ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Väljaandja:Sillamäe Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.04.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.04.2014, 24

Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 27.03.2014 nr 9

Määrus kehtestatakse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTTED 

§ 1.  Eeskirja reguleerimisala

 (1) Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid vee-ettevõtte ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutavate isikute vahel Sillamäe linna territooriumil.

 (2) Eeskirja kohaldatakse Sillamäe linna territooriumil kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes kasutavad või kavatsevad kasutada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmistes tähendustes:
 1) ühisveevärk – ühisveevärk ja -kanalisatsioon „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ § 2 ning § 3 mõttes ja ulatuses;
 2) kinnistu veevärk – kinnistu veevärk ja kanalisatsioon „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ § 11 mõttes;
 3) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamise eesmärgist;
 4) arvestusperiood – veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta teenuse tarbijale esitatakse nõue tarbitud teenuste tasumiseks. Arvestusperioodiks on üldjuhul kalendrikuu. Arvestusperioodi täpne alguse ja lõppkuupäev, samuti muu arvestusperiood võib olla kehtestatud veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingus;
 5) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
 6) avalik veevõtukoht – vesik, tänavakraan, millele on ligipääs määramata isikute hulgal;
 7) veearvesti – mistahes mõõteseade, mis on ettenähtud ühisveevärgist kinnistu veevärki äravõetud vee mahu või ärajuhitava reovee mahu mõõtmiseks;
 8) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 9) sademevesi – sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi;
 10) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
 11) mõõdusõlm – vee ja/või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluv armatuurist koosnev tehniline sõlm;
 12) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
 13) ühisvõrgu avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste, rajatiste või seadmete ettenägematu hävimine või rikkiminek, mille tagajärjel halveneb oluliselt või katkeb veevarustus ja/või reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.

2. peatükk VEE-ETTEVÕTTE JA KLIENDI VAHELISTE SUHETE ALUSED 

§ 3.  Vee-ettevõte ja klient

 (1) Vee-ettevõtte veehaarde kohtadest äravõetud vee kohaletoimetamine (kinnistu veevärkidesse kohaletoimetamine) ühisveevärgi kaudu ning reo- ja sademevee kinnistute veevärkidest ja pindadest ärajuhtimise teenuseid osutatakse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ § 13 määratud lepingu alusel (edaspidi teenusleping).

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut sõlmitakse vee-ettevõtte klientidega.

 (3) Kui kinnistu, mille veevarustamiseks sõlmitakse teenuste osutamise leping, on kaasomandis (muuhulgas korteriomanditeks jagatud kinnistu puhul), siis kohaldatakse „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ § 8 lg 5 sätteid ja teenusleping sõlmitakse kaasomanike poolt määratud esindaja (sealhulgas kinnistu kaasomanike poolt määratud paljukorterilise maja teise esindaja juhul jms) kaudu kõikide kinnistu kaasomanikega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhul teenuslepingu sõlmimiseks kinnistu kaasomanikud esitavad vee-ettevõttele „Asjaõigusseaduse“ § 72 lg 1 toodud kaasomanike enamuse otsuse või nende kokkuleppe, mis peab sisaldama selgelt väljendatud kaasomanike tahteavaldust teenuslepingu sõlmimiseks ja kaasomanike poolt teenuslepingu sõlmimiseks volitatud isiku andmed.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud vee-ettevõtte teenuste esitamisel kinnistute suhtes, millistel on kaks või rohkem kaasomanikku, loetakse, et kõik vee-ettevõtja teenuste tarbitud kaasomanikud vastutavad tarbitud teenuste tasumise eest solidaarselt.

 (6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud vee-ettevõtte teenuseid osutatakse, kuid kaasomanikud ei sõlmi vee-ettevõttega vastavat teenuslepingut ja klient ei keeldu teenuste tarbimisest kirjalikult taasesitatavas vormis, siis vee-ettevõtte ja kaasomanike vahelistele suhetele kohaldatakse „Võlaõigusseaduse“ sätteid käsundita ajaajamise kohta. Antud juhul loetakse, et vee-ettevõte tegutseb kaasomanike huvides ja vastavalt kaasomaniku eeldatavale soovile ja sellega kaasnevad „Võlaõigusseaduse“ § 1018 lg 1 p 2 ettenähtud asjaolud.

