 21 lg 1).

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele tekkekohas (näiteks kompostimine) või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (3) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks (JäätS § 28 lg 2).

  (4) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid (JäätS § 28 lg 3).

  (5) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Vältida tuleb keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi (JäätS § 29 lg 1 ja 2).

  (6) Võimaldamaks olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, peab jäätmetekitaja olmejäätmete eri liigid lahus koguma vastavalt eeskirja VI peatüki sätetele.

  (7) Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama ohtlike jäätmete, probleemtoodete jäätmete ja taaskasutusele minevate jäätmete üleandmise sorteeritult.

  (8) Jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud.

  (9) Kui jäätmetekitaja ja jäätmetekke- või -kogumiskoha territooriumi valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nende vaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluse korraldamisel üüri- või rendi- või jäätmelepinguga.

§ 6.   Piirkonna elanike kohustused jäätmete kogumisel

  Piirkonna alalised ja ajutised elanikud on täiendavalt kohustatud:
  1) Vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendi, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist segaolmejäätmete hulka;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  2) Sõlmima lepingud jäätmevedajaga korraldatud olmejäätmeveoks vastavalt eeskirja IV peatüki sätetele.

§ 7.   Ettevõtja kohustused jäätmete käitlemisel

  Ettevõtlusega tegelevad isikud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja seaduse alusel asutatud muud asutused, kelle tegevuse käigus võivad tekkida jäätmed või kes käitlevad jäätmeid, on täiendavalt kohustatud:
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  1) vähendama tekkivate jäätmete hulka tehnoloogilisi ja muid vahendeid kasutades;
  2) vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmehooldust jäätmeseaduse § 39 lg 3 nõutavas mahus;
  3) liituma korraldatud jäätmeveo süsteemiga vastavalt eeskirja IV peatüki sätetele;
  4) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel peavad jäätmekäitleja ja jäätmetekitaja omama jäätmeluba. Loa saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul;
  5) teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus - või kutsetegevuses on vajalik ohtlike jäätmete käitluslitsents;
  6) isik, kes jäätmeseaduse § 73 lg 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti isik, kes veab tavajäätmeid, välja arvatud olmejäätmeid, oma majandus - või kutsetegevuses või kogub tavajäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses või korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel või tegutseb edasimüüjana, peab ennast registreerima Keskkonnaametis vastavalt jäätmeseaduse § 74 toodud korrale (JäätS § 74 lg 1);
  7) vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud tootmise või jäätmete töötlemise tehnoloogiaga; (JäätS § 61 lg 1)
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]
  8) jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas (JäätS § 30 lg 1). Taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena;
  9) jäätmete vaheladustamisel nende edasiseks käitlemiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohta, tagades keskkonnaohutuse ja kasutatavad meetodid peavad võimaldama nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist;
  10) territooriumi valdajad, kinnisvarahoolduse ettevõtted ja teised juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid haldusterritooriumil kehtivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 8.   Korraldatud jäätmeveo kohustusega ala

