Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri

Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Viljandi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.11.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.11.2014, 31

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 30.03.2011 nr 71
jõustumine 02.04.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.10.2014RT IV, 07.11.2014, 2010.11.2014

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 3, § 22 lõike 1 punktide 365-366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 lõigete 1-2 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel, kooskõlas jäätmeseaduse § 12 lõikega 2, § 65 lõikega 2, § 66 lõikega 11 ja 2, § 67 lõigetega 1, 2, 5 ja 6, § 68, § 69 lõigetega 1 ja 41 ning § 70, keskkonnajärelevalve seaduse § 6 lõigete 1-2 ning eesmärgiga tagada puhas ja tervislik elukeskkond.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Viljandi linnas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemise korra, tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra ning jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Viljandi linna haldusterritooriumil. Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Viljandi linna heakorra eeskirja (edaspidi heakorra eeskiri) ja teiste linna õigusaktidega.

 (3) Jäätmehoolduse arendamist Viljandi linnas korraldab Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

 (4) Linnavalitsus korraldab linnas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
 1) nõustab linna elanikke ja levitab jäätmealast teavet;
 2) kontrollib jäätmete käitlemist elamumaa, ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel;
 3) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses ning kaubanduse korraldamisel avalikul üritusel;
 4) korraldab korraldatud jäätmevedu;
 5) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle;
 6) määrab linna haldusterritooriumil pakendite kogumiskohtade asukohad ja paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist;
 7) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale ja mujale avalikku ruumi vajalikul hulgal kogumismahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise;
 8) kontrollib heakorda linna haldusterritooriumil ja korraldab vajadusel prahistatud alade korrastamist.

 (5) Informatsiooni Viljandi linna haldusterritooriumil asuvate ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendijäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete ning vanarehvide vastuvõtupunktide ja üleandmise võimaluste kohta, jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmeliikide ja vastuvõtutingimuste kohta, jäätmeveo piirkonna ja seda teenindava jäätmevedaja kohta ning lähimate nõuetekohaste jäätmekäitluskohtade kohta annab linnavalitsuse keskkonnaspetsialist ja linnavalitsuse kodulehekülg www.viljandi.ee.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) segaolmejäätmed ehk prügi on olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud;
 2) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 3) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad;
 4) biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed:
  1. aia- ja haljastujäätmed;
  2. kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  3. toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud jäätmetega;
 5) vanapaber on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber, kartong või papp;
 6) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber ja kartong, pakendijäätmed, biojäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);
 7) segapakend on pakend või pakendijäätmed, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi kogumismahutisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina;
 8) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivad jäätmed;
 9) Atervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud ohtlikud jäätmed;
 10) bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jm patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused;
 11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
 12) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
 13) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
 14) jäätmejaam on (detailplaneeringu ja projekti alusel) spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht liigiti kogutud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks;
 15) pakendite kogumiskoht on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendijäätmete kogumismahuti või kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Viljandi linna haldusterritooriumil viibivatele isikutele;
 16) jäätmehoidla käesoleva eeskirja tähenduses on lukustatud uksega ruum või hoone, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlejale;
 17) jäätmemaja on piirdega maa-ala kogumismahuti hoidmiseks;
 18) kogumismahuti on standardile vastav anum jäätmete hoidmiseks;
 19) jäätmekott on niiskuskindlast paberist või plastikust valmistatud kott jäätmete hoidmiseks;
 20) ühine kogumismahuti on kogumismahuti, mida võib kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel, ühise õuealaga korterelamutes või elamukvartalis tekkivate jäätmete kogumiseks;
 21) jäätmeveok on jäätmeid kokku pressiva ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok või muu eeskirja nõuetele vastav veok, millega veetakse jäätmeid;
 22) territooriumi haldaja käesoleva eeskirja tähenduses on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja omanik;
 23) jäätmevedaja on jäätmekäitleja, kellele riigihanke tulemusena on antud teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Viljandi linna haldusterritooriumil;
 24) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni leping on linnavalitsuse või § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega reguleeritakse linnavalitsuse või eelpool nimetatud korraldaja ja jäätmevedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga;
 25) jäätmekäitlusleping on jäätmevedaja või linnavalitsuse või § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitav kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel ja käitlemisel ning toimingud, sealhulgas lisateenused, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu, kui leping ei näe ette teisiti;
 26) teenustasu on tasu, mida jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest ning muude jäätmekäitluslepingus sätestatud toimingute või lisateenuste eest jäätmevedajale või linnavalitsusele või § 22 lõikes 2 nimetatud korraldajale;
 27) lisateenus on tasuline jäätmekäitlusalane toiming mida jäätmevedaja jäätmekäitluslepingu alusel jäätmevaldajale osutab;
 28) tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu;
 29) illegaalne grafiti on ilma linnavalitsuse, omaniku ja valdaja loata kogumismahutile joonistatud või värviga pihustatud tekst või pilt;
 30) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on kõik jäätmete nimistusse kuuluvad jäätmed, mida ei ole eeskirja §-s 17 lõikes 1sätestatud. Jäätmete nimistu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004.a määrusega nr 102 “Jäätmete, sealjuures ohtlike jäätmete nimistu“;
 31) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise-või keskkonnaaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvate toodete loetelu on sätestatud jäätmeseaduses § 25 lõigetes 2 ja 3.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.  Jäätmete käitlemine

