Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Kohila Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.10.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.10.2015, 8

Jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 29.09.2015 nr 17

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 5 lg 2, § 6 lg 1, § 6 lg 3 p 1, § 22 lg 1 p 365 ja p 366 ning jäätmeseaduse § 7 lg 2 p 1, § 31, § 66 lg 2 ja 4, § 67 lg 1, 5 ja 6, § 68 lg 1, paragrahvide 69-71 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kohila vallas puhas ja tervislik elukeskkond ning vähendada jäätmete koguseid soodustades jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskirjaga määratakse kindlaks jäätmehoolduse korraldamise nõuded Kohila valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil.

 (3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

 (4) Jäätmehooldust Kohila vallas korraldab Kohila Vallavalitus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid lähtudes jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

 (2) Jäätmekäitleja on eeskirja mõistes isik, kes omab Kohila vallas jäätmete käitlemiseks jäätmeluba.

 (3) Suvila on eeskirja mõistes hoone, mida kasutatakse vegetatsiooni perioodil (suveperioodil).

 (4) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid ja akud, romusõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast).

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED 

§ 3.  Üldnõuded

 (1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, pakendiseadusest, käesolevast eeskirjast ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest.

 (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 (3) Jäätmeluba peavad jäätmekäitleja ja jäätmetekitaja omama jäätmeseaduses toodud juhtudel.

 (4) Jäätmekäitlust kinnistul korraldab territooriumi haldaja.

 (5) Võimalikult suures ulatuses olmejäätmete taaskasutamiseks tuleb jäätmeid koguda liigiti nende tekkekohas. Jäätmed paigutatakse liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse või selleks eraldi ettenähtud ning vajalikult ettevalmistatud kohtadesse. Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik, viib jäätmekäitleja ladustamisele lähimasse nõuetekohasesse prügilasse. Segaolmejäätmete kogumisel tuleb eelistada nende taaskasutusse suunamist ning alles vastavate võimaluste puudumisel prügilasse ladestamist.

 (6) Jäätmevaldajal peab oma territooriumil olema jäätmete kogumismahuti. Kui kasutatav kogumismahuti asub teise haldaja territooriumil, peab osapooltel olema sõlmitud kirjalik leping ühise kogumismahuti kasutamiseks.

 (7) Jäätmevaldaja on kohustatud kandma oma jäätmete käitlemise kulud.

3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE, SORTEERIMINE JA TAASKASUTAMINE 

§ 4.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete kogumise korraldab jäätmevaldaja, kes tagab jäätmete hoidmiseks vajalikud jäätmemahutid (konteinerid).

 (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti ning kuni prügilasse või jäätmejaama või jäätmete kogumiskohta äraveoni hoidma jäätmeliigile sobivas mahutis. Jäätmevaldaja peab tagama, et kogutud jäätmed ei lendaks laiali, ei saastaks pinnast, veekeskkonda ega õhku ja neid ei saaks laiali vedada loomad või linnud.

 (3) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud, kogutakse liikide kaupa eraldi mahutitesse, kusjuures mahutisse tohib panna ainult neid jäätmeid, mille kogumiseks antud mahuti on ette nähtud.

 (4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, bussijaamad, kalmistu, ujumiskohad, mänguväljakud, munitsipaalasutused jt) paigutab või korraldab vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise territooriumi haldaja.

 (5) Asutuste, ettevõtete, kaupluste ja söögikohtade sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema nimetatud ettevõtete poolt paigutatud jäätmemahuti.

 (6) Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes annab kogutud jäätmed üle jäätmekäitlejale hiljemalt järgmise päeva kella 12-ks, kui ürituse korraldamise loas ei ole kokku lepitud teisiti.

 (7) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna:
 1) tule- või plahvatusohtlikke jäätmeid;
#CP1252#2) kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid (üle 40 ŗC);
 2) ohtlikke jäätmeid;
 3) raskeid või suuri jäätmeid, millised takistavad jäätmete laadimist, kokku pressimist või äravedu;
 4) käimlate või kogumiskaevude jäätmeid;
 5) mudalaadseid jäätmeid;
 6) vedelaid jäätmeid;
 7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmekäitlejat.

 (8) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kirjaliku lepingu alusel kasutatavasse jäätmemahutisse (ühiskonteinerisse) või taaskasutatavate jäätmete kogumispunkti.

 (9) Suuregabariidilised ja rasked jäätmed või jäätmed, mida ei saa mingil põhjusel jäätmemahutisse panna, võib paigutada veoettevõtjaga eelnevalt äraveoks kokkulepitud ajaks oma mahuti kõrvale, kusjuures selline ajutine jäätmete hoidmine ei tohi ületada 3 päeva või vedama need vastavatesse kogumispunktidesse.

