Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Haljala valla jäätmehoolduseeskiri

Haljala valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Haljala Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.03.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.03.2017, 2

Haljala valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 21.02.2017 nr 67
, osaliselt 01.05.2017

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lõike 1 p 365 jäätmeseaduse § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Haljala valla haldusterritooriumil.

 (2) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Haljala vallas, jäätmete koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine.

 (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Haljala valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

 (4) Haljala Vallavalitsus korraldab jäätmehooldust ja teostab kontrolli jäätmekäitluse üle valla territooriumil, nõustab valla elanikke ning levitab jäätmealast teavet.

 (5) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses, juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu on sätestatud keskkonnaministri määruses, mis on kehtestatud jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel;
 2) ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse § 6 lõikele 1 võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;
 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele;
 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp;
 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;
 7) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, põllumajandusplast;
 8) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusprahti, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 9) aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
 10) ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
 11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmeseaduse § 69 lõike 2 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
 12) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
 13) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 14) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või mu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
 15) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
 16) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Keskkonnaametis;
 17) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
 18) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
 19) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
 20) jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente on võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta;
 21) jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil välja arvatud jäätmete energiakasutus ja töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks;
 22) jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse;
 23) jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks mille käigus toimub jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamise eesmärgil, näiteks prügilasse vedamisel või ladestamisel;
 24) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;
 25) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;
 26) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 27) kompostimisnõu e. komposter on kinnine mahuti orgaaniliste jäätmete kompostimiseks;
 28) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või komposteris;
 29) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
 30) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
 31) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
 32) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 33) taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad;
 34) segaolmejäätmed on olmejäätmete liigiti kogumisest üle jäänud jäätmed või nende sortimisjäägid;
 35) tiheasustusala on kompaktse hoonestusega ala (tihedalt üksteise kõrval paiknevate ehitistega ala). Tiheasustusaladena on Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud - Haljala alevik ning Essu ja Aaspere külakeskused;
 36) hajaasustusala on ala, kus ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad üksteisest kaugel või neid ei ole üldse. Hajaasustusaladena käsitletakse käesolevas eeskirjas kõiki Haljala valla külade territooriumeid v.a. Essu ja Aaspere külakeskused.

2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik.

 (2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu (s.h jäätmemahuti ümbruse) korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

 (3) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale, püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud ja on muudest jäätmekäitlusmoodustest ressursisäästlikum.

 (4) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (5) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (6) Jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas liigiti, paigutades need kinnistu või üldkasutuses olevasse vastavasse jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine jäätmemahuti lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud.

 (7) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja jäätmemahutite hea seisukord ning hoiukoha korrasolek, Jäätmevaldaja peab looma tingimused jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses.

 (8) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

 (9) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel põhjendatud.

 (10) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

§ 4.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

 (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti (jäätmepõletustehas jms) on keelatud. Küttekoldes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi, mis on vajalik küttekoldesse tule süütamiseks.

 (3) Okste ja lehtede põletamisele tuleb eelistada kompostimist. Juhul, kui kompostimise võimalused puuduvad, on lubatud okste ja lehtede põletamine jäätmevaldaja kinnistul aastaringselt v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 ”Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja/või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele;
 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmekäitlejana Keskkonnaametis kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 74. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei nõuta, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
 5) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;
 6) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust mitte lähemal kui 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 7) hoidma jäätmemahuteid tervena ja puhtana. Jäätmemahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Jäätmemahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
 8) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle käesoleva jäätmekäitluseeskirjaga määratud korras.

 (2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. Väikeelamute jäätmemahutid tohib lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistata liiklust ega jalakäijaid.

 (3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Haljala valla jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud jäätmehooldusnõuetest.

 (4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Haljala vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed.

3. jagu Jäätmete kogumine ja sortimine 

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse jäätmemahutisse või jäätmekäitluslepingu alusel ühismahutisse.

 (2) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) plastid (20 01 39);
 3) metallid (20 01 40);
 4) klaas (20 01 02);
 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 9) puit (20 01 38);
 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
 13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga * tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

 (3) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutit, jäätmemahuti kasutajat, hooldajat või jäätmevedajat;
 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 10) ehitus- ja lammutusprahti;
 11) suurjäätmeid;
 12) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid.

 (4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (alla 40°C).

