Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Antsla valla jäätmehoolduseeskiri

Antsla valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Antsla Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.02.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.02.2019, 1

Antsla valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 29.01.2019 nr 1

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ning § 71 lõike 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Antsla valla haldusterritooriumil.

  (2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega, riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga ning valla heakorra eeskirja, valla avaliku korra eeskirja ja teiste valla õigusaktidega.

  (3) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.

  (4) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on piirkonnas eeskirja täitmine kohustuslik.

  (5) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab Antsla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2.   Jäätmehoolduse korraldamine ja kontrollimine

  Vallavalitsus korraldab jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
  1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet;
  2) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses;
  3) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid;
  4) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ning kompostimist valla kompostimisväljakul;
  5) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist.

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
  2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, jaemüügikohtades ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  3) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
  4) jäätmed on mistahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  5) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid, sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner(id);
  6) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi või on nende jäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja;
  7) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sh vahendaja või edasimüüja tegevus;
  8) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi, või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
  9) jäätmekäitlusleping on jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning mis reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud või korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemist ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel;
  10) jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
  11) jäätmenimistu on keskkonnaministri määrusega kehtestatud jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu, millega reguleeritakse jäätmete liigitamist ohtlikeks ja tavajäätmeteks;
  12) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
  13) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
  14) jäätmevaldaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on kinnisasjal kinnisasja omanik või territooriumi valdaja; hoonestaja, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega; korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu; ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (krundil) ehitise omanik või valdaja;
  15) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kellel on ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;
  16) jäätmeveoleping on jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitav kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel ja käitlemisel ning toimingud, sealhulgas lisateenused, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu, kui leping ei näe ette teisiti;
  17) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
  18) korraldatud jäätmeveo piirkond on volikogu määrusega määratud omavalitsuse haldusterritoorium või selle osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks kontsessiooni omav ettevõtja;
  19) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni leping on hankija ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega reguleeritakse vallavalitsuse ja jäätmevedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga;
  20) kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;
  21) teenuste kontsessioon - hankelepinguga antud õigus olla määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks;
  22) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
  23) komposter on biolagunevate jäätmete käitlemiseks kasutatav suletav mahuti;
  24) korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel;
  25) korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta;
  26) loomsed kõrvalsaadused on loomade terved kehad või nende osad, mis tekivad üldjuhul põllumajandusloomade hukkumisel ja hukkamisel, põllumajandusloomade tapmisel või toiduainetööstuses loomset päritolu tooraine käitlemisel. Loomsete kõrvalsaaduste hulka kuuluvad ka lemmikloomade korjused;
  27) mahuti on jäätmete kogumiseks mõeldud anum;
  28) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;
  29) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed, sh segaolmejäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, vanapaber ja pakendid ning pakendijäätmed;
  30) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
  31) pakendiorganisatsioon ehk taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;
  32) pakendipunkt on avalikuks kasutuseks mõeldud koht, kus on eri liiki pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud mahutid;
  33) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast;
  34) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu vanamööbel, sanitaartehnika jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  35) vanapaber ehk paberi- ja kartongijäätmed on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 

§ 4.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, käesolevast eeskirjast ja teistest õigusaktidega kehtestatud nõuetest.

  (3) Jäätmekäitleja peab jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, mille kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et prügilasse ladestatavate jäätmete kogus oleks minimaalne. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik.

  (4) Jäätmekäitleja peab kandma hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Jäätmed, mille hoidmine territooriumil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

  (5) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb alates 01.01.2020 liigiti koguda vähemalt Keskkonnaministri 16.01.2007 määruses nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ sätestatud jäätmeliike:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11)
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ohtlikud jäätmed sh vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed jms (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (6) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse või selleks ettenähtud kohta. Maksimaalne lubatud aeg jäätmete ladustamiseks on taaskasutamisele suunatud jäätmetel kolm aastat ning kõrvaldamisele kuuluvatel jäätmetel üks aasta.

  (7) Liigiti kogutud jäätmete kogumisel ja veol peab vältima nende segunemist teiste jäätmeliikidega ning muude materjalidega, millel on erinevad omadused.

  (8) Segaolmejäätmete mahutid peab tühjendama sagedusega, mis väldib jäätmemahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Mahuti ületäitumise ja/või haisu tekke korral peab jäätmete äravedu toimuma sagedamini.

  (9) Segaolmejäätmete regulaarse äraveo minimaalne sagedus on tiheasustusalal või kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) vähemalt üks kord nelja (4) nädala jooksul, hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul olenemata kasutatava mahuti suurusest. Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on tekkekohal tagatud, võib olmejäätmeid ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

  (10) Jäätmekoti kasutamise eelduseks on, et jäätmeid tekib maksimaalselt üks kott nelja nädala jooksul. Juhul, kui jäätmeid tekib nelja nädala jooksul rohkem, tuleb kasutada kogumismahutit.

  (11) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (12) Jäätmete liigiti kogumise nõue kehtib nii kodumajapidamises kui ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta.

