Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Viljandi linna põhimäärus

Viljandi linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Viljandi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.04.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.04.2014, 10

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Viljandi linna põhimäärus

Vastu võetud 29.02.2012 nr 109
RT IV, 11.05.2012, 29
jõustumine 03.03.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.03.2014RT IV, 08.04.2014, 311.04.2014

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED  

§ 1.  Viljandi linna põhimäärus on linna kui omavalitsuse põhidokument.

  Viljandi linna põhimääruses sätestatakse:
 1) Viljandi Linnavolikogu, linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;
 2) linnavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
 3) linnapea valimise ja linnavalitsuse moodustamise kord, linnavalitsuse pädevus;
 4) ametiasutuste moodustamise kord;
 5) arengukava koostamise ja muutmise kord;
 6) finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 7) eelarvestrateegia ning eelarve koostamise ja muutmise kord;
 8) õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;
 9) Viljandi linna sümbolid ja nende kasutamise kord;
 10) siseauditeerimise üldine töökorraldus.

§ 2.  Viljandi linna omavalitsusorganid

  Viljandi linna omavalitsusorganid on Viljandi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

§ 3.  Asjaajamiskeel Viljandi omavalitsusorganites

  Asjaajamiskeel Viljandi omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.

2. peatükk LINNAVOLIKOGU 

§ 4.  Linnavolikogu

 (1) Linnavolikogu on Viljandi linna esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Linnavolikogu asjaajamist korraldab kantselei.

§ 5.  Linnavolikogu pädevus

 (1) Linnavolikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

 (2) Linnavolikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist linnavolikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele.

§ 6.  Linnavolikogu esimees ja aseesimees

 (1) Linnavolikogu esimees korraldab ja juhib linnavolikogu tööd, esindab linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel Viljandi linna, korraldab linnavolikogu esindamise kohtuvaidlustes ja täidab muid talle seaduse ja teiste õigusaktidega antud ülesandeid.

 (2) Linnavolikogu aseesimees asendab linnavolikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid linnavolikogu õigusaktidega talle antud ülesandeid.

§ 7.  Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Linnavolikogu esimees ja aseesimees valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnavolikogu esimehe valimised uuesti algusest peale.

 (3) Linnavolikogu esimehe kordusvalimise võib läbi viia ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. Linnavolikogu esimehe kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.

 (4) Linnavolikogu aseesimehe valimisel rakendatakse käesolevas paragrahvis linnavolikogu esimehe valimise kohta käivaid sätteid.

§ 8.  Linnavolikogu liige

 (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Linnavolikogu liikmed annavad enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande: “Viljandi Linnavolikogu liikmena tõotan täita kõiki enda peale võetud ja minule pandavaid kohustusi, pühendades oma jõu ja oskused linna huvide kaitseks ja arenguks, ning pidada antud vannet, vaatamata sugulusele, sõprusele ja isiklikule kasule“.
[RT IV, 08.04.2014, 3 - jõust. 11.04.2014]

§ 9.  Linnavolikogu struktuur

  Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja saadikurühmad

§ 10.  Linnavolikogu eestseisus

  Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures.

§ 11.  Linnavolikogu komisjon

 (1) Linnavolikogu moodustab kohaliku elu küsimuste arutamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

 (2) Linnavolikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel linnavolikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul linnavolikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Revisjonikomisjoni liikmeteks saavad olla ainult linnavolikogu liikmed va kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõikes 21 toodud juhul.
[RT IV, 08.04.2014, 3 - jõust. 11.04.2014]

 (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees linnavolikogu saadikurühmade taotluste alusel. Igal saadikurühmal on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Igal linnavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

 (4) Väljaarvamise komisjoni koosseisust otsustab komisjoni esimehe ettepanekul linnavolikogu komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 12.  Komisjoni pädevus

 (1) Linnavolikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
 1) linnavolikogu õigusaktide eelnõud;
 2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
 3) isikute avaldused.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada linnavolikogu õigusakti eelnõu;
 2) algatada arutelusid;
 3) teha ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra, linnavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate linnavolikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 4) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt linnavolikogu esimehega.

§ 13.  Komisjoni tegutsemisvõimetus

 (1) Linnavolikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui ta ei ole kahel korral järjest täitnud talle antud ülesannet tähtajaks või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.

