Teksti suurus:

Viru-Nigula valla ehitusmäärus

Viru-Nigula valla ehitusmäärus - sisukord
Väljaandja:Viru-Nigula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.12.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.09.2016
Avaldamismärge:RT IV, 08.05.2012, 24

Viru-Nigula valla ehitusmäärus

Vastu võetud 16.12.2010 nr 27

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 29 ning planeerimisseaduse § 5 alusel ja kooskõlas ehitusseaduse § 19 lõikega 4.

I. osa ÜLDOSA 

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Valla ehitusmääruses kehtestatakse:
 1) planeeringute koostamise, vastuvõtmise ja kehtestamise põhimõtted;
 2) vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesannete jaotus planeerimise- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
 3) valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded;
 4) ehitise ehituslike ja arhitektuursete lisatingimuste määramise kord;
 5) projekteerimistingimuste avalikustamise kord;
 6) ajutise ehitamise kord ja alad.

§ 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus

 (1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest.

 (2) Vallavalitsus avaldab ajalehes Viru-Nigula Teataja (edaspidi ajalehes) ja vajadusel Viru-Nigula valla veebilehel (edaspidi koduleheküljel) teabe järgmiste toimingute kohta:
 1) planeeringu algatamine ja vastuvõtmine;
 2) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused;
 3) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused;
 4) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
 5) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused;
 6) projekteerimistingimuste määramine.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimise- ja ehitusvaldkonna korraldamisel

 (1) Vallavolikogu ülesanneteks on:
 1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 2) üld- ja teemaplaneeringute algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine;
 3) üld- ja teemaplaneeringute ning üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute lähteseisukohtade kinnitamine;
 4) üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine;
 5) detailplaneeringute vastuvõtmine ja kehtestamine;

 (2) Vallavalitsuse ülesanneteks on:
 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine;
 2) ehituslubade väljaandmine;
 3) kasutuslubade väljaandmine;
 4) kirjalike nõusolekute andmine;
 5) projekteerimistingimuste väljastamine;
 6) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;
 7) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;
 8) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;
 9) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja –geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine;
 10) vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
 11) vajadusel ettekirjutuste tegemine;
 12) detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine;
 13) detailplaneeringute algatamine ja nende lähteseisukohtade kinnitamine, välja arvatud käesoleva määruse § 3 lg 1 punktis 4 sätestatud juhtudel;
 14) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, mille korral ei ole planeerimisseadus sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;
 15) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine;
 16) kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine;
 17) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine;
 18) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine;
 19) ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljastamist;
 20) vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele kaasata pädevaid isikuid ja institutsioone;
 21) ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine;
 22) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine ja ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine;
 23) projekteerimistingimuste avalikustamine.

II. osa PLANEERIMINE 

2. peatükk Ruumiline planeerimine 

§ 4. Ruumilise planeerimise põhimõtted

 (1) Ruumiline planeerimine Viru-Nigula valla haldusterritooriumil tagatakse:
 1) valla arengukavaga;
 2) valla või selle osade üldplaneeringutega;
 3) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering);
 4) detailplaneeringutega;
 5) osalemisega valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel;
 6) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel.

§ 5. Planeeringu koostamise algatamine

 (1) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse vallavolikogule. Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu lähteülesande koostab vallavalitsus.

 (2) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Vallavalitsus korraldab ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsiooniliste, sisuliste ja tehniliste üksikasjade tutvustamise ning väljastab detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse vormi. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus.

 (3) Vallavalitsus koostab nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest detailplaneeringu lähteülesande või detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse.

 (4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu lähteülesandes sätestatakse:
 1) valla arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks;
 2) planeeritava ala piirid ja suurus;
 3) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks;
 4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud;
 5) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks;
 6) planeeringu vormistamise nõuded;
 7) planeeringu kooskõlastajad.

 (5) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse:
 1) valla üld- ja teemaplaneeringutest tulenevad nõuded;
 2) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded;
 3) planeeritava ala piirid ja suurus;
 4) kehtivad kitsendused;
 5) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus;
 6) täiendavate uuringute, keskkonnamõjude hindamise vajaduse või muinsuskaitse või muu vajaliku institutsiooni eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades või muinsuskaitsealal;
 7) planeeringu kooskõlastajad.

 (6) Vallavalitsuse planeeringutega tegeleval ametnikul on planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale. Kui detailplaneeringuga taotletakse valla või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.