  (13) Kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (14) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, pakendite ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahutitesse on keelatud panna ohtlikke jäätmeid, tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, vedelaid jäätmeid, probleemtooteid sh vanarehve, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid; nakkusttekitavaid jäätmeid, fekaale, kogumiskaevude setteid; aineid või esemeid, mis võivad kahjustada jäätmemahuteid või -veokeid, jäätmemahuti kasutajat, jäätmevedajat või teisi isikuid.

  (15) Segaolmejäätmete mahutitesse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt v.a kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud.

  (16) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi valdaja vastavalt eeskirja nõuetele.

  (17) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu, sellest tulenevalt ei ole jäätmevedu lubatud teostada ajavahemikul kell 22.00 kuni 7.00.

  (18) Küttekolletes võib loata põletada ainult isiku enda tegevuses tekkinud immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid ning kiletamata paberit või kartongi. Lõkkes tohib põletada ainult kuivi taimejäänuseid ja oksi ning immutamata puitu.

  (19) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada:
  1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
  2) ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

§ 5.   Jäätmekäitlus avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamise eest ürituse korraldaja.

  (2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist.

  (3) Eraldi mahutid peavad olema paigaldatud vähemalt pakendijäätmete ja segaolmejäätmete liigiti kogumise võimaldamiseks.

  (4) Avalikel üritustel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.

§ 6.   Jäätmekäitlus avalikes randades

  (1) Avalikus rannas peab olema piisavas koguses jäätmemahuteid.

  (2) Rannas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest. Rannas on keelatud klaaspakendis jookide müümine ja tarbimine.

§ 7.   Jäätmekäitlus kalmistutel

  (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu valdaja. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid.

  (2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning segaolmejäätmeid.

  (3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 8.   Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

  (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras.

  (3) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
  1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele;
  2) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja nõuetele ja paigutama need vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse;
  3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmetega;
  4) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
  5) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil;
  6) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
  7) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.
  8) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse;
  9) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval kohal;
  10) vajadusel enne jäätmete paigutamist jäätmekonteinerisse pakkima need jäätmekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele, talvel ei külmuks konteineri külge ega määriks neid;
  11) hoidma mahutid tervena ja puhtana, vastutama jäätmemahuti õige kasutamise ning selle ümbruse ja juurdesõidutee korrashoiu eest. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
  12) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt eeskirjas toodud nõuetele;
  13) andma jäätmed üle ainult vastavat luba omavale jäätmekäitlejale või isikule. Jäätmed võib viia ka nende jäätmete kogumiseks määratud ja vastavalt tähistatud kohta, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt veenduma, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsents. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo luba omavale isikule.

  (4) Juriidilised isikud on täiendavalt kohustatud:
  1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest;
  2) pidama oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust;
  3) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või vastava lepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
  4) liituma olmejäätmeveoga või vajadusel teist liiki (vastavalt tegevusalale) jäätmeveoga ning sõlmima veolepingu jäätmeluba omava ettevõtjaga;
  5) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, registreerimistõendit või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Loa või tõendi saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul;

  (5) Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud peavad hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõidu- ja siseteed, vältima keskkonnahäiringuid (hais, tolm, müra; lindude, näriliste ja putukate kogunemine), aerosoolide sisaldust õhus, jäätmete tuulega laialikandumist.

  (6) Kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.

  (7) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.

  (8) Kui jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või muu lepinguga.

§ 9.   Jäätmemahutile esitatavad tehnilised nõuded

  (1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab:
  1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
  2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
  3) lekke vältimise;
  4) veega pestavuse võimalikkuse (v.a jäätmekotid);
  5) tuleohutuse.

  (2) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Juhul, kui mahutid paiknevad teisel kinnistul selle kinnistu omaniku loal, tagab ümbruse korrashoiu mahutite kasutaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.

  (4) Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.

  (5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvast kaevust vähemalt 10 m kaugusel.

  (6) Jäätmemahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt ning jäätmemahutite suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele.

  (7) Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti omanik.

  (8) Jäätmemahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Jäätmemahutisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda ega ilmastiku (sealhulgas tuul, sademed), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid.

  (9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja -mahutite kestvus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

  (10) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) ühepereelamu ja suvilate jäätmete kogumiseks 50 l (maksimaalselt 10 kg) jäätmekotti, mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu. Jäätmekotti võib kasutada, kui segaolmejäätmeid tekib kuni 50 liitrit nelja nädala jooksul;
  2) peamiselt plastist 80 - 1100 liitriseid ratastel, kaane ning käepidemega väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
  3) peamiselt metallist 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 suuruseid kaanega mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
  4) presskonteinereid ja süvakogumismahuteid, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

  (11) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

  (12) Jäätmekott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest. Jäätmekotid paigutada äraveokohta vahetult enne äraveopäeva.

  (13) Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne kiri või märgistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ja jäätmetekkekoha aadressile (kinnistu aadress).

  (14) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

§ 10.   Jäätmemahuti paiknemiskohale ning juurdepääsuteele esitatavad nõuded

  (1) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga või jäätmekäitluslepinguga.

