KOV määruste valdkondlik liigitus: Elamumajandus → Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kiviõli linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 31.03.2016 nr 40

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Kiviõli linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ning puhastamise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Kiviõli linnas.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Kiviõli linnas.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
  2) abonent - iga korter kortermajas ja/või iga mõõdusõlme omav ehitis/hoone kinnistul;
  3) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve;
  4) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva avaliku veevõtmise seadme koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
  5) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  6) drenaaživesi - drenaaži kaudu ärajuhitav vesi;
  7) heitvesi- kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
  8) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
  9) kanalisatsiooni vaatluskaev – reovee või sademetevee ning ühisvoolse kanalisatsioonirajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamiseks. Maapinnale ulatuv kanalisatsiooniluuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka;
  10) kanaliseerimine – reovee ning sademevee kogumine ja ärajuhtimine või puhastamiseks vastu võtmine kanalisatsiooni kaudu;
  11) kinnistu kanalisatsioonitorustik - kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni (hoone vundamendini) või kinnistu kanalisatsioonivõrguni;
  12) kinnistu veetorustik e.sisendustoru - liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline veetorustik;
  13) klient - kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
  14) eelpuhasti - puhasti reovees reoainete ja/või ohtlike ainete piirväärtuste vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
  15) kontrollkaev –proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne kinnistu kanalisatsiooni liitumist ühiskanalisatsiooniga;
  16) lahkvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ja sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee eraldi kanaliseerimiseks;
  17) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
  18) mõõdusõlm – vee mõõtmiseks või reovee arvestamiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  19) olmereovesi - elu- ja ametkondlikus veetarbimises tekkinud reovesi, kui selle reostusaste on grupi piirväärtuste piires, milline kuulub reostusgruppi RG1;
  20) olmereovee klient – olmereovett edastav klient;
  21) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis;
  22) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
  23) peatoru – ühisveevärgi või –kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ning sademevee ärajuhtimine;
  24) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  25) reostusgrupp (RG) – reoainete ja ohtlike ainete piirväärtuste vahemik mis näitab reostustaset, mis on aluseks veeteenuse hinna määramisele ja/või ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele;
  26) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed üksnes reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
  27) reoaine ehk saasteaine – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostumist;
  28) reostus – vee omadusi halvendav reoainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
  29) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  30) reoveepuhasti – kogum kindlate dimensioonidega rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu või muul käesolevas eeskirjas reguleeritud viisil kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse edastada;
  31) sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi – loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi;
  32) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  33) sademevee kanalisatsioon – ehitiste, sealhulgas kraavituste ja seadmete süsteem sademevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks. Sademevee kanalisatsiooni käsitletakse lahkvoolse ühiskanalisatsioonina;
  34) teenusleping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste osutamise kohta;
  35) vee-ettevõtja - eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist;
  36) ühendustorustik - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
  37) ühisveevärk ja-kanalisatsioon –ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee kanaliseerimine, mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Sademetevee kanalisatsiooni käsitletakse ühiskanalisatsioonina, kui omavalitsus ei ole teisiti otsustanud;
  38) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste või saadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reo- ning sademevee ärajuhtimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  39) ühtlustusmahuti – mahuti reovee vooluhulga, piirväärtuste, temperatuuri vms ühtlustamiseks;
  40) ühisvoolne kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ning sademetevee ühiseks kanaliseerimiseks.

§ 3.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste osutamine toimub linnavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ja teenuslepingule.

  (2) Ühisveevärgi –ja kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Kiviõli linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama seaduses ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

  (4) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis (so kinnistu veetorustikus ja kõigis kinnistul asuvates vee edastuseks kasutatavates seadmetes).

  (5) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (eespool ja edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kliendiga.

  (6) Olmereoveest (esimene reostusgrupp (RG1)) oluliselt reostatumat ehk reostusgruppidesse RG2-RG10 kuuluvat reovett võetakse vastu ainult vee-ettevõtja nõusolekul. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused.

  (7) Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud nõuetele.

  (8) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega. Ülenormatiivse reostuse tasu kehtestab vee-ettevõtja.

  (9) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

  (10) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (11) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
  2) ainult joogivee saamiseks.

  (12) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) reovee kanalisatsiooni puhul reovee ärajuhtimiseks;
  2) sademevee kanalisatsiooni puhul sademevee ärajuhtimiseks;
  3) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.

  (13) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndis tuleb järgida õigusaktide kohaseid kitsendusi. Kaitsevööndis vee-ettevõtja loata keelatud tegevuse eest rakendatakse sanktsioone õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras.

  (14) Isikuid, kes on süüdi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamises, kannavad õigusaktides sätestatud korras vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

  (15) Vee-ettevõtja on kohustatud osutama käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus märgitud teenuseid kvaliteetselt ning kooskõlas käesoleva eeskirja ja/või teenuslepingu ja õigusaktidest tulenevate nõuetega.

  (16) Vee-ettevõtja on kohustatud tagama teenuste osutamiseks vajaliku kvalifitseeritud personali ja tehniliste vahendite ning oskusteabe olemasolu.

§ 4.   Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja linnavalitsuse vahelise lepinguga.

  (2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimine ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest vee võtmine ning vastavate kulutuste eest tasumine reguleeritakse linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb muuhulgas juhinduda linna heakorra eeskirjast. Purgida võib ainult vee-ettevõtja poolt määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

  (4) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine muuks otstarbeks (sh õppustel) ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 5.   Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

  (1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutusele esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni oluline osa.

  (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet mõistliku aja jooksul ei saavutata, määrab liitumispunkti asukoha vee-ettevõtja.

  (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt ühe meetri kaugusel hoone välisseinast.

  (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui olemasoleval kanalisatsioonitorustikul vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse.

  (5) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu kohaste liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.

  (6) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumispunktide asukohti piiritlusaktiga ei fikseerita.

  (7) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmiseks tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus liitumispunktide või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja kliendi taotluse alusel vastavad tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui klient ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigusteenuste osutamine (sh vee andmine ja/või reovee, sademevee, drenaaživee ärajuhtimine) lõpetada ja teenusleping üles öelda.

