Asumi ja külavanema statuut
Vastu võetud 30.11.2018 nr 31
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 58 lg 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse § 93 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 ja § 58 lõike 3 ning Haapsalu linna põhimääruse § 52 lõigete 1 ja 3 alusel.
(2) Määrus reguleerib Haapsalu linna asumi- ja külavanema valimise korda, kandidaadile esitatavaid nõudeid, asumi- ja külavanema õigusi ja kohustusi, volituste kestuse perioodi, asumi- ja külavanema asendamist, ning ametitegevuse kulude hüvitamise korda.
§ 2. Mõisted
Käesolevas statuudis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) küla - Haapsalu linna territooriumil paiknev küla;
2) asum - asustusüksus, mis on linna kindlapiiriliste tunnustega osa;
3) hääleõiguslik asumi- või külaelanik - vähemalt 16. aastane füüsiline isik, kelle rahvastikuregistri järgne alaline elukoht on asjaomases asumis või külas;
4) asumi või külavanem - asumi või küla esindaja, kes on valitud hääleõiguslike asumi või külaelanike poolt statuudi alusel ning juhindub oma tegevuses asumi või küla ühistest huvidest ja seisukohtadest. Asumi või külavanem on asumi või küla ühendaja, hoidja ja edendaja, kes koordineerib ja aitab korraldada asumi või küla ühistegevusi ning ellu viia asumi või küla ühisprojekte. Asumi ja külavanem on riigi ja kohaliku omavalitsuse ametlikult tunnustatud kontaktisik asumis või külas.
§ 3. Asumi- ja külavanema kandidaadile esitatavad nõuded
(1) Asumi- või külavanemaks võib valida rahvastikuregistri järgse alalise elukohaga asumi või külaelaniku, kes on valimise hetkel vähemalt 18-aastane.
(2) Ühes piirkonnas asuvad asumid või külad võivad valida ühise asumi- või külavanema.
(3) Teade asumi- või külavanema valimise kohta peab olema välja pandud vähemalt kaks nädalat enne asumi või küla üldkoosoleku toimumist. Kandidaatide nimed esitatakse asumi või küla üldkoosoleku kokkukutsujale kirjalikus vormis.
(4) Asumi või külavanema kandidaadid peavad andma kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.
§ 4. Asumi- või külavanema valimise kord
(1) Asumi- või külavanema valivad hääleõiguslikud asumi- või külaelanikud asumi või küla üldkoosolekul hääletamise teel. Igal osaleval hääleõiguslikul elanikul on valimisel üks hääl. Hääletamine on isiklik, hääle edasivolitusõiguseta.
(2) Asumi- või külavanema valimisest peab osa võtma vähemalt üle poole asumi või küla hääleõiguslikest elanikest.
(3) Asumi- või külavanemat valiva üldkoosoleku kokkukutsumise saavad algatada asumi- või külavanem, asumi- või külaseltsi juhatus või ¼ asumi- või külaelanikest.
(4) Üldkoosolekul osalejad registreeritakse ning üldkoosolek protokollitakse.
(5) Hääletamine on üldjuhul avalik, v.a. juhul, kui kasvõi üks hääleõiguslik külaelanik nõuab salajast hääletamist. Avalikul hääletamisel loeb hääled kokku üldkoosoleku juhataja ning teatab tulemuse koheselt. Salajane hääletamine viiakse läbi hääletussedelite abil. Salajase hääletamise korraldamiseks valitakse vähemalt kolmeliikmeline valimiskomisjon, kes viib hääletamise läbi ja koostab hääletamise tulemuste kohta protokolli.
(6) Asumi- või külavanemaks valitakse kandidaat, kes kogub rohkem kui pool üldkoosolekul osalenud hääleõiguslike asumi- või külaelanike häältest.
(7) Üldkoosolek võib valida koos asumi- või külavanemaga asumi- või külavanema asendaja. Asumi või külavanema asendaja valitakse asumi- või külavanema ettepanekul ja samas korras, mis asumi- või külavanem.
(8) Üldkoosoleku juhataja esitab asumi- või külavanema valimise kohta koostatud protokolli koos registreerimislehega linnavalitsusele, mille alusel väljastatakse külavanema volitusi tõendav tunnistus.
§ 5. Asumi ja külavanema õigused
Asumi- ja külavanemal on õigus:
1) esindada asumi- või külaelanikke omavalitsuses, riigiasutustes ja muudes institutsioonides;
2) kutsuda kokku asumi- või külaelanike koosolekuid ja algatada lahendamiseks külaelu küsimusi, mis ei ole vastuolus seadusandlusega ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega;
3) avaldada arvamust asumi- või küla probleemide lahendamiseks, olles kutsutuna linnavolikogu komisjonide või linnavalitsuse istungitele, kui arutatakse otseselt või kaudselt vastavat asumit- või küla puudutavaid küsimusi. Istungite ja koosolekute toimumisest teavitatakse asumi- või külavanemat eelnevalt;
4) taotleda asumile või külale raha linna eelarvest, lähtudes asumi või küla üldkoosolekul kinnitatud otsustest ja arengukavast ning vastavalt Haapsalu linna eelarvest kogukonna ja elukeskkonna arendamiseks toetuste andmise korrale;
5) taotleda linnavalitsuselt asumi- või külavanema ülesannete täitmisega seotud kulude hüvitamist;
6) saada omavalitsusest oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet;
7) juhtida asumi- või külaelanike ning asumi või küla territooriumil viibivate füüsiliste ja juriidiliste isikute tähelepanu heakorda, avalikku käitumist jms puudutavatele probleemidele ning teha sellekohaseid märkusi;
8) astuda asumi- või külavanema kohalt tagasi, kutsudes selleks kokku asumi- või küla üldkoosoleku;
9) saada tagasivalituks uueks ametiajaks.