 (10) Suured metallesemed (vanametall) tuleb üle anda vastavat tegevusluba omavale isikule, jäätmekäitlusettevõttele või viia vastavasse jäätmekäitluskohta (nt Kohila jäätmejaam). Kogumispunktide andmed avaldab vallavalitsus.

 (11) Vanad autorehvid tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse (nt Kohila jäätmejaam).

 (12) Elektroonika- ja elektritoodete jäätmed, sealhulgas elektripliidid, telerid, pesumasinad, külmikud tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse (nt Kohila jäätmejaam).

 (13) Suurjäätmed tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse (nt Kohila jäätmejaam).

 (14) Territooriumi haldaja(d), kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke ja oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehooldussüsteemist ja jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

 (15) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõidu- ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (16) Kohila valla territooriumil paiknevad juriidilised jäätmetekitajad ja -käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel üle andma jäätmekäitlejale kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed.

 (17) Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb juriidilistel jäätmetekitajatel ja -käitlejatel likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu teket.

 (18) Kohila alevis asuvate korterelamute territooriumil tuleb jäätmemahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse ja tõkestada vaba juurdepääs konteineritele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja lukustatakse, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemajad on lubatud rajada ühiselt mitme korterelamu tarbeks.

 (19) Segaolmejäätmetes peab aastaks 2020 olema biolagunevate jäätmete massiprotsent mitte rohkem kui 20.

§ 5.  Nõuded jäätmemahutile

 (1) Territooriumi haldaja määrab oma kinnistul tekkinud jäätmete kogumiskoha, kui seda pole eelnevalt määratud detailplaneeringuga või ehitusprojektiga.

 (2) Jäätmemahutina võib kasutada (sõltuvalt jäätmete iseloomust):
 1) metallist või plastikust kaanega suletavaid 80 l – 4500 l konteinereid, mida on võimalik jäätmeveol tõstemehhanismidega või käsitsi tühjendada;
 2) avalikel üritustel jäätmekotte või konteinereid, mis on valmistatud niiskuskindlast ja tõstmisele vastupidavast materjalist;
 3) eriotstarbelist või korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks;
 4) kuni 80 liitriseid jäätmekotte, mis on kaitstud kinnises anumas või jäätmemajas sademete ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast ja tõstmisele vastupidavast paberist või plastikust. Jäätmekotti võib asetada mitte rohkem kui 20 kg jäätmeid.

 (3) Jäätmevaldaja peab jäätmetele varuma sellised jäätmemahutid ja kohad, et need täidaksid jäätmete kogumisele ja laadimisele esitatavad nõuded ning vajadused.

 (4) Tühjendamiseks peavad kuni 800 liitrised jäätmemahutid asuma kõval alusel, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. Ratastel väikekonteinerite korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. Üle 800 liitrised konteinerid tuleb paigutada tühjendamiseks jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvale alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (5) Piirded ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist.

 (6) Jäätmemahutit tuleb pesta ja puhastada vastavalt vajadusele. Jäätmemahuti puhtuse ja korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (7) Jäätmemahutid või -kotid ei tohi olla paigutatud:
 1) avalikult kasutatavale sõidu- või kõnniteele;
 2) vahetult elamu akende alla;
 3) lähemale, kui 2 m naaberkinnistu piirist (kui naabrid ei lepi kokku teisiti).

 (8) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid või vastavaid kleebiseid:
 1) hall, roheline – segaolmejäätmed;
 2) roheline, sinine või kollane - taaskasutatavad jäätmed;
 3) punane - ohtlikud jäätmed;
 4) pruun - biolagunevad jäätmed

 (9) Jäätmemahutitel ja -kottidel peab olema märgitud kinnistu lähiaadress.

§ 6.  Liigiti kogutavad jäätmed

  Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) plastid (20 01 39);
 3) metallid (20 01 40);
 4) klaas (20 01 02);
 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (kivid, pinnas jmt) (20 02 02, 20 02 03);
 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 9) puit (20 01 38);
 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
 13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

§ 7.  Jäätmete kogumiskohad Kohila vallas

 (1) Kohila valla haldusterritooriumil on võimalik liigiti sorteeritud jäätmed üle anda Kohila jäätmejaama või viia jäätmed üldkasutavatesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks võimaldatavatesse konteineritesse või anda üle otse jäätmekäitlejale.