 (7) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 6 sätteid kohaldatakse nende vee-ettevõtte teenuste suhtes, mis on tarbitud kahe või rohkema isiku kaasomandis oleval kinnistul, siis teenuste tarbimisest keeldumine võib olla esitatud ainult „Asjaõigusseaduse“ § 72 lg 1 ettenähtud kaasomanike enamuse otsusel või kokkuleppel. Kaasomanike enamuse otsus või kokkulepe peab olema lisatud teenustest keeldumise avalduse juurde.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud juhul kõik kaasomanikud on käsundita asjaajaja solidaarsed võlgnikud käsundita asjaajaja kulude ja tasu nõudes.

 (9) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi teenuste osutamine ühisveevärgist toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui ühte kinnistu veevärki.

§ 4.  Kontrolliõigus

  Vee-ettevõtte poolt määratud isikul on õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi üle juhul, kui kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on liidetud või ühendatud ühisveevärgiga.

§ 5.  Teenuste osutamise lõpetamine

 (1) Vee-ettevõte ei ole kohustatud osutama teenuseid käesoleva eeskirja paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud isikutele, kes ei ole vee-ettevõtte kliendid.

 (2) Vee-ettevõttel on õigus keelduda käesoleva eeskirja paragrahvis 3 lõikes 1 toodud teenuste osutamisest, esitades kliendile ülesütlemisavalduse kirjalikult taasesitatavas vormis juhul, kui esinevad eeskirjaga ettenähtud alused ja asjaolud.

 (3) Vee-ettevõttel on õigus piirata, vähendada või katkestada eeskirja paragrahvi 3 lõikes 1 toodud teenuste esitamist kliendile ühisveevärgi või selle osa avarii korral, samuti avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral.

 (4) Teenuste taastamine toimub kooskõlas „Hädaolukorra seaduse“ nõuetega juhul, kui teenuste katkestamine, piiramine või vähendamine toimus erakorralise seisukorra esinemisel.

§ 6.  Teenuste katkestamine avarii, avarii- või plaanliste tööde korral

 (1) Ühisveevärgi avarii, erakorralise seisukorra puhul ja/või juhul, kui tekkib edasilükkamatu vajadus teostada avariitööd, mille tulemusena teenuste osutamine piiratakse, vähendatakse või katkestatakse, on vee-ettevõte kohustatud pärast eelloetletud asjaolude tekkimisest teatama mõistliku aja jooksul vee-ettevõtte klientidele eelloetletud asjaolude kõrvaldamiseks suunatud tööde teostamise vajadusest ja normaalses ulatuses teenuste osutamise jätkamise taastamise orienteeriva tähtaja kohta.

 (2) Ühisveevärgi või selle osa plaanilise remondi teostamise vajadusel, kui selle käigus teenuste osutamine võib olla katkestatud, piiratud või vähendatud, informeerib vee-ettevõte kliente antud teenuste osutamise piiramisest, vähendamisest või katkestamisest kirjalikult taasesitatavas vormis vähemalt 30 kalendripäeva ette ja siis korduvalt 5 kalendripäeva enne tööde algust.

§ 7.  Kahju

 (1) Vee-ettevõte ei vastuta kliendile võimaliku kahju tekitamise eest, mis on põhjustatud vee-ettevõtja teenuste katkestamisega, piiramisega või vähenemisega juhul, kui kahju tekkis erakorralise olukorra, avarii või erakorralise/plaanilise remondi tõttu ja vee-ettevõtja täitis nõuetekohaselt eeskirja paragrahvi 6 nõudeid.

 (2) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, vastutavad nende poolt tekitatud kahju eest, sealhulgas selle kahju tekkimisega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtte poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 8.  Liitumispunkt

 (1) Juhul kui teenus- või liitumislepingus ei lepitud kokku teisiti, ühisveevärgi liitumiskohaks kinnistu veevärgiga on:
 1) peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka;
 2) juhul, kui peakraan asub üle ühe meetri väljaspool kinnistu piire, siis on liitumispunktiks kinnistu piir;
 3) teenindusmaa määramata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kuni ühe meetri kaugusel väljaspool hoonestustava krundi piirist.

 (2) Juhul, kui liitumispunkt ei ole määranud vee-ettevõtjaga sõlmitud teenus- või liitumislepinguga, siis liitumispunkt ühiskanalisatsioonil on:
 1) peatorul olev vaatluskaev, millest juhitakse kinnistult reoveed;
 2) kui vaatluskaev asub üle ühe meetri väljaspool kinnistut, siis on liitumispunktiks kinnistu piir;
 3) teenindusmaad määramata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, kust torustik läheb hoonestusalale;
 4) enne 01.01.2000.a ehitatud majades liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistu piires olevad esimesed kaevud hoone väljundil. Kinnistu piires kaevude puudumisel on liitumispunktiks kinnistu piir;
 5) liitumiskoha vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni.

