KOV määruste valdkondlik liigitus: Elamumajandus → Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

Vastu võetud 26.05.2023 nr 10
RT IV, 09.06.2023, 5
jõustumine 12.06.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 21 ja § 8 lõike 4 ja „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 22 lõike 1 punkti 37 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab:
  1) Järva vallas asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistaotlusele esitatavad nõuded ning liitumistaotluse läbivaatamise tähtaja ja korra, tarbimiskoha liitumistingimustele, liitumislepingule ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni projektile esitatavad nõuded ning liitumistasu tasumise korra;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  2) võetava vee mõõtmise ja ärajuhitava reovee arvestamise korra, ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist, reoainesisalduse kontrollimise korra, veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise korra, omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratluse ning nende mahu ja maksumuse määramise korra, vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise ning taastamise korra, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmise ning reovee ärajuhtimise piiramise, peatamise ja taastamise korra, ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalse lubatud veerõhu piirväärtuse sõltuvalt hoonestuse valdavast kõrgusest ning ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalse lubatud paisutustaseme piirväärtuse.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning sademeveekanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Järva vallas.

  (3) Eeskirjas Järva Vallavalitsusele antud ülesandeid täidab kas Järva Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi ametiasutus) või täitevorganina (edaspidi vallavalitsus).

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) abonent – tarbimiskoht, mis on liitunud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniteenusega või muu teenuse tarbija, keda vee-ettevõtja on lubanud ühisveevärgiga või ühiskanalisatsiooniga liituda ja teenust kasutada;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  2) abonenttasu – tasu, mida tarbija maksab ühisveevärgi või -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi või -kanalisatsiooni kasutamisest;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  3) arvesti - veearvesti, reovee arvesti ning tehnoloogilises protsessis ära kasutatava vee arvesti;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  4) arvestusperiood – veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta tarbijale esitatakse arve;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  5) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete ja ehitistega;
  6) fekaalid – kuivkäimlast väljaveetavad jäätmed;
  7) heitvesi – kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi;
  8) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
  9) kanalisatsiooni mittejuhitav vesi - ühisveevärgist võetav vesi, mida ei juhita ühiskanalisatsiooni;
  10) tarbimiskoht – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  11) tarbimiskoha kanalisatsioon – liitumispunktist tarbimiskoha poole jääv rajatis reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  12) tarbimiskoha veevärk – liitumispunktist tarbimiskoha poole jääv rajatis kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  13) tarbija - tarbimiskoha omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle omandis olev veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  14) kontrollkaev – nõuetele vastav kaev proovi võtmiseks tarbimiskoha ärajuhitavast reoveest. Kontrollkaevuks võib olla ka proovivõtukaev, millest vajadusel saab vee pealevoolu sulgeda;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  15) liitumine – tarbimiskoha veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või tarbimiskoha kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  16) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimusel, lepitakse liitumispunkti asukoht kokku vee-ettevõtja ja liituja vahelise kokkuleppega. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  17) liitumistasu – tasu, mis tuleb tarbimiskoha omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta tarbimiskoha või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  18) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
  19) mõõdusõlm – vee, reovee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud tehniline sõlm;
  20) paisutuskõrgus – kõrgus, mille puhul on tagatud reovee äravool üleujutusriskita;
  21) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne tarbimiskoha veevärki;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  22) piiritlusakt – graafiline joonis, kus on määratletud tarbija veevärgi ja kanalisatsiooni liitumispunktid;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  23) purgimine – tekkekohast äraveetava reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  24) purgimiskoht – tekkekohast ära veetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  25) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
  26) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks veeteenuse hinna määramisele või ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele;
  27) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  28) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks;
  29) saasteaine (reoaine) – mistahes aine, mis võib põhjustada reostust;
  30) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi;
  31) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
  32) sisendustoru – tarbimiskoha veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  33) teenusleping – vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud müügileping tarbijale veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse müügiks;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  34) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reovee ärajuhtimise teenuseid;
  35) vee-ettevõtja – volikogu otsusega määratud eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab tarbija tarbimiskoha veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab tarbija tarbimiskoha kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ja puhastamist;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  36) volitatud isik – isik, kes Järva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) otsusega on volitatud kontrollima tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  37) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub tarbimiskoha veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  38) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rike, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb tarbija veega varustamine või nende reovee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse eeskirjas ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine 