§ 6.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Veerõhk liitumispunktides määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest ja võimalustest.

  (2) Sõltuvalt kinnistu geodeetilisest paiknemisest maastikul tagab vee-ettevõtja ühisveevärgi veerõhu liitumispunktis miinimumi piirväärtus 1,0 bar ja maksimumi piirväärtus 6,0 bar vahemikus. Üldjuhul määrab veerõhu veevärgis vastava tegevuspiirkonna survetsoonis asuvate valdav hoonete kõrgus.

  (3) Kui kinnistul vajatakse suuremat või väiksemat rõhku, tuleb see kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

  (4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole antud, siis on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine, tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kliendil oma seadmetega ja kliendi kulul.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

§ 7.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

  (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja või lasta seda teha kolmandal isikul kliendi kulul.

  (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused.

  (4) Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või –ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur ja vee-ettevõtja nõudmisel tagasilöögiklapp.

  (5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja veearvesti kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 8.   Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitusele, korrasolekule ja hooldusele

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ning tehniliste normdokumentide (sh vee-ettevõtja poolt kehtestatud) ja eeskirjaga.

  (2) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlme olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

  (3) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu või ehitise sisese vaakum/tuulutusklapi abil.

  (5) Veearvesti riketest või puudustest on klient ja vee-ettevõtja kohustatud koheselt teavitama teineteist teenuslepingus toodud telefonidel ja e-mailidel või vee-ettevõtja üldkontaktile. Vee-ettevõtja kohustub parandama veearvesti võimalikult kiiresti. Kliendil on õigus kahtluse korral nõuda erakorralist veearvesti taatlemist. Kui veearvesti viga jääb erakorralise kontrolli/taatluse tegemisel Kliendi nõudmisel lubatud vea piiridesse siis vastavad kulud kannab klient. Kui veearvesti erakorralise taatluse tulemusel ei vasta esitatud nõuetele kohustub vee-ettevõtja tegema ümberarvestuse käesoleva eeskirja § 22 lõikes 3 sätestatud korras.

  (6) Klient on kohustatud:
  1) hoidma ja kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või –kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist teistele klientidele;
  2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul sellest teatama vee-ettevõtjale vastasel korral samastatakse juhus omavolilise veekasutusega ja veearvestus toimub käesoleva eeskirja §14 lõikes 1 sätestatud alusel;
  3) teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooni avariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni;
  4) mitte püstitama kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste asukohta ehitisi ega ladustama materjale;
  5) teavitama vee-ettevõtjat ainete kasutamisest või hoidmisest kinnistul, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse;
  6) lubama kinnistu veevärgile paigaldada ja hooldada veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse vastavalt eeskirja § 19 ja § 20 toodule;
  7) kinni pidama eeskirja § 15 ja § 16 kohastest nõuetest ärajuhitavale reoveele;
  8) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistuvõrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja vastavat pädevust omaval isikul veeproove;
  9) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele;
  10) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama viivitamatult vee-ettevõtjale.

  (7) Klient peab tagama linna volitatud isikule ja/või vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

  (8) Kasutama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel vastavat litsentsi omavaid ettevõtjaid.

  (9) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.

  (10) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

  (11) Kinnistul on keelatud ühendused mis ohustavad veevärgi ja kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühendusteks muuhulgas loetakse:
  1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
  2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja –kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid.
  4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni;
  5) ühendust, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenuslepinguga;

  (12) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või nende muu süülise tegevuse tõttu reostus vesi ühisveevärgis, rikuti ühiskanalisatsiooni rajatisi või põhjustati keskkonnareostust, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.

§ 9.   Veeseadmete plommimine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning vastava arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;
  3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
  4) ühendused mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

  (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga millega klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust ja rikkumisest.

  (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkudel plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 toodud juhtudel.

  (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

  (5) Erandina on kliendil lubatud plomme ära võtta, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

  (6) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 10.   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku üle on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ning eeskirjale.

  (2) Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema poolt volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.

  (3) Eeskirja § 8 lõike 6 punktis 2 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta.

  (4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.

  (5) Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ning sademevee reostusnäitajate kontroll toimub eeskirja §17 kohaselt.

  (6) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks edastatakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste ettekirjutuste, veeandmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk TEENUSTE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSTE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 11.   Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

  (1) Vee andmine ja reovee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenuslepingus pole ette nähtud teisiti.

  (2) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses (tekstis ka ÜVVKS), veeseaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada või piirata vee andmine klientidele või reovee ärajuhtimine:
  1) loodusõnnetuse korral;
  2) energiavarustuse katkemisel;
  3) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
  4) vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele;
  5) kliendi tegevuses on näha ohtu ühisveevärgile või teistele klientidele;
  6) kui ühiskanalisatsiooni lastud reovee reoainesisaldus ületas piirväärtusi ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga.
  7) kliendi vastava soovi olemasolul ja selleks tehtavate kulude kandmisel.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel ja omades selleks linnavalitsuse kirjalikku seisukohta, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine kui klient:
  1) on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve tasumisega või muude maksekohustuste täitmisega üle kahe nädala, alates maksetähtaja saabumisest; või
  2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reo- ning sademevee proove; või
  3) ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi; või
  4) ei ole taganud reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist; või
  5) ei ole täitnud eeskirja § 5 lõike 7 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud teostustähtajast.

  (5) Kui linnavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
  1) omavolilise veevõtu või reo-, sademe- ning drenaaživee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või –kanalisatsiooni, inimese elu või tervist, keskkonda ning ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste tööd ohustava reostuse korral;
  3) lekke ilmnemisel sisendustorust;
  4) keelatud ühenduse ilmnemisel.

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestamise põhjusest teavitatud tuleb klienti katkestamise põhjustest esimesel võimalusel kirjalikult teavitada.

  (8) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist kliendi kirjaliku taotluse alusel. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.

  (9) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohasel kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamisel sellest kliendile ja/või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (10) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

  (11) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.

