SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Kihnu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.03.2018, 16

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 21.02.2018 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 ning § 156 lõige 3 ja riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 2, elamuseaduse § 8 punkt 2.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Kihnu valla eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).

§ 2.  Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk ja mõisted

 (1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

 (2) Sotsiaaltoetus on isikule makstav rahaline hüvitis;

 (3) Sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.

 (4) Vältimatu abi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

  Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:
 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;
 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;
 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

§ 4.  Sotsiaalhoolekandega hõlmatus

 (1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kihnu vald või isikul, kelle rahvastikuregistri järgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Kihnu valla haldusterritooriumil.

 (2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Kihnu vald.

 (3) Vältimatut abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kihnu vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Kihnu valla haldusterritooriumil.

2. peatükk Sotsiaaltoetused 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Sotsiaaltoetuste liigid

  Kihnu valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekust sõltuvateks sotsiaaltoetusteks.

§ 6.  Sotsiaaltoetuste taotlemise õiguse tekkimine

 (1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigustekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.

 (2) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigustekib, kui isiku või pere netosissetulek pereliikme kohta ühes kuus on alla 2-kordse riikliku toimetuleku piiri.

2. jagu Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused 

§ 7.    Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
 1) matusetoetus;
 2) sünnitoetus;
 3) koolitoetus;
 4) lastetoetus;
 5) eakate inimeste toetus;
 6) paljulapselise pere toetus;
 7) toitjakaotustoetus;
 8) puudega inimese toetus.

§ 8.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetust makstakse rahvastikuregistrisse Kihnu valla elanikuna kantud isiku surma korral tema leibkonna liikmetele, nende puudumisel matust korraldavale füüsilisele isikule.

 (2) Matusetoetuse saaja elukoht ei pea olema Kihnu vald.

 (3) Matusetoetuse taotlemiseks esitab matuseid korraldav isik Kihnu Vallavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse.

 (4) Matusetoetus määratakse kui matusetoetuse taotlus on esitatud ühe kuu jooksul isiku surmapäevast arvates.

 (5) Otsuse matusetoetuse määramise või määramata jätmise kohta teeb sotsiaalametnik hiljemalt matusetoetuse taotlemiseks vajalike andmete saamise päevale järgneval tööpäeval.

 (6) Matusetoetuse määramise või määramata jätmise otsus tehakse matusetoetuse taotlejale teatavaks tema poolt taotluses märgitud viisil.

 (7) Andmed matusetoetuse määramise ja maksmise kohta kantakse sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrisse.

 (8) Matusetoetuse suurus on 250 eurot.

 (9) Matusetoetust finantseeritakse riigieelarvest Kihnu valla eelarve kaudu.

 (10) Matusetoetus kantakse matuseid korraldava isiku pangakontole või makstakse tema soovil välja sularahas kolme tööpäeva jooksul matusetoetuse määramise otsuse tegemisest arvates.

§ 9.  Sünnitoetus

 (1) Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul ühele lapse vanematest tingimusel, et laps registreeritakse sündimisel Kihnu valla elanikuks ning lapse vanema või lapsendaja elukohaks lapse sünni aasta 01. jaanuari seisuga on rahvastikuregistris Kihnu vald.

 (2) Sünnitoetuse suurus on 1000 eurot lapse kohta, mis makstakse välja neljas osas. Esimene osa, 300 eurot, makstakse välja lapse sünni registreerimise järgselt. Teine osa, 200 eurot, makstakse välja lapse sünni järgsel aastal juhul, kui vanema ja lapse elukohaks 01. jaanuari seisuga on Kihnu vald. Kolmas osa, 200 eurot, makstakse välja lapse sünni järgsel teisel aastal juhul, kui vanema ja lapse elukohaks 01. jaanuari seisuga on Kihnu vald. Neljas osa 300 eurot, makstakse välja lapse sünni järgsel kolmandal aastal juhul, kui vanema ja lapse elukohaks 01. jaanuari seisuga on Kihnu vald.

 (3) Sünnitoetuse esimese osa saamiseks avaldust ei esitata v.a. juhul, kui sünd on registreeritud mujal. Kui sünd ei ole registreeritud Kihnu vallas, esitab toetuse taotleja vallavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks ja lapse sünnitõendi koopia. Sünnitoetuse teise, kolmanda ja neljanda osa saamiseks esitab taotleja avalduse, milles märgib lisaks muudele andmetele ka arvelduskonto numbri, kuhu toetuse vastav osa kanda.

 (4) Mitmike sünni või lapsendamise korral makstakse sünnitoetust vastavalt sündinud või lapsendatud laste arvule.

§ 10.  Koolitoetus

 (1) Koolitoetused on õppetoetus ja kooli lõpetamise toetus. Koolitoetusi makstakse Kihnu Kooli, samuti väljaspool Kihnut üldkesk- ja kutsekeskharidust omandavatele õpilastele, välja arvatud täiskasvanute gümnaasiumi õpilastele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Kihnu vald ja kes on lõpetanud Kihnu Kooli. Erandkorras makstakse koolitoetusi õpilastele, kellel tulenevalt hariduslikust erivajadusest või muust objektiivsest põhjusest tingituna ei ole võimalik omandada põhiharidust Kihnu Koolis. Kuni 18-aastaste õpilaste toetus makstakse välja nende vanematele (eestkostjatele).

 (2) Kihnu Kooli õpilaste õppetoetuse suurus on 100 eurot õppeaastas, mis makstakse välja kooli poolt vallavalitsusele esitatud õpilaste nimekirja alusel septembrikuu jooksul.

 (3) Väljaspool Kihnut üldkesk- ja kutsekeskharidust omandavate õpilaste, välja arvatud täisksavanute gümnaasiumi õpilaste, õppetoetuse suurus on 150 eurot õppeaastas, mis makstakse välja võrdsetes osades oktoobris ja veebruaris.

 (4) Kooli lõpetamise toetuse suurus on 100 eurot, mis makstakse välja kahe kuu jooksul peale kooli lõpetamist. Kooli lõpetamise toetuse saamise aluseks on Kihnu Kooli poolt esitatud kooli lõpetavate õpilaste nimekiri, väljaspool Kihnut üldkesk- ja kutsekeskharidust tõendav dokument.

§ 11.  Lastetoetus

  Lastetoetus on asjaline toetus, mille saamise õigus on lastel, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald, sünnist kuni kooli minekuni, ja Kihnu Kooli õpilastel.