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele.

 (3) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (4) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul.

 (5) Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (6) Jäätmekäitleja, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
 2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

§ 4.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

 (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

 (3) Aia- ja haljastujäätmeid võib oma kinnistul põletada ajavahemikes 01. aprillist kuni 02. maini ja 15. septembrist kuni 01. novembrini täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

 (4) Kõik eeskirjas mitte käsitletud jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada linnavalitsusega, Keskkonnaametiga ning Päästeameti Lõuna-Eesti Päästekeskuse Viljandimaa teeninduspiirkonnaga.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

 (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik.

 (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid käitlema vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule.

 (3) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
 1) korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
 5) hoidma kogumismahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (4) Korterelamutega aladel tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult linnavalitsuse loal ja tingimustel.

 (5) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest, sealhulgas jäätmete kogumise, sortimise ja korraldatud jäätmeveo korrast.

2. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE, SORTIMINE JA VEDAMINE 

§ 6.  Jäätmete kogumine ja sortimine

 (1) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 06. aprilli 2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) ning vanarehvid (16 01 03), elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (16 02, 20 01 21, 20 01 23, 20 01 35 ja 20 01 36), patareid ja akud (16 06);
 6) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39);
 7) suurjäätmed (20 03 07);
 8) metallid (20 01 40).

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühisesse kogumismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel, või viima need jäätmed jäätmepunkti või jäätmejaama. Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt eeskirja § 14 lõikes 6 sätestatud tingimustele.

 (3) Jäätmevaldajad kes soovivad kasutada ühist kogumismahutit taotlevad selleks linnalt loa ja seejärel sõlmivad omavahel ühise kogumismahuti kasutamise lepingu ning määravad jäätmevedajaga sõlmitavas jäätmekäitluslepingus ühe lepingupoole, kes vastutab ühise kogumismahuti kasutamise eest vastavalt eeskirja nõuetele, jäätmekäitluslepingule ja ühise kogumismahuti kasutajate vahel sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise lepingule.

 (31) Viljandi linna poolt määratud ühiskogumismahuti kasutamise piirkondades on vastavasse piirkonda arvatud jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmevedajaga, linnavalitsusega või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldajaga jäätmekäitluslepingu ning on kohustatud tasuma jäätmevedajale, linnavalitsusele või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldajale teenustasu jäätmekäitluslepingus sätestatud jäätmetekkemahu eest. Sellele lisandub tasu vajaduspõhise veosageduse eest, mille suurus sõltub ühiskogumismahuti ajalisest täituvusest.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]
 1) Viljandi linna poolt määratud ühiskogumismahutite kasutamise piirkondades koordineerib vajaduspõhist veosagedust vastavalt ühiskogumismahuti täituvusele linnavalitsuse majandusamet (edaspidi majandusamet) või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (4) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine suletud pakendis kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. Kogumismahuti väliseid jäätmeid tohib kogumismahuti vahetusse lähedusse paigutada mitte varem kui kolm päeva enne nende graafikujärgset väljavedu.

 (5) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse või anda üle selleks ettenähtud kohta. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka;
 2) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 3) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 4) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukoht, pakendijäätmete kogumiskoht, jäätmejaam või muu eraldi määratav vastuvõtukoht) või andma üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

 (8) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse, kuid tuhk peab olema jahtunud (temperatuur alla 40 ºC).

 (9) Kergesti riknevad jäätmed tuleb panna kogumismahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida kogumismahutit.

§ 7.  Jäätmete vedamine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Viljandi linnas võib jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks olla linnavalitsus või § 22 lõikes 2 nimetatud linnavalitsuse poolt volitatud korraldaja. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus linnavalitsusel või § 22 lõikes 2 nimetatud korraldajal.

