KOV määruste valdkondlik liigitus: Elamumajandus → Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri

Vastu võetud 30.06.2016 nr 16
RT IV, 08.07.2016, 5
jõustumine 11.07.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 18 lõikest 1, § 34 lõikest 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 37 alusel.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja ülesanne

  (1) Käesolev Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused ja nõuded ning määrab ära liitumise korra ning sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Harku vallas.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda soovivatele, sellega liitunud ja seda kasutatavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) abonenttasu – teenuse hinnakomponent ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest katmaks teatud kokkuleppelise osa vee-ettevõtja püsikuludest ja mida tasutakse sõltumata teenuse tarbimisest;
  2) alltarbija – isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuseid tarbija kaudu;
  3) arendamise kava – Harku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava;
  4) ehitis – hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone;
  5) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  6) heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi;
  7) hoonestus – hoonete kogum;
  8) kanaliseerimine – heit-, reo-, sademe- ja drenaaživee või muu vee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
  9) kastmisvesi – ühisveevärgist võetud haljasalade ja õuepindade kastmiseks kasutatav vesi ja muu ühisveevärgist pärinev ning eraldi mõõdetud vesi, mida kasutatakse ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbimiskohal ja ei juhita pärast kasutamist ühiskanalisatsiooni;
  10) tarbimiskoht – kinnistusraamatusse iseseisvalt kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus käesoleva eeskirja tähenduses;
  11) tarbimiskoha omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteri- või veeühistu, samuti krundi õiguspärane valdaja või ehitise kui vallasasja omanik;
  12) kinnistutorustik – kinnistusisesed veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatised (tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon) alates liitumispunktist ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, sealhulgas ehitise sisevõrgud;
  13) tarbija – tarbija on tarbimiskoha omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle tarbimiskoha veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
  14) tarbimiskoha omanik – ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks taotluse esitanud tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni omanik või valdaja või liitumise taotluse esitamise hetkel tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni puudumisel, tarbimiskoha omanik või valdaja;
  15) liitumine – ühinemine ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooniga vee- ja kanalisatsiooniteenuste edaspidiseks saamiseks;
  16) liitumisleping – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku vahel kirjalikult sõlmitav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise leping;
  17) liitumisprojekt – tarbimiskoha liitumispunktist kuni hoonestuseni märgitud kinnistusiseste võrkude (välisvõrkude) projekt, mille alusel ehitatakse tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon;
  18) liitumispunkt - liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri; liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa;
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]
  19) liitumistasu – ühekordne tasu, mida võib küsida vaid volikogu poolt määratud vee-ettevõtja ning mis tuleb tarbimiskoha omanikul maksta liitumiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga;
  20) lubatud piirkontsentratsioon – normatiivsuurus, mida saasteaine kontsentratsioon reovees ei tohi ületada (edaspidi LPK);
  21) olmevesi ehk joogivesi – vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites; joogiveeks nimetatakse ka vett, mida mis tahes toidukäitleja (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik) kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust;
  22) paisutuskõrgus – kõrgusmärk, milleni võib paisutuse puhul tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis;
  23) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne tarbimiskoha piiri, krundistamata hoonestuse puhul aga enne ehitisse sisenemist; peakraan lõpetab ühendustoru ja on üldjuhul liitumispunktiks;
  24) peatoru – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub mitme tarbimiskoha veega varustamine või millesse kanaliseeritakse mitme tarbimiskoha reovesi;
  25) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  26) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni vastuvõtmise koht;
  27) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
  28) reovee kanalisatsioon – rajatised ainult reovee kanaliseerimiseks;
  29) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  30) sademevee kanalisatsioon – rajatised sademe-, drenaaži- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
  31) sisendustoru – tarbimiskoha veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  32) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
  33) vaba veerõhk – rõhk ühisveevärgi liitumispunktis nullvooluhulga korral tarbimiskoha torustikus; mõõdetakse kõrgusena maapinnast (ühik m H₂0 sammast);
  34) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab tarbija tarbimiskoha veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab tarbija tarbimiskoha kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist;
  35) veemõõdukaev – kaev, kus asub veemõõdusõlm;
  36) veemõõdusõlm – veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga tarbija veekulu mõõtmiseks;
  37) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
  38) ühendustoru – tarbimiskoha veevärki veega varustav või tarbimiskoha kanalisatsioonist reo- või sademevett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
  39) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rike, mille tulemusena katkeb või halveneb tarbijate veevarustus ja/või nende reovee ning sademevee kanaliseerimine ja/või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  40) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga kaetud ala – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ala, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on rajatud või selle arengukavajärgne rajamise tähtaeg on möödunud;
  41) ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub tarbimiskohtade veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine 

§ 3.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise korraldus

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal asuva tarbimiskoha omanikul või valdajal on kohustus tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ühendada (edaspidi liitumine) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (2) Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub tarbimiskoha omaniku poolt piirkonna vee-ettevõtjale esitatud taotluse põhjal sõlmitava liitumislepingu alusel.