  Laimjala, Leisi, Muhu, Orissaare, Pöide ja Valjala valdade haldusterritooriumid on korraldatud jäätmeveo kohustusega ala, välja arvatud järgmised piirkonnad:
  1) Leisi vallas Täätsi küla kogu ulatuses, Liiva küla kogu ulatuses, Nava küla kogu ulatuses, osaliselt Peederga küla (Uuetalu mv, Luki mv, Tõnise mv), osaliselt Mujaste küla (Kalda mv), osaliselt Õeste küla (Kiviaia mv);
  2) Muhu vallas Kesselaid;
  3) Orissaare vallas Kõinastu laid;
  4) Pöide vallas Are küla kogu ulatuses, Kakuna küla kogu ulatuses, Keskvere küla kogu ulatuses, Koigi küla kogu ulatuses, Kübassaare küla kogu ulatuses, Leisi küla kogu ulatuses, Metsara küla kogu ulatuses, Muraja küla kogu ulatuses, Nenu küla kogu ulatuses, Reina küla kogu ulatuses, Sundimetsa küla kogu ulatuses, Talila küla kogu ulatuses, Unguma küla kogu ulatuses, osaliselt Neemi küla (Niitamäe mv) osaliselt Oti küla (Saare mv, Kraavi mv, Mäeotsa mv, Kalda mv, Mäe mv, Hoppi mv, Ojavoolu mv, Vahtraaugu mv, Loigu mv, Suuremetsa mv, Tamme mv) osaliselt Ardla küla (Uustalu mv, Kaomäe mv, Ristati mv, Aasa mv), osaliselt Iruste küla (Kabuna mv, Torupilli mv, Kase mv), osaliselt Kahutsi küla (Pauluse mv, Madise mv, Tohvri mv, Tänava mv, Teisi mv), osaliselt Kõrkvere küla (Vana-Koplimäe mv, Koplimäe mv, Tika mv, Kuuse mv, Õunapuu mv), osaliselt Mui küla (Vana-Tooma mv, Tooma mv, Kalmedu mv, Olli mv, Andruse mv, Kopli mv), osaliselt Puka küla (Mulgu mv, Puka mv, Pähklimetsa mv, Kasesalu mv), osaliselt Uuemõisa küla (Olli mv, Mäe mv, Mulgu-Lille mv), osaliselt Veere küla (Antsu mv, Põlde mv), osaliselt Välta küla (Sika mv, Hansu mv, Kiudu mv, Koordi mv, Nurme mv).
  5) Valjala vallas Vilidu küla kogu ulatuses, Võrsna küla kogu ulatuses, Väkra küla kogu ulatuses, osaliselt Ariste küla (Aia mv, Välta mv, Viti mv, Välja mv), osaliselt Jursi küla (Annuse mv, Kaasiku mv, Loigu mv, Looääre mv, Lõhmuse mv, Mõisa mv, Ratta mv, Suurekivi mv, Vanakõrtsi mv, Niidi mv), osaliselt Jõelepa küla (Kasemetsa mv, Nurme mv, Pihla mv,), osaliselt Jööri küla (Jurna mv), osaliselt Kalju küla (Aru mv), osaliselt Kallemäe küla (Kase mv, Kolga mv, Maltsu mv, Rubi mv, Sooba mv), osaliselt Kogula küla (Aru mv, Kalmu mv, Välja mv), osaliselt Koksi küla (Rauna mv), osaliselt Kuiste küla (Sikka mv, Peetri mv), osaliselt Kungla küla (Hansu mv, Hendriku mv, Kaasiku mv, Laiduse mv, Leina mv, Mihkli mv, Pihlaka mv), osaliselt Kõnnu küla (Torni mv, Välja mv), osaliselt Lööne küla (Ado mv, Aru mv, Niidi mv), osaliselt Männiku küla (Aaviku mv, Jaani-Jurna mv), osaliselt Oessaare küla (Jalaka mv, Kopli mv, Sauna mv), osaliselt Põlluküla küla (Linnumäe mv, Oti mv), osaliselt Rahu küla (Kopli mv, Laasu mv), osaliselt Rannaküla (Kärmi mv, Kärmimäe mv, Ranna mv, Ranna-Laasu mv, Rannametsa mv), osaliselt Röösa küla (Kaasiku mv, Lepna mv, Pärdi mv, Tammiku mv), osaliselt Siiksaare küla (Abaja mv, Allika mv, Heinamaa mv, Kadaka mv, Kadariku mv, Koonu mv, Lahe mv, Muru mv, Põessaare mv, Ranna mv, Rähni-Jaagu mv, Tõnnu mv, Vana-Matsi mv, Ürtsi-Jaani mv), osaliselt Turja küla (Kadaka mv, Luigelaulu mv, Möldri mv, Piipre mv, Reinu mv, Saare mv, Vaidla mv), osaliselt Tõnija küla (Kalda mv, Metsa mv, Mäemardi mv, Oja mv, Oomi mv), osaliselt Vanalõve küla (Grepi mv, Jaagu mv, Jõemetsa mv, Mardi mv, Onni mv, Künka mv, Tammevälja mv), osaliselt Veeriku küla (Kaasikmetsa mv, Kase mv, Nuki mv, Sarapuu mv, Tammistu mv, Tammsaare mv,
[RT IV, 07.09.2017, 1 - jõust. 01.02.2018]

§ 9.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine

  Jäätmevaldaja elu- või tegevuskohaga eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega alas loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga ning peab sõlmima eeskirja § 11 nimetatud jäätmevedajaga jäätmelepingu.
  1) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (JäätS § 69 lg 2);
  2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba (JäätS § 69 lg 41);
  3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest (JäätS § 69 lg 4);
  4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest (JäätS § 69 lg 4);
  5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks vastavat kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21.jaanuarist arvates (JäätS § 69 lg 5-51).
[RT IV, 07.09.2017, 1 - jõust. 01.02.2018]

§ 10.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala moodustab ühe veopiirkonna.

§ 11.   Jäätmevedaja valik

  Ühise veopiirkonna moodustavate omavalitsuste vallavalitsused korraldavad korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmivad edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu.
  1) käesolevas paragrahvis nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on kinnitatud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigus konkursitingimustega kehtestatud ajaks;
  2) veo ainuõigus ei hõlma jäätmevaldajaid, kes on eeskirja § 9 p 2 või § 9 p 3 alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud.

§ 12.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid (jäätmekood 20 03 01). Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 01.02.2018]

§ 13.   Jäätmekäitluskoha valik

  Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoht või -kohad määratakse volikogu vastava otsusega.
[RT IV, 07.09.2017, 1 - jõust. 01.02.2018]

§ 14.   Korraldatud jäätmeveo sagedus ja jäätmemahuti maht

  (1) Korterelamul on jäätmemahuti maht arvestusega vähemalt 50 liitrit korteri kohta, kuid minimaalse mahuga 140 liitrit korterelamu kohta. Ühepereelamul on minimaalne jäätmemahuti maht 80 liitrit.