§ 12.  Eakate inimeste toetus

  Eakate inimeste toetus on asjaline toetus, mis määratakse vanaduspensionäridele ning sügava ja raske puudega töövõimetuspensionäridele, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald.

§ 13.  Paljulapselise pere toetus

 (1) Toetust makstakse paljulapselistele peredele, eestkostjale või lapse hooldamisele võtjale, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald. Samuti peab lapse (laste) elukohaks rahvastikuregistris olema Kihnu vald.

 (2) Paljulapselised pered on kolme ja enama lapsega pered.

 (3) Toetust makstakse lapse (laste) täisealiseks saamiseni üks kord aastas – emadepäeval.

 (4) Toetuse suurus on 100 eurot lapse kohta.

§ 14.  Toitjakaotustoetus

 (1) Toetust makstakse üksikvanemale, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Kihnu vald. Samuti peab lapse (laste) elukohaks rahvastikuregistris olema Kihnu vald.

 (2) Üksikvanem käesoleva määruse tähenduses on üksi last (lapsi) kasvatav lapsevanem, eestkostja või lapse hooldamisele võtja, kes kasvatab last (lapsi), kelle üks või mõlemad vanemad on surnud.

 (3) Toetust makstakse lapse (laste) täisealiseks saamiseni üks kord aastas.

 (4) Toetuse suurus on 200 eurot lapse kohta.

 (5) Üksikvanem esitab toetuse saamiseks avalduse.

§ 15.  Puudega inimese toetus

 (1) Puudega inimese toetus (edaspidi toetus) on puudega inimese toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus.

 (2) Puudega inimese toetust makstakse raske ja sügava puudega isikule:
 1) kellele on perekonnaseaduse alusel määratud eestkostja;
 2) kellel on ülalpidamiskohustuseta hooldaja.

 (3) Puudega inimese toetuse suurus on raske ja sügava puudega isikule 40 eurot kuus;

 (4) Ülalpidamiskohustuse mõiste tõlgendamisel lähtutakse perekonnaseadusest.

 (5) Puudega inimese toetust on õigus saada isikul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Kihnu vald.

 (6) Avalduse toetuse saamiseks esitab isik ise või eestkostja koos taotlust põhjendavate dokumentidega vallavalitsusele.

 (7) Taotlust põhjendavateks dokumentideks on:
 1) kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta;
 2) arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme määramise kohta;
 3) isikut tõendava dokumendi koopia.

 (8) Määratud toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast;

 (9) Toetuse saaja, tema eestkostja või hooldaja, on kohustatud teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuste maksmise lõpetamise või suuruse muutmise kümne päeva jooksul asjaolude tekkimise päevast alates.

 (10) Toetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korralduse alusel järgmistel juhtudel:
 1) eestkostja, hooldaja või hooldatava vastavasisulise avalduse alusel
 2) määratud puudega inimese toetuse saamiseks puudus seaduslik alus, toetuse saaja teadvalt valeandmete esitamise või toetuse saamiseks õiguslikke aluseid mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu.

 (11) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

3. jagu Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused 

§ 16.  Sissetulekust sõltuvad toetused on:

  1) lisatoetus.

§ 17.  Lisatoetus

 (1) Rahaliste vahendite olemasolul võib vallavalitsus korraldada sotsiaalsete erivajadustega inimeste arengule ja ühiskonnas kohanemisele suunatud üritusi ning maksta ühekordseid lisatoetusi leibkonna hädavajalike kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks:
 1) tekkinud materiaalse kahju osaliseks katmiseks tule- ja loodusõnnetuse puhul;
 2) tehniliste abivahendite muretsemisel;
 3) üksikute eakate, puuetega isikute ning üksi last (lapsi) kasvatavate vanemate või eestkostjate toimetulekuraskuste leevendamisel;
 4) eesmärgiga toetada erivajadustega inimeste arengut ning rehabilitatsiooni (taaskohanemist ühiskonnaga);
 5) kindlustamata isikute ravitoetuseks (määratakse perearsti saatekirja alusel ja makstakse hiljem esitatud arve alusel);
 6) kütte ostmiseks (aluseks kulutuste tegemist tõestav dokument). Kütte ostmiseks ei määrata toetust kui perel või üksikisikul on metsamaad.
 7) muudel juhtudel otsustab toetuse andmise vallavalitsus

 (2) Lisatoetusi makstakse eesmärgiga tagamaks taotleja või tema leibkonna võimalikult iseseisev toimetulek ja hoidmaks ära abituse süvenemist.

 (3) Lisatoetuste määramise aluseks on taotleja esitatud kirjalik avaldus vallavalitsuse nimele, milles on põhjendatud toetuse vajadus, suurus ja maksmisviis ning toetuse maksmisel võetakse arvesse leibkonna kõikide liikmete sissetulekud.

 (4) Sotsiaalsete erivajadustega inimeste arengule ja ühiskonnas kohanemisele suunatud ürituste korraldamise otsustab vallavalitsus ja käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei rakendata.

3. peatükk Sotsiaalteenused 

1. jagu Üldsätted 

§ 18.  Sotsiaalteenuste liigid

 (1) Sotsiaalteenused jagunevad vallavalitsuse poolt osutatavateks ja vallavalitsuse poolt korraldatavateks sotsiaalteenusteks:

 (2) Kihnu Vallavalitsuse poolt osutatavad sotsiaalteenused on:
 1) koduteenus;
 2) täisealise isiku hooldus;
 3) sotsiaaltransporditeenus;
 4) eluruumi tagamine;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) tugiisikuteenus;
 7) lapsehoiuteenus;
 8) järelhooldusteenus;

 (3) Vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus toimub tavapäraselt väljaspool Kihnu valda, teenus ostetakse sisse vastavat teenust pakkuvalt asutuselt ning selle eest tasumine lepitakse osapoolte vahel kokku enne teenuse osutamise algust. Vallavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused on:
 1) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 2) varjupaigateenus;
 3) turvakoduteenus;
 4) võlanõustamisteenus;
 5) asendushooldusteenus.

§ 19.  Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta

 (1) Kihnu Vallavalitsus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi.

 (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

§ 20.  Tasu sotsiaalteenuste eest

 (1) Käesolevas korras nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu.

 (2) Sotsiaalteenuste eest tasumise tingimused, korra ja tasumäärad kehtestab Kihnu Vallavalitsus.