  (3) Piirkonna vee-ettevõtja võib anda kirjaliku nõusoleku ajutiseks ühenduseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ilma liitumislepingut sõlmimata.

  (4) Liitumistaotluse peab esitama ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud tarbimiskoha omanik või valdaja, kes soovib suurendada tarbitava vee või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasolevate ühendus- või muude torustike ümberehitamise, sealhulgas:
  1) ehitise üldpinna muutumisel;
  2) lepingukohaste kuu keskmiste teenuste mahtude suurenemisel üle 25% kolme järgneva kuu kestel;
  3) uute ja/või täiendavate sisendustorustike ehitamisel;
  4) sisendustorutiku rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega;
  5) veemõõdusõlme rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega;
  6) alltarbijate ühendamise taotlemisel.

  (5) Taotlus esitatakse piirkonna vee-ettevõtjale, kus asub liituda sooviv tarbimiskoht.

§ 4.   Liitumistaotlus ja selle menetlemine

  (1) Taotluses tuleb esitada:
  1) tarbimiskoha omaniku, juriidilise või füüsilise isiku nimi, isikukood/registrinumber, aadress ja kontaktandmed;
  2) andmed tarbimiskoha omandi, suuruse ja maa sihtotstarbe kohta;
  3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse, sealhulgas korruste arvu ja kasutusotstarbe kohta;
  4) andmed selle kohta, milliste teenuseliikide (veevarustus, reovee kanaliseerimine, sademevee kanaliseerimine) osutamist võimaldavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osadega soovitakse liituda;
  5) andmed ühisveevärgist võtta kavandatava vee kasutusotstarbe ja koguse kohta;
  6) andmed ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse ja reostusastme kohta;
  7) ettepanek liitumispunktide asukoha kohta;
  8) ettepanek tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
  9) tarbimiskoha plaan (M 1:500 või M 1:1000), kus on ära näidatud olemasolevad ja kavandatavad hooned, tehnovõrgud ja -rajatised vee-ettevõtja nõudmisel;
  10) teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmed vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmed neist protsessidest reoveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse ning ohtlike ainete nimetuste ja koguste kohta.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ning liitumistingimuste või liitumislepingu ettevalmistamiseks. Samuti võib vee-ettevõtja loobuda taotluses tehniliste andmete nõudmisest, kui vastavad parameetrid määratakse vee-ettevõtja poolt, need on määratud detailplaneeringuga või mõne muu dokumendiga.

  (3) Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi ning väljastab tarbimiskoha omanikule liitumistingimused, sh piiratud liitumise tingimused või põhjendab liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates. Juhul, kui taotluses sisalduv teave on mittetäielik või vee-ettevõtja on nõudnud tarbimiskoha omanikult täiendavaid andmeid või selgitusi, peatub vastav tähtaeg hetkest, mil vee-ettevõtja sellest tarbimiskoha omanikule kirjalikult teatas, kuni kogu nõutud teabe esitamiseni.

  (4) Tarbimiskoha omanik tasub kehtestatud tasu taotluse läbivaatamise ja liitumistingimuste väljastamise eest.

  (5) Tarbimiskoha omanik võib taotleda kaht või enamat liitumispunkti, kui ta kannab täiendavad liitumispunktiga seotud kulud.

  (6) Liitumistaotlust ei rahuldata, kui tarbimiskoha omanik:
  1) vee vajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) soovib juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
  3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

  (7) Liitumistaotlust võib mitte rahuldada, kui tarbimiskoht ei asu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal.