  (2) Jäätmevaldajad võivad kasutada individuaalset jäätmemahutit või ühiskasutuses jäätmemahutit, kusjuures jäätmevedajaga lepingu sõlminud isik peab esitama asukohajärgsesse omavalitsusse nimekirja elanikest, kes on sõlminud kokkuleppe ühiskasutuses jäätmemahuti kasutamiseks.

  (3) Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on tiheasustusalal vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, s.t biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostitakse vastavalt eeskirja § 48 nõuetele, saab asukohajärgselt vallavalituselt taotleda jäätmemahuti tühjendamise minimaalse sageduse vähendamist 1 korrale 12 nädala jooksul.
[RT IV, 07.09.2017, 1 - jõust. 01.02.2018]

  (4) Ettevõtted ja asutused valivad jäätmemahuti suuruse vastavalt kinnistul toimuvate tegevuste iseloomust tingitud olmejäätmete sarnaste jäätmete tekkele, kuid minimaalne jäätmemahuti maht peab olema 140 liitrit kinnistu kohta. Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on tiheasustusalal paikneva kinnistu puhul vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal paikneva kinnistu puhul vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul.
[RT IV, 10.06.2017, 1 - jõust. 01.02.2018]

  (5) Juhul, kui mingil perioodil tekib jäätmeid tavapärasest rohkem, saab jäätmevaldaja tellida eraldi veo, mille eest tasutakse vastavalt kehtivale hinnakirjale.

  (6) Juhul, kui kinnistul on korraldatud veosüsteemiga käideldavate jäätmete teke tavapärastest väiksem, saab asukohajärgselt vallavalituselt taotleda erandkorras väiksema jäätmemahuti kasutamist.

§ 15.   Jäätmeveo aeg

  Jäätmevedaja teavitab veopiirkonnas asuvaid jäätmevaldajaid päevadest, millal toimub jäätmevedu.

§ 16.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu

  (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud (JäätS § 66 lg 5).

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust (JäätS § 66 lg 6).

  (3) Korraldatud jäätmeveo teenustasu pannakse paika eeskirja § 11 nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihankega. Korraldatud jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Korraldatud jäätmeveo teenustasu võib muuta üksnes hankedokumentides toodud tingimustel.

  (4) Korraldatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu konteineri tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevuste eest.

  (5) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud konteinerite mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast. Juhul kui kokkuleppel jäätmevedajaga kasutatakse konteinereid, mille maht ei kajastu eeskirja § 18 lg 3 p 1 ja p 2, arvestatakse teenustasu mahult lähima konteineri järgi. Teenustasule lisatakse konteinerite rendi maksumus, kui konteinerid ei ole jäätmevaldaja omanduses. Teenustasule ei või lisada täiendavaid lisatasusid .

  (6) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja esitatud arvetele.

  (7) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta korraldatud jäätmeveo teenustasusid.

  (8) Jäätmevedaja võib taotleda ühise jäätmeveopiirkonna moodustavate omavalitsuste vallavalitsustelt korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veotasu ja/või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas. Objektiivseteks asjaoludeks loetakse asjaolusid, mis on seotud pakkumise esitamise järgselt kehtestatud jäätmete vastuvõtu hinnaga jäätmekäitluskohas või veoteenust mõjutavate kuludega. Veoteenuse all mõistetakse jäätmete kogumist veopiirkonnas ja sõitu jäätmekäitluskohta.

  (9) Jäätmevedaja poolt esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama põhjendusi, milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid või teenustasu piirmäärasid muuta, samuti kalkulatsioone korraldatud jäätmeveo läbiviimiseks tehtavate kulutuste muutuse kohta kululiikide kaupa.

  (10) Ühise veopiirkonna moodustavate omavalitsuste vallavalitsustel on õigus korraldatud jäätmeveo teenustasusid muuta kooskõlas hankedokumentides ja hankelepingus sätestatuga. Korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmine jõustub, kui selle on heaks kiitnud kõik ühise jäätmeveopiirkonna moodustavate omavalitsuste vallavalitsused.

