Linna ja valla valitsemineHanked

Teksti suurus:

Hankekord

Hankekord - sisukord
Väljaandja:Põlva Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.02.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.02.2019, 41

Hankekord

Vastu võetud 01.02.2019 nr 2
jõustumine 15.02.2019

Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse¹ § 9 lõike 3 ja Põlva Vallavolikogu 13. detsembri 2017. a otsuse nr 64 "Põlva Vallavalitsusele ülesannete delegeerimine" punkti 1.19. alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Hankekord reguleerib riigihangete planeerimist, korraldamist, hankelepingu (edaspidi leping) sõlmimist ja täitmise järelevalvet, riigihangetega seotud andmete säilitamist ning riigihangete üle arvestuse pidamist Põlva Vallavalitsuses (edaspidi vallavalitsus) ja Põlva Vallavalitsuse hallatavates asutustes (edaspidi hallatav asutus).

 (2) Riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt.

 (3) Käesolevat määrust rakendatakse koostoimes riigihangete seadusega (edaspidi RhS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

 (4) Riigihanke maksumused on käesolevas määruses esitatud hankelepingu maksumustena ilma käibemaksuta.

2. peatükk Riigihanke korraldamise põhimõtted ja planeerimine 

§ 2.  Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted

 (1) Sõltumata hankelepingu eeldatavast maksumusest tuleb järgida käesolevas paragrahvis sätestatud üldpõhimõtteid ja RhS §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. RhS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted on:
 1) hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt;
 2) hankija kohtleb kõiki isikuid võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu;
 4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.

 (2) Riigihangete läbiviimisel kasutatav kohustuslik hankemenetluse liik tuleneb sõlmitava hankelepingu eeldatavast maksumusest või käesolevas määruses või RhS-s sätestatud täiendavatest tingimustest.

 (3) Riigihanke läbiviimiseks võib valida ka sellest riigihankest suurema maksumusega riigihanke puhul kohaldatava hankemenetluse liigi.

 (4) Riigihanget ei või jaotada osadeks RhS-s hanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.

 (5) Kui riigihanget, mis sisaldab endas funktsionaalselt koos toimivaid või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke asju, teenuseid või ehitustöid, soovitakse jaotada osadeks, tuleb osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldada kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda.

 (6) Hankemenetluse ajal toimuv suhtlemine huvitatud isikuga, taotlejaga ja/või pakkujaga peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, v.a juhul, kui edastatakse informatsiooni, mis ei sea menetluses osalevat isikut võrreldes teiste isikutega eelisseisu (seaduse selgitamine, menetluse hetkeseisust teavitamine vms).

 (7) Pakkumuse esitamiseks tuleb alati anda mõistlik tähtaeg, lähtudes riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu esemest, selle keerukusest ja mahust.

 (8) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, on riigihanke korraldamine lubatud, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekutega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib riigihanke korraldada vallavolikogu loal.

 (9) Riigihanke läbiviimisel eelistatakse pakkumuste elektroonilist menetlust (edaspidi e-menetlus) riigihangete registris (edaspidi RHR).

 (10) Kontsessiooni andmisel lähtutakse RhS §-s 16 sätestatust.

§ 3.  Huvide konflikti vältimine

 (1) Riigihanke komisjoni (edaspidi komisjon) liikmed ja teised hankeprotsessi suunavad isikud, kellel esineb menetletava riigihanke osas huvide konflikt või kelle puhul tekib või võib tekkida kahtlus tema erapooletuses, ei või riigihanke menetlemisest osa võtta.

 (2) Komisjoni liikmed ja teised hankeprotsessi suunavad isikud kohustuvad tagama teabevahetuses andmete terviklikkuse ning pakkumuse ja taotluse konfidentsiaalsuse.

§ 4.  Riigihangete planeerimine ja hankeplaani koostamine

 (1) Riigihangete planeerimiseks koostatakse igaks eelarveaastaks hankeplaan, milles kajastatakse riigihanked eeldatava maksumusega üle 10 000 euro. Hankeplaanis võib kajastada ka väiksema maksumusega riigihankeid.

 (2) Vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja hallatavate asutuste juhid esitavad kahe nädala jooksul pärast Põlva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt valla eelarve vastuvõtmist finantsosakonna juhatajale eelarveaastal planeeritavate hangete kohta käesoleva määruse paragrahvis 5 lõikes 2 nimetatud teabe.