 (3) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või ta peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

 (4) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (5) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedamine elamupiirkondades on keelatud kella 22:00 st kuni 06:00 ni kui linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

 (6) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

 (7) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (8) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

 (9) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama linna teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

§ 8.  Kogumismahutite tühjendamise sagedus

 (1) Jäätmevaldaja, kinnistu omanik või territooriumi haldaja on kohustatud tellima kogumismahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.

 (2) Kuni 600 liitrist segaolmejäätmete kogumismahutit lubatud tühjendada üks kord nelja nädala jooksul tingimusel, et on välditud kogumismahuti ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.

 (3) Segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise sagedus lähtudes kogumismahuti suurusest ja selle kasutajate arvust on sätestatud eeskirja lisas 1.

 (4) Juhul, kui segaolmejäätmete kogumismahuti on vaatamata nõuetekohasele tühjendamise sagedusele ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.

 (5) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

 (6) Pakendi kogumismahutit või vanapaberi kogumismahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nelja nädala jooksul ning minimaalselt sellise sagedusega, et oleks välditud kogumismahuti ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendi- või vanapaberi kogumismahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.

§ 9.  Nõuded kogumismahutile

 (1) Kogumismahutid peavad vastama antud kogumismahuti tüübile kehtestatud standardile.

 (2) Kogumismahuti peab olema terve ja puhas, kaanega suletav (välja arvatud jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Kogumismahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

 (3) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab kogumismahutite omanik, kogumismahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab kogumismahuti valdaja.

 (4) Jäätmete kogumismahutina võib kasutada:
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]
 1) jäätmekotti kaaluga maksimaalselt 10 kg ühe pere jäätmete kogumiseks;
 2) kuni 400 liitrist ratastel, kaane ja käepidemetega varustatud kogumismahuti, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada ja vastab standardile EVS-EN 840-1:2004;
 3) 600 -1100 liitrist ratastel, kaanega ja käepidemega varustatud plastikust kogumismahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
 4) 1,5 kuni 4,5 m3 suurust kaanega varustatud metallist kogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;
 5) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

 (5) Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning kogumismahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Kogumismahuti märgistus tuleb kooskõlastada linnavalitsusega.

 (6) Kogumismahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval.

§ 10.  Nõuded kogumismahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

 (1) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad , või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (2) Kuni 1100 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse kogumismahuti tühjendamise tingimused jäätmekäitluslepinguga.

 (3) Suurem kui 1100 liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

 (4) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

 (5) Kogumismahuti tühjendamiseks (sh korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahuti tühjendamiseks) on lubatud kuni 1100 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti jäätmeveo päeval kella 06:00-ks paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Kinnistu piirist välja paigutatud kogumismahuti ei tohi häirida liiklust. Muud kogumismahuti tühjendamisega kaasnevad erisused, sealhulgas jäätmevedaja pääs jäätmevaldaja kinnistule ning pikem vahemaa kui 10 meetrit määratakse, jäätmevaldaja jäätmevedaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepinguga.

 (6) Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist.

 (7) Kogumismahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja. Kui jäätmemaja, katusealune, piirdeaed või kogumismahuti lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada kogumismahutile juurdepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Tühjenduspäeval tuleb kogumismahuti paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta.

 (8) Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

 (9) Ühist kogumismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel, ühise õuealaga korterelamutes või elamukvartalis tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühise kogumismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldaja, linnavalitsuse ja jäätmevedajaga. Ühise kogumismahuti kasutamiseks tuleb esitada eeskirja lisas 2 toodud taotlus majandusametile v.a Viljandi linna poolt määratud ühiskogumismahuti kasutamise piirkondades.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (10) Korterelamutega aladel tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal.

 (11) Kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui kogumismahuti paikneb linnavalitsuse loal riigi- või linnamaal, tagab korrashoiu kogumismahuti omanik või valdaja.

 (12) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmevedaja või jäätmekäitleja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas.

 (13) Ligipääs jäätmehoidlasse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.

 (14) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid linnavalitsus või territooriumi haldaja ning nende õigeaegse tühjendamise eest vastutab lepingujärgne hooldusettevõte. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti või prügikast, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Kogumismahuti või prügikasti asukoht peab jääma hoonest või rajatisest tänavapoolsele alale, kuid nii, et see ei takista jalakäijaid. Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

3. peatükk TAASKASUTATAVATE JA TOOTJAVASTUTUSEGA HÕLMATUD NING KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 11.  Pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendijäätmed, mida kogutakse muudest jäätmetest eraldi, tuleb üle anda pakendite kogumiskohta või jäätmejaama või lepingu alusel jäätmekäitlejale. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (2) Pakendijäätmete kogumise, veo käitluskohta ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud.

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast tuleb teavitada müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.

 (4) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta.

