Kohila valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Vastu võetud 16.11.2015 nr 9
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja veeseaduse § 32 lg 5 p 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad reovee kohtkäitluse ja kogumismahutitest äraveoga Kohila valla haldusterritooriumil.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatiste paigaldamine ja rajamine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende rakendusaktide kohaselt.
(3) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
1) tegelevad reovee kohtkäitlusega ning seoses sellega vajavad ja kasutavad purgimisteenust;
2) osutavad purgimisteenust.
(4) Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul peab veeseaduse kohaselt olema heitvee ärajuhtimiseks vee erikasutusluba.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, nende rakendusaktides ning teistes õigusaktides toodud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.
(2) Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
1) reovee kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla lampkast;
2) omapuhasti – reoveepuhasti, mille suublaks on pinnas ja projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti;
3) reovee kogumismahuti – pealt suletav lekkekindel äravooluta rajatis reovee kogumiseks;
4) purgimisteenus – reovee kohtkäitluserajatisest reovee või -sette eemaldamine ja äravedu fekaaliveokiga ning selle kasutusloaga kanalisatsiooni purglasse väljutamine.
§ 3. Reovee kohtkäitluse ala
(1) Reovee kohtkäitlus on lubatud olmereovee käitlemiseks selle tekkekoha kinnistu piires.
(2) Mitme kinnistu tarbeks on lubatud paigaldada reovee kogumismahuti või rajada omapuhasti juhul, kui tegevus on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud.
(3) Reovee kogumismahuti või omapuhasti on lubatud paigaldada kinnistule, mis jääb väljapoole Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõlmatud ala.
(4) Erandkorras ajutise lahendusena on lubatud kasutada reovee kogumismahutit ühiskanalisatsiooniga alal kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni.
§ 4. Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele
(1) Lubatud on paigaldada sertifitseeritud reovee kogumismahutit või sertifitseeritud omapuhastit/septikut.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatis ja sellega ühendatud torustik peab olema lekkekindel ning kaitstud külmumise eest.
(3) Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele:
1) reovee kohtkäitlusrajatise mahuteid peab olema võimalik aastaringselt tühjendada ning neile tuleb tagada fekaaliveoki juurdepääs;
2) vältida tuleb vihma- ja lumesulamisvee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse;
3) reovee kohtkäitlusrajatise mahutite ja kaevude luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
4) reovee kogumismahuti ja omapuhasti tuleb paigaldada pinnasesse, tagades nende liikumatuse;
5) reovee kogumismahuti ja omapuhasti peab olema ventileeritav.
§ 5. Reovee kogumismahuti paigaldamine ja kasutusele võtmine
(1) Uue hoone ehitamisel tuleb lahendada reovee kogumismahuti paigaldamine koos hoone ehitusprojektiga.
(2) Reovee kogumismahuti paigaldamisel, ümberehitamisel, laiendamisel, osa asendamisel samaväärsega või lammutamisel tuleb vallavalitsusele esitada ehitusteatis koos kinnistu asendiplaaniga.
(3) Reovee kogumismahuti kasutusele võtmise tingimused:
1) kogumismahuti kasutusele võtmiseks tuleb vallavalitsusele esitada kasutusteatis koos kinnistu asendiplaani ja kogumismahuti sertifikaadiga;
2) kui reovee kogumismahuti paigaldatakse koos hoone ehitamise või rekonstrueerimisega ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt, siis eraldi kasutusteatist esitama ei pea. Reovee kogumismahuti andmed esitatakse koos hoone kasutusloa taotlusega.
§ 6. Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine
(1) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb esmalt teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (veekogu või pinnas).
(2) Kui suublaks on pinnas, määratakse kinnistu põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria – kas põhjavesi on kaitsmata või kaitstud. Põhjavee loodusliku kaitstuskategooria kindlakstegemiseks võetakse aluseks Eesti põhjavee kaitstuse kaart, asjakohased registrid ja kaardirakendused.