§ 3.   Liitumise alused

  (1) Võimalused tarbimiskoha veevärgi ja -kanalisatsiooni ühendamiseks asula ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga (edaspidi liitumiseks) loob Järva vald koostöös vee-ettevõtjaga.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Eeskirjas sätestatut kohaldatakse ka tarbimiskoha sademeveetorustiku liitumisel ühiskanalisatsiooniga selle erakorralisel vajadusel samaselt reovee juhtimisega ühiskanalisatsiooni. Sademeveetorustiku ühendamine ühiskanalisatsiooniga on lubatud ainult vee-ettevõtja kirjalikul nõusolekul.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (3) Tarbimiskoha liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub tarbimiskoha omaniku, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omaniku (edaspidi liituja) taotlusel tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Liitumise aluseks on liituja liitumistaotlus, mille alusel väljastatakse liitumistingimused ja sõlmitakse liitumisleping.

§ 4.   Liitumistaotlusele esitatavad nõuded, liitumistaotluse läbivaatamise tähtaeg ja kord

  (1) Tarbimiskoha liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga esitab liituja vee-ettevõtjale taotluse, mis peab sisaldama:
  1) liituja isikuandmeid;
  2) andmeid tarbimiskoha omandi, esindatuse ja suuruse kohta;
  3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta;
  4) andmeid veekasutuse kavandatava otstarbe ja koguse kohta;
  5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reoveekoguse kohta;
  6) teenindus- ja tootmisotstarbega ettevõtte liitumise korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta, ettevõttes kasutatavate ainete loetelu, mis on nimetatud ohtlike ainete nimekirjas, nende ainete kanalisatsiooni juhitavad kogused ja ohtlike ainete ohutuskaardid;
  7) tarbimiskoha plaani;
  8) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta (ei rakendu, kui liitumispunkt on juba välja ehitatud);
  9) ettepanekut tarbimiskoha veevärgi ning kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumistingimuste seadmiseks.

  (3) Taotluse esitamise päevast 30 kalendripäeva jooksul vaatab vee-ettevõtja taotluse läbi ja seab taotluse rahuldamisel taotlejale kirjalikult liitumistingimused, sh piiratud ulatuses liitumise tingimused, või jätab taotluse rahuldamata.

  (4) Vee-ettevõtja võib liitumisest keelduda, kui liituda soovija:
  1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille saastenäitajad on suuremad kui seaduses või eeskirjas kehtestatud piirväärtused;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  3) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett või sademevett, mille kogust või selles sisalduvat reostust või reostuse kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata või puudub reoveepuhastil võimekus heitveele kehtivatele nõuetele vastava puhastustulemuse saavutamiseks.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid tarbijate veega varustamises või reovee ärajuhtimises.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (6) Taotluse rahuldamata jätmisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult, märkides selle põhjused.

§ 5.   Liitumistingimuste seadmine

  Taotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, kus näidatakse ära:
  1) liitumispunktide asukohad;
  2) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise tarbimisvõimsused (l/s), kogused, reoveega ära juhtida lubatavad saasteained ning ärajuhitava vee reostusnäitajad;
  3) veerõhk ühisveevärgis ning ühiskanalisatsiooni paisutustase;
  4) tehnilised erinõuded või vastavasisulise soovi korral projekteerijale väljastatavad projekteerimise tehnilised tingimused;
  5) liitumisprojekti koosseisu kohta esitatavad nõuded;
  6) liitumistingimuste kehtivusaeg.

§ 6.   Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni projekti koostamine

  (1) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni projekt (edaspidi liitumisprojekt) peab vastama vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimustele ning eeskirja nõuetele.