 (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb linnavolikogu esimees linnavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 14.  Revisjonikomisjon

 (1) Linnavalitsuse tegevuse ja linna majandustegevuse kontrollimiseks moodustab linnavolikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast.

 (2) Revisjonikomisjon töötab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

 (3) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande ning majandusaasta aruande kinnitamist esitama märkused ja ettepanekud nimetatud aruannete kohta ja andma linnavolikogule aru oma tööst ja töö tulemustest.

§ 15.  Linnavolikogu saadikurühm

  Linnavolikogu saadikurühma võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud linnavolikogusse sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe saadikurühma. Saadikurühma nimeks on valimistel nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi koos sõnaga “saadikurühm”.

3. peatükk LINNAVALITSUS  

§ 16.  Linnavalitsuse pädevus

  Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste linnavolikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse.

§ 17.  Linnavalitsus ja selle koosseis

 (1) Linnavalitsuse moodustab linnavolikogu.

 (2) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed.

 (3) Linnapea valitakse ja nimetatakse ametisse linnavolikogu poolt.

 (4) Linnavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu.

§ 18.  Linnapea pädevus

 (1) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Linnapea on linnavalitsuse juht, kes täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (3) Linnapea:
 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd, linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ja linnavalitsuse kui ametiasutuse teenistust;
[RT IV, 08.04.2014, 3 - jõust. 11.04.2014]
 2) esindab linnavalitsust kui Viljandi linna omavalitsusüksust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusega antud pädevusele ja linnavolikogu poolt kehtestatud linna esindamise korrale;
 3) annab linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;
 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;
 7) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

§ 19.  Linnapea valimise kord

 (1) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui linnavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (2) Linnapea valimisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl.

 (3) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel linnavolikogu liikmete poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (4) Häältelugemiskomisjon väljastab linnavolikogu liikmetele allkirja vastu linnavolikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

 (5) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (6) Protokolli kinnitab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (7) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.

 (8) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnapea valimised uuesti algusest peale.

 (9) Linnapea kordusvalimise võib korraldada ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. Linnapea kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.

§ 20.  Linnapea asendamise kord

 (1) Linnapead asendab tema äraolekul üks abilinnapeadest, kellel on samad õigused ja kohustused, mis linnapeal.

 (2) Linnapea asendamine vormistatakse linnapea käskkirjaga, kus märgitakse asendava abilinnapea nimi ja asendamise aeg.

§ 21.  Linnavalitsuse kinnitamine

 (1) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu nimekirjana hiljemalt kahe nädala jooksul pärast linnapea ametisse valimist linnavolikogu poolt. Linnavalitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälte enamusega.

 (2) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist on linnavalitsus töö- ja otsustusvõimeline, kui nimeliselt on kinnitatud või ametisse nimetatud vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust.

 (3) Kui linnapea poolt esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolthäälte enamust, on linnapeal aega kaks nädalat esitada linnavolikogule kinnitamiseks uus linnavalitsuse liikmete koosseis. Linnapea võib uue linnavalitsuse liikmete koosseisu esitada linnavolikogule kinnitamiseks ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus.

 (4) Linnavalitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks linnavalitsuse uue(d) liikme kandidaadi(d), kes kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

§ 22.  Linnavalitsuse istung

  Linnavalitsuse töövormiks on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjalik kord sätestatakse linnavalitsuse istungi töökorras.

§ 23.  Linnavalitsuse komisjonid

 (1) Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

 (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus.

 (3) Komisjoni koosseisu kinnitab linnavalitsus.

4. peatükk LINNA ÕIGUSAKTID  

§ 24.  Linna õigusaktide algatamise õigus

 (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel seaduses sätestatud korras;
 2) linnavolikogu liikmel;
 3) linnavolikogu komisjonil;
 4) linnavolikogu fraktsioonil;
 5) linnavalitsusel;
 6) linnapeal;
 7) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Linnavolikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

 (3) Linnavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
 1) linnapeal;
 2) linnavalitsuse liikmel;
 3) linnavalitsuse struktuuriüksuse juhil;
 4) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel seaduses sätestatud korras.