  (12) Kliendi taotlusel võib vee-ettevõtja peatada kliendi reovee vastuvõtmise. Reovee vastuvõtmise peatamise aluseks on teenuslepingus toodud või vee-ettevõtja üldkontaktile edastatud kliendi kirjalik taotlus. Taotlus peab sisaldama reovee suunamise peatamise algusaega ning reovee suunamise taasalustamise aega, peatamise põhjust, vajadusel meetmete kirjeldusi peatamise takistusteta kulgemiseks, vastutava isiku kontakte. Reovee vastuvõtmise peatatakse pärast taotluse aktsepteerimist vee-ettevõtja poolt, millest teavitatakse klienti.

  (13) Reovee suunamise algus peab toimuma tööajal kui on tagatud võimalus teostada kontrollseiret akrediteeritud laboris.

  (14) Reovee vastuvõtmise peatamisega seotud kulud tuleb kanda kliendil.

§ 12.   Vee andmine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja lähtudes linnavalitsuse poolt antud korraldustest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, samuti ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 16 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.
Vee-ettevõtjal on õigus rakendada viivitamatult vajalikke meetmeid avariiolukorras kus teenuse kvaliteedi tagamiseks tuleb kasutada täiendavaid tehnoloogiaid ( sh. vee kloreerimine).
Juhul, kui vee andmine ja reovee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse ja reovee ärajuhtimise muul viisil.

  (3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama vee-ettevõtja koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt üks nädal enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõtja poolt registreeritud avariiteadet tööajal. Väljaspool tööaega ja riiklikel pühadel edastatakse infot piirangute ja katkestuste kohta vee-ettevõtja Kõnekeskuse kontaktilt mis on kättesaadav vee-ettevõtja kodulehelt.
Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente ka kirjalikult (s.o. e-posti teel ) vähemalt kolm päeva enne tööde algust ja avaldatakse kohalikus ajalehes vastav informatsioon.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastest teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde puhul kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud otsese varalise kahju eest. Vee-ettevõtja ei vastuta kui klient ei ole edastanud oma kontakte ja/või need puuduvad teenuslepingus.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu (sh elektrikatkestus, torustike avariid, vms.) tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise vajalikud kulud.

  (6) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 13.   Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

  (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit mil:
  1) puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping, välja arvatud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 4¹ sätestatud juhul;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 9 lõikes 4 sätestatud juhud;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või vee- või reoveearvesti on rikutud või eemaldatud;
  5) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus, ühiskanalisatsiooni torustiku ühendus (ka ajutine voolikühendus, mistahes torustiku ühendus);
  6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 9 lõikes 4 sätestatud juhul;
  7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni, juhitakse sademevett reovee kanalisatsiooni;
  8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

  (2) Omavolilise veekasutamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele.

§ 14.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

  (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient või muu omavoliline tarbija vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek, torudes läbimõõduga 25–40 mm – 1,0 m/s ning torudes läbimõõduga 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või veearvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks veearvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes kehtivatest veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindadest. Lisaks tuleb tasuda ühenduse sulgemise kulud ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

  (2) Omavolilise reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul tasub klient või muu omavoliline tarbija vee-ettevõtjale hüvitist:
2.1. Juhul kui teenuse eest arveldamine toimub veearvesti alusel:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  2) veearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale veearvesti arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
  3) sademe- või drenaaživee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademe- või drenaaživee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) lähtudes äravoolust 75 m³ kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.
2.2. Juhul kui teenuse eest arveldamine toimub reoveearvesti alusel:
Kui reoveearvesti puudub, on rikkis, ei vasta normidele või kui reoveearvesti näitu ei ole võimalik kontrollida, arvestatakse reo, sademe- või drenaaživee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademe- või drenaaživee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) kogus, lähtudes ülalnimetatud sündmusele eelnenud üheksakümne (90) ööpäeva keskmisest reovee kogusest ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

  (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub klient või muu omavoliline vee võtja vee-ettevõtjale hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule.

  (4) Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist lähtudes kasutatud mahuti 15-kordsest mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist põhjustatud kahju (nt trahv, keskkonnakahju, vms) võrra.

  (5) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks kaksteist kuud. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest üks kuu.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest ning kohustatud isiku poolt esitatud tõenditest.

  (7) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1-4 kohase arvestuskorra alla, määratakse hüvitus vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVALE REO- JA SADEMEVEELE 

§ 15.   Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes nõutavate väärtusteni puhastatav.

  (2) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

  (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
  1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid, määras mis halvendab puhastusefektiivsust;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid, mida ei ole võimalik olemasoleva protsessiga puhastada, tagamaks keskkonna ohutus;
  8) teisi ühiskanalisatsiooni, puhastusseadmeid või nende toimimist kahjustavaid aineid määras mis halvendab puhastusefektiivsust ja/või ei võimalda tegevusloa nõuete täitmist.

  (4) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40^o C. Keelatud on reo- ja/või sademeveest jääksoojuse väljavõtmine kui see vähendab puhastusefektiivsust ilma vee-ettevõtjaga kooskõlastamata.

  (5) Ühiskanalisatsiooni ja/või sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka purustatud kujul.

  (6) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

  (7) Üle 10-kohalistele autoparklatele tuleb ette näha reovee puhastamine muda-õlipüüduris.

  (8) Reovee ja/või sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. Hüdrauliliseks ja reostuslikuks löökkoormuseks loetakse koormust, milline on põhjustatud ühe või mitme kliendi poolt kui võrreldes ööpäevase keskmise koormusega eelmisel perioodil (ööpäev) hüdrauliline ja/või reostuslik koormus suureneb puhastile üle 5%.

  (9) kliendi, kelle reovesi kuulub reostusgruppidesse RG2-RG10, poolt puhastusseadmetele juhitava reovee maksimaalsed lubatud kogused vastavas ajaühikus reguleeritakse teenuslepingus ( m³/aastas, m³/ööpäevas; m³/tunnis).