  (2) Liitumisprojekti koosseisu kuuluvad:
  1) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskiri koos veetarbimise-, reovee ärajuhtimise koguste ja reostusnäitajatega;
  2) tarbimiskoha plaan hoonete ja hooneteväliste rajatiste asukohtadega;
  3) katete taastamise plaan ja lõige;
  4) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reovee pumba- ja puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised.

  (3) Liitumisprojekti võib vee-ettevõtjale esitada paberkandjal või digitaalselt. Paberkandjal liitumisprojekt esitatakse vee-ettevõtjale kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse liitujale liitumislepingu sõlmimisel. Digitaalsel kujul liitumisprojekt esitatakse vee-ettevõtjale PDF või DWG formaadis, mis lisatakse liitumislepingule lisana.

  (4) Lihtsa liitumise korral võib vee-ettevõtja loobuda liitumisprojekti nõudmisest. Lihtsaks liitumiseks loetakse pereelamu tarbimiskohaga sarnaneva tarbimiskoha liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kus kinnistu vee ning kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kasutatakse omaette liitumispunkti. Sellisel juhul peab liitumispunkti asukoht paiknema tarbimiskohaga piirneval avalikult kasutataval maal. Vee-ettevõtjal on õigus lugeda lihtsateks liitumisteks ka teisi sarnastel tingimustel liitumisi. Lihtsa liitumise korral peab liituja kinnitama kirjalikult liitumistingimustega nõustumist.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Kui liitumiseks liitumisprojekti ei nõuta, toimub ehitustegevus vee-ettevõtja kontrolli all vastavalt liitumistingimustele. Vajadusel tuleb taotleda ametiasutuselt kaeveluba vastavalt Järva valla kaevetööde eeskirjale.

§ 7.   Liitumislepingu sõlmimine

  (1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast liitumisprojekti kooskõlastamist vee-ettevõtja poolt või liituja liitumistingimustega nõustumist, kui liitumisprojekt ei ole nõutav.

  (2) Liitumislepingus märgitakse:
  1) liitumistingimused;
  2) liitumisvõimsus (l/s) ja liitumistasu suurus või liitumistasu suuruse kalkulatsioon;
  3) liitumistasu maksmine;
  4) liitumise tähtaeg;
  5) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded.

  (3) Kui liitumisleping sõlmitakse liitumistasu kalkulatsioonist lähtuvalt, nähakse ette liitumistasu suuruse hilisem täpsustamine lähtudes liitumiseks vajalikest ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitustöödest.

  (4) Kui liitumisprojekt ei vasta vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimustele või liituja keeldub liitumistingimustega nõustumise kinnitamisest, on vee-ettevõtjal õigus jätta liitumisleping sõlmimata. Vee-ettevõtja tagastab kooskõlastamata liitumisprojekti, märkides kooskõlastamata jätmise põhjused.

§ 8.   Liitumislepingu täitmine

  (1) Pärast liitumislepingu poolte lepinguliste kohustuste täitmist ja liitumispunktide piiritlusaktis fikseerimist tekib veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimise õigus. Teenuslepingu sõlmimine on sätestatud eeskirja §-is 33. Piiritlusakti koostamise aluseks on üldjuhul teostusjoonis.

  (2) Liitumislepingu tingimuste täitmise järgselt, enne teenuslepingu sõlmimist, paigaldab vee-ettevõtja veemõõdusõlme veearvesti ja teostab vajalikud plommimised.

  (3) Liitumistasu eest ja liituja poolt ning kulul ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.

  (4) Kui liituja ei pea kinni liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest on vee-ettevõtjal õigus nõuda viivist vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.

  (5) Kui vee-ettevõtja ei pea kinni liitumislepingujärgsest ehitustähtajast on liitujal õigus nõuda leppetrahvi vastavalt liitumislepingule. Leppetrahvi suurus arvestatakse liitumistasu kogusummalt võlaõigusseaduses sätestatud viivise ulatuses iga ületatud päeva eest.

§ 9.   Liitumistasu võtmise ja arvutamise alused

  (1) Liitumistasu võetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses kehtestatud alustel.