2. jagu Koduteenus 

§ 21.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenus on Kihnu Vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

§ 22.  Koduteenuse vajaduse hindamine ja otsuse tegemine

 (1) Koduteenuse osutamisel hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi.

 (2) Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.

 (3) Kihnu Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes.

§ 23.  Koduteenuse mõisted ja liigid

 (1) Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla.

 (2) Koduteenuste liigid on:
 1) koduabiteenus – abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine;
 2) isikuabiteenus – abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad hooldatavaga füüsilist kontakti.

§ 24.  Koduteenuste loetelu ja maht

 (1) Koduabiteenused on:
 1) eluruumi koristamine isikule kuuluvate vahenditega;
 2) riiete hooldus ja pesemine Kihnu Tervisekeskuses;
 3) kütmisabi;
 4) toiduainete, ravimite ja majapidamistarvete toomine lähimast müügikohast;
 5) terviseabi korraldamine;
 6) ühekordne asjaajamine.

 (2) Isikuabiteenused on:
 1) abistamine pesemisel;
 2) abistamine riietumisel;
 3) abistamine söömisel;
 4) abistamine liikumisel;
 5) abistamine tualetis käimisel;
 6) abistamine mähkmete vahetamisel.

 (3) Koduteenuseid osutatakse vastavalt isiku vajadustele.

§ 25.  Koduteenustele õigust omavad isikud

 (1) Koduteenuseid on õigus saada rahvastikuregistri andmetel Kihnu vallas elavatel ja igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel abivajavatel isikutel:
 1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja kelle enda materiaalsed võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks;
 2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid kelle enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate materiaalsed võimalused ei ole piisavad isiku iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks;
 3) kelle seadusjärgsed ülalpidajad keelduvad mõjuvatel põhjustel oma kohustusi täitmast või ei saa neid täita enda elukohast tulenevalt;
 4) kelle seadusjärgsete ülalpidajatega pole võimalik kontakti saada.

 (2) Ressursside olemasolul võib koduteenuseid osutada isikutele, kes vastavad lõike 1 esimeses lauses toodud tingimustele ja kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kes tasuvad koduteenuste osutamise eest vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnale.

§ 26.  Koduteenuste taotlemine

  Koduteenuste saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele kirjaliku taotluse, kus märgitakse järgnevad andmed:
 1) isiku nimi, sünniaeg, elukoht;
 2) isiku ja tema esindaja(te) kontaktandmed;
 3) koduteenuste vajaduse põhjendus;
 4) isiku kinnitus seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu või puudumise kohta.

§ 27.  Koduteenuste osutamise otsustamine

  Koduteenuste osutamise otsustamiseks teeb vallavalitsuse sotsiaalametnik pärast dokumentide laekumist kodukülastuse, mille käigus hindab hooldusvajaduse hindamistestiga teenuse taotleja toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust.

§ 28.  Koduteenuste osutajad

  Koduteenuseid osutavad valla ametiasutus või valla ametiasutuste hallatavad asutused, mille tegevus põhimääruse järgi on sotsiaalteenuste osutamine.

§ 29.  Koduteenuste osutamise leping

 (1) Koduteenuste osutamiseks sõlmivad teenuse osutaja ja teenuse saaja koduteenuste osutamise lepingu (edaspidi leping).

 (2) Leping on tähtajaline ja sõlmitakse üheks aastaks. Tähtaja saabumisel pikeneb leping automaatselt üheks aastaks, kui teenuse saaja ei ole hiljemalt üks kuu enne lepingu tähtaja saabumist teatanud teenuse osutajale kirjalikult soovist leping lõpetada.

§ 30.  Koduteenuste osutamise lepingu lõpetamine

 (1) Teenuse osutajal on õigus koduteenuste osutamise leping koheselt lõpetada alljärgnevatel tingimustel:
 1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma koduteenusteta;
 2) teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile;
 3) teenuse saaja asub elama hoolekandeasutusse;
 4) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) teeb teenuse osutamise võimatuks;
 5) seoses teenuse saaja surmaga.

 (2) Teenuse osutaja teatab teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale lepingu lõpetamisest kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.

§ 31.  Koduteenuste eest tasumine

 (1) Teenuse saaja tasub koduteenuste eest vallavalitsuse poolt kehtestatud hindade alusel.

 (2) Koduteenuste eest ei maksa isik:
 1) kes saab toimetulekutoetust;
 2) kelle sissetulek on väiksem 2 kordsest toimetulekupiirist

 (3) Koduteenuseid on õigus saada soodushinnaga (omaosalustasu) isikul, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid ja kelle sissetulek on väiksem 2,5 kordsest toimetulekupiirist

 (4) Perioodil, mil isik ei vasta lõike 2 punktide 1 või 2 tingimustele, tasub isik lõikes 1 sätestatud alusel.

 (5) Paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud isikud tasuvad koduteenuste eest vallavalitsuse poolt kehtestatud teenuse tunnihinna alusel.

 (6) Koduteenuste eest tasumise arvestuse aluseks on kalendrikuu. Teenuse saaja tasub teenuste eest arve alusel, mille teenuse osutaja esitab hiljemalt teenuste osutamise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Teenuste eest tasutakse teenuste osutamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

3. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 32.  Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  Täisealise isiku hoolduse eesmärgiks on puuetega isikutele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajavad abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 33.  Hoolduse seadmine

 (1) Hooldus seatakse hooldusvajadusega täisealisele isikule (edaspidi hooldatav), kes vajab oma vaimse või kehalise puude tõttu kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet.

 (2) Hooldust ei seata hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine võõras- või kasulaps) või kui abi vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada Kihnu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt korraldatavate sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi või muu abi osutamise teel.

 (3) Erandkorras seatakse hooldus hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud, kuid nimetatud isikud ei suuda täita hooldustvajava isiku suhtes ülalpidamise kohustust.

 (4) Hooldus seatakse hooldatavale, kelle elukohana on Rahvastikuregistrisse kantud Kihnu vald ja kelle tegelik elukoht on Kihnu vald.

§ 34.  Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlemine

 (1) Hooldajaks taotleja esitab vallavalitsusele taotluse, millele lisatakse:
 1) sotsiaalkindlustusameti otsus hooldatava isiku puude raskusastme määramise kohta;
 2) taotleja ja hooldatava isikut tõendavate dokumentide koopiad;
 3) hooldatava kirjalik nõusolek talle hooldaja määramise kohta.