 (7) Planeeringutega tegelev vallavalitsuse ametnik esitab detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõu nelja nädala jooksul alates taotluse saamisest vallavalitsusele. Kui käesolevast määrusest tulenevalt on planeeringu algataja vallavolikogu, edastab vallavalitsus vastava otsuse eelnõu koos omapoolsete seisukohtadega vallavolikogule nelja nädala jooksul arvates taotluse saamisest.

 (8) Vallavolikogu algatab:
 1) valla või selle osa üldplaneeringu;
 2) teemaplaneeringu;
 3) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu.

 (9) Vallavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestamata juhtudel.

 (10) Vallavalitsus võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui:
 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud vallaehitusliku miljööga;
 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering;
 3) algatamise ettepanek ei ole põhjendatud (algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga);
 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või sellega kaasneb oluline keskkonnamõju;
 5) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.

 (11) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Vallavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist.

 (12) Vallavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu.

 (13) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab vallavalitsusele planeeringutega tegelev ametnik. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist vallavalitsusele.

§ 6. Planeeringutest teavitamine

 (1) Vallavalitsus korraldab avalikkuse teavitamist planeeringutest.

 (2) Kavatsetavatest planeeringutest teavitab vallavalitsus avalikkust üks kord aastas pärast valla aastaeelarve vastuvõtmist vallavolikogu poolt.

 (3) Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama:
 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta;
 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.

 (4) Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta.

 (5) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.

 (6) Vallavalitsus edastab teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

 (7) Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette planeeringutega tegelev ametnik.

§ 7. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine

 (1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

 (2) Valla üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus.

 (3) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab vallavalitsus.

§ 8. Koostöö planeeringu koostamisel

 (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:
 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud;
 2) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;
 3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;
 4) teised huvitatud isikud, sealhulgas planeeritava ala naaberkinnistute omanikud.

 (2) Planeeringu lisades tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist.

 (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus.

 (4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu.

 (5) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavolikogu.

 (6) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ning suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavalitsus.

 (7) Vallavalitsus teatab ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja/või koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

§ 9. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine

 (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu vallavalitsusele. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise.

 (2) Vallavalitsus korraldab:
 1) planeeringu lähteülesandele vastavuse kontrollimise;
 2) hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu tagastamise ettepaneku koostajale kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks.

 (3) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab vallavalitsus planeeringu enne selle vastuvõtmist:
 1) Keskkonnaameti Viru regiooniga;
 2) Muinsuskaitseametiga.

 (4) Valla või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule ja valla või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt vallavalitsus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu.

 (6) Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteülesandes sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja.

 (7) Vallavolikogu kooskõlastab:
 1) maakonnaplaneeringu;
 2) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu..

 (8) Vallavolikogu poolt algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta vallavalitsus.

§ 10. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine

 (1) Vallavalitsuse planeeringutega tegelev ametnik esitab koos vastava haldusakti eelnõuga planeeringu vallavalitsusele, kes esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks;

 (2) Vallavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva.

 (3) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse vallavalitsuses. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.

 (4) Avalikul väljapanekul esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse ja vallavolikogu vastava komisjoni seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta.

 (5) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

§ 11. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine

 (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (sealhulgas elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuse elektroonilises dokumendiregistris. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev.

 (2) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha.

 (3) Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

 (4) Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete osas võtab seisukoha volikogu vastav komisjon. Vastused ettepanekutele ja vastuväidetele koostab vallavalitsus vastavalt volikogu komisjoni seisukohale.

 (5) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

 (6) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi vallavalitsus. Arutelu kohta koostatakse protokoll.

 (7) Vallavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul.

 (8) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.

§ 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle

  Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.

§ 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine

 (1) Planeeringu kehtestab vallavolikogu.

 (2) Vallavalitsus teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist.

 (3) Vallavalitsus:
 1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist;
 2) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.

§ 14. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine

  Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja.

§ 15. Planeeringu kehtetuks tunnistamine

 (1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette planeeringutega tegelev ametnik.

 (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks volikogu.

 (3) Vallavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.

§ 16. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine

  Vallavalitsus:
 1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute arvestust;
 2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise;
 3) korraldab planeeringu paljundamise (sealhulgas digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel.

§ 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine

 (1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja esitab valla või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale vallavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette vallavalitsuse planeeringutega tegelev ametnik.

 (2) Vallavalitsus teavitab avalikkust planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel.

