KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 30.03.2011 nr 4
RT IV, 10.12.2013, 38
jõustumine 04.04.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lõike 1 p 36⁵, jäätmeseaduse § 71 lõike 1 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Jäätmehoolduseeskirja üldnõuded 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Rakvere vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (2) Eeskiri reguleerib jäätmehoolduse korda valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele kes tegutsevad, elavad või viibivad valla haldusterritooriumil.

§ 2.   Terminid ja mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse termineid ja mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp (Jäätmeseaduse § 5);
  2) elektroonikaromude all mõistetakse „Jäätmeseaduse“ § 25 lõike 3 punktis 4 nimetatud kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mille kategooriad ja kategooriate alaliigid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määruse nr 376 „Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ lisas 1;
  3) järelevalve – on tulenevalt „Keskkonnajärelevalve seaduse“ § 2 lõike 1 punktist 2 keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine;
  4) jäätmed, vastavalt jäätmeseaduse § 2 lg 3, on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  5) jäätmehooldus on vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 11 lõikele 1 jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
  6) jäätmekogumisvahendid on kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ja pakendid, kuhu kogutakse tekkinud jäätmed;
  7) jäätmekäitlus on vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 13 jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
  8) jäätmekäitluskoht on vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 19 lõigetele 1 ja 2 tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi;
  9) jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
  10) jäätmete kogumine on vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 14 jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
  11) jäätmete korduskasutus on vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 15 lõikele 2 jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud;
  12) jäätmete kõrvaldamine on vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 17 nende keskkonda viimine või selle ettevalmistamiseks tehtavad toimingud;
  13) jäätmete taaskasutamise on vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 15 lõikele 1 jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
  14) jäätmetekitaja on vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 10 isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
  15) jäätmevaldaja on vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 9 jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
  16) kogumisring on valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades;
  17) korraldatud jäätmevedu on vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 66 lõikele 1 olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
  18) metallijäätmed on vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 104 oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevaid jäätmeid;
  19) ohtlikud jäätmed on vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 6 lõikele 1 jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
  20) ohtlike jäätmete käitluslitsents on vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 99 lõikele 1 isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses;
  21) olmejäätmed on vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 7 kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;
  22) pakend on vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 2 mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted;
  23) pakendiettevõtja on vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 10 isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
  24) pakendijäätmed on vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 4 mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  25) probleemtoode on vastavalt Jäätmeseaduse §-le 25 toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid;
  26) prügila on vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 34 lõikele 1 jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;
  27) sega-olmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass;
  28) suurjäätmed on vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;
  29) taaskasutusorganisatsioon on vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 101 keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad;
  30) tavajäätmed on vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 3 kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
  31) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik;
  32) tootja on vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 23 isik, kes:
valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.

  (2) Käesoleva eeskirja paragrahvis 2 lg1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Riigihangete seadus ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 3.   Jäätmehoolduse korraldus

  (1) Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib valla haldusterritooriumil Rakvere Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

  (2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
  1) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
  2) korraldab valla üldkasutatavatel haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil selleks rajataval kompostimisväljakul;
  3) loob tingimused suuremates asumites kogumispunktide paigaldamiseks;
  4) kontrollib valla prahistamist ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
  5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
  6) korraldab vallaelanike koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks koostöös jäätmekäitlejatega vähemalt üks kord aastas kogu valla territooriumi hõlmavaid nn kogumisringe;
  7) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmete alast teavet;
  8) avaldab regulaarselt informatsiooni jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest valla territooriumil, sh teavet rajatavate kogumispunktide ja võimalike kompostimisväljaku(te) kohta, ning teavitab elanikke uutest jäätmekäitlemise võimalustest väljaspool valla territooriumi.

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

  (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

  (3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

  (4) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu (s.h jäätmemahuti ümbruse) korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

  (5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (6) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

  (7) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega peab omama jäätmeluba. Oma seisukoha jäätmeloa taotluse juurde annab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sh kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (8) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

  (9) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

  (10) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti (jäätmepõletustehas jm) on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Okste ja lehtede põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistul aastaringselt v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 ”Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele.

  (11) Suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse, äraveoks tuleb jäätmevaldajal tellida vastav teenus veopiirkonna jäätmevedajalt või viia ise suurjäätmed Lääne-Viru Jäätmekeskusesse .Suurjäätmete ajutine ladustamine korterelamute jäätmekonteinerite juurde pole lubatud, suurjäätmete äravedu tuleb korraldada koheselt.
[RT IV, 08.04.2016, 52 - jõust. 11.04.2016]

  (12) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

§ 5.   Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

  (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, va korraldatud olmejäätmeveo korral.

  (2) Rakvere valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus kõik jäätmevaldajad on loetud liitunuks korraldatud olmejäätmeveoga.