  (2) Liitumistasu peab katma kulud tarbimiskoha veeteenuste nõuetekohaseks osutamiseks, kui teenuse osutamine toimub ühisveevärgist või -kanalisatsioonist.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (3) Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast.

§ 10.   Liitumistasu maksmine

  Liituja maksab liitumistasu liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel.

3. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, veega varustamine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine 

§ 11.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja. Sademeveekanalisatsiooni abil sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab sademeveekanalisatsiooni omanik.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ja ametiasutuse ning vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule. Sademeveekanalisatsiooni toimimise ning korrasoleku tagab sademeveekanalisatsiooni omanik.

  (3) Ühisveevärgist tarbijatele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise tagab vee-ettevõtja.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijatel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 12.   Veeteenuse hind ja selle tasumine

  Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad kehtestab Konkurentsiamet vee-ettevõtja poolt teenuse hinnataotluses esitatud andmete alusel.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 13.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja tuletõrje veevõtukohtadest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja ametiasutuse vahel sõlmitud halduslepinguga. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni abil ja puhastamiseks sõlmib ametiasutus vee-ettevõtjaga sellekohase lepingu.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja avalike joogiveevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Hüdrandi asukohas tänavakatte või haljastuse renoveerimise projekti elluviimise korral teostatakse hüdrandi vajalikud rekonstrueerimistööd projekti koosseisus. Teostatavate tööde tehnilised tingimused määrab vee-ettevõtja. Hüdrantide lumetõrjetööd korraldab ametiasutus. Asulasiseste tänavate lumetõrjetööde tegija ei tohi lükata tänavalt lund hüdrantide teenindusalasse. Tuletõrje hüdrante kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja kirjalikul loal. Hüdrantide kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. Hüdrantidest vee võtmisel tuleb järgida eeskirja § 16 lõikest 2 tulenevat nõuet. Hüdrantidest võetud tulekustutusvee kogused teatab päästekeskus vee-ettevõtjale iga kuu kohta hiljemalt järgmise kuu esimesel tööpäeval tuues aruandes välja tarbimise kuupäeva ja kellaaja täpsusega.

§ 14.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja poolt liitumistingimustes määratud liitumispunkt.

  (2) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan või maakraan, kanalisatsioonil liitumiskaev või vaatlustoru. Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub tarbimiskoha piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse vee-ettevõtja poolt ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (3) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis (skeemil), mis on teenuslepingu lahutamatu osa. Piiritlusakti puudumisel loetakse liitumispunktiks torustiku punkt üks meeter väljaspool tarbimiskoha piiri, magistraaltorustiku tarbimiskohast läbimineku korral loetakse liitumispunktiks ühenduskoht magistraaltorustikuga.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 15.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m veesammast (edaspidi m H₂O), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 4 m H₂O. Kui tarbimiskohal vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama tarbija oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 10 m H₂O (k.a tuletõrje hüdrandis) ega ületada 60 m H₂O.

  (3) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reoveekanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui reovee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab tarbija reovee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul. Paisutuskõrgusest madalamal asuvate ruumide üleujutusest põhjustatud kahjude eest ei vastuta vee-ettevõtja.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 16.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks vms) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

  (2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja taotleja kulul.

  (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Ajutiste torustike ühendamise koha ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga määrab vee-ettevõtja.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 17.   Nõuded tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

  (1) Tarbimiskoha veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Veemõõdusõlme tehnilised nõuded annab vee-ettevõtja.