 (3) Saadud informatsiooni põhjal koostab finantsosakonna juhataja eelarveaastal korraldatavate hangete kohta hankeplaani ning esitab selle kinnitamiseks vallavalitsusele.

§ 5.  Hankeplaani kinnitamine, muutmine ja avaldamine

 (1) Vallavalitsus kinnitab hankeplaani hiljemalt ühe kuu jooksul pärast valla eelarve vastuvõtmist.

 (2) Hankeplaani märgitakse vähemalt järgmine teave:
 1) riigihanke nimetus ja/või lühikirjeldus;
 2) hankemenetluse liik;
 3) hankemenetluse eeldatav korraldamise aeg;
 4) hankelepingu eeldatav periood;
 5) riigihanke eest vastutav isik ja/või struktuuriüksus.

 (3) Kinnitatud hankeplaan avaldatakse Põlva valla kodulehel www.polva.ee (edaspidi valla koduleht).

 (4) Hankeplaani muudetakse eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele. Ettepaneku hankeplaani muutmiseks teeb muudatust vajava struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht.

 (5) Hankeplaani väliselt on erandina lubatud teostada riigihankeid ettenägematutel juhtudel ja mida ei olnud võimalik hankeplaani koostamisel ette näha.

§ 6.  Ühishangetes osalemine

 (1) Vallavalitsuse osalemise ühishankes otsustab vallavalitsus korraldusega.

 (2) Hallavata asutuse osalemise ühishankes otsustab hallatava asutuse juht käskkirjaga.

3. peatükk Riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjon 

§ 7.  Riigihanke eest vastutav isik ja tema pädevus

 (1) Riigihanke eest vastutav isik on struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Hallatava asutuse riigihangete korral on riigihanke eest vastutavaks isikuks üldjuhul hallatava asutuse juht.

 (2) Riigihanke eest vastutav isik:
 1) koostab riigihanke hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse ja muud riigihanke alusdokumendid;
 2) määrab nõuded hankelepingu täitjale;
 3) määrab hankelepingu põhitingimused;
 4) vastutab hanke õigeaegse korraldamise eest;
 5) teeb õigeaegselt vajalikud toimingud ja kanded RHR-s;
 6) koostab hankemenetluses vajalike vallavalitsuse või vajadusel vallavolikogu õigusaktide eelnõud;
 7) korraldab lepingu sõlmimise;
 8) lahendab muud hankemenetlusega seotud küsimused.

§ 8.  Riigihanke komisjoni moodustamine

 (1) Riigihanke läbiviimiseks võib vallavalitsus moodustada korraldusega või hallatava asutuse juht käskkirjaga riigihanke komisjoni. Komisjoni tegevus lõpeb hankemenetluse lõppemisega.

 (2) Komisjoni esimees on üldjuhul riigihanke eest vastutav isik, kes vastutab hanke läbiviimiseks vajalike eelotsuste ja toimingute teostamise eest.

 (3) Komisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Komisjoni koosseisu võib kaasata sõltumatuid eksperte (asjatundjaid).

§ 9.  Riigihanke komisjoni pädevus

  Komisjon:
 1) koostab või kooskõlastab riigihanke alusdokumendid;
 2) annab arvamuse hankemenetluse eest vastutavale isikule hankemenetluses hanketeate ja riigihanke alusdokumentide kohta informatsiooni ja selgituste küsimisel;
 3) avab pakkumused;
 4) kontrollib pakkujate kõrvaldamise aluste puudumist ning teeb vallavalitsusele ettepaneku pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks;
 5) kontrollib pakkujate kvalifitseerimistingimustele vastavust ning teeb vallavalitsusele ettepaneku pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks;
 6) kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentidele ning teeb vallavalitsusele ettepaneku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või tagasilükkamiseks;
 7) hindab pakkumusi ja selgitab välja hindamise kriteeriumitele vastava pakkumuse ning teeb vallavalitsusele ettepaneku pakkumuse edukaks tunnistamiseks;
 8) vajadusel peab pakkujatega läbirääkimisi;
 9) annab seisukoha muudes hankemenetlusega seotud küsimustes.

§ 10.  Riigihanke komisjoni töökord

 (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa rohkem kui pool komisjoni liikmetest. Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole komisjoni liikmetest. Kui komisjoni liikmete hääled jagunevad võrdselt, siis on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.

 (2) Pakkumuste avamise juures peab olema vähemalt kaks komisjoni liiget. Kui riigihange viiakse läbi RHR-i vahendusel kasutades pakkumuste e-menetlust, avab pakkumused riigihanke eest vastutav isik.