  (10) Vee-ettevõtja tegevuslubade taotlemiseks vajalike andmete kokkupanemiseks vastu võetava reovee koguse kohta esitab klient vee-ettevõtjale kirjaliku taotluse vee-ettevõtja kirjaliku järelepärimise alusel. Vastu võetava reovee koguse piirmäära määrab kindlaks vee-ettevõtja peale loa andja poolt tegevuslubade väljastamist, teavitades sellest klienti kirjalikult. Vastu võetava reovee koguse piirmäär reguleeritakse teenuslepingus. Reovee koguse piirmäära ületamisel on vee-ettevõtjal õigus rakendada ülenormatiivse reostuse tasu.

  (11) Kui kliendi reovesi ei vasta eeskirjas ja/või teenuslepingus toodud nõuetele, peab klient selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist eelpuhastis nõutava tasemeni puhastama s.h. ohtlikud ained. Volitatud isikul ja/või vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate eelpuhastite tööd.

  (12) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida ühiskanalisatsiooni ohustavat reostust, mille kohta pole kehtestatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga. Sellise reostuse leidmisel kliendi reo- või sademeveest võib vee-ettevõtja seda käsitleda ühiskanalisatsiooni ohustavana ja koheselt katkestada reo- ja sademevee ärajuhtimine.

  (13) Klient peab teavitama vee-ettevõtjat kõigist reovee vastuvõtmiseks vajalikest asjaoludest ja andmetest ning nende olulisest muutumisest (eelkõige puhastusseadmetele juhitava reovee koostise ja formeerumise muutustest).

  (14) Avariijuhtudest mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 16.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsiooni rajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtivad reovee reostumuse piirväärtused reoainete kaupa vastavalt käesolevas paragrahvi lõikes 6 toodud tabeli veerus „Reostusgrupid (RG) ja nende piirväärtused“ toodule. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida reostumuse piirväärtust ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga. Vee-ettevõtja ei ole kohustatud kliendilt reoainete sisalduse piirväärtust ületavat reovett (ülenormatiivset reostust) vastu võtma.

  (2) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud piirväärtused;

  (3) Sademeveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa vabariigi valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid.

  (4) Sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l;

  (5) Sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni on hõljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

  (6) Reo-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise tasu kujundatakse hinnagruppide alusel sõltuvalt ärajuhitava vee reostatusest. Vastavalt ühiskanalisatsiooni suunatavast reoveest võetud proovide analüüsi tulemustele jaotatakse reoainete piirväärtuste alusel klientide reovesi reostusgruppidesse järgmiselt:

Reostusnäitaja	Tähis	Mõõtühik	Reostusgrupid (RG) ja nende piirväärtused
			1.	2.	3.	4.	5.	6.	7.	8.	9.	10.
Vesinikioonide minimaalne sisaldus	pHmin	pH-ühik	6,0	6,5	6,0	6,0	6,0	6,0	8,7	6,0	6,5	6,0
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus	pHmax	pH-ühik	9,0	9,5	9,0	9,0	9,0	9,0	12,4	9,0	8,5	9,0
Heljuvainete sisaldus	SS	mg/l	299	79	100	250	150	100	240	450	150	100
Biokeemiline hapnikutarve	BHT7	mg/l	266	79	200	280	500	1 750	890	1 450	1 800	2 000
Keemiline hapnikutarve	KHT	mg/l	557	169	400	927	2 000	2 625	2 300	3 500	4 500	5 000
Üldlämmastiku sisaldus	Nüld	mg/l	58	150	30	40	30	30	34	50	70	550
Üldfosfori sisaldus	Püld	mg/l	11	2		12		4	1	10	7
Ühealuseliseliste fenoolide sisaldus	1.al.fen.	mg/l			50	1	50		34		10	75
Kahealuseliseliste fenoolide sisaldus	2.al.fen.	mg/l	5		100	5	100		36		40	200
Sulfaatide sisaldus	SO4	mg/l	296	629	350	110	540	500	850	300	850	550
Kloriidide sisaldus	Cl	mg/l	350	236	350	350	350	100	850	200	350	1 900
Naftasaaduste sisaldus		mg/l	2,26	7,9	5,0	2,1	12	2,6	0,1	6	10	12
Polaarsete süsivesinike sisaldus		mg/l	50		12	20	20
Pindaktiivsete ainete sisaldus		mg/l			20		20			20	20	20
Sulfiidide sisaldus		mg/l	9	4	4	20	10		92	8	20
Formaldehüüdide sisaldus		mg/l			100		100				100	100

Lähtuvalt reoainete ja ohtlike ainete piirväärtustest kuulub reovesi kümnesse reostusgruppi (RG1-RG10) kusjuures:
i. esimene reostusgrupp (RG1) - elu- ja ametkondlikus veetarbimises tekkinud reoveed, kui nende reostusaste on grupi piirväärtuste piires;
ii. teine kuni kümnes reostusgrupp (RG2-RG10) - tööstuse- tootmise veetarbimises tekkinud reoveed, kui nende reostusaste on grupi piirväärtuste piires. Vastav reostusgrupp määratakse teenuslepingus.
Käesolevas eeskirjas toodud reostusgruppe ja nende piirväärtusi on linnavalitsusel õigus vee-ettevõtja põhjendatud taotlusel muuta.

  (7) Saasteainete piirväärtuste kehtestamise aluseks on selle sobivus bioloogiliseks puhastuseks puhastusprotsessile või kahjulik mõju puhastusseadmetele, rajatistele, keskkonnale ning puhastusefektiivsus tegevuslubade alusel. Vee-ettevõtja otsustab vastavate inhibeerimiskatsete, uuringute või muude asjakohaste toimingute teostamise vajaduse.

  (8) Vee-ettevõtjal on vajadusel õigus kehtestada reostusgruppidesse RG2-RG10 kuuluvatele klientidele lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud reoainete piirväärtustele muude reoainete piirväärtused, fikseerides need teenuslepingus. Reoainete loetelu sisaldab üldjuhul alati ka ohtlikke aineid.

  (9) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaseid piirväärtusi või temale teenuslepinguga määratud piirväärtusi vastavalt reostusgrupile, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

  (10) Reostuskoormuse olulisel kõikumisel, on vee-ettevõtjal õigus kliendilt nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist. Oluliseks kõikumiseks loetakse 5% puhasti keskmistatud ööpäevasest sisendist ( mahu ja/või reoaine kohta).