§ 25.  Linna omavalitsusorganite õigusaktide jõustumine

 (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
[RT IV, 08.04.2014, 3 - jõust. 11.04.2014]

 (2) Linnavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

 (3) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

§ 26.  Linna omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine

 (1) Linnavolikogu otsused ja määrused ning linnavalitsuse määrused avalikustatakse kantseleis ja linna koduleheküljel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

 (2) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.
[RT IV, 08.04.2014, 3 - jõust. 11.04.2014]

 (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse Viljandi Linnavalitsuse ajalehes „Viljandi“.
[RT IV, 08.04.2014, 3 - jõust. 11.04.2014]

5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS 

§ 27.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

 (1) Linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument.

 (2) Arengukava on kooskõlas seaduse alusel linnale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.

 (3) Arengukava vaadatakse üle igal aastal ja muudetakse vastavalt vajadusele.

 (4) Eelarvestrateegia on arengukava osa, mis koostatakse kavandatud tegevuste finantseerimiseks.

 (5) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks linnaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

 (6) Arengukava ja eelarvestrateegia hõlmavad mistahes eelarveaastal vähemalt nelja eelseisvat aastat.

 (7) Arengukava ja eelarvestrateegia kehtestamine ja muutmine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel.

§ 28.  Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

 (1) Linnal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning linna arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.

 (2) Linnaeelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

 (3) Viljandi linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted kehtestab linnavolikogu. Linnavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid.

 (4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab linnavalitsus. Eelarvevahendite kasutamise kontrolli teostavad kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega revisjonikomisjon ja siseaudiitor.

§ 29.  Kohustuste võtmisele esitatavad nõuded

 (1) Linnavolikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada linnavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

 (2) Linnavolikogu nõusolekul võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nimetatud juhtudel.

§ 30.  Kohalikud maksud

 (1) Linnavolikogul on seaduse alusel õigus anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

 (2) Maksumäärus jõustub ja saab avalikuks seaduse ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

 (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu.

 (4) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.

§ 31.  Linnavara

 (1) Viljandi linna munitsipaalomandiks on Viljandi linna omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi linnavara).

 (2) Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse linnavara valitsemise eeskirjas.

§ 32.  Lepingud

 (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires linnavolikogu või linnavalitsus, mille nimel kirjutab lepingule alla vastavalt linnavolikogu esimees, linnapea, linnavolikogu või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

 (2) Linnavalitsuse struktuuriüksustel ja linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Viljandi linna nimel lepinguid juhul, kui see on ette nähtud linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktides.

 (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni linna nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.

§ 33.  Koormis

 (1) Koormis on kohustus, mis kehtestatakse seaduse alusel linnavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtivate eeskirjade täitmiseks.

 (2) Koormiste täitmist kontrollib linnavalitsus.

6. peatükk VILJANDI LINNA SÜMBOLID  

§ 34.  Viljandi linna vapp ja lipp ning nende kasutamise kord

 (1) Viljandi linna sümbolid on vapp ja lipp.

 (2) Viljandi linna vapiks (edaspidi vapp) on helesinine (koobaltsinine) kilp, mille keskel asub heraldiline "Valge roos". Roosi õielehed on hõbedased, nende vahelt väljaulatuvad karikalehed ja tolmukad on kuldsed. Vapil on kaks kuju: vapp kilbita, vapp kilbiga.

 (3) Viljandi linna lipp (edaspidi lipp) koosneb kahest võrdsest laiust, helesinine (koobaltsinine) ja valge. Helesinine laid asub üleval ja vastab värvilt vapi sinisele. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 7:11. Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105x165.

 (4) Vappi kasutatakse järgmiselt:
 1) kilbiga ja kilbita, värvides või mustvalgena võib vappi kasutada linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse ametite ja osakondade ning munitsipaalasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel jne;
 2) kilbita vappi kasutatakse linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse ametite ja osakondade ning munitsipaalasutuste pitsatitel;
 3) muudel juhtudel võib kasutada linna vappi linnavalitsuse loal;
 4) vapi mustvalgel kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.

 (5) Vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt.

 (6) Lippu kasutatakse järgmiselt:
 1) lipp heisatakse alaliselt Viljandi linna raekoja hoonele kõrvuti riigilipuga;
 2) lippu võivad alaliselt heisata Viljandi linna munitsipaalasutused;
 3) lippu võib heisata riiklikel pühadel, linna pidupäevadel, delegatsioonide vastuvõtmisel ja muudel avalikel üritustel.