§ 17.   Erandi taotlemine väiksema jäätmemahuti kasutamiseks või tühjendussageduse vähendamiseks

  (1) Eeskirja § 14 lg 3 toodud erandi kohta sätestatakse järgmist:
  1) koos erandi tegemise taotlusega esitab taotleja vallavalitsusele põhjenduse, mis sisaldab selgitust biojäätmete käitlemise kohta majapidamises või kinnistul;
  2) vallavalitsus kontrollib enne erandi andmise või mitteandmise otsustamist kohapeal taotluses kirjeldatud asjaolusid;
  3) erand kehtib kuni 1 aasta;
  4) otsus erandi pikendamise kohta tehakse jäätmevaldajalt vastavasisulise taotluse saamisel ja asjaolude kohapealsel kontrollimisel;

  (2) Eeskirja § 14 lg 6 toodud erandi kohta sätestatakse järgmist:
  1) koos erandi tegemise taotlusega esitab taotleja vallavalitsusele põhjenduse, milleks on täidetud küsimustik jäätmetekke kohta;
  2) erand kehtib kuni 1 aasta;
  3) otsus erandi pikendamise kohta tehakse jäätmevaldajalt vastavasisulise taotluse saamisel;

  (3) Kõik eeskirja § 14 lg 3 ja lg 6 alusel tehtud erandid registreeritakse jäätmevaldajate registris.
[RT IV, 07.09.2017, 1 - jõust. 01.02.2018]

5. peatükk OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE 

§ 18.   Nõuded jäätmemahutitele

  (1) Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses segaolmejäätmete mahuteid, samuti võib kokkuleppe alusel kasutada ühismahuteid.

  (2) Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

  (3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) põhiliselt 80 -, 140 -, 240 -, 600 -, 800 - või 1000 - liitriseid kaanega ning haaratavaid plastikust väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
  2) Kaanega varustatud 1, 1,5, 2,5, 3,5 ja 4,5 m³ metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
  3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

  (4) Jäätmemahutil (v.a. segaolmejäätmete mahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogutava jäätmeliigi tähistamiseks kasutatakse järgmiseid värve:
  1) sinine - paber ja papp;
  2) kollane - segapakend;
  3) roheline - klaaspakend;
  4) pruun - biolagunevad jäätmed;
  5) punane - ohtlikud jäätmed.

§ 19.   Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

  (1) Kuni 1000-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 4 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmelepinguga.

  (2) Eeskirja § 19 lg 1 nimetamata konteinerid tuleb paigaldada tasasele ja kõvale maapinnale või alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

  (3) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

  (4) Jäätmemahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs.

  (5) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (6) Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede ligipääsetavuse, korrashoiu ja puhtuse eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja, kui jäätmeleping ei sätesta teisiti. Juhul kui mahutid paiknevad vallavalitsuse loal riigi- või vallamaal või vallavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui jäätmeleping ei sätesta teisiti.

  (7) Plastikust jäätmemahutid ei tohi paikneda lähemal kui 4 meetrit ning metallist jäätmemahutid lähemal kui 2 meetrit hoonele, millel on süttiv pinnakiht, ega hoone välisseinas olevale ukse-, akna- või muule avale olenemata välisseina tulepüsivusest.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud piiranguid rakendatakse ainult hoonete puhul, milles püsivalt viibivad inimesed.

§ 20.   Jäätmemahuti tühjendamise sagedus

  Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust, järgides sealjuures eeskirja § 14 nõudeid.

§ 21.   Jäätmemahuti kasutamine

  (1) Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

  (2) Kergesti riknevad ja halvalõhnalised olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (3) Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna:
  1) ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  2) probleemtoodete jäätmeid;
  3) korduskasutuspakendit;
  4) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  5) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  6) vedelaid ega määrivaid jäätmeid;
  7) käimlate sisu ega kogumiskaevude setteid;
  8) kuuma tuhka ega hõõguvat sütt;
  9) raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokku pressimist kompaktormasinas;
  10) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid, mida tuleb käidelda vastavalt eeskirja XI peatükis sätestatud korrale.

§ 22.   Segaolmejäätmete käitlemine väljaspool korraldatud jäätmevedu

  Jäätmevaldaja elu- või tegevuskohaga väljaspool eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala, samuti jäätmevaldaja, kes eeskirja § 9 p 2 alusel on vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, peab segaolmejäätmed üle andma jäätmejaama või mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele või sõlmima segaolmejäätmete veolepingu jäätmeveoõigust omava ettevõttega.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

6. peatükk OLMEJÄÄTMETE SORTIMINE 

§ 23.   Jäätmete liigiti kogumine

  Jäätmete tekkimise kohas tuleb olmejäätmetest eraldi koguda järgmised jäätmeliigid ja korraldada nende üleandmine kindlaksmääratud kogumiskohta või käesolevale eeskirjale vastav muu käitlemine:
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 01.01.2017]
  1) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu koodid 20 01*, 15 01 10*) ;ohtlikud jäätmed;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  2) pakendid, sh paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  3) biolagunevad aia - ja haljastusjäätmed (20 02 01);
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  4) biolagunevad köögi - ja sööklajäätmed (20 01 08);
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  5) paber ja kartong (20 01 01);
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  6) [kehtetu - RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  7) [kehtetu - RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  8) suurjäätmed (20 03 07);
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  9) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  10) metallid (20 01 40);
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  11) klaas (20 01 02);
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  12) puit (20 01 38);
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  13) plastid (20 01 39)
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 01.01.2017]
  14) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 02 03)
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 01.01.2017]
  15) tekstiil (20 01 10, 20 01 11)
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 01.01.2017]

§ 24.   Nõuded pakendijäätmete kogumisele

  (1) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.