  (2) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt.

  (3) Jäätmemahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.

  (4) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

  (5) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Tagatud peab olema jäätmeveokile piisav manööverdamisruum. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

  (6) Juurdepääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Teed peavad talvisel ajal olema lumest ja jääst puhastatud ja vabad muudest transporti takistavatest esemetest.

  (7) Juurdepääsutee minimaalne laius peab võimaldama jäätmeveoki turvalist liiklemist (soovituslikult vähemalt 3,5m), tee kohal peab olema vaba ruumi vähemalt 4,5 m ning tee kalle võiks olla soovituslikult mitte üle 5%.

  (8) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab kinnistu omanik või territooriumi haldaja.

  (9) Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül.

  (10) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama selle endisesse asukohta.

  (11) Ohtlike jäätmete kogumispunktid peavad olema varustatud esmaste reostustõrje- ning tulekustutusvahenditega.

§ 11.   Ühismahutite kasutamine

  (1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad küla, ühise õuealaga korter- või ridaelamuid või erinevaid kinnistuid.

  (2) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe.

  (3) Jäätmevaldaja, kes ühise kogumismahuti kasutamisel on teiste jäätmevaldajatega sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise lepingu alusel määratud vastutavaks lepingupooleks, on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmeveolepingu. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

  (4) Lepingu sõlmija peab teavitama vallavalitsust ühise kogumismahuti kasutamisest. Vormikohane taotlus korraldatud jäätmeveo kogumismahuti(te) ühiseks kasutuseks tuleb esitada vallavalitsusele kooskõlastamiseks.

  (5) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (6) Ühismahutina ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.

§ 12.   Nõuded jäätmete kogumisele ja veole

  (1) Jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete kogumine ja vedamine ei tohi põhjustada keskkonnareostust, kujutada ohtu inimese tervisele ega kahjustada tema vara.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

  (3) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
  1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil;
  2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;
  3) teenuse osutamata jätmisel jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitama, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine;
  4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahuteid.

  (4) Korraldatud jäätmeveole esitatavad nõuded täpsustatakse hankelepinguga.

  (5) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või ta peab olema registreeritud jäätmevedajana.

  (6) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (7) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

  (8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satuks jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.

  (9) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

  (10) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi.

  (11) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

  (12) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

3. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED 

§ 13.   Jäätmete liigiti kogumine

  (1) Olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös taaskasutusorganisatsioonidega, tootjate ühendustega ning teiste jäätmekäitlejatega, kes koguvad või taaskasutavad sortimismääruse § 3 lõikes 2 loetletud jäätmeid.

  (2) Info erinevate jäätmeliikide kogumispunktide ning Antsla jäätmejaama asukoha ning lahtiolekuaegade kohta on leitav Antsla valla veebilehel www.antsla.ee.

§ 14.   Segaolmejäätmed

  (1) Segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad järgi pärast olmejäätmete liigiti kogumist ja sorteerimist ning mis on Antsla vallas hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid olmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole omavalitsuses korraldatud.

  (3) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt käesolevale eeskirjale;
  2) ohtlikke jäätmeid;
  3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
  4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  5) kuuma tuhka;
  6) vedelaid jäätmeid;
  7) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid;
  8) probleemtooteid;
  9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, jäätmemahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  11) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  12) erikäitlust vajavaid jäätmeid, eelkõige tervishoiujäätmed, mille käitlemine segaolmejäätmetena võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu.

§ 15.   Paber ja kartong

  (1) Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Kui paberi ja kartongi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb jäätmed viia ise selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmekäitluskohta. Antsla vallas saab paberi ja kartongijäätmeid tasuta üle anda Antsla jäätmejaama.

  (3) Kui paberi ja kartongi tekkekoht on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb see koguda tekkekohas eraldi mahutisse ja anda üle jäätmevedajale.

  (4) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 240 l.

  (5) Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid, mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

  (6) Paberi- ja kartongi kogumiseks peavad olema eraldi jäätmemahutid, kui kinnistul on
vähemalt kümne ja enama korteriga elamu, mille kütmiseks kasutatakse kaugkütet, vedel- või gaasikütust.

  (7) Kui kinnistul on üksikelamu või vähem kui kümme korterit või tahkekütust kasutav lokaal- või kohtküte, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või põletada küttekoldes.

  (8) kui lepingu alusel kasutatakse ühismahutit, rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (9) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

§ 16.   Pakend ja pakendijäätmed

  (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

  (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile või pakendijäätmeid vedavale isikule.

  (3) Antsla valla haldusterritooriumil rakendatakse pakendijäätmete kogumiseks avalike pakendijäätmete kogumispunktide võrgustikku. Infot pakendikonteinerite asukohtade kohta saab Antsla valla veebilehelt http://antsla.kovtp.ee/jaatmemajandus, pakendijäätmete kogumise sorteerimisjuhenditega saab tutvuda taaskasutusorganisatsioonide veebilehtedel http://www.tvo.ee/elanikele/sorteerimisjuhend; https://www.eto.ee/sorteerimisjuhend/; https://pakendiringlus.ee/teenused/eraisikule/sorteerimisjuhend/.