  (11) Reoainete sisaldus kliendi poolt vee-ettevõtjale suunatavas reovees ei tohi ületada käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus toodud piirväärtusi.

  (12) Vee-ettevõtja võib täiendada sõltuvalt tehnoloogiast, õigusaktide ja tegevuslubade nõuetest lähtuvalt piirväärtusi määramata või täpsustusel olevate reoainete loeteluga. Tegemist on informatiivsete näitajatega ja neile sanktsioonid ei rakendu (so ülenormatiivne reostustasu). Vastavad piirväärtused reguleeritakse teenuslepingus.

  (13) Kliendile, kelle reovesi kuulub reostusgruppidesse RG2-RG10, kehtestatud piirväärtuseid ja/või teenuslepingus toodud ülenormatiivse tasu arvestamise aluseks olevaid koefitsente võib muuta kokkuleppel. Vee-ettevõtjal on õigus muuta piirväärtusi ühepoolselt juhul, kui muudetakse heitvee juhtimise nõudeid veekogusse ja/või see on vajalik pädeva organi poolt tehtud ettekirjutuses toodud nõuete täitmiseks ja/või tegevuslubade nõuete täitmiseks ja/või rahastusmeetmete tingimuste täitmiseks.

  (14) Volitatud isikul ja vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate eelpuhastite tööd.

  (15) Vee-ettevõtjal on õigus pöörduda kliendi poole selgituste saamiseks, miks piirväärtuste ületamine aset leidis ja mida on klient ette võtnud edaspidiseks piirväärtuste ületamise vältimiseks. Samuti on vee-ettevõtjal õigus ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohtu sattumise vältimiseks õigusaktidega määratud ohtlikke või prioriteetselt ohtlikke aineid või piirpiirväärtusi ületavat reoaine(id)t sisaldava reovee kliendilt vastu võtmist vastavalt käesoleva eeskirja § 11 piirata või peatada.

§ 17.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontroll

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on viimane (kokkuleppelisel muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumispunkti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama või tasuma vee- ettevõtjale selle ühendustorule rajamise eest. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.

  (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

  (3) Proovivõtu sagedus ja reostusnäitajate loetelu proovivõtus ning reo- ja/või sademevee reostusgrupp määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes oma tegevusalas või tehnoloogias kasutab ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt proovivõtugraafikus, mis saadetakse kliendile kirjalikult. Proovivõtugraafiku muudatustest teavitab vee-ettevõtja klienti kirjalikult kolm (3) päeva ette.
Proovivõtt ja reoainete sisalduse analüüsi tegemine kliendi, vee-ettevõtja ja labori poolt peab toimuma võrdsetel tingimustel.
Kliendi kirjalikul nõudmisel võetakse proovid paralleelselt kolme proovivõtuanumasse, millest üks jääb kliendile ja üks pitseeritakse-kontrollproov ja säilitatakse vee-ettevõtja juures. Regulaarne proovide võtmine toimub vastavalt proovivõtugraafikule.
Juhul, kui reoainete sisaldus võetud proovis ei vasta käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus sätestatud piirväärtustele ning vee-ettevõtja ja kliendi analüüside erinevus ületab lubatud mõõteviga (10 %), ja vee-ettevõtja on pidevalt võtnud proove kolme proovivõtuanumasse, tehakse kliendi nõudmisel täiendav kontrollproov pitseeritud proovivõtuanumast Keskkonnaministeeriumi poolt akrediteeritud sõltumatus laboratooriumis ning selle tulemused on lõplikud. Kontrollroovi teostamise kulud kannab pool kelle mõõteviga võrreldes kontrollprooviga oli suurem. Täiendav kontrollproov tehakse juhul, kui klient on nõudnud selle tegemist 1 kalendripäeva jooksul peale vee-ettevõtjalt info saamist reoainete sisalduse mittevastavuse kohta (arvestada tuleb nõudeid proovide konserveerimisele, aegumisele).
Juhul, kui ka kontrollproovi tulemused ei vasta käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus sätestatud piirväärtustele, on vee-ettevõtjal õigus kohaldada käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus fikseeritud sanktsioone.
Juhul, kui võetud proovis ei vasta reoainete sisaldus käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus sätestatud piirväärtustele saadab vee-ettevõtja vastavasisulise teate teenuslepingus toodud kliendi e-postile hiljemalt 5 tunni jooksul peale vastava analüüsiakti saamist laborist.
Vee-ettevõtjal on igal ajal õigus teha graafikuväliseid punktproove.
Vee-ettevõtja esitab koos arvega koopiad vee-ettevõtja poolt tellitud reovee analüüsi aktidest elektrooniliselt või paberkandjal kliendi vastava kirjaliku taotluse alusel.
Reovesi peab vastama igal ajahetkel käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus toodud piirväärtustele sõltumata proovivõtuliigist ( keskmistatud, proportsionaalne ajas vms).

  (4) RG2-RG10 reostusgrupi kliendi reovee piirväärtused on kehtivad nii kontsentratsioonina mahuühikus (mg/l vms) kui ka reostuskoormusena massiühikus (kg/d vms) vastavalt teenuslepingus toodud mahule.

  (5) RG2-RG10 reostusgrupi klient peab seirama oma ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees esinevaid ohtlikke aineid enda kulul ja vastavas seadusandluses toodud loetelude alusel ning omama vee-ettevõtja kirjalikul järelepärimisel vajalikku informatsiooni seoses ohtlike ainete juhtimisega ühiskanalisatsiooni (seoses tegevuslubade taotlemisega ohtlike ainete nimetused, piirväärtused).