§ 5.   Liitumistingimused

  (1) Taotluse rahuldamisel väljastab vee-ettevõtja tarbimiskoha omanikule 30 päeva jooksul liitumistingimused, mis on ehitusprojekti (edaspidi projekt) koostamise aluseks tarbimiskoha liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

  (2) Liitumistingimustes määratakse:
  1) liitumispunktide asukohad;
  2) nõuded vee- või reovee mõõdusõlmede kohta;
  3) võimalikud vee ja reovee kogused ning lubatav reoainete sisaldus reovees;
  4) vaba veerõhk ja võimalik paisutustase;
  5) tehnilised erinõuded;
  6) liitumistasu tasumise kohustusel liitumistasu suurus;
  7) nõutav projektdokumentatsiooni koosseis ja kooskõlastamise kord;
  8) liitumistingimuste kehtivuse aeg;
  9) liitumise võimalik tähtaeg.

  (3) Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel esitab tarbimiskoha omanik uue taotluse liitumistingimuste saamiseks või liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Liitumistingimuste kehtivusaja pikendamise korral liitumistingimuste väljastamise tasu ei nõuta.

§ 6.   Liitumisprojekt

  (1) Sisestustorustiku ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonditööd ning kasutusele võtmine (sh liitumisprojekti koostamine) peab toimuma ehitusseadustiku, käesoleva eeskirja, liitumistingimuste ning muude kehtivate nõuete kohaselt.

  (2) Kui tarbimiskoha omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva eeskirjaga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.

  (3) Liitumisprojekt peab sisaldama vähemalt:
  1) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskirja;
  2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ning muude hooneväliste olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude plaani, k.a liitumispunkte.

  (4) Liitumisprojekt tuleb esitada vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks vastavalt liitumistingimustes toodud kooskõlastamise korrale.

  (5) Kõik projekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektis, tuleb kooskõlastada vee-ettevõtjaga.

§ 7.   Liitumislepingu sõlmimine

  (1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase liitumisprojekti kooskõlastamist vee-ettevõtja poolt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (2) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning selles sätestatakse üldjuhul:
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]
  1) poolte ja liitumispunktide andmed;
  2) andmed ühisveevärgist müüdava vee kasutusotstarbe ja koguste kohta;
  3) andmed ühiskanalisatsiooni juhtiva reovee koguse ja reostusastme kohta;
  4) liitumistasu suurus ja tasumise kord;
  5) poolte muud õigused ja kohustused;
  6) liitumise käigus ehitatavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks olevate rajatiste andmed ja nende tarbimiskoha omaniku poolt Harku vallale või vee-ettevõtjale üleandmise tingimused;
  7) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded.

  (3) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtjale või Harku vallale.

§ 8.   Liitumislepingu lõpetamine

  (1) Tarbimiskoha omanikul on õigus liitumisleping üles öelda, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda, kui:
  1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
  2) juriidilise isiku pankroti korral;
  3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

  (3) Liitumislepingu ülesütlemisel tarbimiskoha omanikule liitumislepingu täitmiseks tehtud kulutusi ei hüvitata ning tarbimiskoha omanik tasub vee-ettevõtjale lepingu ülesütlemiseni tehtud tööde ja tööde lõpetamisega seotud kulud.

3. peatükk Liitumistasu maksmine 

§ 9.   Liitumistasu arvutamine ja tasumise kord

  (1) Volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tarbimiskoha omanikult põhjendatud liitumistasu vastavalt seadusele.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (2) Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademevee-kanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas.

  (3) Liitumistasu arvutamine toimub vastavalt vee-ettevõtja koostatud ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale. Liitumistasu arvutamise metoodika sisaldab vähemalt liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega ning liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (4) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni või selle osade vahetamisel või omaniku vahetumisel ei võeta tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.

  (5) Veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (6) Tarbimiskoha omanik maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud summas ja tähtaegadel.

  (7) Kui liitumine toimub väljaspool arenduskava või liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel, võib vee-ettevõtja nõuda liitumistasu tegelike kulude ulatuses.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (8) Kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub arenduse tõttu, ei tohi vee-ettevõtja nõuda korduvat liitumistasu.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (9) Kui liitumistasu on tasutud täies ulatuses ja seitsme aasta jooksul liitub piirkonnas uusi tarbijaid, tagastab vee-ettevõtja proportsionaalse osa tasutud liitumistasust kolme kuu jooksul pärast uue liitumislepingu sõlmimist.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (10) Tagastatava osa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest, metoodikast ja põhivara kulumist.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (11) Liitumistasu arvutamise metoodika avalikustatakse vee-ettevõtja veebilehel pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

4. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 

§ 10.   Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise korraldus

  (1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub vee-ettevõtja poolt.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Harku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.

  (3) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise halduslepinguga.