§ 18. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

 (1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduse § 22 sätestatud juhtudel loobuda planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

 (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava maa-ala ja naaberkinnistute omanikega planeeringu koostaja.

§ 19. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus

  Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik üldplaneeringus sätestatud aladel ja tingimustel ning alljärgnevatel juhtudel:
 1) ranna ja kalda piiranguvööndis kinnistute jagamise korral;
 2) ridaelamu ja korruselamu ehitamisel;
 3) autoteenindusjaama ja bensiinijaama ehitamisel;
 4) kämpingu ja majutusettevõtte ehitamisel;
 5) tegevuse planeerimisel kui tootmisest tulenevad negatiivsed mõjud (müra, gaasid, heitgaasid jms) väljuvad tootmismaa piiridest ning mõjutavad lähiümbrust. Sellisel juhul tuleb detailplaneeringu koostamise käigus hinnata majandusele, sotsiaalsele ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid;
 6) uue tootmisala planeerimisel;
 7) miljööväärtuslikul alal.

III. osa EHITAMINE 

3. peatükk Ehitise ehituslikud ja arhitektuursed isatingimused ning nende määramise kord 

§ 20. Ehitise ehituslikud ja arhitektuursed lisatingimused

  Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused on vallavalitsuse poolt väljastatavad tingimused, mis:
 1) detailplaneeringu kohustusega alal täpsustavad detailplaneeringut;
 2) detailplaneeringu kohustuse puudumise korral on projekteerimistingimuste koostamise aluseks.

§ 21. Ehituslikud lisatingimused

 (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava järgi. Ehitis peab:
 1) olema teostuselt heatasemeline;
 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning looduskeskkonda. Vallavalitsus võib otsustada, kas ehitis sobib keskkonda ja arvestab juba väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning looduskeskkonda;
 3) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale.

 (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.

 (3) Hoone paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule hoonestusalale. Hoonestusalast ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, ärkel või katuseräästas.

 (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

 (5) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel krundi tänava poolsel piiril võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine.

 (6) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.

§ 22. Arhitektuursed lisatingimused

 (1) Lubatud üksikelamu või suvila kõrguseks maapinnast on kuni kaheksa ja pool meetrit ja korruselisus kuni kolm korrust koos katusekorrusega.

 (2) Hoone piirdekonstruktsioonidena on soovitav eelistada naturaalseid materjale ning jälgida asustuse üldist ehitusjoont.

 (3) Akende projekteerimisel ja paigaldamisel puithoonetele on soovitav eelistada täispuidust aknaid.

 (4) Hoonete puhul, mis on ehitatud enne 1945.a ei soovitata muuta aknaraamide laiust ja impostide jaotust.

 (5) Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst.

§ 23. Nõuded krundile

 (1) Moodustatava elamu krundi minimaalne lubatud pindala elamualal on sätestatud üldplaneeringus. Erandjuhtudel võib väiksemaks jagamine toimuda vaid detailplaneeringuga.

 (2) Maaüksusele (krundile) elamumaa sihtotstarbe määramisel väljaspool elamuala on selle minimaalseks lubatud pindalaks 1,5 ha, millele antakse ehitusõigus.

 (3) Krundi piirile ei tohi püstitada uusi hooneid lähemale kui viis meetrit, välja arvatud naaberkinnistu omaniku kirjalikul nõusolekul.

 (4) Kahe elamu vaheline miinimumkaugus ei tohi olla väiksem kui nelikümmend meetrit, kui üldplaneeringus ei ole teisiti sätestatud.

§ 24. Nõuded piiretele

 (1) Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeid ja piirdeaedu võib ehitada:
 1) mööda katastriüksuse piire;
 2) teekatte servast minimaalselt kahe meetri kaugusele.

 (2) Maaüksuse (krundi) tänava, avaliku väljaku või haljasala poolsesse äärde ei või rajada läbipaistmatuid plankpiirdeid ning piirdeid, mille maksimaalne kõrgus on rohkem kui 1,2 meetrit.

 (3) Piiret on keelatud rajada väljapoole maaüksuse piiri ja Viru-Nigula alevikus paiknevate korterelamute ümber, v.a juhul, kui see määratakse detailplaneeringuga.

 (4) Keelatud on piiretega sulgeda juurdepääse ranna- ja kaldaaladele ning avalikele puhkealadele.

§ 25. Lisatingimuste määramise kord

  Konkreetsele ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määrab vallavalitsus, arvestades seaduses ja käesolevas määruses kehtestatud nõudeid.