 (2) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks järgmine:
 1) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses;
 2) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses;
 3) kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril – kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.

 (3) Jäätmejaamade, jäätmemahutite asukohad ja informatsiooni, millist liiki jäätmeid vastavas jäätmejaamas saab üle anda või jäätmemahutisse tühjendada, määrab vallavalitsus ning sellekohane informatsioon avaldatakse Kohila valla kodulehel.

§ 8.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

 (1) Taaskasutatavate jäätmetena kogutakse Kohila vallas liikide kaupa:
 1) paber ja kartong;
 2) pakend;
 3) suurjäätmed;
 4) metall;
 5) biojäätmed.

 (2) Taaskasutatavad jäätmed peab jäätmetekkekohal sorteerima jäätmetekitaja ning transportima taaskasutatavate jäätmete kogumiskohta.

 (3) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmejaama üleandmisel või vastavasse mahutiss paigutamisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teisi liiki jäätmeid.

 (4) Pakendimaterjali liigid on:
 1) klaas;
 2) plastik;
 3) paber ja kartong;
 4) metall;
 5) puit;
 6) muu materjal.

 (5) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteineritesse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult.

 (6) Juhul, kui pakendiettevõtja ei saa pakendit või pakendijäätmeid vastu võtta müügikoha kinnistul, võib vastuvõtmise korraldada sama asula piires, taotledes selleks eelnevalt loa ja tingimused vallavalitsusest.

 (7) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud pakendi- ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ning paigaldamistingimused kooskõlastama vallavalitsusega.

 (8) Kohila vallavalitsuse poolt paigaldatud pakendikonteineritest antakse informatsiooni vähemalt kaks korda aastas Kohila valla kodulehel ja infolehes.

§ 9.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, vaheladustamisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada ja märgistada asjakohasel viisil ja vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale, et vältida neist tulenevat ohtu inimese tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist.

 (3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavasse kogumiskohta või ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Vajadusel peavad ohtlike jäätmete konteinerid olema suletavad ja valvatavad, jäätmete hoidmiseks kasutatavad ruumid peavad olema ehitatud nõuetekohaselt ja varustatud vajalike seadmetega.

 (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta.

 (5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid saavad vallaelanikud tasuta ära anda Kohila jäätmejaama (Vetuka tee 13, Kohila alev), avalikes kohtades paiknevatesse erikonteineritesse (patareid) või eelnevalt väljakuulutatud kogumisringide vastuvõtukohtadesse. Vallavalitsus võib kehtestada tasuta üleandmise piirmäärad.

 (6) Ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete veoks tuleb vormistada nõuetekohased ohtlike jäätmete veodokumendid.

§ 10.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti.

 (2) Ehitus-, remondi ja -lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad telliste, ehituskivide, puidu, betooni, klaasi, metalli ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning pinnas, mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Nõue ei laiene samal kinnistul või ehitusobjektil taaskasutatavatele jäätmetele. Ehitusloas peab olema ettenähtud taaskasutatavate ehitusjäätmete (tellised, kivi, betoon, pinnas, puit, jms) ja ka ohtlike jäätmete eraldi kogumine nende tekkekohal ning üleandmine jäätmekäitlejale.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud oma tegevuses rakendama kõiki võimalusi:
 1) ehitusjäätmete sorteerimiseks ja liikide kaupa kogumiseks tekkekohas. Juhul, kui tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele;
 2) ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

 (4) Sorteeritud jäätmeid tohib taaskasutamiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed (näiteks eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid, värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt, ohtlike jäätmetega saastunud pinnas jne) tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

 (6) Taaskasutamiseks mittesobivad ehitusjäätmed ja sorteerimata ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat veo- või käitlusluba omavale ettevõttele.

 (7) Kasvupinnas tuleb koorida ja kasutada samal kinnistul. Kui kasvupinnast jääb üle, kooskõlastatakse selle kasutamine Keskkonnaametiga.

 (8) Ehitusjäätmete veoteenuse osutaja peab olema registreeritud jäätmevedajana.

 (9) Ehitusjäätmete sorteerimisel, kogumisel ja laadimistöödel tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid tolmu tekkimise vältimiseks.

 (10) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb esitatavatele dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 (11) Ehitise lammutamiseks esitatavas ehitusprojektis peab olema märgitud lammutatavate ehitusmaterjalide ja –toodete ligikaudsed kogused ja käitluskoht.

 (12) Kohila vallas tekkivaid ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat luba omavas jäätmekäitlusettevõttes.