 (5) Pakendiettevõtja võib nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile, kes korraldab pakendite ja pakendijäätmete kogumismahutite paigaldamise linnavalitsuse poolt määratud kohtadesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8.

 (6) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtmist korraldama oma müügikohas või selle teenindusmaal, kui müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetri.

 (7) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on kuni 200 ruutmeetri, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire ainult linnavalitsuse nõusolekul müügikoha kauplemisajal.

 (8) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, peab sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.

 (9) Pakendite kogumiskohtade asukohad määrab linnavalitsus. Taaskasutusorganisatsioonid ning need pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga on kohustatud sõlmima linnavalitsusega lepingu, milles sätestatakse pakendite kogumiskohtade asukohad, neis asuvate pakendi kogumismahutite paigaldustingimused, nõuded nimetatud kogumismahutitele ja nende märgistusele ning kogumismahutite hoolduse, tühjendamise ja ümbruse heakorraga seonduvad õigused ja kohustused.

 (10) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud kogumismahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendi kogumismahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.

 (11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendite kogumiskoha pidevalt hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

 (12) Pakendijäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid.

§ 12.  Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine

 (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmetest (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta. Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda jäätmejaama või nende jäätmete kogumispunkti. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (3) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

 (4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama, patareide kogumiskasti või uue toote ostmise korral müügikohta.

 (5) Vanarehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta või vanametalli kogumispunkti.

 (7) Probleemtoodete kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ning tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra.

 (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.

§ 13.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on Keskkonnaameti poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (3) Ohtlike jäätmete kogumisel, hoiustamisel ja vedamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (4) Ohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ruum, milles kogutakse ja säilitatakse ohtlikke jäätmeid, peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

 (5) Ohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

 (6) Ohtlike jäätmeid tohib nende hoiuruumis ajutiselt vaheladustada mitte kauem kui ühe aasta vältel.

 (7) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

 (8) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

 (9) Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete tekitaja korraldab ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise ja vastutab ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni asjakohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (10) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja –kraadiklaasid) tuleb viia jäätmejaama. Jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Kasutuskõlbmatuks muutunud ravimid võib üle anda ka apteeki. Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete vastuvõtu piirkogused jäätmejaamas on sätestatud eeskirja lisas 3.

 (11) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (12) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 14.  Taaskasutatavate ja suurjäätmete kogumine

 (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb vanapaberit, muid taaskasutatavaid jäätmeid ja suurjäätmeid koguda liigiti ning viia jäätmejaama või nende jäätmete kogumispunkti või anda üle korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni omavale jäätmevedajale.

 (2) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb vanapaberit liigiti koguda, kui seda jäätmeliiki tekib üle 25 kg nädalas.

 (3) Juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud vanapaberi käitlemiseks sõlmima jäätmekäitluslepingu asjakohast jäätmeluba omava jäätmekäitlejaga või andma üle korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni omavale jäätmevedajale.

 (4) Vanapaberi kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui vanapaber.

 (5) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli ja metallijäätmete kogumisega tegelevale asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama.

 (6) Liigiti kogutud suurjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt kolme ööpäeva jooksul.

 (7) Liigiti kogutud taaskasutatavad jäätmed nagu lehtklaas, puit, plastid tuleb viia jäätmejaama või üle anda jäätmekäitlejale.

§ 15.  Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

 (1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb vedada kompostimiseks jäätmejaama kompostimisväljakule või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele või anda üle jäätmekäitlejale.

 (2) Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid.

 (3) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohas või linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

 (4) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

 (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

 (6) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus või kompostris. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (7) Komposter, kompostimisnõu või -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ning vähemalt 15 meetri kaugusel kaevust.

 (8) Linna haljasaladel tekkivaid biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida kohapeal või viia kompostimiseks jäätmejaama kompostimisväljakule või üle anda asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

 (9) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, kogumismahutitele ja püüduritele peab olema vaba.

 (10) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Setete ja reovee vedamise tellinud isik peab vedaja kohta säilitama dokumendid kuni kaks aastat. Dokumentides peab kajastuma informatsioon setete või reovee vedaja kohta ning vedamise koht ja aeg. Linnavalitsuse nõudmisel peavad eelnimetatud dokumendid olema esituskõlbulikud.

 (11) Heitvee kogumiskaevu, sealhulgas välikäimla omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

 (12) Reoveepuhasti jääkmuda tuleb kompostida selleks rajatud kompostimisväljakul või anda üle selleks rajatud kohta.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 16.  Korraldatud jäätmeveo regulatsiooni ulatus

  Eeskirja käesoleva peatükiga sätestatakse:
 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
 2) korraldatud jäätmeveo piirkond;
 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg;
 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusalaste lisateenuste osutamise tingimused;
 5) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord;
 6) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks riigihanke korraldaja ja jäätmevedaja valiku tingimused; sealhulgas jäätmekäitluskoha määramise kord;
 7) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord;
 8) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise kord;
 9) jäätmevedajalt teenuste kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord.