 (2) Vallavalitsuse sotsiaalametnik teeb hooldatavale kodukülastuse, mille käigustäidetakse hooldusvajaduse hindamise akt. Hindamise akti põhjal selgitatakse välja hooldatava hooldusvajadus ja taotleja võimalused puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelvalve tagamiseks. Hindamise akti vormi kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.

 (3) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab vallavalitsus taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.

§ 35.  Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine

 (1) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse talle hooldaja vallavalitsuse korraldusega 10 päeva jooksul alates taotluse esitamisest või hoolduse seadmiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast.

 (2) Hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult, esitades keeldumise põhjused, mis tulenevad hoolduse seadmise ja hooldusvajaduse hindamise tulemustest.

 (3) Hooldajaks võib määrata teovõimelist isikut, kelle alaline elukoht on Kihnu vallas.

 (4) Hooldajaks ei määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue.

 (5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni:
 1) määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.

 (6) Üks hooldaja võib hooldada kuni kahte hooldatavat.

§ 36.  Hooldaja kohustused

  Hooldajaks määratud isik on kohustatud:
 1) tagama piisava kõrvalabi ja juhendamise hooldatavale, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega;
 2) tagama hooldatava ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
 3) teavitama vallavalitsust hooldusega seoses tekkinud probleemidest;
 4) teavitama vallavalitsust hooldusvajaduse lõppemisest või edasist hooldust võimatuks muutvatest asjaoludest kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest.

§ 37.  Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise lõpetamine

 (1) Hoolduse seadmine ja/või hooldajaks määramine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega kui:
 1) on ära langenud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tinginud asjaolud;
 2) hooldatav soovib uue hooldaja määramist;
 3) hooldatav on paigutatud ööpäevaringset hooldusteenust pakkuvasse hoolekandeasutusse;
 4) hooldatav asub alaliselt elama teise omavalitsuse territooriumile;
 5) isiku hooldusvajadus tagatakse muul viisil;
 6) hooldaja ei täida või ei saa täita hooldaja kohustusi;
 7) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus hoolduse seadmine ja/või hooldaja määramine omal agatusel lõpetada.

 (3) Hoolduse seadmine ja/või hooldaja määramine lõpetatakse alates hooldusvajaduse möödumisest või hooldusvajaduse äralangemisest.

4. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 38.  Üldsätted

 (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

 (2) Transporditeenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel Kihnu vallas alaliselt elavatele inimestele, kes vajavad haigusest, puudest või vanadusest tulenevalt transporti ning kellel ei ole võimalik
 1) kasutada isiklikku sõiduautot või;
 2) transporti iseseisvalt korraldada.

 (3) Transporditeenust osutatakse vastavalt sotsiaalametniku poolt koostatud hinnangule. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isikul on õigus kasutada transporditeenust ainult vaba istekoha olemasolul transporditeenust osutavas sõidukis.

§ 39.  Transporditeenuse korraldaja ja teenuse kasutamise üle arvestuse pidamine

  Transporditeenuse korraldajaks on Kihnu Vallavalitsus ja kasutajate üle peab arvestust teenuse osutaja.

§ 40.  Transporditeenuse taotlemine

 (1) Transporditeenust vajav isik või tema seaduslik esindaja esitab sotsiaalametnikule kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse kohta, nimetades ära ka külastatavad asutused.

 (2) Transporditeenust vajav isik esitab avalduse teenuse saamiseks vähemalt üks tööpäev ette.

§ 41.  Transporditeenuse hind

  Transporditeenuse hinna ja tasumise korra kehtestab Kihnu vallavalitsus.

5. jagu Eluruumi tagamine 

§ 42.  Sotsiaalkorteri mõiste

 (1) Sotsiaalkorter käesoleva määruse tähenduses on Kihnu valla munitsipaalomandis olev korter või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajavale isikule ja tema perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama.

 (2) Sotsiaalmaja on elamu, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena.

 (3) Eluruumi kinnitab sotsiaalkorteriks Kihnu Vallavolikogu.

§ 43.  Sotsiaalkorteri üürile andja

  Sotsiaalkorteri üürile andmise otsustab Kihnu vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 44.  Sotsiaalkorteri taotleja

 (1) Sotsiaalkorterit võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Kihnu vald (edaspidi taotleja).

 (2) Sotsiaalkorterit võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei ole Kihnu vald, kuid kes tegelikult viibib või elab alaliselt Kihnu valla territooriumil ning kellele vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele tuleb anda vältimatut sotsiaalabi.

 (3) Sotsiaalkorteri lühiajalist kasutamist võib taotleda vabade pindade olemasolul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isik.

§ 45.  Sotsiaalkorteri üürile andmise tingimused ja alused

 (1) Asustamata sotsiaalkorteri olemasolul antakse sotsiaalkorter üürile järgmistele taotlejatele:
 1) puuetega inimestele;
 2) vanemliku hoolitsuseta lastele ja noortele;
 3) isikutele, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme;
 4) pensionäridele ja eakatele;
 5) paljulapselistele peredele (vähemalt 3 last);
 6) noortele peredele.

 (2) taotlejatele, kelle elukohaks Eesti rahvastikuregistris ei ole Kihnu vald, eraldatakse sotsiaalelamispind vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.

§ 46.  Sotsiaalkorteri üürilepingu tähtaeg

 (1) Sotsiaalkorteri võib üürile anda kuni kolmeks (3) aastaks koos kohustusega sotsiaalkorter pärast tähtaja möödumist vabastada.

 (2) Sotsiaalkorteri üürile andmise tähtaja määrab vallavalitsus.

§ 47.  Sotsiaalkorteri taotlemine

 (1) Sotsiaalkorteri üürimiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse.

 (2) Avalduses märgitakse:
 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadressandmed);
 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta;
 3) sotsiaalkorteri taotlemise põhjus.

 (3) Asjaolude selgitamiseks on vajadusel õigustaotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.

§ 48.  Sotsiaalkorteri üürile andmise otsustamine

 (1) Vallavalitsus kinnitab sotsiaalkorteri andmise või mitteandmise oma korraldusega.

 (2) Kahe või enama võrdväärse taotleja korral eelistatakse esimesena avalduse esitanut.

 (3) Kui isik on keeldunud talle pakutud sotsiaalkorterist, võib vallavalitsus jätta taotlejale sotsiaalkorteri eraldamata.