 (5) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

§ 7.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

 (1) Paber ja papp tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Kui kinnistul asub elamu või mõni muu hoone, mille kütmiseks kasutatakse kaugkütet, elektrikütet, vedelkütet või gaasikütet, peab paberit ja pappi koguma eraldi, viies nimetatud jäätmed avalikult kasutatavatesse kogumiskonteineritesse (kogumiskonteinerite asukohad on ära toodud Haljala valla veebilehel http://haljala.kovtp.ee/) või Haljala jäätmejaama asukohaga Rakvere mnt 19A, Haljala alevik või MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond või tellima kinnistule eraldi kogumismahuti paberi ja papi kogumiseks.

 (3) Kui kinnistul on elamu või mõnu muu hoone, mille kütmiseks kasutatakse tahkekütust, tuleb paber ja papp eelistatult koguda liigiti ning viia selleks ettenähtud avalikku kogumiskonteinerisse või Haljala jäätmejaama asukohaga Rakvere mnt 19A, Haljala alevik või MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond või vähesel määral kasutada küttekoldes tule süütamiseks.

 (4) Paberi ja papi kogumiseks kinnistutel, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti paberi ja papi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeid tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja papi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

 (5) Kogumismahutisse liigiti kogutav paber ja papp ei tohi olla määrdunud või vettinud ning ei tohi sisaldada muid materjale.

 (6) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta või MTÜ-sse Lääne-Viru jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, 44305 Lääne-Viru maakond.

 (7) Puidujäätmeid võib põletada küttekoldes käesoleva eeskirja § 4 lg 2 toodud tingimustel või üle anda isikule, kes omab vastavat jäätmeluba või registreeringut.

 (8) Suurjäätmeid, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse (nt mööbel, vaibad, madratsid, wc potid, valamud jms), tuleb jäätmevaldajal viia Haljala jäätmejaama asukohaga Rakvere mnt 19A, Haljala alevik või MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond või tellida vastav teenus jäätmevedajalt või anda üle jäätmeluba omavale isikule.

 (9) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja paragrahvile 10.

 (10) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

§ 8.  Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine

 (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokku kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka enne vastuvõtukohustuse jõustumist tekkinud probleemtoodete jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise kohutus. Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromud, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda Haljala jäätmejaama asukohaga Rakvere mnt 19A, Haljala alevik või MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond või korraldatavate kogumisringide käigus või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (3) Vanad rehvid tuleb üle anda Haljala jäätmejaama asukohaga Rakvere mnt 19A, Haljala alevik või MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond või korraldatavate kogumisringide käigus või vanarehvide kogumispunktidesse või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (4) Kasutatud patareid ja akud tuleb üle anda Haljala jäätmejaama asukohaga Rakvere mnt 19A, Haljala alevik või MTÜ-sse Lääne-Viru jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond või korraldatavate kogumisringide käigus või kauplustesse, kus patareid ja/või akud on müügil.

§ 9.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

 (3) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (5) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –termomeetrid jms) tuleb viia Haljala jäätmejaama asukohaga Rakvere mnt 19A, Haljala alevik või MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond või anda üle korraldatavate ohtlike jäätmete kogumisringidekäigus.

 (6) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

4. jagu Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 

§ 10.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumiskonteineritesse (kogumiskonteinerite asukohad leiab Haljala valla veebilehel http://haljala.kovtp.ee/) või anda üle vastavat teenust osutavale taaskasutusorganisatsioonile. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.

 (4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see paikneb tiheasustusalal.

 (5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

 (6) Pakendi kogumispunktil või mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri eesti keeles või tähis, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

 (7) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumiskohad tihedusega vähemalt üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. Kogumiskohtades peab olema mahutid vähemalt segapakendile. Kogumiskohtade asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega.

 (8) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega ning vältima nende sattumist prügilasse.

 (9) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja

5. jagu Jäätmete vedu 

§ 11.  Jäätmeveo nõuded

 (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo puhul.

 (2) Lõike tekstIsikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis.

 (3) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna häiringut, kuid tiheasustusalal (Haljala alevik, Essu ja Aaspere küla) mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

 (4) Tiheasustusaladel, kus biolagunevate jäätmete kompostimine kinnistes kompostimisnõudes (kompostrites) on tagatud, võib vallavalitsuse loaga segaolmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

 (5) Hajaasustusaladel (Haljala valla kõik külad) asuvate ühepereelamute juurest peab segaolmejäätmete mahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 100 liitrit (max mass 10 kg).

 (6) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

 (7) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada soovitavalt lähimasse, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Jäätmekäitluskoha valdaja peab jäätmevaldajale väljastama kviitungi jäätmete üleandmise kohta.

 (8) Jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu võib toimuda tööpäeviti ajavahemikul kell 07:00-22:00.

 (9) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (10) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo jäätmekäitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

 (11) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise ajal keskkonda, siis tulevad need jäätmekäitleja poolt koheselt ära korjata.