  (2) Pakendijäätmed tuleb kas:
  1) panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse pakendikonteineritesse, välja arvatud ettevõtte majandustegevuse käigus suures koguses tekkivad sama liiki pakendijäätmed;
  2) panna müügiasutuste juures asuvatesse pakendijäätmete kogumismahutitesse;
  3) viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule pakendijäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  4) sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.

§ 25.   Nõuded paberi ja kartongi käitlemisele

  (1) Paber ja kartong tuleb kas:
  1) panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse paberi ja papi konteineritesse, välja arvatud ettevõttes tekkinud vastavat liiki jäätmete puhul;
  2) viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule paberi ja kartongi kogumisega tegelevale ettevõttele;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  3) sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.

  (2) Paberit ja kartongi võib põletada ainult eeskirja § 49 sätestatud korras.

  (3) Paberi ja kartongi käitlemise korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja, kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu.

§ 26.   Nõuded biojäätmete käitlemisele

  (1) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning köögi - ja sööklajäätmed tuleb kas:
  1) kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja § 48 sätestatud nõuetele;
  2) viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule biolagunevate aia - ja haljastujäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  3) sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.

  (2) Aia- ja haljastujäätmeid võib põletada ainult eeskirja § 49 sätestatud korras.

  (3) Biolagunevate aia - ja haljastujäätmete ning köögi- ja sööklajäätmete käitlemise korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja, kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu.

§ 27.   Nõuded muude jäätmete käitlemisele
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]

  (1) Plasti- ja klaasijäätmed, välja arvatud pakendijäätmed, tuleb viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (2) Metallijäätmed tuleb viia vanametalli kokkuostu või viia jäätmejaama.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (3) Puidujäätmed, tekstiilijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (kivid, pinnas) ning puidujäätmed tuleb võimalusel taaskasutada tekkekohas või anda üle vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele. Puidujäätmeid võib põletada ainult eeskirja § 49 sätestatud korras.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (4) Suurjäätmed (näiteks vana mööbel, jalgrattad, vannid jne.) tuleb üle anda vastava teenuse pakkujale või viia jäätmejaama.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

§ 28.   Jäätmete valikkogumissüsteem

  (1) Liigiti kogutud olmejäätmete, välja arvatud pakendijäätmete valikkogumissüsteemi väljaarendamise eest vastutab kohalik omavalitsus. Valikkogumispunktides kogutud pakendi käitlemise eest vastutavad taaskasutusorganisatsioonid, muude valikkogumispunktides kogutud olmejäätmete käitlemise eest vastutab vallavalitsus.

  (2) Valikkogumissüsteemi kuuluvate valikkogumispunktide asukoht sätestatakse vallvalitsuse poolt ja vastav nimekiri avaldatakse vallavalitsuse kodulehel, valla lehes ning vajadusel muudes sobivates allikates.

7. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE JA ÜLEANDMINE 

§ 29.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, välja arvatud jäätmeseaduse § 61 toodud juhtudel, mis sätestab, et ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse vajadust vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

  (2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete kogumispunkti, litsentseeritud jäätmekäitlejale või jäätmeloaga lubatud tekkekohas taaskasutamiseni või kõrvaldamiseni.

  (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

  (4) Jäätmevaldaja, kellele ei ole väljastatud jäätmeluba või kompleksluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on kohustatud kogutud ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba või kompleksluba omavale isikule.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  1) Ohtlike jäätmete kogumiskohale peab olema kõrvaliste isikute juurdepääs takistatud.
  2) Segunenud ohtlikud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks (JäätS § 60 lg 2).
  3) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist (JäätS § 62 lg 1).
  4) Jäätmevaldaja, kellele ei ole väljastatud jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on kohustatud kogutud ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
  5) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale vastavalt Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr. 39 kehtestatud korrale (JäätS § 62 lg 2 ja 3).
  6) Ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb koostada ohtlike jäätmete saatekiri vastavalt Jäätmeseaduse § 64 sätestatule.
  7) Ohtlike jäätmete valdaja on kohustatud andma asukohajärgse omavalituse määratud järelvalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 30.   Ohtlike jäätmete üleandmine

  (1) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav või kogutud jäätmeid vastuvõttev isik peab vastavat tegevust reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta.

  (2) Probleemtoodetest tekkinud ja vastava kogumissüsteemiga hõlmatud ohtlikud jäätmed antakse üle probleemtoodete jäätmete kogumissüsteemi (vt eeskirja Lisa 1).

  (3) Patarei ja aku turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta tagasi võtma turustatava patarei või akuga sama liiki patareist või akust tekkinud jäätmed (JäätS § 26⁷ lg 3).

