ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Saue Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.06.2014, 14

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 24.05.2007 nr 5
RT IV, 07.11.2012, 27
jõustumine 28.05.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.05.2014RT IV, 06.06.2014, 1209.06.2014

Määrus kehtestatakse “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ja veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste kasutajate vahel, samuti määrab teenuste osutamise ja kasutamise korra Saue vallas.

 (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata ainult tootmise vajaduseks ette nähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile.

 (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele Saue vallas.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
 2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme, nagu olmevesik jms, koht;
 4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
 5) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
 6) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks;
 7) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
 8) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
 9) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja kanalisatsioon;
 10) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
 11) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
 12) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
 13) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistuomanikul või valdajal maksta kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga;
 14) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooniga;
 15) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
 16) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
 17) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis;
 18) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
 19) peatoru – ühisveevärgi või –kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ning sademevee ärajuhtimine;
 20) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 21) reoaine ehk saasteaine – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostumist;
 22) reostus – vee omadusi halvendav reoainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
 23) reostusgrupp – reovee reostustaset määravate reostusnäitajate vahemik mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu määramisele;
 24) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks;
 25) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 26) sademevesi – sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
 27) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks;
 28) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 29) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid;
 30) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo- ning sademevee ärajuhtimist;
 31) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasaarvatud;
 32) ühisveevärk ja –kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reo- ning sademevee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav;
 33) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reo- ning sademevee ärajuhtimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Reo- ning sademeveena käsitletakse reovett või sademevett eraldi või mõlemat koos.

§ 3.  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise
teenuste osutamine toimub Saue Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Saue Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

 (3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdajaga.

 (5) [Kehtetu - RT IV, 06.06.2014, 12 - jõust. 09.06.2014]

 (6) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

 (7) Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna plaan peab asuma vee-ettevõtja klientide teenindusruumis nähtaval asukohal.

 (8) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

 (9) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
 1) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
 2) ainult joogivee saamiseks.

 (10) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
 1) reovee kanalisatsiooni puhul reovee ärajuhtimiseks;
 2) sademevee kanalisatsiooni puhul sademevee ärajuhtimiseks.

 (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis tuleb järgida Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaseid kitsendusi.

 (12) Isikuid, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad õigusaktides sätestatud korras vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest.

§ 4.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja vallavalitsuse vahelise lepinguga.

 (2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimine ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest vee võtmine ning vastavate kulutuste eest tasumine reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

 (3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda Saue valla heakorraeeskirjast. Purgida võib vee-ettevõtja poolt määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

 (4) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab Põhja-Eesti Päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 5.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutusele esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kananalisatsiooni oluline osa.

 (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

 (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse liitumispunkt kuni vajalike ümberehitusteni torustikule.

 (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu kohaste liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.

 (5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, võimalikud erandid määratakse eeskirja § 4 lõike 2 kohases lepingus. Liitumispunktide asukohti piiritlusaktiga ei fikseerita.

 (6) Kinnistute piiride või hoonestuse muutmiseks detailplaneeringuta tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja kooskõlastatult ühisveevärgi omaniku või valdajaga tehnilised tingimused koos teostustähtajaga.

 (7) Kinnistute piiride muutmisel detailplaneeringuga esitavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja tegevuspiirkonna vee-ettevõtja veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja ümberehitamise nõuded planeeringu läbivaatamisel.

§ 6.  Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

 (1) Veerõhk liitumispunktides määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

 (2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m H2O (veesammast), millele hoonestuse iga järgneva korruse kohta lisandub 4 m H2O. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, tuleb rõhu tõstmine lahendada kliendil oma rõhutõsteseadmega ja omal kulul.

 (3) Rõhk ei tohi langeda alla 10 m (tulekahju korral) ja ületada torustikus 60 m H2O.

 (4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole antud on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine, tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kliendil oma seadmetega ja omal kulul.

§ 7.  Ajutised torustikud

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

 (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

 (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.

 (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 8.  Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitusele, korrasolekule ja hooldusele

 (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ning tehniliste normdokumentide ja eeskirjaga.

 (2) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlme olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

 (3) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(4 ) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

 (4) Klient on kohustatud:
 1) hoidma ja kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või –kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist teistele klientidele;
 2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul sellest teatama vee-ettevõtjale;
 3) lubama kinnistu veevärgile paigaldada ja hooldada veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse vastavalt eeskirja §18 ja §19 toodule;
 4) kinni pidama eeskirja § 15 ja § 16 kohastest nõuetest ärajuhitavale reoveele;
 5) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistuvõrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja tervisekaitse teenistusel veeproove;
 6) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Saue valla tänavate, teede ja haljasalade ning hoonete ja rajatiste korrashoiu eeskirjale;
 7) hoolitsema liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama vee-ettevõtjale.