  (4) Kogumispunktide võrgustiku kaudu on korraldatud segapakendijäätmete kogumine; klaas- ning paber- ja kartongpakendeid saab tasuta üle anda Antsla jäätmejaama.

  (5) Pakendijäätmete paigutamine avalikesse pakendikonteineritesse on tasuta.

  (6) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja kokkupressitud ning vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (7) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud kilekotti.

  (8) Pakendijäätmed, mis ei mahu täiteavade mõõtude tõttu mahutisse, tuleb viia Antsla jäätmejaama.

  (9) Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.

§ 17.   Pakendiettevõtja, pakendiorganisatsiooni ja pakendijäätmeid vedava isiku kohustused

  (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis.

  (2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

  (3) Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.

  (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

  (5) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne tähistus, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid mahutisse tohib paigutada, pakendikonteineriga pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed ning pakendimahutit tühjendava jäätmevedaja nimetus ja kontaktandmed.

  (6) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.

  (7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.

  (8) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (9) Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus, pakendipunktide haldamine ja korrashoid lepitakse kokku pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Klaaspakendit võib koguda ainult segapakendi konteineriga, kui see tagab vähemalt sama suure klaaspakendi ringlussevõtu määra ja vastav kokkulepe on lepingus sätestatud.

  (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama liigiti kogumise nõuetest ja võimalustest.

  (11) Pakendiorganisatsioonil ja pakendiettevõtjal on kohustus esitada vallavalitsuse nõudmisel andmeid avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil piirkonnast kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) piirkonnast kogutud pakendite mass;
  2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud pakendi mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule;
  3) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.

  (12) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab pakendiorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduse nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Vallavalitsus võib kokkuleppel pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga suurendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.

  (13) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud:
  1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad tagades vajadusel nende puhastamise;
  2) tagama, et kaane, luugi vmt suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad;
  3) vältima mahutite ületäitumist ning nende tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada;
  4) korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendipunktist, kui pakendikonteinerid on olnud ületäitunud ning kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti.

  (14) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendijäätmete mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

§ 18.   Biojäätmete kompostimise nõuded

  (1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

  (2) Biojäätmeid ei tohi visata segaolmejäätmete konteinerisse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia kompostimiseks lähimale kompostimisväljakule või muusse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida tekkekohal vastavalt eeskirja nõuetele.

  (3) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides.

  (4) Tiheasustusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud ning kahjurite ja lindude eest kaitstud kinnistes kompostimisnõudes.

  (5) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

  (6) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

  (7) Kompostianum, komposter või aun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

  (8) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks (nt heitvee kogumis- ja settekaevude setted ning käimlajäätmed). Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib komposti valmistamiseks kasutada.

  (9) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on kivid, pinnas jms jäätmed, mis tekivad aiapidamisel, kuid ei ole biolagunevad.

  (10) Antsla valla aia- ja haljastujäätmete kompostimisväljak asub Antsla linna piiril Lusti külas Raudtee tn 42. Kompostimisväljakule võib tasuta viia puuoksi, lehti, niidetud muru, puu- ja köögivilju jm taimejäänuseid ning bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastujäätmeid. Kompostimisväljakule viidud aia- ja haljastujäätmete hulgas ei tohi olla muid jäätmeliike.

  (11) Korterelamute, koolide, lasteasutuste, kaupluste ja toitlustusasutuste köögi- ja sööklajäätmed on soovitatav kompostida oma territooriumil, kui krundi suurus seda võimaldab ja nii, et eeskirjas kehtestatud kompostimise nõuded on tagatud.

§ 19.   Kogumiskaevude setete ja reovee käitlus

  (1) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele peab olema vaba. Kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

  (2) Kogumiskaevude fekaale, setteid ja reovett võib vedada reovee vastuvõtu sõlme (purgimissõlm). Fekaale ning kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile, välja arvatud asjakohase jäätmeloa olemasolu korral. Teenuse (kogumiskaevude setete ja reovee äravedu) osutaja peab pidama arvestust kogutud jäätmete koguste ja päritolu kohta ning esitama need aruandena igakuuliselt reovee käitlejale.

  (3) Rasvapüüniste jäätmete ning biokütuse jäätmete juhtimine ühiskanalisatsiooni, sh purgimissõlme on keelatud.

  (4) Õlipüüniste jäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Õlipüüniste valdaja vastutab püüniste korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise eest ning peab asjakohast päevikut (aruandlust).

§ 20.   Probleemtooted ja nende jäätmed

  (1) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad;
  3) rehvid;
  4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  5) põllumajandusplast.

  (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (3) Antsla vallas saab füüsiline isik Antsla jäätmejaama tasuta ära anda elektri- ja elekroonikajäätmeid, patareisid ja akusid ning vanarehve.