  (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, patareid ja akud, elavhõbedalambid, kraadiklaasid, tulekustutid, aerosoolpakendid jm.), välja arvatud asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid ja isolatsioonimaterjalid, saavad eraisikud elukohaga eeskirja § 1 lg 1 sätestatud piirkonnas tasuta üle anda (vt eeskirja Lisa 1):
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  1) Maasi jäätmejaama;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  2) Kudjape jäätmejaama;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  3) avalikesse kohtadesse paigutatud ja vastavalt tähistatud ohtlike jäätmete kogumismahutitesse vastavalt neis vastuvõetavatele jäätmeliikidele;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  4) ohtlike jäätmete kogumispunktidesse;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  5) liikuva ohtlike jäätmete kogumispunkti peatumise kohal olevasse kogumisautosse vastavalt eelnevalt teavitatud kuupäevale ja kellaajale.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (5) Asbesti sisaldavatest ehitusmaterjalidest või isolatsioonimaterjalidest tekkinud jäätmed tuleb viia kas jäätmejaama või anda üle mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele. Eraisikute poolt Maasi jäätmejaama toodud asbesti sisaldavad eterniidijäätmed võetakse vastu tasuta, kui jäätmete päritolu järgne kohalik omavalitsus seda võimaldab.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (6) Kasutuskõlbmatud ravimid saab lisaks eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtadele üle anda apteeki, veterinaarravimid veterinaarapteeki (RavS § 37 lg 1) (vt. eeskirja Lisa 1).

  (7) Vanad akud ja patareid saab lisaks eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtadele üle anda vastavat tüüpi akude või patareide müügikohtades.

§ 31.   Ohtlike jäätmete käitlemise kulude katmine

  (1) [Kehtetu - RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (2) Juriidilised isikud korraldavad enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitlemise omal kulul.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (3) Eeskirja § 31 lg 4 nimetatud kogumiskohtadest ohtlike jäätmete üleandmise litsentseeritud jäätmekäitlejale korraldab kogumiskohta haldav ettevõtja vastavalt omavalitsustega sõlmitud lepingule.

  (4) Jäätmejaamadesse eraisikute poolt tasuta ära antud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete käitlemise kulud kannab vastav omavalitsus, mille haldusterritooriumil asub jäätmevaldaja elukoht.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

8. peatükk PROBLEEMTOODETE JÄÄTMETE KOGUMINE 

§ 32.   Probleemtoodete jäätmete kogumise üldnõuded

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud probleemtoodete jäätmed liigiti lahus koguma muudest jäätmetest ja need üle andma vastavasse kogumissüsteemi.

  (2) Probleemtoodete jäätmete toimetamisel kogumissüsteemi tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist.

  (3) Probleemtoodete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus, välja arvatud juhul kui ta on Vabariigi Valitsuse määrusega sellest kohustusest vabastatud ja jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja (JäätS § 26 lg 4 ja lg 7). Probleemtoodete jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud haldusterritooriumi omavalitsusi ja jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodete kogumise võimalustest ja korrast.

  (4) [Kehtetu - RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]

§ 33.   Elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmete kogumine

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed (JäätS § 26⁷ lg 1).

  (2) Kui tootjale tagastatavast elektri - ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist (JäätS § 26 lg 4²).

  (3) Kui kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadme turustajast ei ole mööda avalikke teid 10 km raadiuses kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumiskohta, peab tootja turustaja müügikoha kaudu füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma talle müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme (Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a määrus nr 65 „Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad¹“ § 5 lg 2).

§ 34.   Vanarehvide kogumine

  (1) Vanarehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

  (2) Tootja peab rajama vanarehvide kogumispunktid igasse Eesti maakonda, võttes arvesse rahvastiku tihedust ning seda, et vanarehvide üleandmine oleks kasutajale võimalikult mugav. Tootja peab rajama vanarehvide kogumispunktid vähemalt igasse Eesti linna, alevisse ning üle 1500 elanikuga alevikku (Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määrus nr. 80 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“ § 4 lg 3).

§ 35.   Romusõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumine

  Romusõidukite kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et romusõiduki omanikule oleks romusõidukist loobumine võimalikult mugav ning romusõiduki kogumiskohta üleandmine võimalik vähemalt tema elukohajärgse maakonna piires. Kasutatud osade kogumine tuleb tootjal korraldada nii, et neid oleks võimalik tagastada mootorsõidukite osi müüvasse müügikohta (Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määrus nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“§ 5 lg 2 ja lg 3).

§ 36.   Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumine

  (1) Põllumajandusplasti tootja on kohustatud tagasi võtma või korraldama enda poolt turule lastud põllumajandusplasti tagasivõtmise ja taaskasutamise, kuid mitte rohkem kui on tema poolt eelmisel kalendriaastal turule lastud plasti kogumass.
(JäätS § 26 lg 15).