  (4) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni tarbijatel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping).

  (5) Eeskirja alusel sõlmitakse teenusleping ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitunud tarbimiskoha omaniku või valdajaga. Vahetut ühendust mitteomavate vee ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutajatega vee-ettevõtja üldjuhul lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse üldjuhul teenuseid tarbija poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kaasomandis oleva maa puhul sõlmib vee-ettevõtja lepingu kaasomanikega ühiselt kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindaja kaudu. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee ning sademevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.

  (6) Harku valla põhjaveemaardlatest võetava kastmisvee mõõtmine ja arvestamine lõpeb alates 01.09.2018.

  (7) Sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete kuulumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi määratakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitava halduslepinguga.

§ 11.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja vallavalitsuse vahelise halduslepinguga.

  (2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest tulekahju kustutamiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (3) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) Harku valla territooriumil tulekahju kustutamisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine muuks otstarbeks ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt ebaseaduslikuks.

§ 12.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord

  (1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste eest võib võtta alljärgnevaid tasusid:
  1) abonenttasu,
  2) tasu võetud vee eest,
  3) tasu reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

  (2) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiameti või vallavalitsusega.

  (3) Tarbija tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste eest vee-ettevõtjale vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud hindadele ning tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.

  (4) Tarbija on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, arvestades, et juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ei või see olla rohkem kui 0,5% ning füüsilisele isikule mitte rohkem kui 0,07% tasumata summalt päevas.

  (5) Ebaseadusliku veekasutamise, reovee ning sademevee kanaliseerimise ning keelatud ühenduste eest vee-ettevõtjale tasumisele kuuluva hüvitise maksetähtaeg on 14 päeva vastava arve väljastamisest.

  (6) Veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada tarbijale kirjalik hoiatus ja sulgeda tarbimiskoha veevarustus või reovee ning sademevee kanaliseerimine käesoleva eeskirja § 17 lõikes 2 sätestatud korras.

5. peatükk Veega varustamine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine 

§ 13.   Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkti määramine

  (1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni oluline osa.

  (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal 0,5 kuni 1,0 meetrit väljaspool tarbimiskoha piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbija vahelisel kokkuleppel.

  (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub, või see asub tarbimiskoha piirist kaugemal kui 1 meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 1 meeter väljaspool tarbimiskoha piiri.

  (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui vaatluskaev puudub, või see asub tarbimiskoha piirist kaugemal kui 1 meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 1 meeter väljaspool tarbimiskoha piiri.

  (5) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa. Juhul, kui liitumispunktid ei ole kirjalikult fikseeritud, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 3 ja/või 4.

  (6) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise ehitiste liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on esimene sademevee ärajuhtimiseks mõeldud ühiskanalisatsiooni ehitis (näiteks restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus), mis asub Harku valla omandis ja/või avalikus kasutuses oleval avalikul teel, tänaval või väljakul maapinna piiril, kui vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel ei ole kokku lepitud teisiti.

  (7) Olemasoleva hoonestusega aladel kruntide jaotamisel viiakse veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud alade piiridega. tarbimiskoha piiride muutmisel või tarbimiskoha tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad tingimused detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

  (8) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb tarbijatel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja liitumistingimused koos teostustähtajaga. Kui tarbija ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja § 17 lg 4 kohaselt vee andmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine sulgeda.

  (9) Kui vee-ettevõtja või tarbimiskoha omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

§ 14.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Rõhutsoonide ulatust tagatav veerõhk määratakse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kavaga. Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

  (2) Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on 10 m H₂0 (1 atm). Kui tarbimiskohal vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine tarbijal lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ja reo- ja sademevee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse liitumistingimustes.

  (4) Kui paisutustase ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral tarbimiskoha poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus ning ühisvoolse ja sademevee kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus +0,1m.

  (5) Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada tarbimiskoha omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

§ 15.   Nõuded tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni ning sademevee juhtimiseks ühisvoolsesse- või sademeveekanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.

  (2) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, vee-ettevõtja liitumistingimustega ning vee-ettevõtja poolt kooskõlastatud liitumisprojektiga.

  (3) Tarbija on kohustatud:
  1) tagama tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse vee-ettevõtja tingimustele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
  2) kasutama tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste tarbijate veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste tarbijate teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
  4) tagama volitatud isikule ning vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile, sh. veemõõdusõlmele ja arvestitele.