 (3) Komisjoni liikme nõudel tuleb tema eriarvamus fikseerida komisjoni protokollis või lisada see protokollile.

 (4) Komisjon võib otsuseid teha koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees on oma seisukoha esitanud elektrooniliselt ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist. Otsused vormistatakse komisjoni protokollis.

 (5) Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokolli allkirjastavad kõik komisjoni liikmed võimalusel RHR-s.

4. peatükk Riigihanke piirmäära ületava riigihanke menetlus 

§ 11.  Riigihanke piirmäära ületava riigihanke menetlus

 (1) Riigihanke, mille hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihangete piirmääraga või ületab seda (asjade ostmine ning teenuste tellimine 60 000 eurot ja üle selle, ehitustööde tellimine 150 000 eurot ja üle selle), menetluse läbiviimisel kohaldatakse RhS-s ja käesolevas määruses sätestatud korda.

 (2) Riigihange korraldatakse RHR-s. Riigihanke korraldamisel märgitakse ametlikuks elektronposti aadressiks info@polva.ee. Hallatava asutuse riigihanke korral märgitakse elektronposti aadressiks vastava asutuse ametlik elektronposti aadress.

§ 12.  Vallavalitsuse ja hallatava asutuse juhi otsused riigihanke menetluses

 (1) Vallavalitsus korraldab riigihankeid oma struktuuriüksuste kaudu.

 (2) Vallavalitsuse korraldusega või hallatava asutuse juhi käskkirjaga otsustatakse:
 1) pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine;
 2) hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus;
 3) pakkuja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine;
 4) pakkumuse vastavaks tunnistamine või pakkumuse tagasilükkamine;
 5) põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine;
 6) kõigi pakkumuste tagasilükkamine;
 7) pakkumuse edukaks tunnistamine;
 8) hankemenetluse kehtetuks tunnistamine;
 9) hankelepingu täitmise eest vastutav isik;
 10) muud riigihangete seaduses sätestatud hankija otsused.

 (3) Vallavalitsus võib volitada teisi isikuid korraldama hankemenetlust või teostama hankemenetlusega seotud toiminguid.

5. peatükk Erihangete kord 

§ 13.  Lihthankemenetlus

 (1) Lihthankemenetlus tuleb korraldada juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul 30 000–59 999,99 eurot, ehitustööde tellimise puhul 60 0000–149 999,99 eurot ning teenuste kontsessiooni korral, kui maksumus ilma käibemaksuta on 60 000–299 999,99 eurot.

 (2) Lihthanke menetlus viiakse läbi järgides RhS §-s 125 ja käesoleva määruse peatükis 4 sätestatud korda.

§ 14.  Sotsiaal- ja eriteenuste tellimine

 (1) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on riigihange, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks.

 (2) Sotsiaal- või eriteenuste lepingu sõlmimisel tuleb lähtuda riigihangete seaduse §-des 126–127 ja käesoleva määruse 4. peatükis sätestatust, kui eriteenuste maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam ja sotsiaalteenuste maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam.

 (3) Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel tuleb järgida riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid.

 (4) Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel maksumusega kuni 9999,99 eurot lähtub riigihanke eest vastutav isik käesoleva määruse §-s 16 sätestatud reeglitest.

 (5) Sotsiaalteenuste tellimisel maksumusega 10000 kuni 299 999,99 eurot ja eriteenuste tellimisel 10000 kuni 59 999,99 eurot lähtub riigihanke eest vastutav isik käesoleva määruse §-s 17 sätestatud reeglitest.

6. peatükk Alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord 

§ 15.  Alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke menetlus

 (1) Riigihanke korraldamisel alla lihthanke piirmäära peab riigihanke eest vastutav isik tagama RhS §-s 3 sätestatud riigihanke kohaldamise üldpõhimõtetest kinnipidamise.

 (2) Riigihanke korraldamise ja lepingu sõlmimise maksumusega alla lihthanke piirmäära otsustab oma tegevusvaldkonnas aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht.

 (3) Käesoleva määruse §-des 16–17 sätestatud korda ei ole vaja järgida erakorralistel juhtudel:
 1) avariitööde teostamiseks teenuse tellimisel või;
 2) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud füüsilisest isikust asja müüja või teenuse osutaja isikuga või;
 3) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel juhindutakse käeoleva määruse §-s 16 sätestatust.