§ 11.  Loomsete jäätmete käitlemine

 (1) Loomsed jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on surnud põllumajandusloomade korjused ning surnult või enneaegselt sündinud ja surnud põllumajandusloomade korjused;
põllumajandusloomade inimtoiduks tapmise ajal tekkinud loomsed kõrvalsaadused ja loomsed saadused, mis on riknenud ja seega inimese tervisele ohtlikud. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid.

 (2) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises surnud põllumajandusloomade korjuste ja inimtoiduks tapmisel tekkinud loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise tehasele.

 (3) Surnud põllumajandusloomast peab omanik samal päeval teatama piirkonna volitatud veterinaararstile.

 (4) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule. Matmine peab toimuma nii, et välistatud on liha- ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs. Matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis, veekaitsevööndis.

§ 12.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine

 (1) Inimeste ja loomade tervishoiu ja sellega seonduvatel uuringutel tekkivad jäätmed (bioloogilised, lõikavad ja torkivad, tarvikud ja instrumendid, nakkusohtlikud jäätmed, ravimid, kemikaalid, ohtlikud jäätmed jms) tuleb sorteerida liigiti, pakendada, vajadusel märgistada ja säilitada nõuetekohastes konteinerites ning ruumides kuni üleandmiseni vastavate jäätmete veo- või käitlusluba omavale ettevõttele.

 (2) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida vaid ühiskanalisatsiooni haldava vee-ettevõtja loal ja vastavuses Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirjaga.

 (3) Inimeste ja loomade tervishoiu ja sellega seonduvatel uuringutel tekkivad jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid.

 (4) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud, samuti ravi ning diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed, tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, markeerida ja hoida nõuetekohaselt kuni üleandmiseni vastavate jäätmete käitlusõigust omavatele isikutele.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 13.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Valla territooriumil toimub korraldatud jäätmevedu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo korras kogutakse jäätmetekke kohas ning käideldakse läheduspõhimõtet kasutades:
 1) 20 01 01 – paber ja kartong;
 2) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
 3) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes mahutites asuvate jäätmete vedamine;
 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga loetakse liitunuks valla järgmiste asulate jäätmevaldajad:
 1) I tasand – tiheasustusega piirkonnad:
Alev: Kohila alev
Alevikud: Aespa alevik
Hageri alevik
Prillimäe alevik
Külad: Pukamäe küla
Masti küla
Vilivere aiandusühistud
Urge aiandusühistud
 2) II tasand – hajaasustusega piirkonnad:
Külad: Aandu
Adila
Angerja
Hageri
Kadaka
Loone
Lohu
Lümandu
Mälivere
Pahkla
Pihali
Põikma
Rabivere
Rootsi
Salutaguse
Sutlema
Vilivere

 (5) Asulate tasanditeks jagamise aluseks on omavalitsuse üldplaneering. Asulate määratluse aluseks on kogu asula territoorium.

 (6) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest või lubada ettenähtust harvemat vedu, kui kinnistut ei kasutata. Jäätmeveost tähtajaks vabastamine või ettenähtust harvema veo lubamine toimub jäätmevaldaja kirjaliku põhjendatud avalduse alusel.

 (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

 (8) Vallavalitsus võib erandkorras jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda vähemalt ühe alljärgneva tingimuse esinemisel:
 1) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid;
 2) jäätmevaldaja ajutiselt ei kasuta elu-, äri- või büroo- või muud sarnast ruumi. Ajutiseks ruumi mittekasutamiseks loetakse perioodi, mis on pikem kui 2 kuud;
 3) kinnistul asuv elamu või äriruum on ehitusjärgus ja seal ei elata;
 4) teeolud ei võimalda jäätmeveoki pääsu kinnistule ja lähipiirkonnas puuduvad võimalused ühiskonteinerite paigaldamiseks.

 (9) Vallavalitsusel on õigus kontrollida mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.

 (10) Vallavalitsus võib vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost talveperioodiks (01.november kuni 30. aprill), kui kinnistu omanik on esitanud avalduse, millest selgub, et kinnistut kasutatakse vaid suveperioodil ja kinnistul asub suvila või hoone, mida kasutatakse suvila eesmärgil. Vallavalitsus lisab eelnimetatud kinnistu jäätmevaldajate registrisse suvilana. Vallavalitsus teeb registrisse muudatusi kinnistu omaniku avalduse alusel või keskkonnanõuniku või korrakaitsespetsialisti ettepaneku alusel.

