KOV määruste valdkondlik liigitus: Sotsiaalhoolekanne → Toetused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaaltoetuste kord

Vastu võetud 19.09.2013 nr 21
RT IV, 02.10.2013, 8
jõustumine 01.11.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel.
[RT IV, 29.03.2016, 133 - jõust. 01.04.2016]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab isikutele, kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Pärnu linn, Pärnu linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ja korra.

§ 2.   Mõisted

  (1) Sotsiaaltoetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.

  (2) Leibkond on üksikisik, perekond või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

  (3) Üksinda last kasvatav vanem on isik, kelle:
  1) lapse teine vanem on surnud;
  2) lapse teine vanem on kuulutatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks;
  3) lapse teine vanem ei täida lapse osas ülalpidamiskohustust ja ei ela lapsega ühel aadressil.

  (4) Puudega lapse hooldaja on isik, kes on lapse vanem, võõrasvanem, eestkostja või perekonnas hooldaja, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

  (5) Võõrasvanem on isik, kes on lapse vanemaga abielus olev isik ja kes ei ole selle lapse vanem.

  (6) [Kehtetu - RT IV, 08.02.2018, 23 - jõust. 11.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2018]

  (7) Lapsendaja on lapsendamist taotlev isik.

  (8) Täisealise puudega isiku hooldaja on kohaliku omavalitsuse poolt määratud teovõimeline isik, kes tagab hooldatavale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve.

  (9) Omaosalus on teenuse saaja ja/või temaga seotud isikute poolt tasutav osa teenuse maksumusest.
[RT IV, 22.05.2014, 11 - jõust. 25.05.2014]

§ 3.   Toetuste liigid

  (1) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on:
  1) koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus;
  2) hooldustoetus;
  3) lisatoetus.
  4) huvihariduse ja huvitegevuse toetus;
[RT IV, 30.09.2017, 14 - jõust. 03.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. septembrist 2017]
  5) eluruumi kohandamise toetus.
[RT IV, 30.09.2017, 14 - jõust. 03.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. septembrist 2017]

  (2) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
  1) [kehtetu - RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]
  2) Vabadussõja veteranide leskede toetus;
  3) juhtkoera ülalpidamise toetus;
  4) töö kaotanud vanematele makstav lapse koolitoetus;
  5) [kehtetu - RT IV, 08.02.2018, 23 - jõust. 11.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2018]
  6) laste leinalaagris osalemise toetus;
  7) [kehtetu - RT IV, 08.02.2018, 23 - jõust. 11.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2018]
  8) Tšernobõli Aatomielektrijaama (edaspidi AEJ) likvideerimisel osalenud isikute toetus;
  9) puudega lapse hooldaja toetus;
  10) täisealise puudega isiku hooldaja toetus.
  11) [kehtetu- RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]

§ 4.   Toetuste suurused

  Toetuste suurused ja toetuste arvestamisel arvesse võetavate kulutuste piirmäärad kehtestab Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), välja arvatud § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetuse puhul.

2. peatükk TOETUSTE MAKSMISE TINGIMUSED 

1. jagu Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 5.   Maksmise üldtingimused

  (1) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetusi määratakse juhul, kui taotleja enese ja tema leibkonna ressursid on ammendatud.

  (2) Leibkonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse arvestamise aluseks on leibkonna kõikide liikmete sissetulekud. Regulaarse sissetuleku puhul võetakse arvesse taotluse esitamisele eelneva kalendrikuu eest saadud sissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva 6 kalendrikuu keskmine sissetulek.

  (3) Sissetulekute hulka ei arvata:
  1) sotsiaalhoolekande seaduses ja käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetusi;
  2) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid ühekordseid riiklikke toetusi (sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus);
  3) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstavaid õppetoetusi.
[RT IV, 29.05.2015, 31 - jõust. 01.06.2015]

  (3¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule võidakse sissetulekute hulka mitte arvata sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi või toetusi.
[RT IV, 29.05.2015, 31 - jõust. 01.06.2015]

  (4) Tagastatud tulumaks võetakse sissetulekuna arvesse summas, mis isikule reaalselt tagastatakse ja mida ta saab oma leibkonna toimetuleku tagamiseks kasutada.