§ 49.  Üürilepingu sõlmimine

 (1) Isikuga, kellele vallavalitsus korralduse alusel sotsiaalkorteri eraldas, sõlmitakse nimetatud sotsiaalkorteri kasutamiseks kirjalik üürileping.

 (2) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigustunnistada vastav korraldus kehtetuks. Ettepaneku korralduse kehtetuks tunnistamiseks teeb sotsiaalametnik.

 (3) Sotsiaalkorterile üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust ning üürnikku tuleb eelnevalt teavitada, et sotsiaalkorteri, mille vallavalitsus on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavale isikule, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.

§ 50.  Üürilepingu pikendamine

 (1) Sotsiaalkorteri vajaduse säilimisel võib üürniku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel isikule eraldatud sotsiaalkorteri üürilepingut pikendada. Sotsiaalkorteri üürilepingut pikendatakse juhul kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused.

 (2) Üürilepingut võib pikendada korduvalt.

 (3) Sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks (2) nädalat enne sotsiaalkorteri üürilepingu lõppemist. Avalduse mitteesitamisel puudub isikul üürilepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus sotsiaalkorteri kasutamiseks ja isik on kohustatud üürilepingu lõppemisel sotsiaalkorteri koheselt vabastama.

 (4) Üürile antud sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub vallavalitsus senise sotsiaalkorteri sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale ning üürilepingujärgsete kohustuste täitmisest.

§ 51.  Üürilepingu lõpetamine

 (1) Sotsiaalkorteri üürilepingu võib üürnik ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks (2) nädalat enne üürilepingu lõpetamist.

 (2) Vallavalitsus võib sotsiaalkorteri üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul kui sotsiaalkorteri üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad üürilepingu tingimusi ja/ või teiste üürnike rahu, teatades sellest üürnikule ette vähemalt kaks (2) nädalat enne üürilepingu lõpetamist.

 (3) Üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel üürniku süül ei ole vallavalitsus kohustatud isikule sotsiaalteenusena eluaset andma.

 (4) Üürilepingu lõpetamise vormistab vallavalitsus korraldusega.

§ 52.  Õigus sotsiaalkorteri kasutamiseks

 (1) Õigus kasutada konkreetset sotsiaalkorterit tekib isikul pärast sotsiaalkorterile üürilepingu sõlmimist.

 (2) Sotsiaalkorteri üürnik võib majutada talle üürile antud sotsiaalkorterisse oma abikaasat, alaealisi lapsi ning töövõimetuid ja hooldust vajavaid vanemaid. Teisi isikuid on lubatud sotsiaalkorterisse majutada ainult vallavalitsuse loal.

§ 53.  Üür ja kulude tasumine

 (1) Sotsiaalkorteri üüri määrab vallavalitsus.

 (2) Sotsiaalkorteri kasutamise kulud tasub sotsiaalkorteri üürnik.

 (3) Vähekindlustatud sotsiaalkorteri üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 54.  Sotsiaaleluruumi kasutamise alused

 (1) Sotsiaalkorteri üürnik on kohustatud:
 1) kasutama sotsiaalkorterit ja sotsiaalmaja abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ja arvestama teiste (sotsiaalmaja) elanike, samuti naabrite huvidega
 2) pidama oma sotsiaalkorteris, sotsiaalmaja üldkasutatavates kohtades ning kinnistul kinni kehtivatest eeskirjadest ning sotsiaalkorteri kodukorrast;
 3) hoidma sotsiaalmaja/ korteri üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
 4) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi sotsiaalkorteri, sotsiaalmaja või nendes ruumides asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
 5) rakendama sotsiaalkorteris või sotsiaalmaja üldkasutatavates kohtades rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust ametiasutusele või üürileandja esindajale;
 6) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks sotsiaalkorterisse siseneda üürileandja esindajal;
 7) andma üürilepingu lõppemisel sotsiaalkorteri üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
 8) vabastama sotsiaalkorteri pärast üürilepingu tähtaja lõppemist või taotlema vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist üürilepingu pikendamist.

 (2) Sotsiaalkorteri üürnikul on keelatud:
 1) majutada üürile antud sotsiaalkorterisse isikuid, kes ei vasta § 58 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
 2) pidada sotsiaalkorterit allkasutuses kolmandatele isikutele;
 3) teha sotsiaalkorteri või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta;
 4) pidada sotsiaalkorteris koduloomi (kassid, koerad) ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.

 (3) Sotsiaalkorteri kodukorra kehtestab vallavalitsus.

6. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 55.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puudega täisealise isiku füüsiline abistamine igapäevastes tegevustes, toetades seeläbi tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ühiskonnaelu erinevates valdkondades.

 (2) Isiklik abistaja abistab isikut lähtuvalt tema puudest järgmistes tegevustes: liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, majapidamistöödes ja teistes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab.

 (3) Isiklik abistaja aitab puudega isikul endal tegutseda, s.t, et isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

 (4) Isikliku abistaja konkreetsed ülesanded sätestatakse lepingus.

 (5) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest.

 (6) Teenuse saaja peab olema võimeline isiklikku abistajat juhendama.

 (7) Teenust ei tohi osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud raske isikuvastase või varavastase kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

 (8) Teenust ei tohi osutada teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane.

 (9) Teenust ei tohi osutada isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 56.  Teenuse taotlemine ja finantseerimine

 (1) Teenuse taotlemiseks tuleb isikul esitada vallavalitsusele avaldus.

 (2) Taotluses märgib taotleja põhjuse, milleks isiklikku abistajat vajatakse, loetleb tegevused, milleks ta isiklikku abistajat vajab ning teeb ettepaneku isiku suhtes, keda ta soovib oma isiklikuks abistajaks.

 (3) Isiklikuks abistajaks määratav isik peab isiklikuks abistajaks määramise kohta andma kirjaliku nõusoleku.

 (4) Isikliku abistaja teenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

§ 57.  Lepingu sõlmimine

 (1) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, teenuse saaja ning teenuse osutaja vahel sõlmitav kolmepoolne leping, millesse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu ning teenuse osutamise koht. Leping sõlmitakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui üks aasta.

 (2) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja soovil või teenuse osutaja ettepanekul.

§ 58.  Järelevalve teenuse üle

  Järelevalvet isikliku abistaja teenuse üle teostab sotsiaalametnik, kes võib nõuda abistajalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

7. jagu Tugiisikuteenus 

§ 59.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Last kasvatavale isikule tugiteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja.

