Väike-Maarja valla kalmistute kasutamise eeskiri
Vastu võetud 27.02.2018 nr 13
Määrus kehtestatakse kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Väike-Maarja valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Väike-Maarja valla haldusterritooriumil asuvate valla ja riigi omandis olevate Väike-Maarja vana kalmistu, Väike-Maarja uue kalmistu, Simuna kalmistu, Ao kalmistu, Avispea kalmistu ja Mursi kalmistu haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatsi kasutajatele.
(2) Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse eeskirja täitmisel veel kalmistuseadusest muinsuskaitseseadusest ning Väike-Maarja vallas kehtivatest avaliku korra ja heakorra eeskirjadest.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kalmistu – üldkasutatav maa-ala, mis on ette nähtud surnute matmiseks;
2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala surnute matmiseks kirstus või tuhaurnis;
3) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või tuhaurni matmiseks;
4) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus ja kellega on sõlmitud hauaplatsi kasutamise leping;
5) kalmistumeister – isik, kes tegeleb hauaplatside eraldamise, kalmistu eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistu korrashoiuga;
6) matmisraamat – matmise registreerimise raamat;
7) kalmisturegister – hauaplatside ja nende valdajate andmekogu;
8) kalmistu plaan – plaan, millel on tähistatud matmiste kvartalid, read, hauaplatsid ning hooned ja rajatised.
§ 3. Kalmistu haldamine
(1) Väike-Maarja valla kalmistute haldamist korraldab ja teenuste korra kehtestab Väike-Maarja Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus).
(2) Kalmistu haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab hauaplatsi, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab Väike-Maarja valla kalmistute registrit, võtab arvele hooldamata ja kasutajata matmiskohad ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(3) Vallavalitsusel on õigus volitada teisi isikuid täitma kalmistu haldaja ülesandeid.
(4) Kalmistul korraldab töid kalmistumeister, kelle õigused ja kohustused määrab Vallavalitsus kindlaks töölepinguga.
(5) Kalmistu kohta peab kalmistumeister matmise registrit või esitab iga kuu lõpus Vallavalitsusele andmed kalmisturegistrisse kandmiseks.
(6) Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele Vallavalitsuse arhiivis.
(7) Kalmistul peab olema:
1) infostend, kuhu on paigutatud kalmistu skeem koos olulise infoga, kalmistu kasutamise eeskiri ja muu vajalik info;
2) matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad;
3) tähistatud prügikonteinerid ladestamisele kuuluvate jäätmete (küünlatopsid, lillepotid, määrdunud pakendid) ja mittepuitunud biolagunevate haljastusjäätmete kogumiseks;
4) tähistatud koht puitunud biolagunevate haljastusjäätmete (oksad, tüved, kännud) kogumiseks.
§ 4. Kalmistu heakorra nõuded
(1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.
(2) Kalmistul territooriumil ei tohi:
1) risustada ja rikkuda matmisplatse ja üldkasutatavat territooriumi;
2) panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
3) võtta omavoliliselt maha kasvavaid puid ja põõsaid;
4) sõita kalmistul mistahes mootorsõidukiga ilma kalmistumeistri loata;
5) teha prahi põletamiseks tuld ilma kalmistumeistri loata;
6) laiendada omavoliliselt hauaplatse;
7) matta kodu-ja lemmikloomi;
8) tõsta ringi hauatähiseid ühelt hauaplatsilt teisele.
(3) Muinsuskaitse nõuetest tulenevalt peab kalmistu miljöölise väärtuse säilitamiseks:
1) mahajäetud hauaplatsidel vanemad, kui viiekümne aastased hauatähised ja piirded jätma algsetele kohtadele;
2) jalalt murdunud ning katkised ristid ja tähised (ka tükid), mida ei ole võimalik kohapeal eksponeerida, tuleb viia kalmistumeistri poolt määratud kohta;
3) sepis- ja malmpiirete ning kunstimälestisena kaitse alla võetud hauaristide remonttööd tuleb enne töödega alustamist kooskõlastada muinsuskaitseinspektoriga.
(4) Kalmistumeistril on õigus ja kohustus juhtida hauaplatsi kasutajate tähelepanu kalmistu eeskirjas kehtestatud nõuete täitmisele.
§ 5. Hauaplatsi kasutusse andmise tingimused ja kord
(1) Hauaplatsi kasutusse andmiseks sõlmib kalmistu haldaja hauaplatsi kasutajaga hauaplatsi kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping). Kasutuslepingu tingimused ja vormi kinnitab Vallavalitsus.
(2) Juhul kui hauaplatsi kasutaja soovib kalmistu haldajalt tellida teenuseid, sõlmitakse hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel eraldi teenuse osutamise leping, milles sätestatakse tellitud teenused, nende maksumus ja teenuste eest tasumise kord.
(3) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 25 aastat. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistumeister matmiskoha kasutajat kasutuslepingu peatsest lõppemisest, saates kirjaliku, taasesitamist võimaldavas vormis teate kasutuslepingus toodud aadressile.
(4) Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab hauaplatsi kasutaja kalmistu haldajale avalduse ühe kuu jooksul enne kasutuslepingu tähtaja möödumist. Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui hauaplatsi kasutaja jätkab hauaplatsi kasutamist.
(5) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu üle anda omastele, teavitades sellest kirjalikult kalmistu haldajat. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult.
(6) Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse hauaplatsi kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistumeister kirjalikult hauaplatsi kasutaja surmatõendi esitamisel.
(7) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.