  (5) Sotsiaaltoetust ei maksta, juhul kui:
  1) toetuse taotlejal või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmel on toimetulekuks piisavalt vahendeid;
  2) taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

  (6) [Kehtetu - RT IV, 29.03.2016, 133 - jõust. 01.04.2016]

§ 6.   Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus

  (1) Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetust makstakse lastega leibkondadele, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on allpool linnavalitsuse kehtestatud piiri.

  (2) Üldjuhul makstakse koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetust igakuiselt taotlusele järgneval poolaastal.

§ 7.   Hooldustoetus

  (1) Hooldustoetust makstakse ilma seadusjärgsete ülalpidajateta täisealistele isikutele hooldusteenuse eest tasumiseks, kelle hooldusteenuse vajadus on tõendatud vastavasisuliste dokumentidega (geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, isiklik rehabilitatsiooniplaan, otsus puude raskusastme kohta või kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidud hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse hindamise kokkuvõte).
[RT IV, 22.05.2014, 11 - jõust. 25.05.2014]

  (2) Erandjuhtudel võidakse hooldustoetust maksta, kui seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi, vanuse, töötuse või toimetulekuraskuste tõttu ei ole suutelised oma ülalpidamiskohustust täitma või kui seadusjärgsetelt ülalpidajatelt on ülalpidamiskohustuse täitmist ebamõistlik nõuda.

  (3) Hooldustoetuse arvestamisel võetakse leibkonna sissetulekute arvutamisel arvesse ka taotlejast eraldi elava pereliikme sissetulekud juhul, kui viimane on perekonnaseaduse järgi kohustatud üleval pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid.

  (4) Hooldustoetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on rahalisi vahendeid, vallas- või kinnisasju, mis võimaldavad hooldusteenuse eest tasuda või mida saab kasutada viisil, mis võimaldab tagada isiku ülalpidamise.

  (5) Hooldustoetuse suurus moodustab üldjuhul osa osutatava teenuse hinnast.

§ 8.   Lisatoetus

  (1) Lisatoetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Lisatoetus määratakse summas, mis tagab leibkonnale eluks vajalikud vahendid vastavalt riiklikule toimetulekupiirile leibkonnaliikmete arvust lähtuvalt.

  (2) Lisatoetuse arvestamisel võetakse eluks hädavajalike kulutustena arvesse järgmised kulud:
  1) Eesti Haigekassa ravimite loetelus sisalduvate retseptiravimite ostmine;
[RT IV, 22.05.2014, 11 - jõust. 25.05.2014]
  2) isikuttõendavate dokumentide vormistamine;
  3) tehniliste abivahendite või proteeside (va hambaproteesid) muretsemine;
  4) hooldusravi omaosalus;
  5) raviasutuse visiiditasu ja voodipäevatasu;
  6) toimetulekuks vajalikud teenused (nt telefon, hapnikukontsentraatori ülalpidamine, transpordi tagamine jm);
  7) laste huvitegevuse kulud üldhariduse omandamise ajal;
[RT IV, 22.05.2014, 11 - jõust. 25.05.2014]
  8) laste koolitarvete soetamine ja kooli poolt Eestis korraldatud ühisüritustel osalemine;
  9) laste kooli lõpetamisega seotud kulud;
  10) lasteaia osalustasu;
  11) laste suvelaagris osalemine (üks kord kalendriaastas ühe lapse kohta);
  12) õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaoludega (nt loodusõnnetus, tulekahju või muud varalist kahju põhjustanud õnnetus, leibkonna liikme või sugulase matuse korraldamine) seotud kulud.

  (3) Laenusid, võlgnevusi, täitenõudeid, liisinguid, sõltlaste asendusraviga seotud kulusid ja tasulisi raviteenuseid (v.a § 8 lg 2 p 4 ja 5 nimetatud kulud) ei arvestata lisatoetuste määramisel leibkonna väljaminekute hulka.
[RT IV, 22.05.2014, 11 - jõust. 25.05.2014]

  (3¹) Lisatoetuse määramisel ei arvestata hädavajalike kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks lisatoetust tagasiulatuvalt ei määrata;
[RT IV, 29.03.2016, 133 - jõust. 01.04.2016]

  (4) Hoolekandekomisjon võib otsustada erandina lisatoetuse maksmise:
  1) isikule, kelle elukohana rahvastikuregistris ei ole registreeritud Pärnu linn, kuid kes abi vajamise ajal asub Pärnu linnas;
  2) leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toimetulekupiiri, kuid toetus on hädavajalik leibkonna iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja hoidmaks ära abituse süvenemist.