§ 12.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmevedu on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.

 (2) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord on kehtestatud Haljala valla jäätmeveo rakendamise korras.

 (3) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks korraldab Haljala Vallavalitsus teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestvusega kuni viis aastat.

 (4) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama hankija määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke. Kui ei ole otsustatud teisiti, siis korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskoht on MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond.

 (5) Haljala valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe veopiirkonna, kus jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 4¹ alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

 (7) Haljala Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Liitumisest vabastamise aluseks on jäätmevaldaja vastav taotlus.

 (8) Jäätmevaldajad võivad kasutada mitme kinnistu peale ühismahuteid, seejuures peab jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

6. jagu Biolagunevate jäätmete käitlemine 

§ 13.  Biolagunevate jäätmete kompostimise ja käitlemise nõuded

 (1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb viia MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond või vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta.

 (2) Ühepereelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

 (3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

 (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (5) Korterelamutes tuleb võimalusel koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed paigutatakse spetsiaalsetesse kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või pesta mahutit pärast tühjendamist.

 (6) Ühepereelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kinnistes kompostimisnõudes (komposterites). Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

 (7) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust mitte lähemal kui 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (8) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada kinnistul komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Heitvee kogumis- ja settekaevude ning kuivkäimlate tühjendamiseks peab kasutama selleks ettenähtud purgimissõlme ning tellima teenust osutavalt ettevõtjalt purgimisteenuse. Kogumiskaevude tühjendamist tõendavad dokumendid tuleb säilitada kaks aastat. Heitvee kogumis– ja settekaevude ning kuivkäimla omanik peab tagama nende korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

 (9) Valla haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi, kompostida või viia vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta.

7. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 14.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahuti peab olema valmistatud plastist või metallist või eelnevate materjalide analoogidest, terve, puhas ja veega pestav ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.

 (2) Jäätmemahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmemahuti omanik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) tiheasustusalal ühepereelamus minimaalselt 80 liitriseid konteinereid või kuni 100 liitriseid jäätmekotte, kui taaskasutatavad ja biolagunevad köögi-ja aiajäätmed kogutakse ülejäänud jäätmetest eraldi;
 2) hajaasustusalal minimaalselt 100 liitriseid konteinereid või jäätmekotte kui taaskasutatavad ja biolagunevad köögi- ja aiajäätmed kogutakse ülejäänud jäätmetest eraldi;
 3) põhiliselt 80-, 140-, 240-, 360-, 600-, 660 või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
 4) kaanega varustatud 1,1; 1,5; 2,5; 3,5 ja 4,5 m³ ja suuremaid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
 5) suletavate luukidega varustatud teisaldatavad konteinerid mahtuvusega 12 ja 16 m³, mida tühjendatakse spetsiaalse veokiga.

 (4) Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning need tuleb paigutada maapinnast kõrgemale, kaitstult märgumise ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekottide ja nende paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmeid ei tohi paigutada jäätmekottidesse rohkem kui 10 kg.

 (5) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (6) Jäätmemahutil (v.a segaolmejäätmete mahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

 (7) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

 (8) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt välja ostetud jäätmemahuti vahetamist juhul, kui jäätmemahuti on tehniliselt korras ning vedaja poolt kasutatav tehnika võimaldab sellise jäätmemahuti tühjendamist.

§ 15.  Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

 (1) Ratastel jäätmemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga sama tasandil paiknevale kõvale pinnasele:
 1) 240 liitrised ja väiksemad käsitsi teisaldatavad ratastel jäätmemahutid ja jäätmekotid võivad asuda kuni 10 m kaugusel veoki võimalikust peatuskohast;
 2) suuremad kui 240 liitrised ratastel jäätmemahutid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast üldjuhul kaugemal kui 5 meetrit. Erandjuhtudel määratakse vahemaa jäätmeveolepinguga.

 (2) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid tuleb paigaldada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (3) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

 (4) Mahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs.

 (5) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (6) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Juhul kui mahutid paiknevad vallavalitsuse loal riigi- või munitsipaalmaal või vallavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite valdaja kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 16.  Ehitus- ja lammutuspraht

 (1) Ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatu kohaldub juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb ehitus- ja lammutusprahi käitlemisel lähtuda eeskirja 1. peatüki nõuetest.

 (3) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Haljala vallavalitsusega.

 (4) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav Haljala vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (5) Ehitusprojektides peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete edasine suunamine.