  (6) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Kui kliendi esindaja või volitatud isik ei kasuta oma õigust osaleda proovivõtul siis ei saa ta hiljem vaidlustada proovivõttu põhjusel, et ta ei viibinud selle juures. Vee-ettevõtja teavitab klienti proovivõtust ette kirjalikult teenuslepingus toodud e-postile või aadressile mõistliku aja jooksul või toimub proovivõtt vastavalt graafikule, mis on kliendile eelnevalt teenuslepingus toodud e-postile või aadressile edastatud. Vee-ettevõtja kahtluse korral reovee nõuetele mittevastavusest ja/või avariiolukorras on vee-ettevõtjal õigus teostada proovivõttu 30 minutilise etteteatamisega. Kliendil on õigus loobuda osalemast proovivõtul teavitades sellest vee-ettevõtjat kirjalikult. Juhul kui klienti on proovi võtmisest teavitatud, kuid ta ei ole proovi võtmise juurde ilmunud, siis võetakse proov kliendi esindaja juuresolekuta. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri poolt kehtestatud korras ja omama vastavat tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
Proovi võtmisest ei teavitata eelnevalt klienti, kui proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.

  (7) Vee-ettevõtja määrab konkreetseid vajadusi silmas pidades proovivõtuliigi ÜVVKS, veeseaduse ning selle alusel välja antud proovivõtumeetodite määruse vastavaid sätteid arvestades.

  (8) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kolmes eksemplaris, millest üks antakse laborile, teine kliendi poolt vastava kirjaliku nõude esitamist kliendile peale proovivõttu või pärast proovide analüüsimist koos analüüsiaktiga.

  (9) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega (reostusgrupid RG2-RG10) seotud reoveest. Olmereoveest (reostusgrupp RG1) võetakse proove pisteliselt.

  (10) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee- ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu.

  (11) Saasteainete piirväärtuste osas peetakse arvestust kalendrikuu põhiselt aritmeetilise keskmise alusel vastavalt valemile:
( analüüs1+ analüüs2+....(analüüs n) / m,
Kus,
Analüüs1- 1 analüüsi tulemus vastavas ühikus ( mg/l; mikrogr/l jne) vastavalt käesolevas eeskirjas § 25 lõige 6 toodud arveldussagedusele;
n- teostatud analüüside väärtused ühe reoaine kohta kalendrikuus vastavalt käesolevas eeskirjas § 25 lõige 6 toodud arveldussagedusele;
analüüs- teostatud seire reoaine kohta kalendrikuus vastavalt käesolevas eeskirjas § 25 lõige 6 toodud arveldussagedusele;
m- teostatud analüüside arv reoaine kohta kalendrikuus vastavalt käesolevas eeskirjas § 25 lõige 6 toodud arveldussagedusele.

  (12) Vee-ettevõtja esmaseks õiguseks on kehtestatud piirväärtuste ületamisel ja/või teenuslepingus kokku lepitud reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel katkestada teenuse osutamine. Ülenormatiivse reostuse tasu rakendamine on meede mis annab kliendile lisaaega reovee vastavusse viimiseks ning selle rakendamise eelduseks on puhastusseadmete nõuetekohane töö.

  (13) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee eelpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjale viimase nõudmisel teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
Kliendil on kokkuleppel vee-ettevõtjaga õigus võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proovid peavad olema võetud paralleelproovidena ka vee-ettevõtja poolt ja täidetud teenuslepingus sätestatud vastavad protseduurireeglid.

§ 18.   Teenustasu määramise alused

  (1) Elanikkonna olmereovesi kuulub 16 paragrahvi lõikes 6 toodud reostusgruppi RG1.

  (2) Elanikkonna kogumiskaevude tühjendamisel purgimiskohta purgitud reovesi ning septikute ja kuivkäimla lampkastide settele rakendatakse vee-ettevõtja poolt kehtestatud teenuse hinda.

  (3) Vee-ettevõtja on kohustatud olmereovee kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa 16 paragrahvi lõikes 6 reostusgrupp RG1 esitatud piirväärtusi.

  (4) Reostusgruppidesse RG2-RG10 kuulumine reguleeritakse teenuslepingutega. Vastava teenuslepingu puudumisel reovesi kuulub automaatselt reostusgruppi RG1.

  (5) 16 paragrahvi lõikes 6 toodud 1 reostusgrupi olmereovee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel ja/või teenuslepingus kokku lepitud reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks ning vee-ettevõtjal on õigus eeskirja § 11 lõike 3 punkti 6 alusel katkestada teenuse osutamine ja/või nõuda ülenormatiivse reostuse tasu maksmist .

  (6) Kui proovivõtmiste käigus tuvastatakse kliendi reovees sisalduvate ainete koguse tõus või langus (kohaldatakse ainult pH puhul) üle lubatud piirväärtuse arvestatuna arvestusperioodi keskmisena, siis suureneb arvestusperioodil osutatud teenuste hind teenuslepingus toodud koefitsiendi, teenuse mahu ja teenuse hinna korrutise võrra.

  (7) Kui lubatud reostuse piirväärtust ületava reovee või kontsentreeritud saaste ühiskanalisatsiooni juhtimise korral kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi või toimus looduskeskkonna ülemäärane saastamine, on vee-ettevõtjal õigus nõuda kahjustuste ja ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamist lisaks ülenormatiivse reostuse tasule.

  (8) Ülenormatiivse reostuse tasu määratakse kliendi reoveest võetavate analüüside põhjal maksimaalse reoaine sisalduse ehk reoaine piirväärtuse kõige suurema rikkumise järgi.

  (9) Juhul, kui proovivõtmiste käigus tuvastatakse kliendi reovees sisalduvate aine(te) koguse tõus üle teenuslepingus toodud kõrgeima koefitsendiga rakendatava reoaine sisalduse, või pH langemisel alla 5,5 - on vee-ettevõtjal õigus teenusleping etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.

  (10) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul.

  (11) Kui reovee reostusnäitajad ületavad 16 paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, siis on vee-ettevõtjal õigus tutvuda reovee formeerumisega ning vajadusel piirata reovee vastuvõtmist või määrata kõrgem reostusaste s.h. vastava ressursi puudumisel nõuda uut liitumist.

  (12) Reoaine või ohtliku aine leidmisel kliendi kinnistu reoveest, mille kohta puudub antud ühiskanalisatsiooni võrgus kinnitatud piirväärtused või mille kohta pole klient oma taotluse alusel saanud eelnevalt reovee väljalasketingimusi (sh piirväärtust), rakendatakse koefitsenti 10 reostusnäitajate piirväärtust ületava reovee mahule korrutades vastava reostusgrupi teenuse hinnaga.