  (5) Õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaolude puhul on hoolekandekomisjonil õigus määrata lisatoetust ka leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toimetulekupiiri.

§ 8¹.   Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

  (1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele huvihariduse ja huvitegevusega kaasnevate kulutuste osaliseks katmiseks.

  (2) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse lastega leibkondadele, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on allpool linnavalitsuse kehtestatud piiri.

  (3) Üldjuhul makstakse huvihariduse ja huvitegevuse toetust igakuiselt taotlusele järgneval poolaastal.

  (4) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad huvihariduse ja huvitegevuse eest tasuda.

  (5) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse arvestamisel võetakse kulutustena arvesse järgmised kulud:
  1) huvitegevuse ja huviringi osavõtutasud;
  2) huvihariduse ja huvitegevuse kohta jõudmiseks vajalik transpordikulu;
  3) isiklike vahendite soetamine tegevuses osalemiseks;
  4) huvitegevusega kaasnevatel võistlustel, konkurssidel, laagrites osalemine.

  (6) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse määramisel ei arvestata kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks toetust tagasiulatuvalt ei määrata.
[RT IV, 30.09.2017, 14 - jõust. 03.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. septembrist 2017]

§ 8².   Eluruumi kohandamise toetus

  (1) Eluruumi kohandamise toetust makstakse vahendite olemasolul raske ja sügava puudega inimestele, et soodustada nende iseseisvat toimetulekut, leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumi sisenemisel, eluruumis liikumisel ja enesega toimetulekul.

  (2) Eluruumi kohandamise toetust makstakse sügava või raske puudega inimesele, kelle leibkonna sissetulek ühe pereliikme kohta on allpool linnavalitsuse kehtestatud piiri ning kelle elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Pärnu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse.

  (3) Taotlejal on õigus saada toetust ühe maksimaalmäära ulatuses üks kord kolme kalendriaasta jooksul, toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja tehtud kulutuste vajalikkust taotleja erivajadust arvestades.

  (4) Eluruumi kohandamise kuluks ei loeta tehniliste abivahendite ostmise ja paigaldamise kulu, kui tehnilised abivahendid on võimalik osta ja paigaldada sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise korra alusel.

  (5) Toetuse määramise otsuse alusel ja pärast ehitusseadustikus sätestatud ehitusteatise esitamist või ehitusloa andmist sõlmib linnavalitsus taotleja ja kohandamist tegeva töövõtjaga kolmepoolse lepingu. Kui kohandamiseks ei ole ehitusteatis või ehitusluba vajalik, sõlmitakse leping toetuse määramise otsuse alusel.

  (6) Kui toetuse saaja kolme kuu jooksul arvates toetuse määramise otsuse kättesaamisest lepingut ei sõlmi, loetakse taotleja toetusest loobunuks.

  (7) Eluruumi kohandamise toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad eluruumi kohandamise eest tasuda.
[RT IV, 30.09.2017, 14 - jõust. 03.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. septembrist 2017]

2. jagu Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 9.   Lapse sünnitoetus
[Kehtetu - RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]

§ 10.   Vabadussõja veteranide leskede toetus

  (1) Vabadussõja veteranide leskede toetuse maksmise eesmärgiks on Vabadussõjas võidelnud veteranide leskede meelespidamine Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.

  (2) Toetust makstakse vastavalt Sotsiaalkindlustusameti andmetele neile Vabadussõja veteranide leskedele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Pärnu linn toetuse maksmise kuu 01.kuupäeva seisuga.

§ 11.   Juhtkoera ülalpidamise toetus

  (1) Juhtkoera ülalpidamise toetust makstakse nägemispuudega inimestele, kes kasutavad abivahendina pimeda juhtkoera tingimusel, et Pärnu Pimedate Ühing on esitanud sotsiaalosakonnale sellekohase kinnituse.