  (2) Vee tagasivoolu vältimiseks tarbimiskoha veevärgist ühisveevärki peab tarbimiskoha veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

  (3) Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et üksikelamuga tarbimiskoha kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru (min läbimõõt 75 mm). Teistel hoonetel peab olema torustike ventilatsioon ehitatud vastavalt projektile.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Tarbija on kohustatud:
  1) kasutama tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks tarbimiskohas viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele tarbijatele;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  2) tagama sisendustoru kohal oleval maa-alal toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
  3) lubama vee-ettevõtjal paigaldada tarbimiskoha veevärgile veearvesteid ja neid hooldada;
  4) tagama tarbimiskoha veevärgile ehitatud veemõõdusõlme ja paigaldatud veearvestite korrashoiu ja säilimise, sealhulgas tagama veearvestite plommimiseks, kontrollimiseks ja taatlemise korraldamiseks juurdepääsu vee-ettevõtja esindajale;
  5) lubama vee-ettevõtjal võtta tarbimiskoha võrgust vee- ja reoveeproove ja Terviseametil veeproove;
  6) hoidma tema tarbimiskohas asuvad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid lume- ja jäävabad ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele;
  7) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust;
  8) lubama vee-ettevõtjal tasuta paigaldada oma tarbimiskoha ehitisele tuletõrjehüdrandi viita või tarbimiskoha maale viida paigaldusposti, juhul kui selleks ei ole muid nõuetele vastavaid võimalusi;
  9) tagama, et tema tarbimiskohta rajatav veevärk vastaks asjakohastele standarditele või projekteerimisnormidele;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  10) veesoojendusseadmete olemasolul võtma kasutusele abinõud, et kompenseerida vee soojuspaisumist ja kaitsta sisevõrku ülerõhust tekkida võivate purunemiste eest;
  11) tagama veemõõdusõlmes temperatuuri vähemalt 4⁰ C.

  (6) Tarbimiskohas on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist ühisveevärki veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral ühisveevärgis;
  2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse tarbimiskoha veevärki juhtida vett teistest veeallikatest, veevarustussüsteemidest või veeühendust, mis võimaldab ühisveevärgivee kasutamist enne veemõõtjat läbimata;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  3) tarbimiskoha veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni või ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reovee kanalisatsiooni;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  5) ühendus, mis on rajatud ilma vee-ettevõtja või sademeveekanalisatsiooni omaniku nõusolekuta.

  (7) Kui tarbija tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või tarbija muu süülise tegevuse tõttu on reostunud või veeseaduses sätestatud joogiveekvaliteedi nõuetele mittevastav vesi on sattunud ühisveevärki, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, hüvitab kahju tarbija ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse ning veeseadusega ettenähtud korras.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 18.   Veeseadmete plommimine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) arvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) tarbimiskoha veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

  (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt tarbija vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

  (3) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning tarbimiskoha võrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

  (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulude katteks on vee-ettevõtjal õigus võtta tasu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 19.   Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
[Kehtetu - RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

4. peatükk Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuse osutamine avariiolukorras 

§ 20.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuslepingu täitmise peatamine ja ülesütlemine
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus katkestada tarbijale vee andmine ja reovee ärajuhtimine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseleping üles öelda vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse pärast teenuse katkestamist põhjustanud põhjuste ära langemist.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Vee-ettevõtja ja Järva vald ei vastuta tarbija tarbimiskohale vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest tarbijale või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (6) [Kehtetu - RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel teenuslepingu peatamise või ülesütlemise korral tagab kohaliku omavalitsuse üksus füüsilisele isikule elamiseks vajaliku joogivee kättesaadavuse muul viisil, kui isikul puudub elamiseks vajaliku joogivee miinimumkogus.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 21.   Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab tarbija veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja lähtudes ametiasutuse antud korraldustest. Sama korda rakendatakse ka elektrikatkestuse korral vähemalt kahes teeninduspiirkonnas või rohkem kui 50% Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni elektrienergia tarbimispunktides.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal ja muudel juhtudel, mis ei sõltu tema tegevusest, kuid on vajalikud süsteemide nõuetekohaseks töötamiseks, käesolevas eeskirjas sätestatud korras piirata tarbijatele ühisveevärgist vee andmist või tarbijatelt reo- või sademevee vastuvõtmist ühiskanalisatsiooni või nimetatud tegevused katkestada. Kui veekatkestus toimub avariiliste remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse tarbijaid kas kirjalikult (s.o e-posti või posti teel) või telefoni teel vähemalt viis päeva enne tööde algust.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel või kui need on toimunud tarbimiskoha torustiku projekteerimisnormidele mittevastavuse tõttu. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud tarbija tarbimiskoha veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja tarbijale kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

