Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Kehtna valla põhimäärus

Väljaandja:Kehtna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.04.2014, 26

Kehtna valla põhimäärus

Vastu võetud 19.03.2014 nr 11

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Valla põhimääruse eesmärk

  Kehtna valla (edaspidi vald) põhimääruse eesmärgiks on Kehtna Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu komisjonide, Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi valitsus), valitsuse hallatavate asutuste moodustamise, töökorralduse, tegevuse ning lõpetamise reguleerimine, valla arengukava ja eelarve menetlemise ning finantsjuhtimise üldiste põhimõtete kehtestamine.

§ 2.  Vald kohaliku omavalitsusüksusena

 (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest (edaspidi põhimäärus), lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

 (2) Vald otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab vald kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

 (3) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduse ja põhimääruse alusel oma pädevuse piirides volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

 (4) Vallal on iseseisev eelarve, kontod pankades ja oma sümboolika.

 (5) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.

 (6) Valla piir koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. Piir on kantud riigi maakatastri kaardile.

§ 3.  Valla omavalitsusorganid

 (1) Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike poolt valitud valla esinduskogu.

 (2) Valitsus on volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Valitsus asub aadressil: Pargi 2 Kehtna alevik Kehtna vald Rapla maakond.

§ 4.  Valla sümbolid

 (1) Vallal on oma lipp ja vapp ning muu sümboolika.

 (2) Valla sümboolikat võib kasutada volikogu, valitsuse ja valla asutuse dokumendiblankettidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt kehtestatud korrale.

 (3) Valla lipp heisatakse alaliselt valitsuse asukohaks oleva hoone ees olevas lipumastis. Lipp heisatakse ajutiselt pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel, kus vald on esindatud. Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu jälgides kehtestatud korda ja head tava.

 (4) Valla vappi võib kasutada valla lipul, valla dokumendiblankettidel, embleemidel, siltidel, kleebistel ja valla reklaamil kujunduselemendina, valla autasudel, asutuste siltidel ning muudes kohtades vastavalt kehtestatud korrale.

 (5) Valla sümbolite kasutamise täpsem kord kehtestatakse volikogu määrusega.

§ 5.  Valla asutus

 (1) Kehtna Vallavalitsus on valla ametiasutus.

 (2) Vald võib asutada teenuste osutamiseks valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Eelkõige asutatakse asutusi haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muude teenuste osutamiseks. Asutus ei teosta avalikku võimu ning asutust finantseeritakse valla eelarvest.

 (3) Volikogu otsustab valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning tegevus toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

 (4) Valla ametiasutuse moodustamise ja tegutsemise täpsem kord sätestatakse volikogu määrusega.

§ 6.  Valla õigusaktid, protokollid

 (1) Volikogu ja valitsuse õigusaktid (v.a valitsuse korraldus) avalikustatakse valitsuse asukoha hoones oleval stendil. Valla kõik õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu 5 päeva jooksul arvates vastuvõtmisest. Õigusaktid on sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele volikogu sekretäri juures. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

 (2) Volikogu ja valitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ning volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (3) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omav õigusakt valla ajalehes, otsustab selle vallasekretär.

 (4) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses ei sätestata hilisemat jõustumise tähtpäeva.

 (5) Õigusaktide täitmise kontrolli teostavad volikogu ja valitsus seaduses ning valla õigusaktides sätestatud korras.

 (6) Õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise, kättesaadavuse ja muude küsimuste täpsemaks reguleerimiseks võib volikogu vastu võtta määruse.

 (7) Volikogu ning valitsuse istungi protokoll koostatakse vastavalt kehtivale korrale. Protokoll avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu 5 päeva jooksul peale istungi toimumist ning on igaühele kättesaadav volikogu sekretäri juures paberkandjal.

 (8) Volikogu ja valitsuse komisjoni koosoleku protokolliga on võimalik tutvuda alates kuuendast tööpäevast arvates koosoleku toimumisest. Komisjoni koosoleku protokollid ja komisjoni otsused on igaühele kättesaadavad volikogu sekretäri juures ning need on avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.