  (2) Üldjuhul määratakse toetus juhtkoera ülalpidamiseks kalendriaastaks.

§ 12.   Töö kaotanud vanematele makstav lapse koolitoetus

  (1) Töö kaotanud ühiselt või üksinda last kasvatavale vanemale, lapse eestkostjale või lapse hooldajale (edaspidi koos nimetatud töö kaotanud vanem) makstakse pere iga kuni 19-aastase üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppiva ja vanemaga ühel aadressil elava lapse kohta jooksva kalendriaasta oktoobris ühekordset toetust.

  (2) Ühiselt last kasvatavale töö kaotanud vanemale makstakse toetust tingimusel, et:
  1) lapse mõlemad vanemad ja laps on elukoha registreerinud Pärnu linnas ja elukoha registrikanne on tehtud enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuarit;
  2) mõlemad vanemad on taotluse esitamise ajal registreerinud Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana.

  (3) Üksinda last kasvatavale töö kaotanud vanemale makstakse toetust tingimusel, et:
  1) vanem ja laps on elukoha registreeritud Pärnu linnas ja elukoha registrikanne on tehtud enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuarit;
  2) vanem on taotluse esitamise ajal registreeritud Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana.

  (4) Toetust ei maksta kui lapsele makstakse käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 11 nimetatud toetust.
[RT IV, 22.05.2014, 11 - jõust. 25.05.2014]

§ 13.   Asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetus
[Kehtetu - RT IV, 08.02.2018, 23 - jõust. 11.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2018]

§ 14.   Perekonnas hooldamise toetus
[Kehtetu - RT IV, 08.02.2018, 23 - jõust. 11.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2018]

§ 15.   Laste leinalaagris osalemise toetus

  (1) Laste leinalaagris osalemise toetust makstakse 7-18 aastastele isikutele, kes on kaotanud taotlusele eelneva 1,5 aasta jooksul lähedase pereliikme ja kelle osalemine programmis on perekohtumise tulemusena hinnatud vajalikuks.

  (2) Üldjuhul määratakse toetus laste leinalaagris osalemiseks üks kord aastas toetuse taotlemiseks õigustatud isiku taotluse alusel.

§ 16.   Tšernobõli AEJ likvideerimisel osalenud isikute toetus

  (1) Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetust makstakse Pärnumaa Tšernobõli Ühendus "Gamma“ poolt esitatud kinnituse alusel neile Pärnu linna elanikele, kellel on katastroofi likvideerimisel osalemisest tingituna tekkinud tervisehäired, mis vajavad tavapärasest suuremaid kulutusi ravimitele või meditsiiniteenustele.

  (2) Üldjuhul määratakse toetus Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenule üks kord aastas vastavalt esitatud taotlusele.

§ 17.   Puudega lapse hooldaja toetus

  (1) Puudega lapse hooldaja toetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus, mida makstakse, kui:
  1) keskmise, raske või sügava 3-16 aastase puudega lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu;
  2) raske või sügava puudega 16-18 aastase lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.

  (2) Puudega lapse hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kuu 01.kuupäevast.

  (3) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta:
  1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
  2) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;
  3) taotlejale, kelle lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (4) Puudega lapse hooldaja toetust makstakse kuni:
  1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
  3) seatud tähtajalise eestkoste või perekonnas hooldamise teenuse lõppemiseni.

  (5) Puudega lapse hooldaja toetus määratakse tähtajaliselt lõikes 3 sätestatust lühemaks ajaks, kui on eeldada hooldamise tähtajalisust.

  (6) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
  1) lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse;
  2) lapse viibimisel üle ühe kuu ravi- või hooldusteenusel.

  (7) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmist jätkatakse puudega lapse hooldaja taotluse alusel peale peatamist tinginud asjaolude äralangemist kuni lõikes 3 nimetatud tähtaegadeni.

  (8) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse:
  1) toetuse määramise aluste äralangemisel;
  2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;
  3) puudega lapse hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil.

  (9) Puudega lapse hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama linnavalitsuse sotsiaalosakonda (edaspidi sotsiaalosakond) asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
  1) määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või toetuse suuruse muutumise;
  2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

  (10) Puudega lapse hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.