§ 17.  Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud segaolmejäätmetele (prügi) jäätmenimistu koodiga 20 03 01.

 (11) Paber ja kartong jäätmenimistu koodiga 20 01 01.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (12) Lõiget 11 rakendatakse alates 10 korteriga elamutele, kus puudub ahiküte ning kes on liitunud kaugkütte võrguga.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid kui seda tingib oluline avalik huvi.

§ 18.  Jäätmeveo piirkond ja korraldatud jäätmeveoga liitumine

 (1) Viljandi linna haldusterritoorium tiheasustusalana moodustab ühe jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmevaldajad on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

 (3) Jäätmevaldaja, kes kooskõlas eeskirja § 6 lõikes 3 ja § 10 lõikes 9 sätestatuga kasutab ühist kogumismahutit, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks olenemata sellest, milline ühise kogumismahuti kasutajatest on jäätmevedajaga sõlmitud jäätmekäitluslepingu vastutav lepingupool.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba, või linnavalitsuse poolt sellest kohustusest vabastatud isikud.

§ 19.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine toimub eeskirja paragrahvides 5 kuni 10 ning käesolevas peatükis sätestatud korras.

 (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu kogumismahutile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumismahuti tühjendamise teenustasuga. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast kogumismahutist.

 (3) Kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse kogumismahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad eeskirja § 6 lõikes 6 nimetatud jäätmeid, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumismahuti tühjendamise teenustasuga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud tõestama nimetatud asjaolude ilmnemise ning jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil teavitama jäätmevaldajat hiljemalt ühe ööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud kogumismahutit tühjendada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud kogumismahuti tühjendamise kolme päeva jooksul.

 (41) Viljandi linna poolt määratud ühiskogumismahutite kasutamise piirkondades toimub jäätmekäitluslepingute sõlmimine eeskirja § 6 lõikes 31 sätestatud korras.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (5) Kogumismahutite tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja § 8 ja lisas 1. Kui kogumismahuti on ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada eeskirja lisas 1 sätestatust sagedamini.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid veetakse eeskirja § 7 lõikes 5 sätestatud ajal. Nimetatud piiranguga seotud asjaolusid võib täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.

 (7) Jäätmevaldaja, kes omab eeskirja § 9 sätestatud nõuetele vastavat kogumismahutit, võib kasutada segaolmejäätmete ja vanapaberi kogumiseks endale kuuluvat kogumismahutit.

 (8) Kui jäätmevaldaja kogumismahuti ei vasta eeskirja § 9 sätestatud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole kogumismahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses kogumismahutitega.

 (9) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma kogumismahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima kogumismahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

 (10) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama kogumismahutid ja ära vedama kogumismahutite ümbrusesse paigutatud kogumismahuti välised pakendatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (11) Jäätmevaldaja tellimusel on jäätmevedaja kohustatud koristama kogumismahutite tühjendamise ajal nende ümbruse sinna paigutatud pakendatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine ja vedamine on sätestatud eeskirja § 14 lõikes 6). Jäätmevedaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevaldajaga reguleerima tühjendamise sagedust või kogumismahutite arvu ja suurusi, et vältida kogumismahutite ümbruse reostamist.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (12) Kogumismahutite paiknemine ja tühjendamine jäätmeveopäeval on sätestatud § 10lõigetes 4 ja 5.

 (13) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat kogumismahutit, siis asendab jäätmevedaja selle uue eeskirja nõuetele vastava kogumismahutiga omal kulul.

§ 191.  Ühiskogumismahuti kasutamise piirkonnad on:

 1) kinnistud aadressidega Pikk tänav 16, Pikk tänav 18, Pikk tänav 18a, Pikk tänav 20, Lutsu tänav 5 // Pikk tänav 25, Lutsu tänav 8, Lutsu tänav 3 // Lutsu tänav 3a, Lutsu tänav 6, Lutsu tänav 6a, Lutsu tänav 4, Lutsu tänav 1 ja Lutsu tänav 1a (mahuti asukoht on Lutsu tänav 8a);

 2) kinnistud aadressidega Pikk tänav 28, Pikk tänav 33, Pikk tänav 35, Pikk tänav 37, Pikk tänav 39 ja Pikk tänav 41 (mahuti asukoht on Pikk tänav 28 ja Pikk tänav 20 vahel asuva parkimisala äärne territoorium).
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

§ 20.  Jäätmekäitlusalased lisateenused

 (1) Lisateenusteks loetakse kogumismahuti ja või jäätmemaja luku rentimist ja müümist.