  (3) Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud hiljemalt 3 päeva jooksul korraldama korterelamute jäätmekonteinerite juurde omavoliliselt ladustatud suurjäätmete äraveo.

  (4) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või omama ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingut. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

  (5) Vallavalitsus, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

  (6) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba.

  (7) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut või hallatavat territooriumi kokkuleppel territooriumi haldajaga ning vallavalitsuse loal ja tingimustel.

  (8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid vastavalt vajadusele Rakvere vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed.

3. jagu Jäätmete kogumine ja sorteerimine 

§ 6.   Jäätmete kogumise üldnõuded

  (1) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud ja mida ei saa kohapeal taaskasutada, nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

  (2) Jäätmete paigutamine väljapoole mahuteid ei ole lubatud, välja arvatud korralikult pakitud olmejäätmed, mille äravedu on eelnevalt jäätmevedajalt tellitud.

  (3) Jäätmetekitaja on kohustatud liigiti koguma:
[RT IV, 08.04.2016, 52 - jõust. 11.04.2016]
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (4) Jäätmemahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt.

  (5) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

  (6) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, matkarajad, puhkekohad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Neisse kogumismahutitesse tohib panna ainult üldkasutatavates kohtades tekkinud jäätmeid.

  (7) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
  1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  2) vedelaid jäätmeid;
  3) ohtlikke jäätmeid;
  4) käimlajäätmeid;
  5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
  6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  7) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  8) pakendijäätmeid;
  9) probleemtooteid;
  10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  11) tervishoiujäätmeid.

  (8) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

  (9) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.

  (10) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, milliste olemasolust või loomisest , nende asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitab vallavalitsus jäätmevaldajaid regulaarselt vallalehes ja valla kodulehel.

§ 7.   Paberi ja kartongijäätmete (jäätmenimistu kood 20 01 01) liigiti kogumine

  (1) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on eramu või korterelamu, kus paberi ja kartongi jäätmed ei leia kohapealset taaskasutust, peab paberit ja kartongi koguma eraldi, viies nimetatud jäätmed selleks vallalehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumismahutisse või põletades need küttekoldes.
Soovi korral võib kinnistule paigaldada eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks, mille regulaarset tühjendamist korraldab veopiirkonna jäätmevedaja kehtestatud teenustasu eest.

  (2) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongikogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Eraldi kogutud paberi- ja kartongijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

  (3) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel.

§ 8.   Pakendite- ja pakendijäätmete (jäätmenimistu kood 15 01) liigiti kogumine

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi olla määrdunud, levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
[RT IV, 08.04.2016, 52 - jõust. 11.04.2016]

  (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

  (3) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

  (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

  (5) Elanike paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumispunktide paigaldamise.

  (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise.

  (7) Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise.

§ 9.   Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete (kood 20 02 01) liigiti kogumine. Kompostimine

  (1) Biolagunevad aia- või haljastujäätmed tuleb jäätmevaldajal kompostida oma territooriumil või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

  (2) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

  (3) Koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites.

  (4) Väikeelamute, aga ka selliste korterelamute puhul, kus korterite arvu ja krundi suuruse suhe võimaldab keskkonnahäiringuteta kompostimist, on soovitatav biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kompostida oma territooriumil. Väljaspool oma territooriumi, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

  (5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult.

  (6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

  (7) Valla haldusterritooriumi üldkasutatavatel haljasaladel ja väljakutel, samuti tiheasustusalal paiknevatel kompostimisvõimaluseta maaüksustel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja üle anda jäätmeloaga kompostimisega tegelevale jäätmekäitlusettevõttele.

  (8) Kogumiskaevude ja reoveepuhastite setteid ja reovett võib vedada Keskkonnaametis registreeritud ettevõtja reovee vastuvõtu (purgimis-) sõlme. Reoveesetteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral. Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

§ 10.   Suurjäätmete (kood 20 03 07) liigiti kogumine

  Suurjäätmete äraveo tellib jäätmetekitaja veopiirkonna jäätmevedajalt või veab suurjäätmed ise Lääne-Viru Jäätmekeskusesse.
[RT IV, 08.04.2016, 52 - jõust. 11.04.2016]

§ 11.   Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete liigiti kogumine

  (1) Kodumajapidamises tekkivad probleemtoodete jäätmed ja ohtlikud jäätmed (elektri- ja elektroonikaseadmete romud, vanarehvid, akud-patareid jne.) viib jäätmevaldaja ise Lääne-Viru Jäätmekeskusesse või valla ajalehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse või annab vallavalitsuse korraldatava ohtlike jäätmete kogumisreidi ajal üle vastavat litsentsi omavale jäätmefirmale. Kogumisreididest teavitatakse elanikke aegsasti valla kodulehel ja vallalehes.
[RT IV, 08.04.2016, 52 - jõust. 11.04.2016]

  (2) Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (3) Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (4) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale jäätmefirmale.