  (11) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta, juhul kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

  (12) [Kehtetu - RT IV, 29.03.2016, 133 - jõust. 01.04.2016]

§ 18.   Täisealise puudega isiku hooldaja toetus

  (1) Täisealise puudega isiku hooldaja toetus on hooldaja või eeskostja toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks täisealise puudega isiku hooldajale või eestkostjale.
[RT IV, 29.03.2016, 133 - jõust. 01.04.2016]

  (2) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse hooldajale, kes on Pärnu Linnavolikogu 17.06.2010 määruse nr 21 „Täisealise isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord“ alusel määratud raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, või eestkostjale, kes on kohtumääruse alusel määratud 18-aastase või vanema piiratud teovõimega isiku eestkostjaks ning kes tagab kodustes tingimustes eestkostetava igapäevase isikuhoolduse.

  (3) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kuu 01. kuupäevast.

  (4) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse kuni:
  1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
  3) hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste korduvhindamise läbiviimise tähtajani;
  4) seatud eestkoste lõpptähtajani või kuni eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele paigutamiseni.

  (5) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmist pikendatakse:
  1) hooldatavale Sotsiaalkindlustusameti otsusega puude raskusastme pikendamise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos puude määramise otsusega hiljemalt 30 päeva jooksul puude määramise otsuse vastuvõtmisest;
  2) elamisloa andmise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kehtiva elamisloaga hiljemalt 30 päeva jooksul elamisloa saamisest.
  3) eestkoste pikendamise kohtumääruse kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kohtumäärusega hiljemalt 30 päeva jooksul kohtumääruse tegemisest.

  (6) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
  1) kui hooldatav või eestkostetav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil;
[RT IV, 29.03.2016, 133 - jõust. 01.04.2016]
  2) süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks.

  (7) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.

  (8) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse hooldajaks määramise otsuse kehtetuks tunnistamise, eestkoste lõppemise või eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele asumisele järgnevast päevast.

  (9) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama sotsiaalosakonda asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
  1) määratud toetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;
  2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

  (10) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust ei maksta, juhul kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

  (11) [Kehtetu - RT IV, 29.03.2016, 133 - jõust. 01.04.2016]

§ 18¹.   Esimesse klassi mineva lapse toetus
[Kehtetu - RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 

1. jagu Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 19.   Leibkonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemine

  (1) Leibkonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlus esitatakse linnavalitsusele. Taotluse võib esitada ka taotleja elukohajärgsele sotsiaalosakonna piirkondlikule hoolekandekontorile.

  (2) Taotlusele tuleb lisada taotlust põhjendavad dokumendid, tõendid leibkonna koosseisu ja sissetulekute kohta.

  (3) Koolieelse lasteasutuse ja koolitoidu toetuse taotluse võib esitada lapsevanem, perekonnas hooldaja, eestkostja või vajadusel lapse huvides pedagoog, kooli sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja.

  (4) Hooldustoetuse taotluse võib esitada taotleja või tema eestkostja või vajadusel isiku huvides isiku suhtes ülalpidamiskohustust omav isik või sotsiaaltöötaja.

  (5) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse taotluse võib esitada lapsevanem, perekonnas hooldaja, eestkostja või vajadusel lapse huvides lastekaitsetöötaja.
[RT IV, 30.09.2017, 14 - jõust. 03.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. septembrist 2017]

  (6) Eluruumi kohandamise toetus taotluse võib esitada sügava või raske puudega isik või tema eestkostja.
[RT IV, 30.09.2017, 14 - jõust. 03.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. septembrist 2017]

2. jagu Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 20.   Lapse sünnitoetuse taotlemine
[Kehtetu - RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]

§ 21.   Juhtkoera ülalpidamiseks makstava toetuse taotlemine

  (1) Juhtkoera ülalpidamiseks makstava toetuse esmakordsel taotlemisel esitab juhtkoera abivahendina kasutav nägemispuudega isik linnavalitsusele vormikohase taotluse.