 (11) Jäätmemahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse, kusjuures jäätmete regulaarne äravedu peab toimuma:
 1) tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
 2) tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;
 3) korterelamute (5 ja enam korterit), asutuste ja ettevõtete juurest vähemalt üks kord kahe nädala jooksul;
 4) hajaasustusalal viie ja enam korteriga korterelamute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
 5) biolagunevaid jäätmeid sisaldavaid kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

 (12) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise aeg ei ole piiratud.

 (13) Jäätmekäitlusettevõte ja jäätmevedaja on kohustatud:
 1) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed vastavalt kokkulepitud ajagraafikule;
 2) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahutit;
 3) paigutama tühjendatud jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
 4) koguma koheselt kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veol laiali pudenenud jäätmed;
 5) korraldama jäätmete vedu selliselt, et ei tekiks keskkonnahäiringut.

 (14) Jäätmed, millede säilitamine (hoidmine) kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada või korraldada nende äravedu kiiremas korras.

 (15) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul viisil nõnda, et need ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda (kaasa arvatud nõrgvesi ja jäätmetest imbuvad vedelikud).

 (16) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo jäätmekäitluskohta jäätmete valdaja või hooldusettevõte vastavalt eeskirja nõuetele.

 (17) Korraldatud jäätmeveo korral peab ligipääs jäätmemahutile olema vaba. Kui jäätmemahutid on lukustatud, peab jäätmevaldaja tagama nende avamise tühjenduspäeval.

§ 14.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatut. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

 (2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (välja arvatud võlateadete väljastamine), jäätmemahuti või -koti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 meetri raadiuses, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni 3 kuu jooksul ja mahutite äraveo teenuse osutamine perioodi lõppemisel. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

5. peatükk JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 

§ 15.  Biolagunevate jäätmete kompostimine

 (1) Eraldi kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks kompostimiskohta või vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

 (2) Väikemajapidamistes tekkivaid köögijäätmeid võib territooriumi haldaja oma territooriumil kompostida juhul, kui:
 1) komposter on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu inimese tervisele ja keskkonnale;
 2) kompostimiskoht ei ole kaevule lähemal kui kehtestatud kaitsetsoon, kuid mitte vähem kui 10 m;
 3) kompostimiskoht on krundi või kinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 4) kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndi või karstilehtrite vahetus läheduses;
 5) kasutatakse selleks ettenähtud ja loomade, lindude ja kahjurite eest kaitstud kompostimismahuteid (kompostereid).

 (3) Biolagunevad jäätmed (va aia- ja haljastusjäätmed) tuleb kinnistul, kus asub 8 ja enam korterit, toitlustusega ja toiduainetega tegelevas ettevõttes, koguda eraldi konteineritesse ning anda üle jäätmekäitlejale.

 (4) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostimisaunades.

 (5) Kui huumuskiht on rohkem kui 30 cm, siis võib kuivkäimla sisu hajaasustusega piirkondades oma kinnistul kaevata või künda maasse (va karstialad, kaevude kaitsetsoonid, veekaitsevööndid) hilissügisel. Tiheasustuspiirkondades on selline tegevus keelatud.

 (6) Kinnistul, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, tohib sõnnikut, virtsa või läga ladustada ainult nõuetekohases hoidlas või vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.

6. peatükk JÄÄTMETE PÕLETAMINE 

§ 16.  Jäätmete põletamine

 (1) Ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidujäätmeid, kiletamata paberit ja kiletamata pappi võib tiheasustusalal põletada hoonete küttesüsteemides või välikaminas.

 (2) Oma kinnistul võib hajaasutuses lõkkes põletada pidujäätmeid, lehti ja riisutud kulu.

 (3) Jäätmemahutis olevate jäätmete põletamine on keelatud.

 (4) Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult jäätmete põletusloa olemasolu. Ohtlike jäätmete põletamiseks on vajalik jäätmete põletusluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 17.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §1207 ja pakendiseaduse § 29-31 alusel.

 (2) Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet Kohila Vallavalitsus ja teised seadusega volitatud isikud.

 (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonna saastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (4) Kui saastaja käesoleva eeskirja § 17 lg 3 nimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik.

 (5) Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja § 17 lg 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 18.  Rakendussätted

 (1) Eeskirja § 6 lõige 1 punkt 5 ja 6 jõustuvad korraldatud jäätmeveo järgmise hankelepingu täitmise perioodi algusest.

 (2) Eeskirja § 4 lõige 18 jõustub alates 1. jaanuar 2020. aastal.

 (3) Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavolikogu 29. juuni 2010. a määrus nr 11 «Jäätmehoolduseeskiri».

Jüri Vallsalu
Kohila Vallavolikogu esimees