  (13) Kui kinnistul on mitu ühendust reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni, siis proovid võetakse igast ärajuhtimise kontrollkaevust ja määratakse reostusnäitajad igale ärajuhtimisele. Ülenormatiivse reostuse ilmnemisel määratakse tasu suurima reostusastme järgi.

  (14) Kui kinnistul on kaks või enam eraldatud veevärgisüsteemi eraldi veearvestitega ja ka eraldatud kanalisatsioonisüsteemid reovete ärajuhtimiseks, siis on kliendi initsiatiivil kooskõlastatult vee-ettevõtjaga võimalik määrata reostusastmed igale ärajuhtimissüsteemile eraldi ja vee-ettevõtja määrab sel juhul võimaliku ülenormatiisne reostuse tasu reovee igale ärajuhtimisele eraldi.

  (15) Reoainete piirväärtuse ületamise tuvastamisel on vee-ettevõtjal õigus vastavalt käesoleva eeskirja § 25 lõikes 6 toodud arveldussagedusele tasu arvestamisel rakendada ülenormatiivse reostuse tasu mis on reguleeritud teenuslepingus (kaasaarvatud ohtlike ainete sisalduse osas).

  (16) Juhul, kui klient on ületanud käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus toodud reoainete lubatud piirväärtusi või muul viisil rikkunud käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus toodud reoainete lubatud piirväärtuste ületamisest või käesoleva eeskirja ja/või teenuslepingu. rikkumisest põhjustatuna on vee-ettevõtja kohustatud tasuma keskkonnatasusid kõrgendatud määra järgi, on klient kohustatud hüvitama vee-ettevõtjale nimetatud rikkumisest tingitud keskkonnatasude kõrgendatud määra osa.

  (17) Vee-ettevõtjal on õigus peatada või piirata kliendilt reovee vastuvõtmist käesolevas eeskirjas ja/või teenuslepingus sätestatud juhtudel ja korras.

  (18) Kui Klient soovib muuta oma reostusgruppi siis peab ta esitama vee-ettevõtjale selleks kirjaliku taotluse valides olemasolevatest käesolevas eeskirjas reostusgruppidest sobiva või esitab taotluse uue reostusgrupi moodustamiseks.

  (19) Vee-ettevõtja on kohustatud muutma reostusgruppi kui puhastil on vastav vaba võimsus olemas s.t. pole vaja rakendada liitumismenetlust.

  (20) Uue reostusgrupi moodustamisel peab Klient arvestama vee-ettevõtja kohustust esitada Konkurentsiametile vastav taotlus uue teenuse hinna kooskõlastamiseks ning selleks kuluvat aega. Vee-ettevõtja ei saa rakendada uut reostugruppi enne vastava uue hinna kooskõlastamist Konkurentsiameti poolt.

6. peatükk VEE MÕÕTMINE JA REO- NING SADEMEVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE 

§ 19.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

  (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

§ 20.   Nõuded veemõõdusõlmele

  (1) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu kui:
  1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustorustik kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

  (2) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Veemõõdusõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldamiseks üleantav veearvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

  (3) Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm.

  (4) Kui veearvesti nimivooluhulk qn = 2,5-10 m³/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele.

  (5) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, veearvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud).

  (6) Veearvesti ette filtri (s.h. mudakoguri) paigaldamiseks peab olema projekt mis on kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. Filter (s.h.mudakogur) peab olema plommitud.

  (7) Veemõõdusõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või veearvestit kontrollida.

  (8) Veearvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.

  (9) Ühe veearvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Veearvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.

  (10) Veemõõdusõlme korrashoiu, hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.

  (11) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul, kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt.
Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt veearvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

§ 21.   Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähima ümbruse ja juurdepääsu vabana hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
  5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt ning veearvesti nähtavuse.
Veemõõdusõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul.

  (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest ja ülekuumenemisest tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 14 lõikes 1 toodud hüvituse nõuet.

  (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse veearvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

§ 22.   Kliendi veearvestus

  (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi, mille tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja. Veearvestit taadelda, kontrollida, hooldada või vahetada on õigus vee-ettevõtjal.

  (2) Veearvesti rikke või muul põhjusel nõuetekohase mittetoimimise korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue veearvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui eeskirja § 8 lõike 5 kohaselt erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestus alates arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ulatuses.

  (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 9 lõikest 4 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva eeskirja § 14 lõikes 3 sätestatut

§ 23.   Vee eritarvituste arvestus

  (1) Avalikust veevõtukohast, Päästeameti poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

  (2) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

§ 24.   Reo- ja sademevee arvestus

  (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega.

  (2) Reo- ja sademevee mõõdusõlme ja reoveearvestiga varustatakse kinnistu käesoleva eeskirja § 24 lõigetes 6 ja 7 sätestatud juhtudel.

  (3) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise akti vee-ettevõtja.

  (4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb kliendil kinni pidada eeskirja § 21 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja veearvesti kohta toodud nõuetest.

  (5) Vee-ettevõtja võib reo-, sademete-, drenaaživee koguse arvestuseks kasutada Euroopa Liidus lubatavat ja vastavalt sertifitseeritud reoveearvestit.

  (6) Reoveearvestit kasutatakse siis, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning reoveearvesti paigaldamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (7) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning vastavate arvestite paigaldamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (8) Kui reoveearvesti puudub, on rikkis, ei vasta normidele või kui reoveearvesti näitu ei ole võimalik kontrollida, arvestatakse reo, sademe- või drenaaživee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademe- või drenaaživee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) kogus, lähtudes ülalnimetatud sündmusele eelnenud üheksakümne (90) ööpäeva keskmisest reovee kogusest ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

  (9) Reoveearvesti riketest või puudustest on klient ja vee-ettevõtja kohustatud koheselt teavitama teineteist teenuslepingus toodud kontaktidel. Vee-ettevõtja on kohustatud parandama reoveearvesti võimalikult kiiresti. Kliendil on õigus kahtluse korral nõuda erakorralist kontrolli. Kui reoveearvesti viga jääb kontrolli tegemisel kliendi nõudmisel lubatud vea piiridesse siis vastavad kulud kannab klient. Kui reoveearvesti kontrolli tulemusel ei vasta esitatud nõuetele on vee-ettevõtja kohustatud tegema ümberarvestuse eelnenud 90 ööpäeva jooksul vastu võetud reovee koguste osas, võttes ümberarvestuse aluseks ümberarvestuse perioodile eelnenud ühe saja kaheksakümne (180) ööpäeva keskmise reovee koguse.