  (4) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab tarbija sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (5) Tarbija peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja tarbimiskohal olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, vastavuses Harku valla heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (6) Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi tarbimiskoha kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

  (8) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite ebaseaduslik avamine või sulgemine. Erandina on tarbijal lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma tarbimiskoha peakraan, kui on ilmnenud leke tarbimiskoha sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

  (9) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada tarbimiskoha veevärki või kanalisatsiooni teiste tarbimiskohtade veega varustamiseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle tarbija kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

  (10) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) ebaseadusliku või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (11) Tarbija vastutab tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

  (12) Tarbijal on keelatud plommitud sulgurite avamine või sulgemine, välja arvatud lõikes 13 sätestatud juhul.

  (13) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) tulekahju kustutamiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

§ 16.   Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Õigus teostada kontrolli tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ning sademevee süsteemide toimimise ja korrasoleku üle, on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal.

  (2) Eeskirja § 15 lõike 3 punktis 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine tarbimiskohale. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning eeskirja § 15 lõike 3 punkti 3 ja 4 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.

  (3) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses tarbimiskoha reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist.

  (4) Tarbijal või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.

6. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuste osutamine avariiolukorras 

§ 17.   Vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtmise katkestamine ja taastamine

  (1) Tarbijale vee andmise või reo- ning sademevee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda eeskirjas sätestatud alustel ja korras.

  (2) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tasumise tähtaja ületamisel üle 30 päeva, sealhulgas ebaseadusliku veekasutamise või reovee ning sademevee kanaliseerimise eest vee-ettevõtjale eeskirja kohase hüvitise arve tasumise tähtaja ületamisel üle 30 päeva, on vee-ettevõtjal õigus veeandmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine sulgeda, kui vee-ettevõtja on sellest tarbijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 30 päeva enne sulgemise tähtpäeva teavitanud ja tarbija ei ole sulgemise tähtpäevaks oma kohustusi vee-ettevõtja ees täitnud.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuseta katkestada tarbijale vee andmine ja reo-ning sademevee ärajuhtimine:
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]
  1) ebaseadusliku veevõtu, plommide rikkumise või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) tarbimiskoha veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
  3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

  (4) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise tarbimiskohale või tarbimiskoha kanaliseerimise, teatades sellest tarbijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 30 päeva ette enne sulgemise tähtpäeva:
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]
  1) kui rikutakse eeskirja § 15 lõike 3 nõudeid;
  2) kui on tuvastatud eeskirja § 22 lõike 1 punktis 4 või 5 keelatud ühendus;
  3) muul eeskirjas sätestatud juhul viitega eeskirja käesolevale lõikele.

  (5) Vee-ettevõtja saadab eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõikes 4 nimetatud teate koopia vallavalitsusele samaaegselt teate esitamisega.

  (6) Vee-ettevõtja taastab vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Ebaseaduslikud ühendused taasavamisele ei kuulu.

  (7) Käesolevas paragrahvis toodu ei kohaldu, kui kaasneb oht inimese tervisele, keskkonnale, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimisele või puhastusprotsessile.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

§ 18.   Vastutus ning kahju hüvitamine

  (1) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohaselt tarbijale või kolmandatele osapooltele vee andmise või tarbimiskoha reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemisel sellest tarbijale põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (2) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise või reovee ning sademevee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena või maapinnast allpool asuvate tarbimiskoha ja/või ruumide torustike sulgurseadmete puudumise või mittekorrasoleku tõttu. Vee-ettevõtja ei vastuta tarbija tarbimiskohal allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (3) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud tarbija tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi või tarbimiskohal asuvas ehitises ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja tarbijale kahjustuste kõrvaldamise kulutused.

§ 19.   Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmine ja reovee ning sademevee ärajuhtimise piiramine, peatamine ja taastamine

  (1) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest teenuse katkestustest teavitatakse tarbijaid kirjalikult ette vähemalt 5 tööpäeva. Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest veekatkestustest teavitab vee-ettevõtja koheselt pärast avariiteate saamist vallavalitsust. Kui avarii tõttu on teenuse osutamine häiritud rohkem kui 8 tundi, teavitab vee-ettevõtja sellega seotud tarbijat või tarbijaid ning avaldab avariiga seotud informatsiooni koos likvideerimise orienteeruva ajaga oma kodulehel.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada tarbijale vee andmine ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 12 tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks. Vee-ettevõtja taastab vee andmine ja reovee ning sademevee ärajuhtimise alates remonttööde valmimisest.