 (7) Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse linnavalitsuses.

§ 35.  Linnapea ametiraha

 (1) Viljandi linnapea ametitunnuseks on linnapea ametiraha.

 (2) Linnapea ametiraha on hõbedast valmistatud massiivne ketiga kaelaskantav medal. Ametiraha ülesehitus põhineb ringil, millel on kaheksanurkne väljalõige. Sinisel emailil on tekst “Hansalinn Viljandi”. Tsentrist lähtuvad grupeeritud kiired, nendest 12 kiirt on kolmnurkse läbilõikega ruumilised. Medali tsentris on Viljandi linna vapi kujutis ristiga üleval vasakus nurgas. Läbipaistva sinise emailiga kaetud vapikilbil on valatud ruumiline vapiroos kullatud südamiku ja kroonlehtedega. Ametiraha kett koosneb kaht erinevat tüüpi ketilülist ja nendevahelisest ketist. Kandilistel lülidel on kujutatud kahte ristis mõõka ja kilpi. Need lülid on grupeeritud kolmekaupa. Iga kolmese grupeeringu järel on kaks ülestikku olevat ornamentaalset detaili keerdunud lõvisabadest. Ülemine detail on kaetud läbipaistva koobaltsinise emailiga ja alumine valge emailiga. Keti laius on 2 cm ja ühendusketid jooksevad kahes reas.

 (3) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Viljandi linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud linnavolikogu esimehele. Viimane annab ametiraha uuele linnapeale üle linnavolikogu istungil.

 (4) Linnapea kannab ametiraha ametlikel või pidulikel üritustel Viljandi esindusfunktsioonide täitmisel.

7. peatükk SISEKONTROLLISÜSTEEM JA SISEAUDIT 

§ 36.  Sisekontrolli süsteem

 (1) Sisekontrolli süsteem on linna asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:
 1) õigusaktidest kinnipidamise;
 2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
 3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
 4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

 (2) Sisekontrolli süsteemi asutuses rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab asutuse juht.

 (3) Linnavolikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab linnavalitsus.

§ 37.  Siseaudit

 (1) Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse linna asutustes, samuti Viljandi linnas kui omavalitsusüksuses tegevuse tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

 (2) Linna siseauditeid viib läbi siseaudiitor.

 (3) Siseauditi korraldamise eest linna ametiasutustes vastutab siseaudiitor.

 (4) Linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste siseauditi üldeeskirja kehtestab linnavalitsus.

8. peatükk AMETIASUTUSED  

§ 38.  Ametiasutus

 (1) Ametiasutus on linna eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Linna ametiasutuseks on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. Ametiasutust juhib linnapea.

 (3) Linnavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded on sätestatud käesolevas põhimääruses.

 (4) Linnavalitsusel on ametialase töö korraldamise vajadusest lähtuvalt õigus teenistujate üldarvu piires luua uusi ametikohti, neid ümber kujundada, samuti ametikohade arvu vähendada teenistujate arvu piires. Linnavalitsuse struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab linnapea.

 (5) Ametiasutuse registreerimise riigi ja kohalike omavalitsuste riiklikus registris korraldab linnavalitsus.

§ 39.  Linna ametiasutuse hallatavad asutused

  Linna ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded:
 1) linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud;
 2) linnavolikogu otsustab linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise ning ümberkujundamise, kinnitab selle põhimääruse ja teeb seal muudatusi; hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ja seda muudab linnavalitsus;
 3) linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi ja /või tema kohusetäitja nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu linnapea või tema poolt selleks volitatud ametiisik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 40.  Teenistuslik järelevalve

  Teenistuslikku järelevalvet teostatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele.

§ 41.  Linnasekretär ja linnavalitsuse kantselei

  Linnasekretär juhib kantseleid ja täidab talle seaduse ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 42.  Linna esindamine kohtus

 (1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.

 (2) Linna esindab kohtus linnavolikogu esimees, linnapea, linnasekretär või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või nende poolt volitatud isik.

 (3) Linna võib kohtus esindada ka linna ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

9. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 

§ 43.  Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

  Põhimäärust või selle muudatusi arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel linnavolikogu istungil, välja arvatud juhul, kui muudatused tulenevad seadusest.
[RT IV, 08.04.2014, 3 - jõust. 11.04.2014]

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 44.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 45.  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.