§ 16.  Riigihange maksumusega asjade ja teenuste ning ehitustööde puhul 0–9999,99 eurot

 (1) Riigihanke, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste puhul ning ehitustööde puhul on kuni 9999,99 eurot, menetluse viib läbi riigihanke eest vastutav isik iseseisvalt, struktuuriüksuse juhi või hallatava asutuse juhi teadmisel.

 (2) Riigihanke eest vastutav isik teeb pakkujatele pakkumuse esitamise ettepaneku suulises või kirjalikus vormis. Vastutaval isikul on ka õigus võrrelda iseseisvalt pakkujate poolt avalikult väljapandud pakkumusi (nt hinnakirju, veebilehti, külastada poode või esindusi) ning esitada seejärel kõige soodsamat hinda ja tingimusi pakkuvale ühele või mitmele pakkujale ettepaneku esitada oma pakkumus.

 (3) Riigihanke eest vastutav isik otsustab, milline pakkumus osutub kõige soodsamaks pärast pakkumuste saamist, nende läbivaatamist ja vajadusel pakkujatega läbirääkimiste pidamist ning pakkumuste hindamist. Riigihanke eest vastutav isik koostab pakkumuste kohta kirjaliku ülevaate, milles võrdleb esitatud pakkumusi, kirjeldab läbirääkimiste tulemusi ja põhjendab objektiivselt oma eelistust eduka pakkumuse osas. Kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem kui 5000 eurot, ei ole riigihanke pakkumuste kirjaliku ülevaate koostamine nõutav.

 (4) Kirjalik pakkumuste ülevaade lisatakse dokumendihaldussüsteemis Delta (edaspidi Delta) vastava riigihanke toimikusse.

§ 17.  Riigihange maksumusega asjade ja teenuste puhul 10 000–29 999,99 eurot ja ehitustööde puhul 10 000–59 999,99 eurot

 (1) Riigihanke, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste puhul on 10 000 29 999,99 eurot ja ehitustööde puhul 10 000 59 999,99 eurot, menetluse viib läbi riigihanke eest vastutav isik iseseisvalt, struktuuriüksuse juhi või hallatava asutuse juhi teadmisel.

 (2) Riigihanke eest vastutav isik koostab riigihanke alusdokumendid.

 (3) Riigihanke alusdokumendid kooskõlastatakse Delta kaudu struktuuriüksuse juhiga ja vastava valdkonna abivallavanema või vallavanemaga. Hallatava asutuse riigihanke korral kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid hallatava asutuse juhiga ja vastava valdkonna abivallavanema või vallavanemaga.

 (4) Riigihanke korraldamisel võib elektronposti aadressiks märkida riigihanke eest vastutava isiku elektronposti aadressi või info@polva.ee. Hallatava asutuse riigihanke korral võib elektronposti aadressiks märkida riigihanke eest vastutava isiku elektronposti aadressi või vastava asutuse ametliku elektronposti aadressi.

 (5) Riigihanke eest vastutav isik koostab pakkumuste kohta kirjaliku ülevaate, milles võrdleb esitatud pakkumusi, kirjeldab läbirääkimiste tulemusi ja põhjendab objektiivselt oma eelistust eduka pakkumuse osas. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

 (6) Hallatava asutuse riigihanke korral otsustatakse pakkumuse edukaks tunnistamine hallatava asutuse juhi käskkirjaga, mis edastatakse vallavalitsusele.

7. peatükk Hankelepingu sõlmimine 

§ 18.  Hankelepingu vorm

 (1) Hankeleping sõlmitakse kirjalikult kui riigihanke maksumus on 10 000 eurot või ületab seda.

 (2) Kui hankelepingu maksumus jääb alla 10 000 euro võib lepingu sõlmida suuliselt, tagades tahteavalduse vahetamise dokumenteerimise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (3) Sõltumata maksumusest tuleb hankeleping sõlmida kirjalikult, kui:
 1) hankeobjekti suhtes kehtivad erikokkulepped või;
 2) hankeobjekti suhtes kehtivad kokkulepped, mis eeldavad kirjalikku vormi (nt autoriõiguste kasutamine).

 (4) Sõltuvalt hankeobjektist võib kirjalikku hankelepingut asendada pakkuja poolt esitatud arve või muu asja ja teenuse ostmist või ehitustöö tellimist tõendav dokument, mille on kinnitanud või allkirjastanud hankija esindaja.