§ 17.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

 (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (5) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlejal on õigus sõlmida täiendavaid mitmepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

 (6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
 6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
 7) teavitama oma töötajaid Haljala vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

 (7) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
 2) puit;
 3) paber ja kartong;
 4) metallijäätmed;
 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, tellised jne);
 6) raudbetoon- ja betoondetailid;
 7) tõrva mittesisaldav asfalt;
 8) muud segajäätmed.

§ 18.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

 (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

 (3) Liigiti sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale isikule. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

 (4) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat jäätmeluba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

 (5) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

 (6) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

 (7) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse.

 (8) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

 (9) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.

 (10) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 19.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed– tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ nõuetele. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

 (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.

 (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

3. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 20.  Üldsätted

 (1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Haljala vallas tegutsevatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutajatele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena ( kood 18 jäätmenimistu järgi).

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

 (3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.

§ 21.  Jäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda liikide kaupa, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele

 (2) Liigiti tuleb koguda:
 1) teravad-torkivad jäätmed: nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, infusioonisüsteemide teravad osad jms (v.a kood 180103* - jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete alusel );
 2) bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid, koevedelike või eritistega määrdunud materjalid);
 3) nakkusohtlikud jäätmed (jäätmed, mis on saastunud või kahtlustatakse saastumist 2, 3 või 4 ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 01.07.2000 vastuvõetud määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisa 3 määratluse kohaselt);
 4) laboratooriumide jäätmed – kemikaalid, teravad-torkivad, bioloogilised, nakkusohtlikud, ravimijäätmed, muud ohtlikud jäätmed;
 5) ravimijäätmed (ravimid, mis on riknenud, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või millede kehtivusaeg on lõppenud);
 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa: elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna; kemikaale sisaldavad jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga;
 7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
 8) taaskasutatavad jäätmed.

§ 22.  Tervishoiuasutuses tekkivate riskijäätmete käitlemine

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse mahutisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!“. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke, ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb pakkida punasesse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed“ ja hoolikalt sulgeda. Jäätmekotile tuleb märkida tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmete kogumisruumis kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda vastavalt sotsiaalministri 31.10.2003 määrusele nr 119 „Nakkusohtliku materjali käitlemise kord“ § 6.

 (3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmete kogumisruumis kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale jäätmekäitlejale.

 (4) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel peab olema markeering vastavalt Keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” lisas (kood 18) sätestatud jäätmenimistule, nt „Sortimata ravimikogumid”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Ravimijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele või tagastatakse tarnijale / tootjale vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.

 (5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (7) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (8) Tervishoiuasutused ei tohi käesolevas paragrahvis nimetatud jäätmeid kõrvaldada ise, vaid peavad need üle andma vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

§ 23.  Tervishoiuasutustes tekkivate olmejäätmete käitlemine

 (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

§ 24.  Tervishoiuasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine

 (1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu vanapaber, papp, klaas, pakend jne kogutakse liigiti eraldi ning paigutatakse vastavatesse märgistatud kogumismahutitesse ning antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.

 (2) Vanapaber ja papp sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja papijäätmete konteineris kuni üleandmiseni.

 (3) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, mis purustatakse tervishoiuasutuses, pannakse vanapaberi ja papi konteinerisse. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 25.  Nõuded tervishoiuasutuse jäätmete kogumisruumile

  Tervishoiuasutuse jäätmete kogumisruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele:
 1) jäätmete kogumisruumiks peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;
 2) jäätmete kogumisruum peab olema ventileeritav;
 3) jäätmete kogumisruum peab olema lukustatav.

§ 26.  Loomsete jäätmete käitlemine

  Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Loomsed jäätmed (EL otsekohalduva määruse 1069/2009 järgi loomsed kõrvalsaadused) tuleb üle anda tegevusloaga loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttele AS Vireen, aadress Ebavere küla, Väike-Maarja vald, 46209 Lääne-Virumaa). Oma kinnistul või krundil võib matta ainult üksikuid lemmikloomi.

4. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUS 

§ 27.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Vallavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid Haljala valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

 (6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

5. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 28.  Järelvalve teostamine

 (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

 (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta.

 (3) Järelvalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.

 (4) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku sätteid.

§ 29.  Jäätmete käitlemine ja nendest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine

 (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (saastaja).

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

 (3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 30.  Õigusakti kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Haljala Vallavolikogu 2010. aasta 21. detsembri määrus nr 27 „Haljala valla jäätmehoolduseeskiri“.

§ 31.  Määruse jõustumine

 (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 (2) Käesoleva määruse § 11 lõiked 4 ja 8, § 12 lõige 5, § 15 lõige 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 01. mail 2017.

Margus Punane
Volikogu esimees

Lisa Lisa