  (2) Põllumajandusplasti jäätmete kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et põllumajandusplasti kasutajale oleks jäätmetest loobumine võimalikult mugav. Tootja peab rajama vähemalt ühe põllumajandusplasti jäätmete kogumispunkti igasse Eesti maakonda. Kogumist võib korraldada ka põllumajandusplasti kasutaja juures (Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määrus nr 30 „Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“§ 3 lg 4).

  (3) Tootja on kohustatud põllumajandusplasti jäätmed piiramata koguses tasuta tagasi võtma põllumajandusplasti kasutajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt (Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määrus nr 30 „Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ § 4).

9. peatükk PAKENDI JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISSÜSTEEM 

§ 37.   Pakendiettevõtja kohustused pakendijäätmete kogumisel

  (1) Korduskasutuspakendit käitlevad pakendiettevõtjad peavad rakendama asjakohaseid meetmeid, et korduskasutuspakend ei muutuks jäätmeks enne kavandatud kasutuskordade läbimist.

  (2) Pakendi tagatisrahal toimivasse pakendite kogumissüsteemi peavad olema PakS § 21 lg 10 alusel hõlmatud kõik vastavates pakendites kaupu müüvad müügikohad valdade haldusterritooriumil, välja arvatud PakS § 20 lg 4¹ sätestatud juhul.

  (3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. (PakS § 20 lg 1).

  (4) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile (PakS § 20 lg 2). Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis (PakS § 20 lg 2¹).

  (5) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (PakS § 20 lg 3).

  (6) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. (PakS § 20 lg 6).

  (7) Pakendijäätmete jäätmehoolduse kulud kannavad PakS § 16 lg 1 alusel pakendiettevõtjad.

  (8) Pakendiettevõtjad peavad PakS § 24 ettenähtud arvestust pakendi- ja pakendijäätmete kohta.

§ 38.   Pakendijäätmete kogumissüsteem

  Pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamise eest vastutavad pakendiettevõtjad. Pakendijäätmete kogumissüsteemi kuuluvate pakendikonteinerite asukoht, arv ning tühjendamissagedus sätestatakse vallavalitsuse määrusega.

10. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 39.   Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ja käitlemine

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus - ja lammutusjäätmed, sealjuures tuleb liigiti koguda:
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  2) puidujäätmed, kui neid on võimalik suunata taaskasutusse;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  3) paber ja kartong, kui neid on võimalik suunata ringlussevõttu;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  4) metallijäätmed;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), kui neid on võimalik suunata taaskasutusse.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (2) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt jäätmeseaduses ning Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kehtestatud nõuetele.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (3) Kui jäätmetekitaja ei soovi või ei saa ehitus- ja lammutusjäätmed tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, peab korraldama nende üleandmise ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejale.

  (4) Ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja on kohustatud korraldama üleantud jäätmete taaskasutamise võimalikult suures ulatuses.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

§ 40.   Jäätmekäitluse kavandamine ehitustöödel

  (1) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 50 m³, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.

  (2) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, s.h. jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on eeskirja ja seaduse alusel nõutav.

11. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 41.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Tervishoiu - ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käeolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

  (2) Käesolevas peatükis nimetatud jäätmed tuleb koguda ja hoiustada liikide kaupa eraldi.

  (3) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

  (4) Tervishoiu - või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidla peab asuma jahedas ja lukustatud ruumis. Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ning näriliste - ja putukatevaba.

  (5) Kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba või kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (6) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

  (7) Eriolukorras, näit. epideemia piirkondades, tuleb nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldustele.

§ 42.   Diskreetse vanapaberi käitlemine

  (1) Diskreetne vanapaber käesoleva peatüki mõistes on dokumendid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiu- või veterinaarteenuse osutamist puudutavate diskreetsete andmetega.

  (2) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud spetsiaalkonteiner diskreetse vanapaberi kogumiseks, lukustatud ruumis või kapis, jm).

  (3) Diskreetne vanapaber tuleb purustamiseks üle anda vastavat teenust osutavale käitlusettevõttele või enne edasist käitlemist purustada kohapeal.

  (4) Kohapeal purustatud diskreetne vanapaber kogutakse taaskasutatava jäätmena, välja arvatud juhul, kui purustatud materjal ei ole taaskasutatav.

§ 43.   Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmete käitlemine

  (1) Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed käesoleva peatüki mõistes on ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal ning muud patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed.

  (2) Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev.

  (3) Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev tervishoiu või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis.

§ 44.   Teravate ja torkivate jäätmete käitlemine

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed käesoleva peatüki mõistes on nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, jms.

  (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev.

  (3) Kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega viiakse tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse. Kui edasine jäätmekäitlus eeldab täiendavat pakendamist, pakitakse kanistrid jäätmekotti või muusse jäätmekäitlejaga kokkulepitud taarasse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed".

§ 45.   Nakkusohtlike jäätmete käitlemine

  (1) Nakkusohtlikuid jäätmeid on jäätmed, mis on saastunud või kahtlustatakse saastumist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Lisa 3 määratluse kohaselt.