 (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

 (4) Tugiisik on tugiisikuteenust vahetult osutav isik, kes töötab lepingu alusel.

§ 60.  Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

 (1) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik teenuse osutamise haldusaktist või halduslepingust.

 (2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 61.  Tugiisikuteenuse taotlemine ja määramine

 (1) Tugiisikuteenuse saamiseks esitab teenuse soovija vallavalitsuse sotsiaalametnikule vastavasisulise avalduse.

 (2) Ettepaneku Kihnu Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) lapsele või last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamiseks, võib esitada ka valla sotsiaalametnik või haridusasutuse juhtkond, milles laps õpib. Erandjuhul otsustab sotsiaalametnik teenuse osutamise vajaduse ilma kliendi nõusolekuta (kui peres ilmnevad selged märgid, et lapse/laste heaolu ei ole tagatud).

 (3) Tugiisiku teenust osutatakse ja tugiisik määratakse, sotsiaalametniku ettepanekul vallavalitsuse korraldusega, hiljemalt 10 päeva jooksul avalduse saabumisest. Juhul kui nimetatud otsuse tegemiseks on vajalik pikem tähtaeg, informeerib vallavalitsus sellest taotlejat kirjalikult.

 (4) Sotsiaalametnik võib tugineda otsuse tegemisel teiste spetsialistide (meditsiin, haridusvaldkond, jmt) soovitustele tugiisiku teenuse pakkumise osas.

 (5) Teenuse saamiseks esitab teenuse soovija vallavalitsuse sotsiaalametnikule vastavasisulise avalduse.

 (6) Teenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on isiku vajadustest sõltuvalt erinev. Iga konkreetse juhtumi puhul määratletakse teenuse sisu, sagedus ja kestus teenuse osutamise lepingus, koostöös isikuga, vajadusel tema seadusliku esindajaga, tugiisikuga ja vallavalitsuse sotsiaalametnikuga.

 (7) Tugiisiku teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus ja/või väljaspool kodu.

 (8) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab.

 (9) Otsus teenuse määramisest keeldumise kohta tehakse teenuse taotlejale ja tugiisikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

§ 62.  Teenuse finantseerimine

 (1) Teenuse eest tasu võtmise otsustab vallavalitsus.

 (2) Teenuse tasu sõltub teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

 (3) Teenuse osutamise kulud võidakse katta valla eelarvest või valla eelarvesse laekuvatest sihtotstarbelistest vahenditest.

§ 63.  Teenuse lepingu sõlmimine ja lõpetamine

 (1) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja teenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping, vajadusel lisatakse lepingule neljas osapool, kui teenuse pakkumine toimub haridusasutuses. Lepingusse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu, teenuse osutamise koht (kohad) ning teenuse eest tasumise kord.

 (2) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja soovil või tugiisiku ettepanekul, kooskõlastatult valla sotsiaalametnikuga.

§ 64.  Teenuse aruandlus

  Tugiisik on kohustatud esitama valla sotsiaalametnikule töötundide arvestuse ja sisulise aruande (tööpäevik) iga kuu viimaseks kuupäevaks. Tööpäevikusse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu, teenuse saaja (lapsevanema) ja tugiisiku nimi ja allkiri.

8. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 65.  Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

 (2) Õigus lapsehoiuteenust saada on raske või sügava puudega last kasvataval isikul kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18- aastaseks, eeldusel et:
 1) lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis;
 2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (välja arvatud lapse perekonnas hooldamine);
 3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.

§ 66.  Teenusele suunamine

 (1) Lapse seaduslik esindaja esitab taotluse koos nõutavate dokumentidega Kihnu Vallavalitsusele:
 1) lapse isikut tõendava dokumendi koopia;
 2) lapse rehabilitatsiooniplaani koopia;
 3) arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse koopia lapsele puude raskusastme määramise kohta;
 4) perekonnas hooldamise lepingu koopia või eestkostja määramise otsus (vajalik perekonnas hooldaja ja eestkostja puhul).

 (2) Kihnu Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selleks kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

 (3) Kihnu Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.

9. jagu Järelhooldusteenus 

§ 67.  Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

 (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Kihnu Vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 68.  Järelhooldusteenuse osutamine

 (1) Kihnu Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
 3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

 (2) Kihnu Vallavalitsus võib tagada järelhooldusteenuse isikule, kes:
 1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
 2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

§ 69.  Järelhooldusteenuse rahastamine

  Järelhooldusteenust rahastatakse Kihnu valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

10. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 70.  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

 (2) Käesolev kord reguleerib Eesti rahvastikuregistri andmetel Kihnu vallas elavate hoolekandeteenust vajavate isikute hoolekandeasutuses ööpäevaringse hooldusteenuse (edaspidi hooldusteenuse) osalist finantseerimist Kihnu valla eelarvest.

 (3) Kord ei reguleeri hoolekandeteenuse finantseerimist, kui hoolekandeteenuse vajaja või perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamiskohustuslane on võimeline teenuse eest ise täies mahus tasuma või kui isik suunatakse riigi rahastatavale hoolekandeteenusele (erihoolekandeteenusele).

§ 71.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) hoolekandeteenust vajav isik – isik, kes terviseseisundi, tegevusvõime languse ja/või elukeskkonna olukorra tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muul viisil;
 2) hoolekandeteenus – hoolekandeasutuses osutatav hooldusteenus, mis vastab hooldatava isiku vajadustele;
 3) hooldatava ülalpidamiskulu – kulud, mis on vajalikud hooldatava ülalpidamiseks.
 4) ülalpidamiskohustuslane(sed) – perekonnaseadusest tulenevalt abivajava isiku täisealised esimese ja teise astme ülenejad (vanemad ja vanavanemad) ja alanejad (lapsed ja lapselapsed) sugulased;
 5) ülalpidamiskohustusest vabastamise alus – perekonnaseadusest tulenevalt kohtumäärus, millega ülalpidamiskohustuslane on vabastatud ülalpidamiskohustusest või millega tema ülalpidamiskohustust on vähendatud.