  (2) Taotlust ei ole vaja igal aastal uuesti esitada juhul, kui esmakordsel taotlemisel esitatud andmed ei ole muutunud ja taotleja andmed on iga aasta alguses Pärnu Pimedate Ühingu poolt sotsiaalosakonnale esitatud kinnituskirjas.

  (3) Juhtkoera ülalpidamiseks makstavat toetust saanud isik on kohustatud teatama sotsiaalosakonnale toetuse saamise aluse äralangemisest või taotluses toodud andmete muutusest.

§ 22.   Töö kaotanud vanematele makstava lapse koolitoetuse taotlemine

  Töö kaotanud vanematele makstava laste koolitoetuse saamiseks esitab kooliskäiva lapse töö kaotanud vanem linnavalitsusele vormikohase taotluse igal aastal 30. septembriks.

§ 23.   Asenduskodu- ja perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetuse taotlemine

  (1) Asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetuse taotlemisel alaealisele koolilõpetajale esitab alaealise isiku eestkostja või eestkostja volitatud esindaja linnavalitsuse vormikohase taotluse 1 kuu jooksul peale teenusel viibiva alaealise lapse kooli lõpetamist. Taotlusele tuleb lisada lõputunnistuse koopia.

  (2) Täisealine asenduskodu- või perekonnas hooldamisel viibiv isik esitab linnavalitsusele vormikohase taotluse 1 kuu jooksul peale kooli lõpetamist. Taotlusele tuleb lisada lõputunnistuse koopia.

  (3) Asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenuselt iseseisvasse ellu astumisel esitab isik või tema seaduslik esindaja linnavalitsusele vormikohase taotluse, millele on lisatud teenuse lõppemist kinnitavad dokumendid.

§ 24.   Perekonnas hooldamise toetuse taotlemine
[Kehtetu - RT IV, 08.02.2018, 23 - jõust. 11.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2018]

§ 25.   Laste leinalaagris osalemise toetuse taotlemine

  Laste leinalaagris osalemise toetuse taotlemiseks esitab lähedase kaotanud 7-17-aastase alaealise lapse vanem, võõrasvanem, eestkostja või eestkostja ülesannete täitja linnavalitsusele vormikohase taotluse leinalaagri maksumuse kompenseerimiseks.

§ 26.   Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetuse taotlemine

  Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetuse taotlemisel esitab Pärnumaa Tšernobõli Ühendus „Gamma“ linnavalitsusele vormikohase taotluse koos toetust vajavale isikule esitatud kuludokumentidega.
[RT IV, 22.05.2014, 11 - jõust. 25.05.2014]

§ 27.   Puudega lapse hooldaja toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab puudega lapse hooldaja linnavalitsusele vormikohase taotluse, lisades taotlusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadokumendid.

  (2) Taotluse lisadokumentideks on:
  1) taotleja ning puudega lapse isikut tõendavad dokumendid;
  2) Sotsiaalkindlustusameti otsus lapse puude raskusastme tuvastamise kohta;
  3) puudega lapse kehtiv rehabilitatsiooniplaan;
  4) toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu; abielutunnistus ja vanema nõusolek toetuse määramiseks võõrasvanemale, kui toetust taotleb võõrasvanem;
  5) eestkostjaks määramise kohtuotsus või perekonnas hooldamise leping, kui toetuse taotleja ei ole vanem ega võõrasvanem;
  6) teise vanema kirjalik nõusolek, kui kumbki vanematest ei tööta;
  7) omakäeline kinnitus lapse üksinda kasvatamise kohta, kui taotleja kasvatab puudega last üksinda.

  (3) Puudega lapse hooldaja toetuse taotluse esitamise järel teeb taotlust menetlev sotsiaaltöötaja taotleja juurde kodukülastuse, mille käigus viiakse läbi puudega lapse hooldusvajaduse hindamine.

§ 28.   Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse taotlemine

  (1) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse taotlemiseks esitab hooldaja või eestkostja linnavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse.

  (2) Täisealise puudega isiku eestkostja esitab koos hooldajatoetuse taotlusega kohtumääruse eestkostjaks määramise kohta.