 (2) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel.

 (3) Korraldatud jäätmeveo teostamisel jäätmevedaja poolt kogumismahutile ja jäätmemajale luku paigaldustööde ja võtme haldamise hinnakiri, mis põhineb jäätmevedaja tegelikult tehtavatel kuludel kuhu on lisatud mõistlik tulu, tuleb kooskõlastada Viljandi Linnavalitsusega.

 (4) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 21.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

 (1) Jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete teenustasu koosneb:
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]
 1) kogumistasust, mis on tasu segaolmejäätmete kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki vedaja poolseid kulusid segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamisel ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid ja lukustamata jäätmemaja ukse või värava avamist ja sulgemist;
 2) käitlustasust, mis on määratud jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu segaolmejäätmete käitlemise eest;
 3) administreerimistasust, mis on tasu jäätmeveo korraldamise eest ja mis lisandub teenustasule üksnes sel juhul, kui teenustasu kogujaks on jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel linnavalitsus või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasu arvutatakse järgmiselt: Tm = Km + k x m x L x Jm, kus
Tm on teenustasu vastava suurusega kogumismahutis sisalduvate korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest (eurodes ilma käibemaksuta);
Km on kogumistasu vastava suurusega korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahuti ühekordse tühjendamise eest (eurodes ilma käibemaksuta), mis koosneb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veokuludest, sealhulgas kütusekuludest, vedamise ettevalmistamisega seotud kuludest ning jäätmevedaja muudest kuludest, mis on seotud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega välja arvatud lisateenuste osutamisega seotud kuludest;
k on koefitsient ( korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kaalu ja mahu suhe t/m3), mis sätestatakse eraldi korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides ning mida linnavalitsusel või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldajal on õigus muuta mitte rohkem kui neli korda aastas;
m on kogumismahuti suurus (m3);
L on jäätmete vastuvõtutasu määratud jäätmekäitluskohas (eurot tonn ilma käibemaksuta);
Jm on administreerimistasu koefitsient Viljandi linnas jäätmeveo korraldamise eest, mille suuruse määrab linnavalitsus või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja kulupõhiselt ning mis lisandub teenustasule üksnes sel juhul, kui teenustasu kogujaks on jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel linnavalitsus või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (4) Teenustasule lisandub käibemaks.

 (5) Jäätmeveo teenustasude komponentide muutmise põhimõtted, sealhulgas teenustasusid objektiivselt mõjutavad asjaolud nagu kütuse hinna, käitluskulu või saastetasu muutumine, lepitakse kokku korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud halduslepingus.

 (6) Jäätmeveo teenustasude muutmine toimub üksnes linnavalitsuse heakskiidul korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu ja eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud halduslepingu poolte vastastikusel kokkuleppel.

 (7) Jäätmevedaja või linnavalitsus või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui kolmkümmend päeva ette.

 (8) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale või linnavalitsusele või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatud teenustasude ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

§ 22.  Riigihange korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks

 (1) Riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks korraldab linnavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.

 (2) Linnavalitsusel on õigus delegeerida korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke korraldamine, korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimine ja jäätmevaldajate registri pidamine halduslepingu alusel teisele kohalikule omavalitsusele, asjakohasele mittetulundusühingule või sihtasutusele kooskõlas jäätmeseaduse § 66 lõikega 11 ja § 67 lõikega 2 ning halduskoostöö seaduse § 3 lõikega 2, paragrahvidega 5 ja 9 ning § 13 lg 11 punktidega 1 ja 11.

 (3) Linnavalitsus annab teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoks ja sõlmib ise või volitab eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldajat sõlmima teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud ettevõtjaga korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu kuni viieks aastaks.

 (4) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumendid esitatakse enne riigihanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile jäätmeseaduses ettenähtud korras.

 (5) Lisaks jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud andmetele peavad korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides sisalduma:
 1) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu projekt;
 2) pakkumise maksumuse esildis korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]
 3) andmed teenuste kontsessiooni kestuse kohta;
 4) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele.

 (6) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni pakkumuste hindamiseks moodustatakse linnavalitsuse korraldusega komisjon, millesse kuuluvad vähemalt kolm linnavalitsuse esindajat ja üks Viljandi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) majanduskomisjoni liige. Komisjon võib oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.

 (7) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates jäätmevedajale teenuste kontsessiooni andmise päevale järgnevast tööpäevast.