  (5) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

  (6) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

  (7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

  (8) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule.

  (9) Elanikelt probleemtoodete vastuvõtmist ja nende käitlemist peavad korraldama tootjad (seaduse mõistes ka müüjad ja maaletoojad). Vallavalitsus saab probleemtoodete eraldi kogumist soodustada elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes.

4. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 12.   Jäätmemahutitele esitatavad nõuded

  (1) Jäätmemahutid ja kompostimisanumad või aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (2) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

  (3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) 80, 140, 240, 370, 660, 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastist või metallist väikekonteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
  2) kaanega varustatud 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 metallkonteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
  3) kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m3 suurusi kogumismahuteid;
  4) suvila või ühepereelamu ühe leibkonna jäätmete kogumisel on lubatud kasutada standardseid 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid peavad olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad üleandmise päeval olema pealt suletud, kergesti käega haaratavad.

  (4) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:
  1) elamus elab kuni 2 inimest;
  2) biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt nõuetele;
  3) taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt nõuetele;
  4) jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

  (5) Jäätmevedajal on õigus keelduda jäätmekotti kasutava jäätmevaldaja edasisest teenindamisest juhul, kui jäätmevaldaja ei suuda korduvalt tagada jäätmete üleandmise ajaks jäätmekoti terviklikkust. Sellistest juhtumitest peab jäätmevedaja koheselt kohalikku omavalitsust informeerima. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmevaldajalt nõuetekohase suurusega jäätmekonteineri paigaldamist.

  (6) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid.

  (7) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

  (8) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (9) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

  (10) Kuni 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (kruusakate,betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m.

  (11) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

  (12) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

  (13) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega, vähemalt 4 m laiad ning tasased. Tee peab võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Vaba kõrgus tee ja mehaaniliselt tühjendatavate mahutite kohal peab olema 8 m.

  (14) Jäätmevaldaja peab tagama , et tema poolt täidetud käsitsi teisaldatava jäätmekonteineri mass ei ületaks piirnormi - 50 kg jäätmekonteineri 0,1m³ mahu kohta.

  (15) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest ning talvel jäätmeveoautole mahutitele ligipääsu tagamise eest vastutab territooriumi haldaja.

  (16) Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides.

§ 13.   Jäätmete vedu

  (1) Jäätmeveo (välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo) jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja.

  (2) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu.

  (3) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise ning haisu tekke, kuid mitte harvemini kui:
  1) korterelamutes (9 ja enam korterit) - vähemalt üks kord kahe nädala jooksul;
  2) korterelamutes (4 kuni 8 korterit) - vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  3) eramute ja kuni 3 korteriga elamute juures: kui biolagunevad jäätmed komposteeritakse – vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; kui biolagunevaid jäätmeid ei komposteerita – vähemalt üks kord 4 nädala jooksul.

  (4) Juhul, kui käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust sagedamini.

  (5) Pakendimahuteid, samuti paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele vältides nende ületäitumist, kuid mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul.

  (6) Suurjäätmete äravedu ja suurjäätmete jaoks mahutite tellimine, paigaldamine ja nende tühjendamine toimub vastavalt jäätmevaldaja või territooriumi haldaja ja veopiirkonna jäätmevedaja vahelisele kokkuleppele.

  (7) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja.

  (8) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada soovitavalt lähimasse, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Jäätmekäitluskoha valdaja peab jäätmevaldajale väljastama kviitungi jäätmete üleandmise kohta.

  (9) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

  (10) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud:
  1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  2) eemaldama jäätmemahutisse kogutud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust;
  3) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
  4) vastu võtma jäätmevaldaja poolt jäätmemahuti kõrvale asetatud täiendavad korralikult pakendatud jäätmed, kui jäätmevaldaja on eelnevalt jäätmeid vedava ettevõtte klienditeeninduselt tellinud lisajäätmete äraveo;
  5) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;
  6) paigutama tühjendatud jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
  7) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
  8) korraldama jäätmemahutite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival viisil, sealhulgas tagama ajavahemikul kell 22.00–6.00 elanike öörahu;
  9) kasutama jäätmete kogumiseks ja veoks GPS- seadmega varustatud veokeid;
  10) tühisõidu arve esitamise korral tõendama tühisõitu GPS andmetega.

  (11) Jäätmevedajal on õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja jätta jäätmemahuti tühjendamata, kui jäätmemahutisse on pandud jäätmeid, mida sinna ei tohi panna (ohtlikud jäätmed, vedelad jäätmed, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed jms) või kui jäätmevaldaja ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu mahutile. Tasu tühisõidu eest võib olla maksimaalselt sama suur, kui sama suurusega segaolmejäätmete jäätmemahuti ühekordse tühjendamise teenustasu.
Jäätmemahuti tühjendamata jätmisel mahutisse pandud sobimatute jäätmete korral peab jäätmevedaja tegema mahuti sisust fotod ja edastama need koos vastava pretensiooniga hiljemalt 3 tööpäeva jooksul jäätmevaldajale.