§ 22.   Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

  (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
  1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 4¹ sätestatud juhul;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 18 lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul;
  3) arvesti taatlusplomm või -kleebis on eemaldatud või rikutud;
  4) arvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
  5) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, välja arvatud eeskirja § 20 lõike 4 punktis 2 sätestatud juhul;
  7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
  8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

  (2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

§ 23.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

  (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub tarbija vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Omavolilise reovee ära juhtimise ning sademevee juhtimisel reoveekanalisatsiooni ilmsiks tulekul tasub tarbija vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) tarbija tarbimiskoha veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
  3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

  (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõtjale hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõtjale hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordse mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.

  (4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

  (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, kuulub vee-ettevõtjale hüvitamisele vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel arvutatud mõistlik hüvitis.

5. peatükk Reo- ja sademevee ärajuhtimisele esitatavad nõuded 

§ 24.   Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

  (2) Sademeveekanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid.

  (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
  3) üle seaduses sätestatud piirmäära inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid (sealhugas ravimeid, taimekaitsevahendeid, umbrohutõrjevahendeid, mikroplasti jt).

  (4) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40⁰ C.

  (5) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

  (6) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada hüdraulilisi löökkoormusi.

  (7) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult ohutusmeetmete rakendamiseks teatama teenuslepingu või sademevee ärajuhtimise lepingu lepingupartnerile.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (8) Bensiinijaamade, autoremonditöökodade, suurte garaažide, autopesulate, suurte õliküttel töötavate katlamajade, autolammutuskodade, metallitöökodade ja muude sarnaste objektide territooriumitelt ning üle 30 parkimiskohaga (v.a käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud) parklate ja üle 1000 m² suuruste kattega platside territooriumitelt (välja arvatud siirdekatendiga alad) enne sademevee ärajuhtimist sademeveekanalisatsiooni tuleb kasutada õli-bensiinipüüdureid ja vajadusel liivapüüdurit või muid asjakohaseid puhastusseadmeid.

  (9) Kortermajade parklatest sademevee ärajuhtimisel sademevee-, reovee- või ühisvoolsesse kanalisatsiooni on lubatud kuni 75 parkimiskohaga parklates jätta liiva-õlipüüdur paigaldamata juhul, kui liitumiskaevule eelneva tarbimiskoha poolse kaevuna paigaldatakse proovivõtukaev.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 25.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused ning lubatud piirkontsentratsioonid (edaspidi LPK) on järgmised:
  1) üldreostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused:

Reostusnäitaja	I grupp	II grupp	LPK
Heljuvainete sisaldus	kuni 1000	1000-1500	1500
Biokeemiline hapniku tarve, mg/l (BHT7)	kuni 1000	1000-1500	1500
Üldlämmastiku sisaldus, mg/l	kuni 60	60-100	100
Üldfosfori sisaldus, mg/l	kuni 20	20-30	30
Naftasaaduste sisaldus, mg/l	kuni 1	1	1
pH	6,5-8,5	6-6,5; 8,5-9	6-9
Keemiline hapnikutarve KHT mg/l	kuni 2000	2000-2500	2500
Rasvad, mg/l	kuni 40	40-50	50
Ühealuseliste fenoolide sisaldus, mg/l	kuni 0,3	0,3	0,3
Kahealuseliste fenoolide sisaldus, mg/l	kuni 15	15,0	15,0

  2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud või seda asendava õigusaktiga kehtestatud piirväärtused;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised;
  4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.

  (2) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on tarbija kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Kui sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajad ületavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud reostusnäitajaid, on tarbija kohustatud enne sademevee sademeveekanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel reovees loetakse reovett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.