§ 23.  Jäätmekäitluskoha määramine

  Jäätmekäitluskoha või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemiseks määrab linnavalitsus või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

§ 24.  Avalikkuse teavitamine

 
Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab linnavalitsus avalikkust kodulehel www.viljandi.ee, kohaliku ajalehe ja ajalehe kaudu, milles Viljandi linn avaldab oma ametlikke teadaandeid.

§ 25.  Jäätmekäitluslepingu sõlmimine

 (1) Jäätmevedaja või linnavalitsus või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.

 (2) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesoleva eeskirja nõuetest. Kogumismahutina kasutatakse sel juhul eeskirja § 9 nõuetele vastavat standardset kogumismahutit ja selle tühjendamisel lähtutakse eeskirja lisas 1 sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedustest.

 (3) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 9 nimetatust erinevat kogumismahutit või jäätmekotti või kelle kogumismahutit tühjendatakse harvemini, kui on sätestatud eeskirja lisas 1, on kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingu.

 (4) Jäätmevaldaja, kes ühise kogumismahuti kasutamisel on teiste jäätmevaldajatega sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise lepingu alusel määratud vastutavaks lepingupooleks, on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama linnavalitsust ühise kogumismahuti kasutamisest.

 (5) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.

§ 26.  Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest

 (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada majandusametile taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks, kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus. Taotluse vorm on toodud eeskirja lisas 4.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) andmed jäätmevaldaja ja jäätmetekkekoha kohta;
 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest;
 3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest.

 (21) Taotlusele lisaks esitab jäätmevaldaja tõendi elektri mittetarbimise kohta taotluse esitamise kuupäevast alates viimase kolme kalendrikuu kohta ning tõendi vee mittetarbimise kohta taotluse esitamise kuupäevast alates viimase kolme kalendrikuu kohta.

 (22) Paragrahvis 26 lõikes 1 nimetatud taotluse lisaks esitab jäätmevaldaja tõendi vee mittetarbimise kohta taotluse esitamise kuupäevast alates viimase kolme (3) kalendrikuu kohta.[Viljandi Linnavolikogu 25.01.2012 määrus nr 104 jõust 28.01.2012]

 (3) Majandusametil on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel perioodiliselt kuni viieks aastaks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt:
 1) majandusamet kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata;
 2) majandusamet kontrollib kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud põhjendused on tõesed ja piisavad tema vabastamiseks korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest;
 3) jäätmevaldaja vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab majandusamet ja otsuse allkirjastab majandusameti juhataja;
 4) otsusesse märgitakse jäätmevaldaja vabastamine/mittevabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest ning vabastamise periood;
 5) taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kolmkümmend päeva..

 (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks majandusametile jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnituse.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama majandusametit tema korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

 (7) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest lõpeb tähtaja möödumisel. Majandusametil on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest enne tähtaja lõppu, kui:
 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotluses valeandmeid;
 2) jäätmevaldaja avaldab selleks kirjalikult soovi;
 3) vabastamise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud;
 4) jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

§ 27.  Teenuste kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord

 (1) Linnavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioon, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole pöördunud eeskirja § 22 lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul linnavalitsuse või eeskirja § 22 lõikes 2 nimetatud korraldaja poole korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu sõlmimiseks;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus sätestatud tähtpäevast;
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]
 3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus sätestatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]
 4) jäätmevedaja on jätnud jäätmevaldaja kogumismahuti kolmel järjestikusel korral õigel ajal tühjendamata;
 5) jäätmevedaja on kolmel järjestikusel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingut;
 6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisel teavitab linnavalitsus sellest kohe jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.

 (3) Kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni ära võtmise enne tähtaja lõppu.

5. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 28.  Ehitusjäätmed

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

 (2) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada linnavalitsuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada linnavalitsuses kinnitatud jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on eeskirja lisas 5.

 (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete käitlustoimingud ja -kohad.

 (4) Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud linnavalitsuses. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see linnavalitsuses.

 (5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.

 (6) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse kohapeal või taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

 (7) Ehitusjäätmeid ei tohi üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks isikule, kellel puudub asjakohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete jäätmevedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 29.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel kogumismahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama linnavalitsusega kogumismahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse või parkidesse ja haljasaladele;
 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
 8) teavitama oma töötajaid linnas kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

§ 30.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja kartong;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) kiled;
 8) muud jäätmed.

 (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

 (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Kogumismahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

 (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

 (5) Saastumata pinnase ja sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja linnavalitsusega. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult linnavalitsusega. Saastumata pinnast võib kinnistu valdaja kasutada väljaspool oma kinnistut kooskõlas Maapõueseaduse paragrahviga 60.

