HaridusKool

Linna ja valla valitsemineDelegeerimine

Teksti suurus:

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooli pidaja pädevusse antud ülesannete lahendamise delegeerimine Narva Linnavalitsusele

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooli pidaja pädevusse antud ülesannete lahendamise delegeerimine Narva Linnavalitsusele - sisukord
    Väljaandja:Narva Linnavolikogu
    Akti liik:määrus
    Teksti liik:algtekst-terviktekst
    Redaktsiooni jõustumise kp:13.02.2011
    Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
    Avaldamismärge:RT IV, 08.02.2013, 100

    Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooli pidaja pädevusse antud ülesannete lahendamise delegeerimine Narva Linnavalitsusele

    Vastu võetud 10.02.2011 nr 2
    jõustumine 13.02.2011

    Määrus kehtestatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikele 2.

    Linnavolikogu määrab:

    § 1.   Delegeerida põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooli pidaja pädevusse antud järgmiste ülesannete lahendamine Narva Linnavalitsusele:

      (1) § 24 lõikes 7 nimetatud ülesanne (gümnaasiumi pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et gümnaasiumis on õppeaasta jooksul neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat);

      (2) § 27 lõikes 5 nimetatud ülesanne (PGS § 27 lõike 4 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja või kooli pidaja volitusel direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel);

      (3) § 39 lõikes 5 nimetatud ülesanne (kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema õpilaskodu rühma täitumuse ülemise piirnormi);

      (4) § 39 lõikes 6 nimetatud ülesanne (kooli pidaja taotlusel ning kooli asukohajärgse maavanemaga kooskõlastatult määrab haridus- ja teadusminister maakonnas munitsipaal- või erakooli, mille juures olevas või mille juurde moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ning riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu nendes koolides);

      (5) § 44 lõikes 2 nimetatud ülesanne (õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning PGS § 44 lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul);

      (6) § 51 lõikes 2 nimetatud ülesanne (kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole);

      (7) § 54 lõikes 1 nimetatud ülesanne (kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule);

      (8) § 63 lõikes 2 nimetatud ülesanne (koolitusloa saamise taotluse esitab kooli pidaja haridus- ja teadusministrile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust);

      (9) § 63 lõike 3 punktis 4 nimetatud ülesanne (koolitusloa saamise taotlusele lisatakse kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu kohta);

      (10) § 63 lõikes 5 nimetatud ülesanne (tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi riiklik järelevalve kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või need on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama PGS § 63 lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab haridus- ja teadusminister uue koolitusloa tähtajatult).

    § 2.   Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.

    Mihhail Stalnuhhin
    Linnavolikogu esimees

    /otsingu_soovitused.json