 (5) Kinnistul on keelatud ühendused mis ohustavad veevärgi ja kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühendusteks loetakse:
 1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal kui alarõhu korral veevärgis;
 2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja –kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid.
 4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni;

 (6) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või nende muu süülise tegevuse tõttu reostus vesi ühisveevärgis, rikuti ühiskanalisatsiooni rajatisi või põhjustati keskkonnareostust, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.

§ 9.  Veeseadmete plommimine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
 2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;
 3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
 4) ühendused mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

 (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga millega klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust ja rikkumisest.

 (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkudel plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhtudel.

 (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

 (5) Eemaldatud plommide tagasipaigalduse kulud kannab klient.

§ 10.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

 (1) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ja kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reo- ning sademevee üle on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt eeskirjale ja teenuslepingule.

 (2) Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ning sademevee reostusnäitajate kontroll toimub eeskirja §17 kohaselt.

 (3) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks edastatakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste ettekirjutuste, veeandmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk TEENUSTE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSTE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 11.  Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine kui klient:
 1) on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, alates maksetähtaja saabumisest;
 2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reo- ning sademevee proove;
 3) ei ole täitnud eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi;
 4) ei ole taganud reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist;
 5) ei ole täitnud eeskirja § 5 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud teostustähtajast.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või –kanalisatsiooni ohustava reostuse korral;
 3) lekke ilmnemisel sisendustorust.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestamise põhjusest teavitatud tuleb klienti katkestamise põhjustest kirjalikult teavitada esimesel võimalusel.

 (4) Veeandmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist kliendi kirjaliku taotluse alusel. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohasel kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamisel sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

 (7) Erakorraliste asjaolude puhul on vallavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 12.  Vee andmine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

 (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja lähtudes vallavalitsuse poolt antud korraldustest.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 10 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

 (3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama vallavalitsuse koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõtja poolt registreeritud avariiteadet. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult vähemalt viis päeva enne tööde algust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastest teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde puhul kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulud.

 (6) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 13.  Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

 (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit mil:
 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 9 lõikes (4) sätestatud juhud;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
 5) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 4 lõikes 4 sätestatud juhul;
 7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni, juhitakse sademevett reovee kanalisatsiooni;
 8) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

 (2) Omavolilise veekasutamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isik rikkumist määratleva akti.

§ 14.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

 (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis või ühenduskohas arvestusega , et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes kehtivatest veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindadest.

 (2) Omavolilise reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
 2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
 3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) lähtudes äravoolust 25 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

 (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist lähtudes kasutatud mahuti 15-kordsest mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist põhjustatud keskkonnakahju võrra.

 (4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestvus arvutatakse
tagasi päevani, millal vee-ettevõtte esindaja või volitatud isik võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

 (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVALE REOVEELE 

§ 15.  Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

 (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40o C.

 (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka purustatud kujul.

 (5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

 (6) Avariijuhtudest mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni on klient kohustatud viivitamatult teatama juhtumist vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 16.  Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised.
 1) Piirväärtus reovee juhtimisel