§ 7.  Valla esindamine

 (1) Valda esindavad volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem, samuti nende poolt volitatud esindajad.

 (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.

 (3) Esindusõiguse piiritlemise vajaduse korral tuleb arvestada otstarbekuse põhimõtet ning võimalusel lähtuda alljärgnevatest tingimustest:
 1) volikogu ning volikogu esimees esindavad valda volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel;
 2) valitsus ning vallavanem esindavad valda valitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

 (4) Valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt selleks volitatud isik.

 (5) Valla esindamise korra võib sätestada volikogu määrusega.

2. peatükk Volikogu 

§ 8.  Valla omavalitsusüksuse esinduskogu

 (1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses sätestatud korras läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse.

 (2) Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra.

 (3) Volikogu tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende puudumisel vanim volikogu liige.

§ 9.  Volikogu esimees

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungit ja eestseisust ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele;
 4) korraldab volikogu õigusaktide täitmist;
 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;
 6) korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist;
 7) täidab muid õigusaktidega sätestatud kohustusi.

 (2) Volikogu esimehe esindusõiguse võib sätestada volikogu õigusaktiga.

§ 10.  Volikogu esimehe valimise kord

 (1) Volikogu valib esimehe oma liikmete hulgast volikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

 (3) Volikogu esimehe kandidaat tutvustab ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilise sõnavõtuga. Mitme kandidaadi korral otsustab volikogu esinejate järjekorra enne kandidaatide esitamist. Kandidaat vastab volikogu liikmete küsimustele. Kandidaatide läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. Kandidaat võib esitada enesetaanduse.

 (4) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

§ 11.  Volikogu aseesimehe valimise kord

 (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast volikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (2) Aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaadi ärakuulamine ja arutelu volikogus toimub § 10 lõikes 3 sätestatud korras.

 (3) Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu poolt valitud häältelugemiskomisjon. Valimistulemused teeb kindlaks komisjon ning volikogu teeb selle alusel otsuse. Volikogu aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

§ 12.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu võib moodustada alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni otsus on volikogule soovitusliku iseloomuga.

 (2) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolt. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul.

 (3) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse spetsialiste ja saada valitsuselt või valla asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni ja dokumente.

 (4) Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama kehtestatud korras ja tähtajal.

 (5) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest.

 (6) Komisjoni ülesanded on:
 1) volikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamine ning arvamuse andmine ja ettepanekute esitamine talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta;
 2) õigusaktide eelnõude algatamine vastavalt komisjoni pädevusele;
 3) oma valdkonna eelarveproportsioonide analüüsimine, eelarveprojekti ettepanekute esitamine, prioriteetide hindamine;
 4) valla arengukava koostamiseks ettepanekute esitamine;
 5) komisjonile suunatud avalduste läbivaatamine ning nende kohta ettepanekute või seisukoha ettevalmistamine;
 6) komisjoni tegevusvaldkondadega seotud või õigusaktidega sätestatud muude küsimuste läbivaatamine.

 (7) Komisjoni tegevuse alused ja täpsem töökord sätestatakse volikogu määrusega.

§ 13.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Komisjoni esimees, aseesimees ja liige või liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

 (2) Revisjonikomisjon juhindub oma tegevuse korraldamisel volikogu poolt kehtestatud volikogu komisjonide töökorrast arvestades töö iseloomust tulenevaid erisusi.

 (3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Kontrollimisi viivad läbi komisjoni liikmed, kaasates vajadusel eksperte ja asjatundjaid.

 (4) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu otsuse revisjonikomisjon. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust.

 (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste kohta, lisades otsuse tegemiseks õigusakti eelnõu.

 (6) Kontrolli läbiviimise täpsema korra võib sätestada volikogu määrusega.

§ 14.  Volikogu kokkukutsumine

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

 (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist.

 (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

 (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.