 (6) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine tekkekohas ja väljaspool tekkekohta nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on jäätmevaldajale lubatud peale jäätmeloa või registreerimistõendi väljastamist Keskkonnaameti poolt ja maaomaniku nõusolekul.
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (7) [Kehtetu - RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

 (8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks.

§ 31.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad
 1) asbesti sisaldavad jäätmed nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni materjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed nagu tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud asjakohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (7) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada asjakohast luba omavas jäätmekäitluskohas.

 (8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav jäätmekäitleja projekti ja linnavalitsuse kooskõlastuse alusel.

 (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 32.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele Viljandi linna haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

 (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Viljandi linnas on:
 1) eriarstid;
 2) perearstid;
 3) eraarstid;
 4) hambaarstid;
 5) hooldustöötajad, kes teevad hooldust kodus;
 6) loomakliinikud ja loomaarstid;
 7) kiirabi.

 (4) Kõik tervishoiujäätmete tekitajad peavad registreerima end linnavalitsuses ning pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa esitades linnavalitsuse nõudel järgmised andmed:
 1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress;
 2) kontaktisik;
 3) äriregistri registrikood;
 4) telefoni number;
 5) ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides;
 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse.

 (5) Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.

 (6) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
 1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
 2) taaskasutatavad jäätmed, sealhulgas diskreetne vanapaber;
 3) bioloogilised jäätmed;
 4) teravad-torkivad jäätmed;
 5) nakkusohtlikud jäätmed;
 6) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
 7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

 (7) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 33.  Diskreetne vanapaber

 (1) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.

 (2) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne).

 (3) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

 (4) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete kogumismahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete kogumismahutisse.

 (5) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud kogumismahutisse, mis antakse üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 34.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

 (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

§ 35.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

 (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

 (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.

 (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos asjakohaselt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

 (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 36.  Nakkusohtlikud jäätmed

 (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

 (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb toimida vastavalt Tervisekaitseinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi korraldusele ja Viljandi Maakonna Kriisireguleerimiskorrale.

§ 37.  Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

 (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

 (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 38.  Radioaktiivsed jäätmed

 (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

 (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

 (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

 (4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.

 (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 39.  Ravimijäätmed

 (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

 (2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.

 (3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.

 (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning hävitatakse tekkekohal või antakse üle asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale või tagastatakse tarnijale või tootjale. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed” ning märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (5) Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev.

 (6) Ravimijäätmete hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile.

 (7) Ravimijäätmete tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.

§ 40.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

 (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

 (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmekirjeldus.

 (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need antakse üle asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 41.  Kemikaalide jäätmed

 (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

 (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (3) Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (4) Fotojäätmete käitlemisel tuleb kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus. Aegunud filmijäätmed tuleb koguda eraldi kogumismahutisse.

 (5) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

 (6) Kemikaalide jäätmed tuleb üle anda nende käitlemiseks asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

 (7) Kemikaalide juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.

§ 42.  Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

 (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
 4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
 5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

 (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.

7. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 43.  Jäätmekäitluskoht

 (1) Jäätmekäitluskoht Viljandi linnas on:
 1) kompostimisväljak;
 2) jäätmejaam;
 3) hoone, rajatis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, kokku pressitakse, sorditakse või pakendatakse, eesmärgiga vähendada jäätmete kogust, mahtu või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist.

 (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti hooneid või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 44.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (4) Linnavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Viljandi linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

 (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

8. peatükk VASTUTUS 

§ 45.  Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse paragrahvides 120 kuni 128 ja pakendiseaduse paragrahvide 30 ja 31 alusel.

§ 46.  Väärtegude menetlejad

  Paragrahvis 45 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 punktis 3 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 6 nimetatud isikud.

§ 47.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

 (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse linnavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud linnavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise linnavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 48.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus vastavalt oma pädevusele ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 49.  Eeskirja rakendamine

  Eeskirja 4. peatükk jõustub alates korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmist asjakohase riigihanke võitnud jäätmevedajale.

§ 50.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevas tekstist välja jäetud]

§ 51.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist.

Lisa 1 Kogumismahutite optimaalsed mahud ja minimaalne tühjendamise sagedus segaolmejäätmetele
[RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

Lisa 2 Ühise kogumismahuti kasutamise taotluse vorm

Lisa 3 Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete üleandmise piirkogused
[Kehtetu- RT IV, 07.11.2014, 20 - jõust. 10.11.2014]

Lisa 4 Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotlus

Lisa 5 Jäätmeõiendi vorm