 (3) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru on ehitatud läbi kinnistu ja sellest hargneb torustik ehitisse, siis on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

 (4) Kui vee-ettevõte või kinnistu omanik taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

 (5) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb olemasolevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõttega. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõte tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõttel õigus eeskirja § 5 lõike 2 kohaselt veeteenuste osutamist katkestada, vähendada või piirata.

3. peatükk VEEVARUSTUS, REOVEE JA SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 9.  Veevarustamise nõuded ja tingimused

 (1) Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.

 (2) Vee-ettevõte peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt „Veeseaduse“ alusel kehtestatud kontrollinõuetele. Vee-ettevõte ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

 (3) Ühisveevärgi kinnistute veevärgiga liitumispunktides tagatav veerõhk määratakse kindlaks lähtudes tehnilistest lahendustest, mis olid esitatud vee-ettevõtte poolt ühisveevärgi ja kinnistute veevärkide projekteerimisel. Juhul kui esimeses lauses nimetatud tehniliste lahendustega ei ole määratud teisiti, siis minimaalne rõhk liitumispunktis peab olema vähemalt 2,5 bar.

 (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab see isik, kelle valduses või omandis oleva territooriumil on veevõtukoht. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõte lõpetada veevarustust sellel veevõtukohal vastavalt eeskirja § 5 lõikele 2.

 (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõte. Tuletõrjehüdrante kasutab Päästeamet kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtte kirjalikul loal. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõttega eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

§ 10.  Reovee ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Vee-ettevõte on kohustatud ära juhtima ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ja sademeveed vastavalt vastuvõtu tingimustele ja teostama reo- ja sademevee puhastust vastavalt kehtestatud nõuetele.

 (2) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja reo- ja sademevee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus.

 (3) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalse lubatud paisutustaseme piirväärtust määratakse kindlaks lähtudes vee-ettevõtja poolt väljaantud liitumise projekteerimistingimustest ja ühiskanalisatsiooni tehnilistest võimalustest.

 (4) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reo- ja sademevett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ja ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.

 (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reo- ja sademevett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. Toitlustuspunktidesse on vajalik ette näha rasvakogujate paigaldamine.

 (7) Reo- ja sademevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

 (8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reo- ja sademevett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas reo- ja sademevees või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi.

 (9) Vee-ettevõte on kohustatud võtma kliendilt reo- ja sademevett, kui reostusainete kontsentratsioon ei ületa kehtestatud piirnorme. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:

Reoaine nimetusMõõtühikReostusnäitajate piirnorm
PH minPH-ühik6
PH maxPH-ühik9
Heljumainedmg/l500
Üldfosformg/l5,2
Ammoniumi lämmastikmg/l100
Pindaktiivsed ained anioonsedmg/l10
BHT7mg/l150
KHTmg/l250
Naftasaadusedmg/l15
Fenoolmg/l1,0
Kloriididmg/l300
Sulfaadidmg/l100
Rasvaainedmg/l50
Värvainedmg/l25
TemperatuurMitte üle 40 С

 (10) Reostusnäitajate piirnormide kontrollimiseks on vee-ettevõttel õigus võtta proove ja korraldada nende proovide analüüsi.

 (11) Juhul kui proovide võtmisel või teostatud analüüsi käigus tuvastatakse, et isik ületas reostusainete kontsentratsiooni kohta kehtestatud nõudeid, siis isik, kes on teinud võimalikuks kehtestatud nõuete ületamist reostusainete kontsentratsiooni osas, on kohustatud hüvitama vee-ettevõttele vee-ettevõtte poolt kantud kulud proovide võtmiseks ja nende proovide analüüsi teostamiseks ning reostumise tagajärgede likvideerimiseks.

 (12) Juhul, kui on ületatud kehtestatud reostusainete kontsentratsiooni nõudeid, siis vee-ettevõttel on õigus katkestada vee-ettevõtte teenuste osutamist isikule, kes on teinud võimalikuks rikkumist nii terves ulatuses, kui ka reo- ja sademevee vastuvõtmise osas.