(8) Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi leping lõpetada, kui hauaplats on jäetud hooldamata (rohtunud, risustunud, hauatähised, pingid ja teised rajatised on korrastamata). Haldaja tähistab sellise hauaplatsi ja informeerib sellest kasutajat. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse platsi kasutamisõigus.
(9) Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud/lõpetatud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata hauaplatsi.
§ 6. Matmine
(1) Kõik matmised (nii kirstu kui urniga) tuleb registreerida kalmistumeistri juures vähemalt kaks päeva enne matust.
(2) Kalmistumeister annab hauaplatsi taotlejale maetava surmatõendi alusel matmisloa. Matmisloata on hauakaevamine ja matmine keelatud.
(3) Kalmistumeister registreerib matmise matmisregistris, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg, matmise aeg ning surmatõendi number, väljaandmise aeg ja väljaandja, samuti andmed matuse korraldaja ja hauaplatsi asukoha kohta.
(4) Kalmistumeister peab hauaplatsi taotlejale kätte näitama hauaplatsi asukoha, märkima kohapeal maha hauaplatsi mõõdud ja informeerima hauaplatsi taotlejat või tema esindajat õigustest ja kohustustest.
(5) Igale hauaplatsile eraldatakse üldjuhul maa-ala suurusega 1,25x2,5m ühe surnu matmiseks.
(6) Urnimatuseks eraldatav maa-ala on 1 m² ühe tuhastatud surnu matmiseks urnis.
(7) Hauaplatse eraldades tuleb järgida üldjuhul põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas (maetava pea läänes) ja hauatähis asub haua peatsis.
(8) Eelseisvast matmisest peab kalmistumeistrile ette teatama vähemalt kaks ööpäeva. Riiklikel pühadel matmisi üldjuhul ei toimu. Matmine on lubatud valgel ajal üldjuhul kell 10.00-16.00.
(9) Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema esmamatmisel 2,0 m, urniga matmisel vähemalt 1 m. Pealematmise korral peab kirstuhaua sügavus olema vähemalt 1,5 m.
(10) Pealematmine võib toimuda mitte vähem kui kolmekümne viie aasta möödumisel eelmisest matusest. Kui haua kaevamisel tuleb välja varem maetu säilmed, siis tuleb need matta sama haua põhja kaevatud süvendisse, tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.
(11) Matmist takistavate hauatähiste ja muude rajatiste ajutine kõrvaldamine ja taaspaigaldamine ning hauaplatsi korrastamine toimub matja kulul. Pärast matust korrastab matuse korraldaja matuse käigus kõrvalolevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt kolme päeva jooksul. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistu hooldaja tekitatud kahjustused matuse korraldaja kulul.
(12) Matuse korraldaja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistumeistriga või kahjukannatajaga.
(13) Haua kaevamisel väljakaevatud kivid ja kännud tuleb hauakaevajal toimetada kalmistumeistri poolt näidatud kohta.
(14) Ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja. Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja tõestatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.
(15) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.
(16) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.
§ 7. Hauaplatside kujundamine ja hooldamine
(1) Hauaplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb järgida kalmistu kvartalis väljakujunenud kujunduse põhimõtteid.
(2) Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires ega tohi oluliselt häirida kõrvalasuvate hauaplatside, teede ja kalmistut ümbritseva kiviaia kasutamist ja korrastamist.
(3) Hauatähiste või hauarajatiste rajamine, teisaldamine või eemaldamine tuleb eelnevalt kalmistumeistriga kooskõlastada.
(4) Hauaplats või perekonnaplats tähistatakse nimelise hauatähisega (rist, hauaplaat, hauakivi, hauasammas).
(5) Hauatähised ja hauarajatised on valdaja omand ja nende hooldamise korraldavad hauaplatsi kasutajad.
(6) Hauaplatsi haljastamisel tuleb eelistada madalhaljastust, puude leina- ja minivorme. Kõrgekasvulisi (üle 6 m kõrguseks kasvavaid) puid hauaplatsile istutada ei tohi ning isetekkelised puuvõrsed tuleb õigeaegselt eemaldada. Vältida tuleb ohtralt juurevõsu ajavaid lehtpõõsaid (sirel, enelas jt). Põõsaste soovitavaks kõrguseks on kuni 1,5 m, hekkidel kuni 1 m. Hauaplatsil asuvate puude (tüve läbimõõduga üle 12 cm) ja suuremõõtmeliste põõsaste mahavõtmine tuleb eelnevalt kooskõlastada kalmistu haldajaga. Puude mahavõtmiseks taotletakse raieluba vallavalitsusest.
(7) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplatsi kasutaja on kohustatud korrastama hauaplatsi ning hauaplatsi ümbritsevad vahekäigud. Hauaplatsi hooldamisel tekkinud praht tuleb viia selleks ettenähtud kohta.
(8) Kalmistumeistril on õigus eemaldada või korraldada kalmistu ilmet häirivate või ohtlike puude ja põõsaste raiet. Puude mahavõtmine peab olema muinsuskaitse objektidel eelnevalt kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.
(9) Omasteta surnud maetakse valla kulul ja nende hauaplatside korrasoleku tagab kalmistumeister.
§ 8. Kalmistu eeskirja rikkumine, menetlemine, järelevalve
(1) Kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral on vallavalitsusel õigusteha ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmisel võib vallavalitsus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
(2) Kalmistuseaduse 2. peatükis sätestatud juhtudel teostab § 3 lõikes 2 nimetatud eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamisel riiklikku järelevalvet Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel.
§ 9. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 28.02.2013 määrus nr 3 „Kalmistu kasutamise eeskiri“.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Ene Preem
volikogu esimees
Facebook
Twitter