  (4) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (5) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

  (6) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (7) Vanarehvid tuleb viia Antsla jäätmejaama, jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (8) Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega, lammutuskotta, vanametalli kogumispunkti või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava jäätmeloa omamisel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (9) Põllumajandusplasti tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise. Kõigis põllumajandusplasti müügikohtades peavad olema üleval teated, kuhu saab põllumajandusplasti jäätmeid tagastada. Põllumajandusplasti saab Antsla vallast üle anda Võru Jäätmekeskusesse aadressil Umbsaare, Võru vald või tagastada põllumajandusplasti tootjale. Jäätmevaldajal on õigus põllumajandusplast nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (10) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega.

  (11) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon peab jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ning tegema probleemtoote kasutajale turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukoht ja kontaktandmed).

  (12) Tootjal ja tootjavastutusorganisatsioonil on kohustus korraldada üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.

  (13) Enne probleemtoote suhtes kohalduvate tootja kohustuste tekkimist turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmete (endisaegsed jäätmed) jäätmehoolduse tagamise ning selle finantseerimise kohustused lasuvad tootjatel, kes vastavate probleemtoodete jäätmeteks muutmise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda tüüpi probleemtoodete turul.

  (14) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma korrastatuna käesoleva eeskirja ja Antsla valla heakorra eeskirja nõuete kohaselt.

§ 21.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

  (2) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, olmekemikaalid jms tuleb viia Antsla jäätmejaama, anda ära valla territooriumil korraldatavate kogumisringide käigus või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (4) Kõlbmatuid ravimeid saab üle anda vastavat jäätmeluba omavatele isikutele, lisaks peavad vastavalt ravimiseadusele kõlbmatuid ravimeid vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas veterinaarapteek.

  (5) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda Keskkonnaameti väljastatud jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

  (6) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

  (7) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

  (8) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

  (9) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 22.   Plasti-, metalli-, klaasi-, puidu-, tekstiili- ja rõivajäätmed ning suurjäätmed

  (1) Plasti-, metalli-, klaasi-, puidu-, tekstiili- ja rõivajäätmed jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse või anda üle taaskasutusega tegelevatele organisatsioonidele või ettevõtetele.

  (2) Plastijäätmed on näiteks plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid. Metallijäätmed on metallist nõud, käärid jms. Klaasijäätmete hulka kuuluvad klaasist lambikuplid, klaasnõud jms, aga mitte klaaspakend. Puidujäätmeteks loetakse kodumajapidamises tekkinud väiksemad puitmaterjalist jäätmed, aga mitte ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud jäätmed. Tekstiilijäätmed on korduskasutuseks kõlbmatud rõivad, tekstiilijäägid jms, aga mitte tekstiilpakend.

  (3) Suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, sh diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, wc-potid, vannid jms, mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis.
Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid, nagu elektroonikaromusid.

  (4) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja neid võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul või viia jäätmejaama, vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
Antsla jäätmejaamast kaugemal kui 15 km asuvatest majapidamistest korraldab suurjäätmete transpordi vallavalitsus.

  (5) Metallijäätmete kokkuostmisel kehtivad piirangud vastavalt jäätmeseaduse § 105.

  (6) Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 23.   Korraldatud jäätmeveo piirkond ja korraldatud jäätmeveoga liitumine

  (1) Korraldatud jäätmevedu Antsla vallas korraldab Antsla vallavalitsus koostöös SA Võrumaa Arenduskeskusega.

  (2) Antsla vallas kohaldatakse korraldatud jäätmevedu kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud olmejäätmete liikidele:
  1) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;
  2) 20 01 01 – paber ja kartong.

  (3) Antsla valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveopiirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustel.

  (4) Jäätmevaldaja loetakse automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

  (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba või vallavalitsuse poolt eeskirja kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad. Soovi korral võivad nad korraldatud jäätmeveoga liituda.

  (6) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Kokkuleppel jäätmevedajaga võib vallavalitsus jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveoga liitumisest teavitada koos jäätmevedaja poolt jäätmevaldajatele saadetava jäätmeveolepinguga.

  (7) Asjaolu, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

  (8) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat, muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.

  (9) Juhul, kui jäätmevaldaja ei tagasta tegeliku jäätmeveo alguseks lepingut või keeldub selle sõlmimisest, informeerib jäätmevedaja vallavalitsust.

  (10) Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmemahutitena kasutatakse sel juhul standardseid jäätmemahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirjas sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.

  (11) Jäätmeveolepingut mitte sõlminud jäätmevaldajatel toimub jäätmekogumisvahendite tühjendamine vähemalt üks kord 12 nädala jooksul hajaasustuses ja üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusega aladel, miinimumpaketi (140 liitrit) alusel. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

  (12) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmevedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (13) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele.

  (14) Avalike ürituste (laadad, kodukandi päevad, spordivõistlused jms) korraldaja sõlmib vajadusel jäätmekäitlusettevõttega ühekordse lepingu jäätmeveo kohta, mis esitatakse vallavalitsusele avaliku ürituse kooskõlastamisel.