§ 11.  Omavolilised ühendused

 (1) Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. Omavoliliseks veekasutuseks ja/või reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
 1) klient esitas tahteavalduse vee-ettevõtte poolt osutatud teenuste tarbimise lõpetamiseks, kuid jätkab edasi nende teenuste tarbimist;
 2) on eemaldatud või rikutud torustikule, peakraanile, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reoveemõõdusõlme vee-ettevõte pandud plommid;
 3) on eemaldatud või rikutud vee- või reo- ja sademeveearvesti taatlusplomm;
 4) vee- või reo- ja sademeveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
 5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõte paigaldatud sulgur või muu lukustav seade;
 6) on avatud vee-ettevõtte poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
 7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 8) vaatluskaevu kaudu toimub reo- ja sademevee pürgimine ühiskanalisatsiooni.

 (2) Omavolilise veekasutamise ja/või reo- ja sademevee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõte või volitatud isiku poolt kinnistu omaniku või õiguserikkuja pädeva esindaja juuresolekul sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja/või reo- ja sademevee kanaliseerimise võib vee-ettevõte sulgeda ette teatamata.

 (3) Isikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõttele hüvitada kahju ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

 (4) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõttel pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks aeg pikkusega kuni üks aasta.

 (5) Tuletõrjehüdrantidest omavolilise veevõtu korral loetakse omavolilise ühenduse kestvuseks aeg pikkusega kuni üks kuu alates päevast, millal vee-ettevõte omavolilist ühendust tuvastas.

 (6) Kohustus tõestada, millal oli teostatud omavoliline liitumine, lasub isikul.

§ 12.  Omavoliliselt tarbitud teenuste arvestus

 (1) Teenused, mis on tarbitud omavolilise liitumise käigus, on omavolilised teenused.

 (2) Omavolilise veekasutuse ilmsikstuleku korral hüvitab omavoliliselt vett kasutanu vee-ettevõttele omavoliliselt tarbitud teenuste maksumuse, lähtudes toru läbilaskevõimest ühenduse kohas ja arvestusega, et omavolilise ühenduse kohas toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s.

 (3) Eeldatakse, et koos omavolilise vee tarbimisega toimub ka reovee ärajuhtimine ulatuses, mis võrdub tarbitud vee ulatusega, kui omavoliliselt kasutanu ei tõenda teist.

 (4) Juhul, kui tuvastatakse omavolilist ühendamist kanalisatsioonile ilma veevarustusega liitumist, siis omavoliliselt kasutanu maksab kanalisatsiooni omavoliliste teenuste tarbimise eest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud arvestuskorrale, lähtudes toru läbimõõdust kinnistu kanalisatsiooni liitumiskohas üldkasutatava kanalisatsiooni.

 (5) Omavoliliselt tarbitud teenust arvestatakse kogu omavolilise liitumise aja eest, mis on määratud vastavalt eeskirja § 11 sätetele. Vee-ettevõttel on õigus vähendada kompensatsiooni summat võttes arvesse rikkumise tegelikke asjaolusid.

§ 13.  Keelatud ühendused

 (1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis ei vasta eeltoodule, loetakse keelatud ühendusteks.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratule keelatud ühendusteks on ka:
 1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga ühendatud kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 2) kinnistu veevärgi ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
 3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni;
 4) vee-ettevõtjaga mitte kooskõlastatud ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist ühiskanalisatsiooni.

 (3) Keelatud ühenduse tuvastamisel vee-ettevõte esitab kliendile kirjaliku nõude puuduste kõrvaldamiseks, mis põhjustavad keelatud ühenduse lubamatust või keelatud ühenduse lõpetamiseks.

 (4) Juhul, kui keelatud ühenduse teinu ei kõrvalda vee-ettevõtja nõudes määratud puuduseid või ei lõpeta keelatud ühendust vee-ettevõtte poolt määratud tähtajaks, siis vee-ettevõttel on õigus katkestada teenuste osutamine läbi keelatud ühenduse.

 (5) Kui isiku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi läbinud ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tuleneva kahju klient või keelatud ühendusega kinnistu omanik.

§ 14.  Ajutised teenused

 (1) Tähtajalise teenuslepingu alusel vee-ettevõttel on õigus lubada vee-ettevõtte teenuste tarbimist määratud tähtajaks mööduvatel (näiteks, määratud tähtajaks püstitatud ehitise või rajatise suhtes) või hooajalistel eesmärkidel. Antud juhul vee-ettevõtte kliendiks võib olla nii kinnistu omanik, kui ka võõral kinnistul määratud tähtajaks paikneva ajutise ehitise, rajatise, rändpoe vms omanik.