(3) Kui lähikonnas asuvate puurkaevude geoloogiliste läbilõigete või laboratoorsete analüüside osas on info puudulik ja/või vallavalitsusel on kahtlus põhjavee liikumise suuna osas, tellib taotleja hüdrogeoloogilise uuringu selleks vastavat litsentsi omavalt eksperdilt.
(4) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb:
1) arvestada, et see paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused või kus puhasti avarii korral reovesi ei ohustaks põhjavett;
2) tagada, et puhasti jääks elamust vähemalt 10 m kaugusele ning septik vähemalt 5 m kaugusele;
3) tagada, et omapuhasti kaugus teest, jalgrajast või krundi piirist oleks vähemalt 5 m;
(5) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest, tase määratakse kindlaks omapuhasti väljavalitud kohas kõige sademeterohkemal ajal pinnasesse kaevatud augus.
(6) Kui põhjavesi on liiga kõrgel, tuleb alandada seda drenaaži või kraavitusega või teha maapealne pinnasepuhasti.
(7) Kui omapuhasti kuja ulatub naaberkinnistule, tuleb puhasti rajamine kooskõlastada naaberkinnistu omanikuga.
(8) Imbväljaku lubatud kaugus veekogudest ühtib seadusega kehtestatud muude rajatiste ehituskeeluvööndiga.
(9) Omapuhasti rajamiseks võib vallavalitsus nõuda ehituskrundi maapinna kõrgusandmetega geodeetilise alusplaani esitamist. Plaan peab olema koostatud vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt ja sellele kantakse muuhulgas ka krundi piir, hooned ja omapuhasti kujasse jäävad kaevud.
(10) Omapuhasti ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud majandustegevuse registri vastavat registreeringut omava isiku poolt.
(11) Omapuhasti rajamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks ja osa asendamiseks samaväärsega esitada vallavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Esitatud teatise alusel väljastab vallavalitsus ehitusseadustikule vastava ehitusloa.
(12) Vallavalitsuse ehitusloa alusel rajatud omapuhastile tuleb taotleda ehitusseadustikuga sätestatud kasutusluba.
§ 7. Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine ja hooldus
(1) Reovee kohtkäitlusrajatist (reovee kogumismahuti, omapuhasti, septik või kuivkäimla lampkast) tuleb kasutada vastavalt selle otstarbele ja kasutamisjuhendile.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee rajatise omanik või selleks volitatud esindaja.
(3) Omapuhasti seisukorda tuleb vähemalt kord poolaastas kontrollida, tulemused on soovitav kanda vabas vormis peetavasse hoolduspäevikusse, vajadusel teha hooldustöid.
(4) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab esitama keskkonnainspektorile või vallavalitsuse volitatud isikule kuni kahe aasta vanused purgimisteenuse kviitungid.
§ 8. Reovee kohtkäitlusrajatise mahutite tühjendamine ning reovee ja purgimise kord
(1) Reovee kohtkäitlusrajatise mahutite tühjendamise, reovee äraveo ja purgimise teenust osutav ettevõtja (edaspidi purgija) peab omama registreeringut äriregistris.
(2) Purgija peab teenuse osutamisel purgimisloa saamiseks sõlmima lepingu vastava vee-ettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas purgimine toimub.
(3) Purgimisteenuse osutaja on kohustatud väljastama kliendile teenuse osutamise kohta dokumendi (kviitungi), kus on kirjas teenuse lühikirjeldus, teisaldatav reovee kogus ja kuupäev.
(4) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse.
(5) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
1) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida vaid hajaasustuse aladel;
2) kuivkäimla kompostitud sisu võib väetamiseks kasutada mitte varem, kui aasta pärast kompostimist;
3) kuivkäimla kompostitud sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele.
§ 9. Järelevalve
Järelevalvet määruses toodud tingimuste täitmise üle teostatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Heiki Hepner
Kohila vallavanem
Ahto Järvela
Kohila vallasekretär
Facebook
X.com