§ 19.  Hankelepingu sõlmimine

 (1) Lihthanke piirmäära ületava riigihanke korral sõlmib vallavalitsuse nimel hankelepingu vallavanem või tema asendaja, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke korral sõlmib vallavalitsuse nimel hankelepingu struktuuriüksuse juht.

 (2) Hallatava asutuse nimel sõlmib hankelepingu hallatava asutuse juht.

§ 20.  Hankelepingu täitmise järelevalve

 (1) Hankelepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli lepingu poolte kohustuste nõuetekohase täitmise üle. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist ja pretensioonide esitamise õigeaegsust.

 (2) Hankelepingu täitmise järelevalvet teostab selleks määratud vastutav isik.

 (3) Järelevalve teostaja on kohustatud hankelepingu mittenõuetekohasest täitmisest kohe teavitama asutuse juhti või lepingu allkirjastanud isikut.

8. peatükk Riigihanke kohta teabe avaldamine 

§ 21.  Avaldatav teave

 (1) Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ja lihthanke korraldamise kohta avaldatakse hanketeade ja riigihanke alusdokumendid RHR-s ja kodulehel.

 (2) Alla riigihanke piirmäära jäävate riigihangete kohta võib teabe avaldada kodulehel.

 (3) Hanketeate ja riigihanke alusdokumentide avaldamise korraldab riigihanke eest vastutav isik.

9. peatükk Riigihanke dokumentide säilitamine 

§ 22.  Riigihanke dokumentide säilitamine

 (1) Riigihanke eest vastutav isik tagab riigihanke dokumentatsiooni säilimise seitsme aasta jooksul riigihanke alustamisest arvates. Välisabi kasutamise abikõlblikkuse tõendamiseks peab riigihanke dokumentatsioon olema kättesaadav 10 aastat pärast perioodi lõppu.

 (2) Kõik riigihanke dokumendid, mis on hankemenetluse käigus koostatud või pakkujatelt saadud, tuleb registreerida ja säilitada Deltas vastavalt vallavalitsuses kinnitatud dokumentide loetelule, v.a. käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja käesoleva määruse paragrahvis 17 nimetatud juhtudel. Hallatavad asutused registreerivad ja säilitavad dokumendid, mis on hankemenetluse käigus koostatud või pakkujatelt saadud vastavalt asutuse asjaajamiskorrale.

 (3) Kui riigihange viiakse läbi RHR-i vahendusel kasutades pakkumuste e-menetlust, ei ole kohustuslik registreerida Deltas RHR-i vahendusel esitatud pakkumusi, RHR-s vormistatud protokolle, RHR-i vahendusel pakkujatele edastatud teateid ja pakkujatelt saadud teateid, infot jne.

 (4) Kui riigihange ei ole tervikuna läbi viidud elektrooniliselt RHR-s, komplekteerib riigihanke eest vastutav isik riigihanke dokumentatsiooni säilimise tagamiseks toimiku, vastavalt paberkandjal või elektroonselt Deltas vastavalt dokumendi vormile. Toimikusse kogutakse ja süstematiseeritakse kõik asjaomase riigihanke läbiviimise käigus kuni lepingu sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid (hankedokumendid koos tehnilise kirjeldusega, käskkirjad, saabunud pakkumused, hankija otsused, komisjoni protokollid koos lisadega, kirjad ja elektronkirjad, teated, kutsed, memod jne) nende saamise või loomise järjekorras.

 (5) Kui riigihange on läbi viidud RHR-i vahendusel kasutades pakkumuste e-menetlust, tagab riigihanke eest vastutav isik, et kogu dokumentatsioon on säilitatud RHR-s.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 23.  Hallatava asutuse hankekorra kehtestamine

  Hallatava asutuse juht võib kehtestada asutuse hankekorra esitades selle enne kinnitamist arvamuse andmiseks vallavalitsusele.

§ 24.  Dokumendivormide kinnitamine

  Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid kinnitab vallavanem käskkirjaga.

§ 25.  Enne määruse jõustumist algatatud riigihangete menetlemine

  Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud riigihanked menetletakse lõpuni nende alustamise hetkel kehtinud hankekorra alusel.

§ 26.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Põlva Vallavalitsuse 30. detsembri 2014. a määrus nr 13 "Hankekord" tunnistatakse kehtetuks.

§ 27.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2019. aasta 15. veebruaril.

Georg Pelisaar
vallavanem

Eliko Saks
vallasekretär

/otsingu_soovitused.json