  (3) Teemaale või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tagab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega märgistamise ning likvideerib avarii kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

7. peatükk Ebaseaduslik, keelatud ja ajutine veevõtt ning reo-, sademe-, drenaaži- ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimine 

§ 20.   Ebaseaduslikult võetud vee ja ebaseaduslikult ärajuhitud reo- ja sademevee määratlemine

  (1) Ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust), mis on tehtud ilma vastava lepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse ebaseaduslikuks ühenduseks.

  (2) Ebaseaduslikuks veekasutuseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
  1) puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping, välja arvatud kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud;
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 15 lõikes 13 toodud juhud;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud või kui tarbija ei ole taganud eeskirja § 15 lõike 3 punkti 4 kohast juurdepääsu kahe nädala möödumisel pärast vastava kirjaliku nõude ja hoiatuse esitamist vee-ettevõtja poolt;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on ebaseaduslikult eemaldatud või arvesti on rikutud või tarbija ei ole taganud eeskirja § 15 lõike 3 punkti 4 kohast juurdepääsu;
  5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) tarbimiskoha veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  7) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, va eeskirja § 15 lg 13 juhul;
  8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
  9) toimub muu tegevus, mis võimaldab teenuseid tarbida selle eest määratud hinda maksmata.

  (3) Ebaseadusliku ühenduse ilmsikstulekul:
  1) koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt;
  2) võib vee-ettevõtja sulgeda tarbimiskohale vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise ette teatamata;
  3) isikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 21 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest;
  4) tasub tarbija või tarbimiskoha omanik eemaldatud plommi asendamise eest.

  (4) Ebaseadusliku ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks ja vee-ettevõtjale hüvitise arvutamisel määratakse kestvus eksperthinnangu või vee-ettevõtja tehnilise analüüsi alusel. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest loetakse kestvuseks üks kuu.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (5) Ebaseadusliku ühenduse ilmsikstulekul on vee-ettevõtjal õigus nõuda ebaseaduslikult teenuse kasutajalt ajutise tähtajalise teenuslepingu sõlmimist kuni tarbimiskoha sisendustorustike ja veemõõdusõlme vee-ettevõtja nõuetele vastavusse viimiseni või sellise vastavuse tõendamiseni. Tähtajalise lepingu kestvuseks on üldjuhul üks kuu. Kui ajutise teenuslepingu lõppemise tähtajaks ei ole tarbimiskoha sisendustorustikke vee-ettevõtja nõuetele vastavusse viidud või vastavust tõendatud ning ebaseadusliku veekasutamise, reovee ning sademevee kanaliseerimise eest vee-ettevõtjale hüvitist täies ulatuses tasutud, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine tarbimiskohale ja tarbimiskoha kanaliseerimine sulgeda vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.

  (6) Kui ebaseaduslik ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse tegelikult vee-ettevõtjale tekitatud kahjust, kuid mitte vähem kui täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 21.   Vastutus ning ebaseadusliku veekasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise eest hüvitise maksmine vee-ettevõtjale

  (1) Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (2) Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenustasust ja ebaseadusliku ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 20 lõike 4 kohaselt, kui pole võimalik tõendada ebaseadusliku veekasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise tegelikku kestvust.

  (3) Ebaseadusliku reovee ning sademevee kanaliseerimise eest tasub tarbija vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) võetava vee puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  3) sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel (lahkvoolsesse) ühiskanalisatsiooni summas, mis vastab kahekordsele § 22 lõike 1 punktis 5 toodud arvestuskorrale;
  4) sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 22 lõike 1 punktis 5 toodud arvestuskorrale;
  5) käesoleva eeskirja § 20 lõike 2 punkti 8 kohase ebaseadusliku reovee kanaliseerimise korral, lähtutakse mahuti 40-kordsest mahust, kuid mitte väiksema, kui 8 m³ mahuti mahust.

  (4) [Kehtetu - RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (5) Kui ebaseaduslik veekasutamine või reovee ning sademevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või tarbimiskoha omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda tarbimiskohale vee andmine või tarbimiskoha reovee ning sademevee kanaliseerimine vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (6) Ebaseadusliku veekasutuse või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodu alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

  (7) Ebaseaduslikuks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 15 lõikes 13 toodud juhtusid, tingimusel, et peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja § 15 lõikes 13 toodud juhtudel kannab tarbija.