§ 72.  Hooldusteenuse kulude katmine

 (1) Hooldusteenust vajav isik, kes ei ole suuteline hooldusteenuse eest täies mahus tasuma, esitab Kihnu Vallavalitsusele kirjaliku taotluse hooldusteenuse rahastamiseks Kihnu valla eelarvest.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) taotleja ees- ja perekonnanimi;
 2) elukoha aadress ja muud kontaktandmed;
 3) hoolekandeasutuse nimi, mille teenuse rahastamist soovitakse;
 4) hoolekandeteenuse vajaduse kirjeldus;
 5) taotleja kinnitus hoolekandeteenuse eest tasumise kohta, mis on vähemalt 90% igakuisest sissetulekust;
 6) ülalpidamiskohustuslase olemasolu, nende nimed ja kontaktandmed, ülalpidamiskohustuslase puudumise korral kinnitus selle kohta;
 7) ülalpidamiskohustuslase kinnitus taotleja eest hoolekandeteenuse puudujääva osa tasumise kohta;
 8) taotleja kohustus teatada ühe kuu jooksul oma varalise seisu muutumisest;
 9) ülalpidamiskohustuslase kohustus teatada ühe kuu jooksul oma varalise seisu muutumisest;
 10) taotleja nõusolek enda andmete kontrollimiseks;
 11) ülalpidamiskohustuslase nõusolek enda andmete kontrollimiseks.

 (3) Taotlusele lisatakse:
 1) isikut tõendava dokumendi koopia;
 2) taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid (nt pangakonto väljavõte, andmed temale kuuluva kinnis- ja vallasvara kohta vmt);
 3) ülalpidamiskohustuslase olemasolul dokumendid (nt kohtumäärus), millest nähtub, et hoolekandeteenuse taotleja ei saa või ei ole õigustatud saama ülalpidamist või saadav ülalpidamine ei kata täies ulatuses hoolekandeteenuse eest tasumist;
 4) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (perearsti tõend isiku hooldusvajaduse kohta, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, rehabilitatsiooniplaan, puude raskusastme määramise otsus);
 5) hoolekandeteenust vajava isiku ja hoolekandeasutuse vahel sõlmitud lepingu koopia;
 6) vajadusel võib hooldust vajav isik esitada ka muid asjasse puutuvaid dokumente.

 (4) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.

§ 73.  Taotluse menetlemine

 (1) Vallavalitsus kontrollib taotluses märgitud asjaolusid ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid dokumente ja tõendeid.

 (2) Vallavalitsus selgitab välja menetluse käigus:
 1) esitatud dokumentide alusel, kui suures osas on taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslane võimelised hoolekandeteenuse eest ise tasuma;
 2) valla eelarvest hoolekandeteenuse eest makstava osa suuruse;

 (3) Vallavalitsusel on hooldusvajaduse väljaselgitamiseks õigus külastada hooldust vajava isiku kodu, küsitleda tema lähedasi ning kontrollida isiku ja tema ülalpidamiskohustuslase majanduslikku olukorda ning teha päringuid elatusvahendite (pensionid, toetused, hüvitised, väärtpaberid, kinnis- ja vallasvara jms) hindamiseks.

§ 74.  Hoolekandeteenuse osaline rahastamine valla eelarvest

 (1) Isikul, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa hoolekandeteenuse eest tasumiseks ja kelle hoolekandeteenuse eest maksmisel ei osale ülalpidamiskohustuslane või ülalpidamiskohustuslase osalus ei võimalda hoolekandeteenuse eest täies ulatuses tasumist, on õigustaotleda hoolekandeteenuse osalist tasumist Kihnu valla eelarvest.

 (2) Teenust rahastatakse valla eelarvest ulatuses, mis tagab hoolekandeteenuse maksumuse tasumise. Valla eelarvest makstakse hoolekandeteenuse maksumuse see osa, mis jääks katmata, kui isik ja tema ülalpidamiskohustuslane on tasunud hoolekandeteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale. Mitme ülalpidamiskohustuslase olemasolu korral osalevad ülalpidamiskohustuslased teenuse eest tasumisel solidaarselt sõltuvalt nende sissetulekutest.

 (3) Hoolekandeteenuse eest osalise tasumise valla eelarvest otsustab Kihnu Vallavalitsus korraldusega.

 (4) Otsus hoolekandeteenuse rahastamiseks valla eelarvest tuleb teha 10 tööpäeva jooksul avalduse ja lisadokumentide vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest alates.

§ 75.  Hoolekandeteenuse eest tasumise jätkamine valla eelarvest

  Enne uut eelarveaastat vaatab vallavalitsus läbi hoolekandeteenuse rahastamise korraldused, kontrollides hoolekandeteenuse saaja ja tema ülalpidamiskohustuslase majanduslikku seisu.
Juhul, kui:
 1) hoolekandeteenust saava isiku või ülalpidamiskohustuslase või mõlemate varanduslik seisukord on muutunud, nii et nad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega;
 2) hoolekandeteenust saava isiku või ülalpidamiskohustuslase majanduslik olukord on oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on neil õigustaotleda Kihnu valla eelarvest makstava osa suurendamist.

§ 76.  Erandid hoolekandeteenuse rahastamisel valla eelarvest

 (1) Juhul, kui isik vajab hoolekandeteenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa, kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohustuslase varalise olukorra väljaselgitamiseni.

 (2) Kui hooldust vajaval isikul on ülalpidamiskohustuslased, on vallavalitsus õigustatud nõudma neilt vallavalitsuse poolt tasutud hoolekandekulud sisse ulatuses, millest nad ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisel.

 (3) Kui hooldust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid enda ülalpidamiskulude kandmiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib vallavalitsus tasuda hoolekandekulud osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Vallavalitsus on õigustatud nõudma tehtud hoolekandekulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel.

 (4) Kui hooldust vajav isik soovib kinkida hooldekodu ülalpidamiskulude täielikuks või osaliseks katmiseks oma isikliku vara vallale, võib vallavalitsus sõlmida sellekohase notariaalse kinkelepingu ilma volikogu täiendava nõusolekuta, hankides eelnevalt vara väärtusele eksperthinnangu. Vallavalitsusel on õigus sõlmida leping väiksema väärtuse peale kui seda näeb ette eksperthinnang, arvestades võimalikku tehingukulu, vara väärtuse langust, müügitehingu toimumise kiirust ja teisi asjakohaseid põhjuseid. Kinke vastuvõtmisest teavitatakse vallavolikogu järgmisel istungil.