  (15) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) ühistranspordipeatustes, supluskohtades, parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed ning avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  2) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine;
  3) eritehnikat nõudvate presskonteinerite tühjendamine.

§ 24.   Jäätmekäitluskohad

  (1) Veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmed tuleb üle anda jäätmeseaduse kohaselt nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või jäätmekäitluskohtadesse.

  (2) Jäätmekäitluskohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete käitlemiseks määratakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu riigihanke alusdokumentides.

  (3) Antsla valla veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht on Umbsaare ümberlaadimisjaam (haldaja MTÜ Võru Jäätmekeskus).

  (4) Paberi- ja kartongijäätmete käitluskoha valikul peab kontsessionäär silmas pidama keskkonnasäästlikkuse aspekte (optimaalsed veograafikud, võimalikult lühike veokaugus, mis tagaks jäätmevaldajatele soodsama korraldatud jäätmeveo teenustasu).

§ 25.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine ja vedamine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine toimub käesolevas eeskirjas sätestatud korras.

  (2) Kui jäätmemahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest ning jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahutist segaolmejäätmete vedamise eest. Kogumismahuti võib jätta tühjendamata vaid juhul, kui on olemas vastav tõestusmaterjal (fotod mahutist ning mahutisse asetatud keelatud jäätmetest).

  (3) Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmekäitluslepingut ja ei anna jäätmeid üle või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt ühe ööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise viie päeva jooksul.

  (5) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat jäätmekonteinerit, siis asendab jäätmevedaja selle uue nõuetele vastava konteineriga oma kulul.

  (6) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude ja/või vääramatu jõu esinemisel ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tee ajutiste massipiirangute puhul (eelnevalt pakkujale edastatud). Vedaja võib jätta teenuse antud kuupäeval osutamata (N: tormimurd teel, lumetuisk vms). Vedu teostatakse nädala jooksul peale takistuse likvideerimist.

  (7) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid veetakse eeskirja § 4 lõikes 17 sätestatud ajal. Nimetatud piiranguga seotud asjaolusid võib täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.

  (8) Jäätmevaldaja, kes omab eeskirja § 9 sätestatud nõuetele vastavat kogumismahutit, võib kasutada segaolmejäätmete ning paberi- ja kartongi kogumiseks endale kuuluvat kogumismahutit.

  (9) Kui jäätmevaldaja kogumismahuti ei vasta eeskirja § 9 sätestatud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole kogumismahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses kogumismahutitega.

  (10) Kogumismahutite paiknemine jäätmeveopäeval on sätestatud eeskirja §-s 10.

§ 26.   Riigihanke korraldamine jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks

  (1) Riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks korraldab vallavalitsus ise või koostöös teiste kohalike omavalitsustega, juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.

  (2) Teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:
  1) jõuaks enne eelmisele jäätmevedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida Valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu;
  2) oleks jäätmevedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad;
  3) jõuaks enne eelmisele jäätmevedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist taotleda korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba.

  (3) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus avalikkust valla ajalehe ning valla veebilehe kaudu.

  (4) Lisaks jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud andmetele peavad korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides sisalduma:
  1) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu projekt;
  2) pakkumise maksumuse esildis segaolmejäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;
  3) nõue, et ettevõtja tagab pakkumuse vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele.

§ 27.   Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

  (1) Jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmeveolepingus.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse jäätmemahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib jäätmemahutit jäätmevedajalt.

  (3) Segaolmejäätmete kogumistasu on tasu 1 m3 olmejäätmete kogumismahuti ühekordse tühjendamise eest (eurodes ilma käibemaksuta), mis koosneb olmejäätmete kogumiskuludest, veokuludest, sealhulgas kütusekuludest, vedamise ettevalmistamisega seotud kuludest ning jäätmevedaja muudest kuludest, mis on seotud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega välja arvatud lisateenuste osutamisega seotud kuludest;

  (4) Segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasu konkreetse kogumismahuti kohta leitakse lähtudes järgmisest valemist:
Tm = segaolmejäätmete kogumistasu (€/m3) x M x Y + K x M x L, kus:
K on mahukaalu koefitsient (segaolmejäätmete mahu ja kaalu suhe t/m3) (sätestatakse eraldi korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides);
M on kogumismahuti suurus (m3);
L on segaolmejäätmete vastuvõtutasu määratud kogumiskohas (€/t);
Y on jäätmemahutile kohaldatav koefitsient.

  (5) Teenustasule lisandub käibemaks.

  (6) Paberi ja kartongi mahuti tühjenduse hind jäätmevaldajale leitakse lähtudes järgmisest valemist:
Tühjenduse hind = vanapaberi kogumistasu (€/m3) x M, kus M on kogumismahuti suurus m3.

  (7) Paberi ja kartongi kogumistasu ei tohi olla suurem kui 1/3 segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest.

  (8) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatud teenustasude ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

  (9) Jäätmeveo teenustasude komponentide muutmise põhimõtted, sealhulgas teenustasusid objektiivselt mõjutavad asjaolud lepitakse kokku korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus.