§ 26.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Tarbija reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on teenuslepinguga määratud kontrollkaev. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast tarbimiskoha poolsest vaatluskaevust.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Tarbija sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (3) Reoveekanalisatsiooni juhitava reovee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Tarbija, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja tarbimiskohal kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Proovide võtmise teostab vee-ettevõtja määratud proovivõtja tarbija või tema esindaja või vallavolikogu otsusega volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega tarbijale.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (7) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või tarbija ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi, neist mõlema olemasolul arvestatakse karmimate nõuetega (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

6. peatükk Vee mõõtmine ja reovee arvestus ning teenuste eest tasumine 

§ 27.   Vee mõõtmine

  (1) Tarbimiskoha veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

  (2) Tarbimiskohal tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine tarbimiskohale ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike, või mõõdukaevus kohe pärast sisendustoru suubumist tarbimiskohale.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
  1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
  2) tarbimiskoht on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustoru tarbimiskohal osutub pikemaks kui 50 m.

  (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele.

  (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul tarbija tarbimiskoha nõuetekohasesse veemõõdusõlme enne teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja arvesti.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 28.   Tarbija kohustused arvesti toimimise tagamiseks

  (1) Arvesti tüübi ja suuruse valiku teeb vee-ettevõtja, kes otsustab ka kauglugemisseadme paigaldamise sobivuse ja vajaduse, tarbija peab sellega nõustuma.

  (2) Tarbija peab tagama:
  1) arvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest; veemõõdusõlme temperatuur ei tohi olla talvel madalam kui 4⁰ C;
  2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorrasoleku;
  4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks, teenindamiseks ja vahetamiseks;
  5) arvesti nähtavuse.

  (3) Tarbija ei tohi tahtlikult blokeerida või segada kauglugemisega veearvesti kauglugemisseadme signaali.

  (4) Arvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab tarbija nende avastamisel otsekohe vee-ettevõtjale teatama.

  (5) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (k.a külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud arvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui tarbija on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Arvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

  (6) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud tarbija, vastasel juhul vee-ettevõtja.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 29.   Tarbija veearvestus

  (1) Tarbijale antava vee arvestus toimub tarbimiskoha veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud tarbimisperioodi 12 kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi (liitri täpsusega). Juhul, kui tarbija eelnev tarbimise periood oli lühem kui 12 kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise arvestusperioodi kohta ja perioodile kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui eeskirja § 28 lõike 6 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti nominaalrežiimi (alates üleminekukulu ületamisest kuni maksimaalkuluni) mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja lubatud mõõteviga ületava vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest.

  (4) Tarbimiskoha sisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Kanalisatsiooni mittejuhitava tehnoloogilises protsessis ärakasutatud vee arvestamiseks on vajalik paigaldada eraldi arvesti, mille mõõdusõlme ehitamise ning arvesti soetamise, paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija. Põhjendatud juhtudel on vee-ettevõtjal õigus ettevõtetele lubada paigaldada rohkem kui üks kanalisatsiooni mittejuhitava tehnoloogilise vee arvesti.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (6) Ettevõtetele, kus kanaliseeritakse lisaks tarbitud joogiveele olulises koguses tehnoloogilises protsessis eraldunud vett, on vee-ettevõtjal õigus selle kogus teenuse mahule lisada. Kogus määratakse kas vee-ettevõtjaga kooskõlastatud arvutusmetoodika järgi või tarbija poolt paigaldatud reoveearvestiga. Reoveearvesti paigaldamise nõude esitamise õigus on vee-ettevõtjal.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 30.   Vee eritarvituste arvestus

  (1) Vee, mida päästekeskus võtab avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt Järva valla ja vee-ettevõtja vahelise halduslepingu tingimustele.

  (2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 31.   Reovee mõõtmine ja arvestus

  (1) Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega.

  (2) Kõikidest lisaallikatest pärineva vee (nt tarbimiskoha kaev, keldrite tühjakspumpamine, katusevesi, platsivesi) nii regulaarseks kui ühekordseks tahtlikuks reoveekanalisatsiooni juhtimiseks peab tarbija saama eelneva nõusoleku vee-ettevõtjalt, vastasel juhul loetakse see omavoliliseks tegevuseks.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (3) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, sõlmib tarbija ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee koguse määramiseks vee-ettevõtjaga eelnevalt kokkuleppe.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (4) Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.