§ 6. Asumi- ja külavanema ülesanded
Asumi- ja külavanema ülesanneteks on:
1) juhinduda oma tegevuses asumi- või külakogukonna kokkulepetest ja vajadustest, asumi või küla arengukavast ning kohaliku omavalitsuse ja riigi õigusaktidest;
2) tegutseda asumi- või külaelanike esindaja ja ametliku kontaktisikuna;
3) näidata üles aktiivsust asumis või külas ühistegevuse organiseerimisel, toetada asumi või külaelanike omaalgatusvõimet ja ärgitada asumi- või külaelanikke koostööle;
4) kutsuda vähemalt üks kord aastas kokku asumi või küla üldkoosolek statuudis sätestatud korras ja esitada asumi- või külaelanikele aruanne oma tegevuse kohta asumi- või külavanemana;
5) edastada asumi- või külaelanikele linnavalitsusest ja mujalt saadud asumi- või külaelanikke puudutavat informatsiooni;
6) aidata organiseerida õnnetusjuhtumite ja eriolukordade lahendamist;
7) tagada asumit või küla puudutava dokumentatsiooni säilimine;
8) ametiaja lõppemisel kutsuda kokku asumi või küla üldkoosolek uue asumi- või külavanema valimiseks.
§ 7. Asumi- ja külavanema asendamine
(1) Asumi- või külavanemat asendab asumi- või külavanema äraolekul asumi- või külavanema asendaja.
(2) Asumi- või külavanema asendajal on asumi- või külavanema asendamise ajal kõik asumi- ja külavanema õigused ja kohustused.
§ 8. Asumi- ja külavanema volituste kestuse periood
(1) Asumi- ja külavanema ametiaja pikkus on 5 aastat.
(2) Asumi- ja külavanema volitused lõpevad seoses:
1) asumi- või külavanema ametiaja lõppemisega;
2) asumi- või külavanema tagasiastumisega. Asumi- või külavanem võib ise igal ajal asumi- või külavanema ametist tagasi astuda, esitades kirjalikus vormis tagasiastumise avalduse asumi- või külavanema asendajale, kes korraldab üldkoosoleku ja uue asumi- või külavanema valimise. Asendaja puudumisel esitab asumi- või külavanem tagasiastumise avalduse üldkoosolekule. Üldkoosoleku juhataja märgib avaldusele koosoleku toimumise kuupäeva ning viseerib selle. Üldkoosoleku juhataja esitab viseeritud avalduse, üldkoosoleku protokolli ja üldkoosolekust osavõtjate registreerimise lehe linnavalitsusele. Kui asumi- või külavanema ja linna vahel on sõlmitud leping vastavalt KOKS § 58 lõikele 4, lõpetab linnavalitsus lepingu avalduse alusel;
3) asumi- või külavanema tagasikutsumisega. Asumi või küla üldkoosolek võib asumi- või külavanema igal ajal tagasi kutsuda. Asumi- või külavanema tagasikutsumine otsustatakse asumi või küla üldkoosolekul hääleõiguslike asumi- või külaelanike poolt, sarnaselt asumi- või külavanema valimisega. Asumi- või külavanemat tagasikutsuva üldkoosoleku kokkukutsumise õigus on asumi- või külaseltsi juhatusel või ¼ asumi- või külaelanikest. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse üles vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Tagasikutsumine otsustatakse salajasel hääletamisel. Asumi- või külavanem loetakse tagasi kutsutuks, kui tagasikutsumise ettepaneku poolt hääletab rohkem üldkoosolekul osalenud hääleõiguslikke asumi- või külaelanikke kui ettepaneku vastu. Üldkoosoleku juhataja edastab üldkoosoleku protokolli koos osalenud hääleõiguslike asumi- või külaelanike registreerimislehega linnavalitsusele. Kui linnavalitsuse ja asumi- või külavanema vahel on sõlmitud leping vastavalt KOKS § 58 lõikele 4 loetakse leping lõppenuks protokolli alusel;
4) süüteos süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
5) Eesti rahvastikuregistri või kinnistusregistri andmete muutumisega selliselt, et asumi- või külavanem ei vasta enam statuudis sätestatud tingimustele.
§ 9. Asumi- ja külavanema ametitegevusega seotud kulude hüvitamine
(1) Asumi- või külavanema kohustuste täitmisega tulenevad otsesed kulutused kompenseeritakse linnavalitsuse ja asumi- või külavanema vahel sõlmitud lepingu alusel.
(2) Linna vajadustest ning asumi- või küla eripäradest lähtuvate linnavalitsuse ülesannete täitmiseks võib linnapea sõlmida külavanemaga lepingu.
§ 10. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Ridala Vallavolikogu 06. veebruari 2003. a määrus nr 3 „Külavanema õiguste-kohustuste-vastutuse raamleping Ridala vallas”.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Jaanus Karilaid
Volikogu esimees
Facebook
X.com