 (2) Klient on kohustatud tingimusi ajutiste teenuste tarbimiseks saama vee-ettevõtjast ajutise liitumise tehnilisi, teostama ajutist liitumist vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele ja sõlmima vee-ettevõttega tähtajalist lepingut vee-ettevõtte teenuste tarbimiseks.

 (3) Ajutiste teenuste tarbimise tagav ajutise rajatise liitumispunktiks määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste tingimuste väljaandmisel.

§ 15.  Teenuste mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega, mis on paigaldatud liitumispunktis või muus ettevõtjaga kooskõlastatud punktis. Mõõdusõlmeks on veearvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm.

 (2) Kinnistu piires tarbitava vee mõõtmist üldjuhul teostatakse ühe veemõõdusõlme kaudu, rohkemaid veemõõdusõlmi lubatakse vee-ettevõtte kirjalikul loal.

 (3) Veemõõdusõlm võib olla paigaldatud hoonesse sissetuleva ühisveevärki ja kinnistu veevärki ühendatava peatorupoolsel küljel kohe pärast peatorutoru hoonesse suubumise kohast või veemõõdukaevus kohe pärast ühisveevärki ja kinnistu veevärki ühendatava peatoru suubumist kinnistule.

 (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtte otsusel veemõõdukaevu, kui:
 1) hoones puudub selleks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 30 m.

 (5) Veemõõdusõlme asukoht ja konstruktsioon peavad vastama vee-ettevõtte esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlmes paigaldatakse vee-ettevõtja veearvesti, kui klient ja vee-ettevõte ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtte esitatud tehnilistele tingimustele ja peab olema kontrollitud vastavalt seadusega kehtestatud nõuetele.

 (6) Juhul, kui veemõõdusõlm puudub või ei vasta vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele, peab kinnistu omanik vee-ettevõtja nõudmisel veemõõdusõlme ehitama, võttes vee-ettevõttelt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Juhul, kui vee-ettevõtja nõue veemõõdusõlme ehitamise kohta jääb täitmata vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks, on vee-ettevõttel õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping üles öelda. Enne 01.01.2000.a ehitatud elamutes paigaldab veemõõdusõlme vee-ettevõte. Veemõõdusõlme edasine rekonstrueerimine toimub kliendi arvel.

 (7) Teenuslepingu esmasel sõlmimisel paigaldatakse veearvesti vee-ettevõtja kulul viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel vee-ettevõte võtab veearvesti maha.

 (8) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

 (9) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest, v.a. vandalismi ja loodusõnnetuste puhul;
 2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja ligipääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana.

 (10) Vee-ettevõttel on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi lukusti ja hüdrant;
 2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 3) omavolilise või keelatud ühenduse lukusti;
 4) kanalisatsioonitorustiku lukusti.

 (11) Kliendil ei ole õigust rikkuda vee-ettevõtja poolt paigaldatud plomme ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõttele nende kadumisest või rikkumisest.

 (12) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta juhul, kui:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks vee-ettevõte eelneval nõusolekul;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

 (13) Kui vee-ettevõte on tuvastanud, et sademete- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu kanalisatsioonist ühiskanalisatsioonisse, on vee-ettevõttel õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või nende poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel, lähtudes vastava tarbijagrupi reo- ja muu vee hinnast.

 (14) Vee-ettevõttele kuuluva veearvesti rikkumisel (ka külmunumisel, kuumenemisel) või omavolilisel eemaldamisel vee-ettevõte asendab rikutud või eemaldatud veearvesti viie tööpäeva jooksul pärast kliendi poolt asendamise kulude tasumist vee-ettevõttele. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist ning vandalismi, loodusõnnetuse ja tulekahju kohal asendab vee-ettevõte tasuta arvesti.

 (15) Kui ei ole kinni peetud eeskirja käesoleva paragrahvi lõike 9 nõuetest, on vee-ettevõttel õigus lõpetada veeteenuste osutamine kinnistule.

 (16) Klient peab viivitamatult teatama vee-ettevõttele veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust.

 (17) Klient võib nõuda vee-ettevõttele kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega esitades vastava kirjalikus vormis taastava avalduse. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, siis taatlemisega seotud kulud kannab klient, vastasel juhul vee-ettevõte.