  (3) Täisealise puudega isiku eestkostja poolt hooldajatoetuse taotlemisel teeb sotsiaalosakonna avahooldusspetsialist eestkostetava juurde kodukülastuse, mille käigus viiakse läbi hooldusvajaduse ja hooldusteenuste hindamine ning tuvastatakse eestkostja poolt teostatavad isikuhooldustoimingud.

§ 28¹.   Esimesse klassi mineva lapse toetuse taotlemine ja menetlemine
[Kehtetu - RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]

4. peatükk TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJA MAKSMINE 

§ 29.   Toetuste määramine

  (1) Toetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb:
  1) sotsiaalosakond Vabadussõja veteranide leskede toetuse, juhtkoera ülalpidamise toetuse, asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetuse, puudega lapse hooldaja toetuse ja täisealise puudega isiku hooldaja toetuse korral;
[RT IV, 08.02.2018, 23 - jõust. 11.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2018]
  2) hoolekandekomisjon hooldustoetuse ja laste leinalaagris osalemise toetuse korral;
  3) Tšernobõli AEJ likvideerimistöödel osalenud isikute toetuse, koolieelse lasteasutuse ja koolitoidu eest tasumise toetuse ning töö kaotanud vanematele makstava lapse koolitoetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik, toetuse määramisest keeldumise korral sotsiaalosakond;
[RT IV, 29.03.2016, 133 - jõust. 01.04.2016]
  4) lisatoetuse, huvihariduse ja huvitegevuse toetuse ning eluruumi kohandamise toetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses või hoolekandekomisjon, toetuse määramisest keeldumise korral sotsiaalosakond või hoolekandekomisjon;
[RT IV, 30.09.2017, 14 - jõust. 03.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. septembrist 2017]
  5) [Kehtetu - RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Taotlust menetleval ametnikul on otsuse tegemiseks oluliste täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid.

§ 30.   Toetuste maksmine

  (1) Määratud sotsiaaltoetus kantakse 15 päeva jooksul otsuse tegemisest toetuse taotleja taotluses näidatud pangakontole või kantakse kuludokumendi alusel ja toetuse taotleja nõusolekul teenust osutava isiku või asutuse pangakontole, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.

  (2) Sularahas makstakse toetus välja sotsiaalosakonna kassast toetuse määramise kuu kahel viimasel tööpäeval.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Toetus Vabadussõja veteranide leskedele makstakse Eesti Vabariigi sünniaastapäevale eelneval päeval.

  (5) Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus kantakse taotluses näidatud laste- või toitlustava asutuse pangakontole. Nimekirjad laste nimede ja toetuse suuruse kohta esitab sotsiaalosakond toetuse määramisest kolme tööpäeva jooksul linnavalitsuse raamatupidamise teenistusele.

  (6) Juhtkoera ülalpidamise toetust makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

  (7) Töö kaotanud vanemale makstavat lapse koolitoetust makstakse pärast kooli õpilaste nimekirjade kinnitamist.
[RT IV, 29.03.2016, 133 - jõust. 01.04.2016]

  (8) [Kehtetu - RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]

  (9) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse osa, mis on määratud osavõtutasu katteks, kantakse üldjuhul taotluses näidatud huviharidust või huvitegevust osutava asutuse arvelduskontole.
[RT IV, 30.09.2017, 14 - jõust. 03.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. septembrist 2017]

  (10) Eluruumi kohandamise toetuse väljamaksmiseks esitab taotleja sotsiaalosakonnale kohandamisega seotud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ning toetuse summa makstakse välja pärast kohandamise tegemist arve alusel töövõtjale.
[RT IV, 30.09.2017, 14 - jõust. 03.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. septembrist 2017]

5. peatükk Töö kaotanud vanemale makstavat lapse koolitoetust makstakse pärast kooli õpilaste nimekirjade kinnitamist; 

§ 31.   Arvestus ja järelevalve

  (1) Käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust sotsiaalosakond.
[RT IV, 29.12.2017, 223 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist kontrollib linnavalitsus.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 32.   Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 33.   Jõustumine

  (1) Määrus jõustub 01. novembril 2013.

  (2) Määruse § 3 lg 2 p 5, 9 ja 10 nimetatud toetuste määramist ja maksmist puudutavaid sätteid rakendatakse alates 01. jaanuar 2014.