  (5) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 30 lõikes 2 sätestatud korras.

  (6) Tehnoloogilises protsessis ära kasutatud kanalisatsiooni mittejuhitava vee tarbimisel esitab vee-ettevõtja arve vastavalt selle mõõtmiseks paigaldatud arvesti näidule.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (7) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reoveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.

  (8) Tarbija peab täitma eeskirjas veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reovee mõõdusõlme suhtes.

  (9) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses tarbimiskoha reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada tarbimiskohalt ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Tarbijal on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks tarbimiskoha kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettepanekute tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

§ 32.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

  (1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Tarbija registreerib arvestusperioodi lõpus vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale teenuslepingus määratud ajal. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega. Kaugloetavate arvestite kasutamisel ei ole tarbijal näitude teatamise kohustust.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Reovee teenuse maksumus arvutatakse vastavalt arvestusperioodil määratud reovee reostusgrupile. Kui reostusgruppi ei ole määratud, loetakse reovesi vastavaks esimesele reostusgrupile. Kui reostusgruppidele ei ole eraldi teenuse hindasid kinnitatud, kasutatakse kõikidele reostusgruppidele ühtset hinda.

  (3) Kui tarbija ei teata veearvesti näitu teenuslepingus määratud ajal, on vee-ettevõtjal õigus arve koostamisel võtta aluseks eelneva 12 kalendrikuu keskmine ööpäevane tarbimine.

  (4) Arvestusperioodi pikkuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kuus kalendrikuud. Erandina on väikese tarbimismahuga tarbijatele lubatud määrata arvestusperioodi pikkuseks kuni üks aasta.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Abonenttasu ja sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kogu kalendrikuu tasuna, mida makstakse iga arvestusperioodi lõpus.

  (6) Tehnoloogilises protsessis ära kasutatud kanalisatsiooni mittejuhitava vee tarbimisel esitab vee-ettevõtja arve vastavalt selle mõõtmiseks paigaldatud arvesti näidule.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
19.03.2024 09:20
Veaparandus - Muudetud lõiget Riigi Teataja seaduse § 10 lg 4 ja muutva määruse alusel.

7. peatükk Teenuslepingu sõlmimine ja lõpetamine 

§ 33.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse tarbimiskoha, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Teenuslepingu osadeks on liitumislepingu kohased liitumistingimused ja piiritlusakt.

  (3) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

  (4) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab tarbija esitama vee-ettevõtjale avalduse, tarbimiskoha omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. Dokumente ei pea esitama juhul, kui need on esitatud liitumislepingu taotluse lisana. Uue liitumise korral on teenuslepingu sõlmimise aluseks akt liitumislepingu tingimuste täitmise kohta.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (5) Kui tarbimiskoht või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse alusel esitab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

§ 34.   Teenuslepingu ülesütlemine

  (1) Tarbijal on õigusteenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda tarbijaga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul, kui tarbija ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu tarbimiskohale vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
  2) juhul, kui tarbimiskoha piiri muutumise või tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole tarbija enam tarbimiskoha või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
  4) juriidilise isiku lõpetamise korral, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
  5) juhul, kui tarbija ei ole 24 kuu jooksul tarbinud lepingujärgseid teenuseid;
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]
  6) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (3) Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (4) Teenuslepingu lõpetamisel sulgeb vee-ettevõtja veeühenduse liitumispunktis peakraani ja demonteerib veearvesti.

§ 35.   Uue teenuslepingu sõlmimine

  (1) Tarbijal on kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

  (2) Kui kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.
[RT IV, 08.03.2024, 24 - jõust. 11.03.2024]

7¹. peatükk Järelevalve 

§ 35¹.   Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle

  Järelevalve käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 36.   Määruste kehtetuks tunnistamine ja rakendamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 37.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.