Reostusnäitaja

  Tähis/Mõõtühik  

Tallinna

kohalikule

kanalisatsiooni reoveepuhastile

Vesinikioonide minimaalne sisaldus

pHmin/pH-ühik

6,5

6,5

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus   

pHmax/pH-ühik

8,5

8,5

Heljuvainete sisaldus

mg/l

500,0

200,0

Biokeemiline hapnikutarve

BHT7/mg/l

375,0

200,0

Keemiline hapnikutarve

KHT/mg/l

750,0

500,0

Polaarsete süsivesinike sisaldus

mg/l

50,0

50,0

Naftasaaduste sisaldus

mg/l

5,5

1,5

Üldlämmastiku sisaldus

mg/l

125,0

60,0

Ühealuseliseliste fenoolide sisaldus

mg/l

2,9

2,9

Kahealuseliseliste fenoolide sisaldus

mg/l

-

15,0

Pindaktiivsete ainete sisaldus

mg/l

44,0

44,0

Üldfosfori sisaldus

mg/l

15,0

9,0

Sulfaatide sisaldus

mg/l

-

80,0


 2) Ohtlike reoainete reostusnäitajate piirväärtusteks on keskkonnaministri poolt ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatud piirväärtused.
 3) Sademevee ärajuhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on reostusnäitajate piirväärtusteks naftasaaduste sisalduse piirväärtus 5 mg/l. Sademevee reostumise vältimiseks või vähendamiseks peab sademevee kogumisalasid regulaarselt kuivalt puhastama.
 4) Alates 31. detsembrist 2009. a. rakenduvad sademevee ärajuhtimisele täiendavad reostusnäitajate piirväärtused – heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l ja ohtlike reoainete sisalduse piirväärtused vastavalt käesoleva lõike punktis 2 toodule.

 (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud piirväärtusi ning reovett, milles sisalduvate reoainete kohta pole piirväärtusi kehtestatud kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ja ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks kui ületamine ei ole lubatud vallavalitsuse poolt kinnitatud reovee ärajuhtimise tasu diferentseerimise juhendiga ja teenuslepinguga rakendades ülereostustasu.

§ 17.  Reovee reostusnäitajate kontroll

 (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on viimane (kokkuleppelisel muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumispunkti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

 (2) Proovivõtu sagedus ja reostusnäitajate loetelu proovivõtus ning reovee reostusgrupp määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust ja tasemest. Reostuse iseloomu ja taseme ning reostusnäitajate loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest reoainetest ja materjalidest.

 (3) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri poolt kehtestatud korras ja omama vastavat tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

 (4) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

 (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks antakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollvaatluse ajal.

 (6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase põhjustab reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast.

 (7) Kliendil on õigus omal kulul tellida vee-ettevõtja proovivõtuga samaaegne paralleelproov kliendi poolt valitud, veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumilt ning taotleda proovi analüüsitulemuste aluseks võtmist reostusgrupi määramisel.

6. peatükk VEE MÕÕTMINE JA REOVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE 

§ 18.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

 (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu kui:
 1) hoones puudub selleks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) sisendustorustik kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

 (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldamiseks üleantav arvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

 (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul, kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse arvesti vee-ettevõtja poolt.

§ 19.  Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

 (1) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
 2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
 5) et arvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt.

 (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest ja ülekuumenemisest tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.

 (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

 (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 20.  Kliendi veearvestus

 (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

 (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (3) Kui eeskirja § 19 lõike 4 kohaselt erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestus alates arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ulatuses.

 (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 9 lõike 4 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 21.  Vee eritarvituste arvestus

 (1) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

 (2) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (3) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest päästekeskuselt tasu ei võeta.

§ 22.  Reovee mõõtmine

 (1) Reovee mõõdusõlme ja reoveearvestiga varustatakse kinnistu eeskirja § 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel.

 (2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise akti vee-ettevõtja.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus omal kulul teostada reoveearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega.

 (4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb kliendil kinni pidada eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta toodud nõuetest.

§ 23.  Reovee arvestus

 (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 20 lõikes 2 sätestatud korras.

 (4) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (5) Sademevee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvutuste alusel.

 (6) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks võimalike kinnistu kanalisatsiooni korrastuse tähtajaliste ettekirjutuste tegemisel ja ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 24.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

 (1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt vee- (reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Arvestusperioodi alguskuupäev ja pikkus määratakse vee-ettevõtja poolt teenuslepingus kuid viimane ei tohi ületada kolme kalendrikuud.

 (3) Abonenttasu ja sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kalendriaasta tasuna mida makstakse arvestusperioodi pikkuste osadena.

 (4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt Võlaõigusseadusele.

 (5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ja mitte rohkem kui Võlaõigusseaduses sätestatud suurusest lähtuvalt füüsilisele isikule tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

 (6) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.

7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE 

§ 25.  Teenuslepingu sõlmimine

 (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

 (2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

 (3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

§ 26.  Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

 (1) Eeskirja § 7 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

 (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste osutamise tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja § 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt.

 (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 27.  Teenuslepingu lõpetamine

 (1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist omavoliliseks.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud;
 2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu , muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
 3) ehitiste lammutamisel;
 4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
 5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
 6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (3) Teenuslepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, väljaarvatud punktis 5 toodud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 28.  Teenuslepingu uuendamine

 (1) Kliendil on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja on võimalik kasutada olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud ja abonenttasud lepingu lõpetamisest möödunud aja eest.

 (2) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 29.  Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 30.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 31.  Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 28. mail 2007.