§ 28.   Jäätmekäitlusalased lisateenused

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus või -toiming, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab.

  (2) Lisateenuseid võib korraldatud jäätmeveol osutada ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja kirjaliku jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

  (3) Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta lisateenustasu.

  (4) Lisateenusteks loetakse:
  1) konteineri rent;
  2) jäätmekonteineri käsitransport jäätmekonteineri paiknemiskohast jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskohani rohkem kui 10 meetrit;
  3) kilekottidesse paigutatud jäätmekonteineri väliste jäätmete laadimine ja vedu;
  4) jäätmevaldaja võtmega jäätmekonteineri või piirdeaia avamine jäätmevedaja poolt.

  (5) Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel.

  (6) Samuti ei tohi lisatasusid arvestada vedaja eksimusega või teenuse mitteosutamisega seotud konteineri kordustühjendamise eest.

  (7) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 29.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Jäätmevaldajad võivad taotleda vallavalitsuselt enda tähtajalist ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamist aastaringselt või perioodiliselt kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni:
  1) juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
  2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik). Vabastuse perioodiks loetakse ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini;
  3) kui jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu alaliselt või ajutiselt takistatud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus kuulub menetlusele, kui taotletav periood on pikem kui kaks (2) kuud.

  (3) Jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse.

  (4) Taotlus peab sisaldama:
  1) andmeid jäätmevaldaja ja jäätmetekkekoha kohta;
  2) põhjuseid, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost;
  3) tähtaega, mille jooksul soovib jäätmevaldaja vabastust korraldatud jäätmeveost;
  4) muud taotluse vormil nõutud andmed.

  (5) Taotlusega annab jäätmevaldaja vallavalitsusele nõusoleku esitada päringuid vastavat teenust osutavale isikule.

  (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks vallavalitsus vaatab korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse läbi ja teeb otsuse avaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe (2) kuuni.

  (7) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (8) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveost vabastatud.

  (9) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.

  (10) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja/või kinnistut ei ole kasutatud.

  (11) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (12) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks.

  (13) Vallavalitsuse poolt määratud ametnikul on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.

  (14) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest enne tähtaja lõppu, kui:
  1) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmekäitlust;
  2) ilmneb, et jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluses valeandmeid;
  3) jäätmevaldaja ei võimalda vallavalitsuse töötajal tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;
  4) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks vajalikud asjaolud on ära langenud;
  5) jäätmevaldaja sõlmib jäätmeveolepingu ja teavitab kirjalikult sellest vallavalitsust.

5. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 30.   Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10m3, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.

  (2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel, teeehituse või pinnasetööde käigus või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

  (3) Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peab olema lisatud dokument, milles sisaldub:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
  2) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
  3) pinnasetööde mahtude bilanss;
  4) jäätmete kavandatavad käitlemistoimingud ja -kohad.

  (4) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10m³, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada vormikohane ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

  (5) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsuse vastava ala spetsialistiga ja ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel esitatakse vallavalitsusele vormikohane ehitusjäätmete õiend.

  (6) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis, omama vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete vedamisel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

  (7) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.

  (8) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on vastav jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (9) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

  (10) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud looduslikust seisundist eemaldatud kaevise kasutamist väljaspool kinnisasja reguleerivad maapõueseaduse § 96 ja § 97.

§ 31.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused

  (1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on ehitusjäätmed.

  (3) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
  1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
  2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
  3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
  4) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
  5) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil;
  6) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
  7) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
  8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
  9) kooskõlastama vallavalitsusega ehitusjäätmete mahuti paigutamise parkidesse, haljasaladele, tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
  10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest;
  11) andma käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 2 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
  12) vajadusel tõendama jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 4 nimetatud isikule.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

§ 32.   Ehitusjäätmete liigiti sorteerimine

  (1) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

  (2) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.

  (3) Ehitusjäätmed tuleb liigiti sorteerida nende tekkekohal. Liigiti tuleb sorteerida vähemalt:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja kartong;
  3) metall (eraldi must ja värviline);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja -tellised, krohv, betoon, kips jms);
  5) klaas;
  6) pinnas;
  7) plastijäätmed, kile;
  8) ohtlikud jäätmed;
  9) raudbetoon- ja betoondetailid;
  10) tõrva mittesisaldav asfalt;
  11) pakendid.

  (4) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti koguda ja sorteerida, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

  (5) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall- ja puittalad jms).

  (6) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult jäätmekäitleja registreerimistõendi või jäätmeloa olemasolu korral ja kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ning vallavalitsuse spetsialistiga kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

  (7) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, puitu ning nende segusid ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning sideainet mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (8) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena, anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale või kasutada maapinna täiteks jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult vallavalitsuse spetsialistiga.

  (9) Töötlemata puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (10) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.

  (11) Antud jäätmehoolduseeskirja osas sätestamata juhtudel lähtutakse jäätmete käitlemisel jäätmehoolduseeskirja jäätmehoolduse üldnõuetes sätestatud nõuetest.

§ 33.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja -toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad jäätmed, mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust.