§ 22.   Keelatud ühendused ja hüvitise maksmine vee-ettevõtjale

  (1) Keelatud ühenduseks loetakse ja selle eest tasutakse vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) vee, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki normaal- kui ka alarõhu korral. Samuti ühendus, mille veetorustik ei ole kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru eest;
  2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse tarbimiskoha veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  3) tarbimiskoha veevärgi vahetu ühendamist (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni, millisel juhul tasub tarbija hüvitist ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) võetava vee puhul vastavalt käesoleva eeskirja § 21 lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  5) ühendust, mis võimaldab sademevee juhtimist reoveekanalisatsiooni, millisel juhul tasub tarbija vee-ettevõtjale hüvitist iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 100 m³ reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise tarbijale ette teatamata sulgeda. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.

  (3) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudel kasutatakse hüvitise arvutamisel vastava tarbijagrupi reovee ning sademevee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 21 lõike 4 kohaselt.

  (5) Kui tarbija poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, on tarbija kohustatud sellest tulenevad kahjud hüvitama.

§ 23.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademevee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) vee-ettevõtja poolt antud liitumistingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel.

  (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

  (3) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja tarbija kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

  (5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.

8. peatükk Nõuded ärajuhitava reo- ja sademevee kohta 

§ 24.   Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba ja lepingut omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

  (2) Reovee kohtkäitlusel, kohtkäitlusrajatistest reovee äraveol ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel tuleb juhinduda Harku Vallavolikogu 26.01.2017 määrusest nr 2 „Harku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.
[RT IV, 07.02.2017, 3 - jõust. 10.02.2017]

  (3) Sademeveekanalisatsiooni võib juhtida vaid sellist sademevett, mis ei kahjusta sademeveekanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid.

  (4) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

  (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (6) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 ^oC.

  (7) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

  (8) Reo- ja sademevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (9) Isikud, kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusel tekivad ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ehitiste või seadmetele kahjustused, peavad põhjustatud kahju hüvitama, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjud. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 25.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma üksnes reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa käesoleva eeskirja lisas 1 toodud tabelis määratud piirväärtusi ja reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis.

  (2) Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

  (3) Sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks
5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised.

  (4) Sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

  (5) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad eeskirja lisa 1 või käesoleva paragrahvi lõike 2, 3 või 4 kohaseid piirväärtusi, on tarbija kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

  (6) Käesoleva eeskirja lisas 1 toodud tabelis määratud reostusnäitajate piirväärtuse ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, millise olukorra tuvastamisel on vee-ettevõtjal õigus tarbimiskoha kanaliseerimine viivitamatult sulgeda, teatades sellest tarbijat kirjalikult hiljemalt sulgemise päeval. Vee-ettevõtja saadab nimetatud teate koopia vallavalitsusele samaaegselt teate esitamisega.

§ 26.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Tarbija reo- ja/või sademevee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja tarbija vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) tarbimiskoha kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda tarbija tootmistehnoloogiaga, tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Tarbija on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema tarbimiskohal kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

  (3) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks.

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja tarbija esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Reo- või sademevee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse tarbijale pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.

  (6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reoainesisalduse kontsentratsioon põhjustab reostusgrupi muutumist, väljastatakse tarbijale vastav teatis kirjalikus vormis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast.

  (7) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (8) Tarbijal on õigus võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt ja täidetud teenuslepingu lisas sätestatud vastavad protseduurireeglid.

9. peatükk Võetava vee mõõtmine ja ärajuhitava reovee arvestamise kord 

§ 27.   Vee mõõtmine

  (1) Tarbimiskoha veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

  (2) Tarbimiskoha piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine tarbimiskohale ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist tarbimiskohale või liitumispunktis.

  (4) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) tarbimiskoht on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m;
  4) tarbimiskoha veetorustik läbib naaberkinnistut või tarbimiskohti ja tarbimiskoht ei ole alltarbija.

  (5) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada tarbimiskoha veevärgile veearvesteid.

  (6) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud liitumistingimustele. Esmase veearvesti paigaldamisega seotud kulud, sh veearvesti, kannab üldjuhul tarbija.

  (7) Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui tarbija ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Tarbija poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud liitumistingimustele ja antakse üle vee-ettevõtja omandisse.

  (8) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel tarbija vastutab nende nõuetekohase säilimise eest.

§ 28.   Tarbija kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Tarbija peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
  5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

  (2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või ebaseaduslikult eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja 5 tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale tarbija poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

  (3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3, 4 ja 5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine tarbimiskohale vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.