3. peatükk Valitsus 

§ 15.  Omavalitsuse täitevorgan

 (1) Valitsus on volikogu poolt moodustatud omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis lahendab õigusaktidega vallale pandud või valla õigusaktides sätestatud ülesandeid ja kohustusi ning kasutab selleks sätestatud õigusi ja võimalusi.

 (2) Valitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid eelkõige õigusaktide andmise, valla majandustegevuse, elanike kaasamise, kontrolli ning praktilise tegevuse kaudu.

 (3) Valitsus määrab kindlaks Kehtna Vallavalitsuse kui ametiasutuse sisese teenistuse korra, moodustab volikogu poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse ametiasutuse struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi ning juhib selle tegevust. Valitsus osaleb õigusaktides sätestatud korras valla osalusega äriühingute ja teiste juriidiliste isikute tegevuse ja nende juhtimises.

§ 16.  Vallavanema valimise kord

 (1) Vallavanemaks võib valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses sätestatud ulatuses. Vallavanemaks ei tohi valida isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

 (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul volikogu esimese istungi päevast arvates. Volikogu valib vallavanema volikogu volituste ajaks kuni neljaks aastaks.

 (3) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (4) Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. Volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust.

 (5) Salajase hääletamise viib läbi häältelugemise komisjon.

 (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusega.

 (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 17.  Vallavanem

 (1) Vallavanem:
 1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab omavalitsusüksust ja valitsust vastavalt seadusega, põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning Kehtna Vallavalitsuse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule valitsuse koosseisu;
 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
 8) täidab talle õigusaktiga pandud teisi ülesandeid.

 (2) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale või tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

 (3) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

 (4) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks valitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud valitsuse liige on ära, või asendaja on käskkirjaga määramata, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige.

§ 18.  Valitsuse moodustamine

 (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus.

 (2) Hiljemalt ühe kuu jooksul tema valimisest arvates esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta.

 (3) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja teised valitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvule ja valitsuse struktuurile.

 (4) Pärast valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamist esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste valitsuse liikmete kandidaadid.

 (5) Valitsuse liikmed kinnitab ja palgalised valitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks.

 (6) Seaduses ja valla õigusaktis ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (7) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse liikmete kinnitamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise päevast.

§ 19.  Valitsuse pädevus

 (1) Valitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla õigusaktiga on pandud täitmiseks valitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
 4) lahendab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud valitsusele.

 (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

 (3) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad.

4. peatükk Eelarve ja arengukava 

§ 20.  Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

 (1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:
 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
 2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
 4) eelarve hõlmab kindla perioodi (eelarveaasta) tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
 5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte);
 6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);
 7) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).

 (2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia. Eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarve täitmise korra kehtestab valitsus määrusega.

 (3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada kohaliku omavalitsusüksuse optimaalne tegevus ja arvestusüksuse finantsdistsipliinist kinnipidamine.

§ 21.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise üldpõhimõtted

 (1) Arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

 (2) Arengukavas esitatakse vähemalt:
 1) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
 2) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi
lõpuni;
 3) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

 (3) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.

 (4) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.

 (5) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.

 (6) Eelarvestrateegias esitatakse:
 1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt seaduses sätestatud detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt seaduses sätestatud detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
 3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast,
sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra
arvutamiseks;
 4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt seadusele iga aasta lõpu seisuga;
 5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik
netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt seadusele iga aasta lõpu seisuga;
 6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

 (7) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud
planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa. Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

 (8) Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise nõuetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 22.  Põhimääruse rakendamine

 (1) Seaduse ja põhimääruse vastuolu korral rakendatakse seadust.

 (2) Valla õigusakti ja põhimääruse vastuolu korral rakendatakse põhimäärust.

 (3) Põhimääruse rakendamiseks võib välja anda õigusakte.

§ 23.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks:
 1) Kehtna Vallavolikogu 21. novembri 2000. a määrus nr 19 „Valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine“;
 2) Kehtna Vallavolikogu 25. septembri 1998. a määrus nr 20 „Kehtna valla esindamise kord“.

§ 24.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2014. a.

Katrin Velleste
Vallavolikogu esimees