4. peatükk Ajutine ehitis 

§ 26. Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad

 (1) Ajutine ehitis on piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks ehitatud ehitis.

 (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus ajutise ehitise kasutamise tähtaja.

 (3) Kui ajutine ehitis ei ole lammutatud või likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab ehitise lammutamise vallavalitsus korralduse alusel asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

5. peatükk Projekteerimistingimused, ehitusluba ja kasutusluba 

§ 27. Projekteerimistingimuste taotlemine

 (1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vormi saab koduleheküljelt või vallavalitsusest.

 (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele kavandatavatele hoonetele ja järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks:
 1) tänavad, teed, parklad;
 2) sillad;
 3) torujuhtmed, side- ja elektriliinid;
 4) spordi- ja puhkerajatised;
 5) puhke- ja virgestusalad;
 6) tiigi või muu tehisveekogu rajamisel.

 (3) Vallavalitsusel on õigus lubada käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud rajatiste ehitusprojektide koostamist projekteerimistingimusi määramata.

§ 28. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine

 (1) Projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks.

 (2) Projekteerimistingimustega määratakse:
 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;
 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala;
 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;
 4) hoone suurim lubatud kõrgus;
 5) ehitise kasutamise otstarve;
 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad;
 7) fassaadi- ja katusematerjalid;
 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;
 10) haljastus- ja heakorranõuded;
 12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;
 13) keskkonnamõju hindamise vajadus.

 (3) Teave projekteerimistingimuste väljastamise kohta avalikustatakse:
 1) koduleheküljel ühe nädala jooksul alates projekteerimistingimuste väljastamisest;
 2) kohalikus ajalehes ühe kuu jooksul alates projekteerimistingimuste väljastamisest.

§ 29. Ehitusluba

 (1) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel ehitusspetsialist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi saamise päevast.

 (2) Ehitise omanik on kohustatud vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist esitama vallavalitsusele vormikohase ehitamise alustamise teatise ja taotlema kaevetööde loa vastavalt valla kaevetööde eeskirjale.

§ 30. Kirjalik nõusolek

 (1) Vallavalitsus annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. Kirjalik nõusolek on nõutav kui:
 1) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
 2) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme;
 3) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–602;
 4) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
 5) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;

 (2) Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.

§ 31. Ehitise kasutusluba

 (1) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus.

 (2) Kasutusluba väljastatakse ehitisele kui tervikule. Kasutusloa võib ehitise püstitamisel väljastada ka ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Ehitise osale väljastatud kasutusluba kehtib kuni ehitisele kui tervikule kasutusloa väljastamiseni.

IV. osa MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA 

6. peatükk Üldsätted 

§ 32. Miljööväärtusliku hoonestusala määramine

 (1) Miljööväärtuslik hoonestusala on ala, kus looduskeskkond, ehitised või mõlemad koos moodustavad erilist kaitset vääriva keskkonna.

 (2) Miljööväärtuslikud hoonestusalad määratakse kindlaks üldplaneeringuga.

7. peatükk Planeerimine, projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal 

§ 33. Planeerimise nõuded miljööväärtuslikul hoonestusalal

 (1) Planeeringute koostamisel miljonväärtuslikul hoonestusalal juhindutakse üldplaneeringus sätestatud tingimustest.

 (2) Miljööväärtuslikul alal tuleb detailplaneeringu lähteülesandes selgitada, milles seisneb ala miljööväärtuslik olemus, kavandada miljööväärtusliku ala piir ja esitada soovitused ja nõuded ala planeerimisel.

§ 34. Projekteerimise ja ehitamise nõuded miljööväärtuslikul hoonestusalal

  Projekteerimisel ja ehitamisel miljööväärtuslikul hoonestusalal juhindutakse üldplaneeringus sätestatud nõuetest.

V. osa RAKENDUSSÄTTED 

8. peatükk Ehitusmääruse rakendamine 

§ 35. Riiklik ehitisregister

  Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsuse poolt volitatud ametnik vastavalt ametijuhendile.

§ 36. Määruse jõustumine

 (1) Käesoleva määruse jõustumisega kaotab kehtivuse Viru-Nigula Vallavolikogu 26. veebruar 2004 määrus nr 2 "Viru-Nigula valla ehitusmäärus".

 (2) Määrus jõustub 22. detsembril 2010. a.

Raivo Heinmets
Vallavolikogu esimees