 (18) Vee-ettevõttel on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

§ 16.  Vee mõõtmine

 (1) Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtte paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõte ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

 (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (3) Kui klient ei ole võimaldanud vee-ettevõtjale kahe nädala möödumisel pärast vee-ettevõtja kirjalikku hoiatust ligipääsu veearvestile, võib vee-ettevõte lugeda veeteenuste omavoliliseks ja kohaldada käesoleva eeskirjaga ja „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega“ ettenähtud sanktsioone.

 (4) Kui kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõte tasaarvelduse eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtte kehtestatud korrale.

 (6) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (7) Päästeameti poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästeamet, esitades igakuiselt vee-ettevõttele sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.

§ 17.  Ühiskanalisatsiooni ärajuhitava vee mõõtmine

 (1) Juhul, kui kinnistu veevärgi liitumispunktis või muus vee-ettevõtjaga kooskõlastatud kohas on paigaldatud veemõõtur ja kinnistu veevärk on üheaegselt ühendatud nii ühisveevärgi kui ka kanalisatsiooniga, siis kinnistu kanalisatsioonist ühiskanalisatsiooni ärajuhitava vee hulk võrdub vee hulgaga, mis on tarnitud kinnistu veevärki ühisveevärgist.

 (2) Juhul, kui kinnistu veevärgi ja ühisveevärgi vahel puudub liitumine, kuid on olemas liitumine kinnistu kanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni vahel või teises teenuslepingus kokku lepitud juhtudel kinnistu kanalisatsioonist ühiskanalisatsioonisse, toimub ärajuhtiva vee mõõtmine kinnistu kanalisatsioonis paigaldatud ärajuhtava vee mõõdusõlme näitude alusel.

 (3) Kinnitu kanalisatsioonist ühiskanalisatsioonisse ärajuhitava vee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning selles sõlmes kasutatavad arvestid peavad vastama vee-ettevõtte esitatud tingimustele.

 (4) Üldjuhul ehitab kanalisatsiooni mõõdusõlme ärajuhitava vee mõõtmise algatanud pool.

 (5) Kanalisatsiooni mõõdusõlme vaatab üle ja plommib vee-ettevõte. Kanalisatsiooni mõõdusõlme hooldust ning ärajuhitava vesi arvesti taatlust korraldab ja sellega seostud kulud kannab kanalisatsiooni mõõtesõlme paigaldamise algataja. Plommide paigaldamise kohta koostatakse akt, mis kirjutatakse alla vee-ettevõtja ja kliendi poolt.

 (6) Ärajuhitava vee arvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja kanalisatsiooni mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõttele.

 (7) Vee-ettevõttel on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

§ 18.  Arvestused veeteenuse eest

 (1) Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest toimub teenuslepingu või faktiliselt mõõdetud ja kliendi poolt tarbitud teenuste alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud veeteenuste kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Teenuste tasumiseks kohustatud ja vastava arve saanud isik on kohustatud tasuma vee-ettevõttele teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on arve tasumiseks kohustatud isik peab tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljasaatmise päevast.

 (3) Veeteenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõttel õigus katkestada või lõpetada teenuste osutamine isikule, kes on tasumisega viivitanud.

4. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE 

§ 19.  Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine

 (1) Üldjuhul teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehnilised tingimused, on sõlmitud ja tasutud liitumisleping. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

 (2) Käesoleva eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb taotlejal esitada vee-ettevõttele avaldus ja muud lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

 (3) Teenusleping lõpetatakse teenuslepingu tähtaja lõppemisel tähtajalise lepingu korral või kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks.

 (4) Kui klient lõpetab teenuslepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb vee-ettevõttele eelnevalt tasuda kulutused ühisveevärgiga ühenduse katkestamise eest.

 (5) Vee-ettevõttel on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtte määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või reovee kanaliseerimine suletud;
 2) kinnistu piiri muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtte suhtes mittekliendiks;
 3) ehitiste lammutamisel;
 4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
 5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
 6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (6) Lepingust ülesütlemisavaldus peab olema esitatud kirjalikult taasesitatavas vormis.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 20.  Rakendussätted

 (1) Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtte vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud korras.

 (2) Sillamäe Linnavolikogu 29. augusti 2006. a määrus nr 33 „Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ (KO 2006, 165, 1862) tunnistatakse kehtetuks.

Jelena Koršunova
volikogu esimees