  (2) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne) järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
  2) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne); nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne);
  4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
  5) saastunud pinnas.

  (3) Pinnas loetakse saastunuks, kui ohtlike ainete sisaldus pinnases ületab õigusaktidega kehtestatud piirnorme.

  (4) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse, mis on märgistatud vastavalt Keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”.

  (5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jms.

  (6) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (7) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määruses nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” sätestatud nõudeid ning tööandjal peab olema vastav piirkonna Tööinspektsiooni luba.

  (8) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (9) Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (10) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (11) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 34.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Käesolev peatükk määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Antsla Valla haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus jaotises 18 määratletud tervishoiujäätmetena.

  (2) Ravimijäätmete käitlemisel tuleb lähtuda muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

  (3) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.

  (4) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  1) bioloogilised jäätmed;
  2) teravad-torkivad jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) laboratooriumide jäätmed;
  5) ravimijäätmed;
  6) radioaktiivsed jäätmed;
  7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
  8) eeskirja § 5 lõikes 4 nimetatud jäätmed;
  9) diskreetne vanapaber.

  (5) Ohtlike jäätmete ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 punktis 8 nimetatud jäätmete käitlemisel lähtutakse eeskirjas toodud üldistest nõuetest.

  (6) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat luba. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 35.   Bioloogilised jäätmed

  (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused.

  (2) Bioloogilised jäätmed tuleb tekkekohas pakkida punasesse jäätmekotti või konteinerisse, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette lukustatavas ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 36.   Teravad ja torkivad jäätmed

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

  (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed".

  (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

  (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

§ 37.   Nakkusohtlikud jäätmed

  (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule ühe nädala jooksul. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

  (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (5) Eriolukorras, näiteks epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusele.

§ 38.   Ohtlikud tervishoiujäätmed

  (1) Tervishoiuasutuses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale, säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas ning anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

  (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

  (3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena, lähtudes eeskirja nõuetest.

  (4) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed, tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

§ 39.   Ravimijäätmed

  (1) Ravimijäätmed (sh kasutuskõlbmatud vaktsiinid) on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

  (2) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

  (3) Ravimeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga "Ravimijäätmed".

  (4) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega "Tsütostaatravimijäätmed".

  (5) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

  (6) Ravimijäätmete üleandmisel tuleb koostada akt, kuhu on kantud ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, ravimid üle andnud isiku nimi ja ravimid vastu võtnud isiku nimi.

  (7) Füüsilised isikud saavad ravimijäätmed viia apteeki ja jäätmejaama.

§ 40.   Elavhõbedajäätmed

  (1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed.

  (2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

  (3) Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

  (4) Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

  (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

§ 41.   Paber ja kartong

  (1) Paberit ja kartongi tuleb koguda eraldi ja suunata taaskasutusse, kui seda tekib tervishoiuasutuses üle 50 kg nädalas.

  (2) Diskreetne vanapaber:
  1) diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega;
  2) diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne);
  3) diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse;
  4) tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse;
  5) purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 42.   Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

  (1) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilised ega putukad;
  3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid ning kahjuritõrjevahendeid taluvast materjalist;
  4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
  5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
  6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
  7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
  9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.

§ 43.   Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine

  (1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise tehasele utiliseerimiseks.

  (2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse. Lemmikloomade matmist Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutusega kooskõlastama ei pea.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:
  1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (marutaud, koerte katk vm);
  2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
  3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
  4) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata ja mitte tiheasutusega alal;
  5) transport matmispaika peab toimuma nii, et välistatud on oht inimese või looma tervisele.

7. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 44.   Jäätmekäitluskoha järelhooldus

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.

  (3) Jäätmehoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

  (6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või keskkonnakompleksloas.

8. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 45.   Järelevalve teostamine ja vastutus

  (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab, nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsus oma struktuuriüksuste ja ametnike kaudu ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele ja seaduses sätestatud korras.

  (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 46.   Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120-12611 ja pakendiseaduse §-de 29-30 alusel. Nimetatud sätetes loetletud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 47.   Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine

  (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sh jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (saastaja).

  (2) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või ametiasutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 48.   Dokumendivormide kinnitamine

  Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid kinnitab vallavalitsus.

§ 49.   Kontsessioonilepingute kehtivus

  (1) Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.

  (2) Korraldatud jäätmevedu reguleerivad sätted kehtivad alates uute kontsessioonilepingute jõustumisest.

§ 50.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Määrusega tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:
  1) Antsla Vallavolikogu 24.05.2016 määrus nr 14 „Antsla valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine”;
  2) Urvaste Vallavolikogu 17.12.2007 määrus nr 1-1/16 „Urvaste valla jäätmehoolduseeskiri”;
  3) Antsla Vallavolikogu 20.10.2015 määrus nr 14 „Korraldatud jäätmeveo rakendamiseks veopiirkonna, jäätmeliikide ja vedamise sageduse määramine”.

§ 51.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.

Merike Prätz
volikogu aseesimees

/otsingu_soovitused.json