§ 77.  Hoolekandeteenuse rahastamise lõpetamine valla eelarvest

 (1) Vallavalitsus lõpetab hoolekandeteenuse eest tasumise kui:
 1) hoolekandeteenust vajav isik või tema ülalpidamiskohustuslane esitab avalduse hoolekandeteenuse rahastamise lõpetamiseks;
 2) hoolekandeteenust vajav isik või tema ülalpidamiskohustuslased keelduvad põhjendamatult tasumast nende kanda jääva osa ülalpidamiskulust;
 3) hoolekandeasutus lõpetab hoolekandeteenust vajava isikuga lepingu;
 4) hoolekandeteenuse eest on võimalik tasuda ülalpidamiskohustuslasel;
 5) hoolekandeteenust vajav isik sureb;

 (2) Hoolekandeasutus on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust, kui hoolekandeteenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslane on jätnud hoolekandeteenuse eest tasumata või hoolekandeteenust vajav isik lahkub hoolekandeasutusest.

 (3) Otsus hoolekandeteenuse rahastamise lõpetamiseks vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

§ 78.  Hoolekandeteenuse rahastamisest keeldumine

 (1) Vallavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata kui:
 1) hooldust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale hoolekandeteenuse kulu katmisel;
 2) hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega (koduteenuse osutamine, jms.);
 3) hooldust on võimalik tagada ülalpidamiskohustuslase poolt;
 4) hoolekandeteenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslane jätavad vallavalitsusele täiendavalt nõutud dokumendid esitamata;
 5) isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud.
 6) Isikul on olemas rahalised vahendid, et tasuda enda ülalpidamiskulud.

 (2) Otsus hoolekandeteenuse taotluse rahastamata jätmise kohta vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

11. jagu Varjupaigateenus 

§ 79.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Varjupaigateenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

 (2) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada teenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 80.  Teenuse osutamine

 (1) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuseosutaja ja vallavalitsusega, lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest.

 (2) Teenust osutatakse isikule vallavalitsuse suunamisel, teiste isikute poolt viiduna või teenust vajava isiku pöördumisel.

 (3) Otsuse teenusele võtmise või mittevõtmise kohta teeb teenuse osutaja.

§ 81.  Rahastamine

 (1) Teenuse osutamine isikule on tasuta.

 (2) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

12. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 82.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Võlgnevuseks loetakse olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

 (2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

 (3) Võlanõustaja peab vastama sotsiaalhoolekande seaduses teenust vahetult osutavale isikule
kehtestatud nõuetele.

§ 83.  Teenuse osutamine

  Teenust osutatakse isikule koostöös teenuse osutaja ja vallavalitsusega.

§ 84.  Teenuse rahastamine

 (1) Teenuse osutamine isikule on tasuta.

 (2) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

 (3) Teenuse osutamiseks võib vallavalitsus kasutada riigieelarvest eraldatavat sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust.

13. jagu Turvakoduteenus 

§ 85.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (2) Vallavalitsus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse:
 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) isikule, kes on langenud lähisuhtes füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks ning vajab turvalist keskkonda.

§ 86.  Teenuse osutamine

 (1) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuseosutaja ja vallavalitsusega, lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest.

 (2) Teenust osutatakse isikule vallavalitsuse suunamisel, teiste isikute poolt viiduna või teenust vajava isiku pöördumisel.

§ 87.  Teenuse rahastamine

 (1) Teenuse osutamine isikule on tasuta.

 (2) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

14. jagu Asendushooldusteenus 

§ 88.  Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena

 (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

 (3) Asendushooldusteenust osutatakse:
 1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva määruse § 95 lõikes 1 nimetatud juhul;
 2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva;
 3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

§ 89.  Asendushooldusteenusele õigustatud isik

 (1) Vallavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
 1) lapse vanem on surnud;
 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
 4) laps on vanemast eraldatud.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab Vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:
 1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
 3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

 (3) Vallavalitsus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

§ 90.  Asendushooldusteenuse eest tasumine

  Asendushooldusteenuse eest tasutakse
 1) Kihnu valla eelarvest, kui Vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Kihnu vald;
 2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

4. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi menetlused 

1. jagu Sotsiaalhoolekandelise abi saamine 

§ 91.  Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja Kihnu Vallavalitsusele vormikohase või vabas vormis avalduse ning vajadusel kuludokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse väljaselgitamiseks.

 (2) Sotsiaalhoolekandelise abi avalduse vormid kinnitab Kihnu vallavalitsus.

 (3) Kihnu vallavalitsus võib sissetulekust sõltuva toetuse taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente taotleja majandusliku olukorra kindlaks tegemiseks.

§ 92.  Sotsiaalhoolekandelise abi andmine

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab Kihnu vallavalitsus.

 (2) Sotsiaaltoetuse andmine või mitteandmine isikule otsustatakse haldusaktiga.

 (3) Sotsiaalteenuse osutamine või mitteosutamine isikule otsustatakse haldusaktiga või halduslepinguga.

 (4) Sotsiaalteenuse osutamine otsustatakse halduslepinguga eelkõige juhul kui sotsiaalteenuse osutamise tingimused määratakse kindlaks Kihnu Vallavalitsuse ja sotsiaalteenuse saaja või Kihnu Vallavalitsuse, sotsiaalteenuse saaja ja kolmanda isiku koostöös.

§ 93.  Tähtajad sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel

 (1) Kihnu Vallavalitsus otsustab sotsiaalhoolekandelise abi andmise kümne tööpäeva jooksul isikult avalduse saamisest või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates.

 (2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise või mitteandmise otsus tehakse isikule või tema esindajale teatavaks avalduses märgitud aadressil.

 (3) Kihnu Vallavalitsus maksab sotsiaaltoetuse välja 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (4) Sotsiaaltoetus makstakse isiku avalduses näidatud arvelduskontole, isikule sularahas või isiku nõusolekul tema kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis.

2. jagu Alusetult saadu tagastamine 

§ 94.  Sotsiaalhoolekandelise abi kulutuste tagasinõudmine

 (1) Kihnu Vallavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle sotsiaaltoetusena alusetult makstud rahasumma ja sotsiaalteenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

 (2) Kihnu Vallavalitsusel on sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 95.  Määruse jõustumine

 (1) Tunnistada kehtetuks Kihnu Vallavolikogu 24. märtsi 2016 määrus nr 4,,Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord Kihnu vallas“

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

 (3) § 8 lõige 8, § 9 lõige 2 ja § 10 rakendatakse alates 01. jaanuarist 2018.

Paal Põlluste
Volikogu esimees