  (2) Tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev.

  (3) Nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ kehtestatud nõudeid.

§ 46.   Ravimijäätmete käitlemine

  (1) Ravimijäätmed on ravimid ja vaktsiinid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

  (2) Ravimijäätmed tuleb pakkida originaalpakendis kilekotti, millel on markeering „Ravimijäätmed“ ja märgitud jäätmetekitaja nimi.

  (3) Tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega kõlbmatud ravimid pakitakse eraldi ja märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega.

  (4) Ravimijäätmete üleandmisel nende hävitamiseks selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele koostatakse akt kahes eksemplaris, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, ravimid hävitamiseks üleandnud isiku nimi, ravimid vastuvõtnud isiku nimi ja üleandmise kuupäev.

§ 47.   Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemine

  Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna. Metallilisi elavhõbedajäätmeid tuleb aurustumise vältimiseks hoida veega anumas, nii et vesi katab elavhõbeda.

12. peatükk MUUDE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 48.   Biojäätmete kompostimine

  Biojäätmeid nagu orgaanilised köögijäätmed ning aia - ja haljastujäätmed võib jäätmetekitaja oma territooriumil kompostida, kusjuures:
  1) kompostimiskoht peab olema valitud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale, sh kompostimiskoht ei tohi olla salv- või puurkaevule lähemal kui 15 m ega asuda veekaitsevööndis;
  2) kompostimiskoht tuleb kooskõlastada naabritega, kui see on naabri krundile lähemal kui 3 meetrit;
  3) komposti käitlemisel tuleb vältida häiringute teket, sh. kahjurite ja haisu levikut;
  4) kompostitavasse segusse ei või panna jäätmeid, mis kahjustavad kompostimisprotsessi või muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks.
  5) Tiheasustusalal võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]

§ 49.   Jäätmete põletamine

  (1) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud järgmistel juhtudel:
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  1) majavalduse küttesüsteemis võib põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning tule hakatamiseks väikestes kogustes paberit ja pappi;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  2) lahtises tules on lubatud põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ajavahemikul 01. oktoober kuni 15. mai kooskõlas siseministri 30.08.2010 määrusega nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“ ning naabreid mitte häirides.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (2) [Kehtetu - RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

§ 50.   Loomsete jäätmete käitlemine
[Kehtetu - RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

13. peatükk JÄÄTMETE VEDU JA JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUS 

§ 51.   Jäätmete vedu

  (1) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda (JäätS § 38).

  (2) Tavajäätmeid võib vedada:
  1) jäätmeluba omav isik või Keskkonnaametis jäätmevedajana registreeritud isik;
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]
  2) jäätmetekitaja või territooriumi valdaja võib tavajäätmeid käitluskohta vedada jäätmeloata.

  (3) Ohtlike jäätmete veoks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja vastav jäätmeluba või komleksluba, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena tekkinud ohtlike jäätmete veoks ning Päästeameti päästetöö käigus jäätmete kogumisel ja veol.
[RT IV, 13.02.2016, 4 - jõust. 16.02.2016]

  (4) Jäätmevedu ei tohi häirida öörahu.

  (5) Jäätmed, mille säilitamine kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada koheselt.

§ 52.   Jäätmekäitluskohtade järelhooldus

  (1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (4) Kohalikul omavalitsusel on õigusteha Keskkonnaametile ettepanekuid kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

  (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse jäätmekäitluskoha jaoks väljastatud jäätmeloas või kompleksloas.

14. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 53.   Vastutus jäätmekäitluse korraldamise eest

  (1) Iga jäätmevaldaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust ja keskkonnaohust.

  (2) Maa omanik peab vastutama oma territooriumi korrasoleku ja puhtuse eest ja kõrvaldama vales kohas ladustatud jäätmed. Suurürituste käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab ürituse korraldaja.

  (3) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, supelrannad jne.) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab olema kogumismahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või valdaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja.

  (4) Kõik kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja jäätmekäitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel andma kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud jäätmed üle jäätmekäitlejale, ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad vastava reostusohu tekke.

  (5) Jäätmetest tekitatud keskkonnareostuse ja kahjustused peab likvideerima nende tekitaja. Kui reostajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis kõrvaldab kahjustuse maa omanik või kõrvaldatakse tema kulul.

§ 54.   Järelevalve

  (1) Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad iga valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse poolt määratud isikud.

  (2) Eeskirja rikkujat võidakse karistada jäätmeseaduses ja karistusseadustikus kehtestatud korras.

15. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 55.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 56.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. juulil 2014. a.

  (2) Määruse 4. peatükki rakendatakse alates 1. veebruarist 2015. a.

Lisa 1 Jäätmete kogumspunktid ja neis vastuvõetavate jäätmete loetelu
[RT IV, 10.06.2017, 7 - jõust. 13.06.2017]