§ 14.   Korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete, sh määrdunud pakendite, kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
[RT IV, 08.04.2016, 52 - jõust. 11.04.2016]

  (2) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama hankija määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke. Kui ei ole otsustatud teisiti, siis on hankija määratud jäätmekäitluskohaks MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 44305.
[RT IV, 08.04.2016, 52 - jõust. 11.04.2016]

  (3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg kehtestatakse Rakvere Vallavolikogu määrusega ning jäätmeveo teenustasude piirmäärad kehtestab Rakvere Vallavalitsus Teenuse kontsessiooni andmise hankedokumentides.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Rakvere valla haldusterritooriumi piires.

  (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 4¹ alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

  (6) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei.

  (7) Rakvere vallavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel.

  (8) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

  (9) Jäätmevaldajad võivad kasutada mitme kinnistu peale ühismahuteid, seejuures peab jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

2. peatükk Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise kord 

§ 15.   Ehitus- ja lammutuspraht

  (1) Ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

  (2) Käesolevas peatükis sätestatu kohaldub juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m³ kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb ehitus- ja lammutusprahi käitlemisel lähtuda eeskirja § 4 nõuetest.

  (3) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Rakvere vallavalitsusega.

  (4) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav Rakvere vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (5) Ehitusprojektides peab olema näidatud:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  4) jäätmete edasine suunamine.

§ 16.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

  (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

  (5) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlejal on õigus sõlmida täiendavaid mitmepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

  (6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
  1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
  3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
  4) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
  5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
  6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
  7) teavitama oma töötajaid Rakvere vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

  (7) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
  1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
  2) puit;
  3) paber ja kartong;
  4) metallijäätmed;
  5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, tellised jne);
  6) raudbetoon- ja betoondetailid;
  7) tõrva mittesisaldav asfalt;
  8) muud segajäätmed.

§ 17.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

  (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

  (3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale isikule. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

  (4) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat jäätmeluba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (5) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

  (6) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

  (7) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse.

  (8) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

  (9) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.

  (10) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 18.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 "Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu" alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed– tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas.

  (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ nõuetele. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

  (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.

  (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

3. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord 

§ 19.   Üldsätted

  (1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Rakvere vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud „Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena“.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

  (3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.

§ 20.   Jäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda liikide kaupa, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (2) Liigiti tuleb koguda:
  1) teravad-torkivad jäätmed;
  2) bioloogilised jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) laboratooriumide jäätmed;
  5) ravimijäätmed;
  6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa: elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna; kemikaale sisaldavad jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga;
  7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
  8) taaskasutatavad jäätmed.

§ 21.   Tervishoiuasutuses tekkivate riskijäätmete käitlemine

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse mahutisse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke, ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb pakkida punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed" ja hoolikalt sulgeda. Jäätmekotile tuleb märkida tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev.
Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel.

  (3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (4) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering: „Ravimijäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Ravimijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

  (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (7) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

§ 22.   Tervishoiuasutustes tekkivate olmejäätmete käitlemine

  (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed.

  (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

§ 23.   Tervishoiuasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine

  (1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu vanapaber, papp, klaas, pakend jne kogutakse liigiti eraldi ning paigutatakse vastavatesse märgistatud kogumismahutitesse ning antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.

  (2) Vanapaber ja papp sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja papijäätmete konteineris kuni üleandmiseni.

  (3) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, mis purustatakse tervishoiuasutuses, pannakse vanapaberi ja papi konteinerisse. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 24.   Nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

  Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele:
  1) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;
  2) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  3) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

§ 25.   Loomsete jäätmete käitlemine

  (1) Loomsete jäätmete matmine on keelatud.

  (2) Loomsed jäätmed (EL otsekohalduva määruse 1069/2009/EÜ järgse definitsiooni järgi) tuleb üle anda tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele ( AS Vireen , aadress Ebavere küla, Väike-Maarja vald, 46209. Lääne-Virumaa).

  (3) Oma kinnistul või krundil võib matta ainult üksikuid lemmikloomi.

4. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 26.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

5. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 27.   Järelevalve teostamine

  (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

  (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta.

  (3) Järelvalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus “Keskkonnajärelvalve seaduses” sätestatud korras.

  (4) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse “Jäätmeseaduse”, “Väärteomenetluse seadustiku” ja “Karistusseadustiku” sätteid.

§ 28.   Jäätmete käitlemine ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (saastaja) oma kulul Keskkonnainspektsiooni või Rakvere Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

  (2) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (3) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Rakvere Vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 29.   Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud] .

§ 30.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 04. aprillil 2011.