  (10) RG2-RG10 reostusgrupi kliendi reovee juhtimisel vee-ettevõtja puhastusseadmetele reovee kogus arvestatakse reoveearvesti näidu alusel kas reovee vastuvõtusõlmes või kliendi kinnistul asuva reovee mõõdusõlme reoveearvesti näidu alusel. Reoveearvesti asukoht näidatakse teenuslepingu lisas. Reoveearvesti näidud fikseeritakse vastavalt käesoleva eeskirja § 25 lõikes 6 toodud arveldussagedusele (arveldussageduse perioodi viimasel kuupäeval, üldjuhul iga kalendrikuu viimasel kuupäeval). Reoveearvestite näidud fikseerib vee-ettevõtja, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (11) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (12) Sademevee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvutuste alusel või reoveearvesti alusel.

  (13) Reovee koguse arvestus purgimisel ühiskanalisatsiooni toimub teenuslepingu alusel. Teenuslepingu puudumisel arvestatakse reovee ja fekaalide kogust purgimisel käesoleva eeskirja § 14 lõike 4 kohaselt.

  (14) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks võimalike kinnistu kanalisatsiooni korrastuse tähtajaliste ettekirjutuste tegemisel ja ärajuhitava reovee eest tasumisel.

  (15) Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja käsitleda kliendi tegevust omavolilise veekasutusena ja rakendada hüvitise arvestamisel rikkumise kestvuse määramiseks käesoleva eeskirja § 14 lõike 2 punktis 2.2. sätestatut.

§ 25.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

  (1) Arveldamine veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt vee- (reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Veearvesti näitude teatamise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus. Kui ei ole määratud siis klient teatab näidud hiljemalt teenuse osutamise kuu viimaseks kuupäevaks.

  (3) Kliendi soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning vastava arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. Kui klient ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis kasutab vee-ettevõtja sademevee ja drenaaživee mahu arvutamiseks järgmisi valemeid:
  1) Qsk= HEMHI x (Sk x kk + Sm x km) / 12, kus
Qsk – ühe kuu sademevee arvutuslik maht kinnistult (m3),
HEMHI – aastane keskmine sademete summa (m/a),
Sk – kaetud/sillutatud pind (m2),
Sm – muud katted ja katmata pind (m2),
kk – pinnakatte äravoolutegur kaetud ja /või sillutatud pinnalt (kk=1),
km – pinnakatte äravoolutegur muude katete ja katmata aladelt (km=0,2);
  2) Qdk = HEMHI x Sk, kus
Qdk – ühe kuu drenaaživee maht kinnistult (m3);

  (4) Sademe- kui ka drenaaživee ärajuhtimise aasta keskmiste kuu vooluhulkade arvutamise juures väärtuse HEMHI määramisel kasutab vee-ettevõtja Keskkonnaagentuuri koosseisus töötava Riigi Ilmateenistuse (edaspidi RI) poolt lähima vaatlusjaama kohta avaldatud 30 aasta keskmist sademete hulka (m/a). Vee-ettevõtja avaldab oma kodulehel mitte sagedamini kui üks kord aastas RI kodulehelt saadud värskete andmete alusel täpsustatud HEMHI väärtuse kasutusse võtmise kohta vastu võetud korralduse. Vee-ettevõtja rakendab uut HEMHI väärtust alates nimetatud korralduses märgitud tähtajast. See tähtaeg ei või saabuda varem kui üks kuu vastava korralduse kodulehel avaldamisest algava kuu kohta esitataval arvel.

  (5) Arvestusperioodi alguskuupäev ja pikkus määratakse vee-ettevõtja poolt teenuslepingus. Üldjuhul arvestusperiood on üks kalendrikuu. Teenuslepingus võib kokku leppida pikema arvestusperioodi, kuid see ei tohi ületada kolme kalendrikuud.

  (6) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Arve loetakse kätte saaduks kui see on edastatud teenuslepingus märgitud kliendi posti või e-posti aadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.

  (7) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5 % tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE 

§ 26.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

  (2) Kui kinnistu või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

  (3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

§ 27.   Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

  (1) Eeskirja § 7 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

  (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste osutamise tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja § 26 kohaselt.

  (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Avalduse rahuldamisel määrab veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise tingimused vee-ettevõtja ja edastab need avalduses toodud kontaktandmetele.

§ 28.   Teenuslepingu lõppemine

  (1) Teenusleping lõpeb õigusaktides, teenuslepingus või eeskirjas toodud alustel.

  (2) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda Võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama kinnistu võõrandamisest viisteist tööpäeva ette. Teenusleping lõpeb kinnistusraamatus kinnistu omaniku vahetuse kande tegemise päeval, kui kinnistu omandaja ei ole pärast omandi üleminekut käsitleva asjaõiguslepingu sõlmimist teatanud, et soovib kehtivat teenuslepingut täita kuni temaga uue teenuslepingu sõlmimiseni. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus Võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kliendile vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud;
  2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
  3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamisel;
  4) muudel eeskirjast, õigusaktidest ja teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (4) Teenuslepingu üles ütlemisel käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse kliendile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (5) Teenusleping lõpeb juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast ja füüsilisest isiku kinnistu/hoonestusõiguse/ehitise kui vallasasja omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat.

§ 29.   Uue teenuslepingu sõlmimine

  (1) Olmereovee kliendil (RG 1) on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist õigus teenuslepingu uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõppemise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja on võimalik kasutada olemasolevaid ühendustorusid. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb kliendil eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud ja abonenttasud lepingu lõppemisest möödunud aja eest.

  (2) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist pole teenuslepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 30.   Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 31.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kiviõli Linnavolikogu 27.aprilli 2000 määrus nr 6 „Kiviõli ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 32.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.