  (4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb tarbijal koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 21 toodud hüvitise nõuet.

  (5) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud tarbija, vastasel juhul vee-ettevõtja.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja ‑ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

§ 29.   Veearvestus

  (1) Tarbijale antav vesi mõõdetakse eeskirja § 27 lõikes 7 sätestatud tingimustele vastava veearvesti järgi.

  (2) Veearvesti rikke korral, kui tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Kui tarbija tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui tarbija ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 21 sätestatut eeskirja § 20 lõike 4 kohase kestvusega.

  (4) Kui eeskirja § 28 lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbijale tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuu ulatuses.

  (5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

  (6) Ühekordne veekasutus (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (7) Päästekeskuse poolt tulekahju kustutamiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Päästekeskuse poolt kasutatud vee eest tasub Harku vald vastavalt vee-ettevõtja ja valla vahelisele halduslepingule.

  (8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 15 lõike 13 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 30.   Reo- ja sademevee arvestus

  (1) Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui vee-ettevõtja või tarbija seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool, v.a. eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, kui kulud kannab tarbija.

  (2) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Tarbija soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija. Kui tarbija ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis sademevee kogus arvutatakse eeskirja lisas 2 esitatud valemi järgi.

  (4) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 29 lõikes 2 sätestatud korras.

  (5) Kui tarbija ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 21 sätestatud sanktsioone eeskirja § 20 lõike 4 kohase kestvusega.

  (6) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (7) Reovee kogus purgimisel ühiskanalisatsiooni mõõdetakse purgimiskohas.

§ 31.   Reo- ja sademevee mõõtmine

  (1) Reo- ja sademevee mõõdusõlmega varustatakse tarbimiskohad eeskirja § 30 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

  (2) Reo- või sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

  (3) Reo- või sademevee mõõdusõlme vaatab üle, aktsepteerib selle kasutuse reo- või sademevee mõõtmiseks ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (4) Reo- või sademevee mõõdusõlme puhul tuleb samamoodi veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 30 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.

  (5) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb tarbijal koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 21 kohast hüvituse nõuet.

  (6) Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja § 30 kohast õigust reovee mõõdusõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja ‑ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

10. peatükk Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine 

§ 32.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse tarbimiskoha omanikuga ning määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. Teenuslepingu lisadeks võivad olla muuhulgas liitumisleping ja piiritlusakt.

  (2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik tarbijad volitatud esindaja kaudu.

  (3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb tarbijal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, tarbimiskoha kasutus- või omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (4) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab tarbija avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja liitumistingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

  (5) Ühekordse veekasutuse või reovee ning sademevee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 33.   Teenuslepingu lõpetamine ja uuendamine

  (1) Tarbijal on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Tarbimiskoha omandiõiguse üleminekul teisele isikule on tarbija kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 15 tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue tarbija poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul peale tarbimiskoha omandamist esitama avalduse koos tarbimiskoha omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee ning sademevee kanaliseerimise uue tarbija poolt ebaseaduslikuks.

  (2) Kui tarbija lõpetab teenuslepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb vee-ettevõtjale eelnevalt tasuda kulutused ühendustorude likvideerimise eest.

  (3) Tarbijal on avalduse alusel õigus taotleda kuni 2 aastaks tarbimiskohale veeandmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda tarbijaga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul, kui tarbija ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli tarbimiskohale vee andmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
  2) juhul, kui tarbimiskoha piiri muutumise või tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, ei ole tarbija enam tarbimiskoha või ehitise kui vallasasja omanik või õiguslikul alusel maa kasutaja või muul põhjusel ei saa olla vee-ettevõtja tarbijaks;
  3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ehitiste lammutamisel või hävimisel;
  4) juriidilise isiku lõppemisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  5) tarbimiskoha omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (5) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse tarbijale kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (6) Tarbijal on 2 aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise taastamise kulud.

  (7) Kui kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb tarbijal sõlmida liitumisleping.

11. peatükk Rakendus- ja lõppsätted 

§ 34.   Varasemate lepingute kehtivus

  Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud liitumislepingud kehtivad, kuni lepingupooled täidavad liitumislepingus sätestatud kohustusi.

§ 35.   Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused tarbija ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 36.   Määruse rakendamine

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (3) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa 1 Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
[RT IV, 07.10.2025, 21 - jõust. 10.10.2025]

Lisa 2 Sademevee arvutus