Viljandi linna eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord
Vastu võetud 26.04.2018 nr 15
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, spordiseaduse § 3 punkti 2, noorsootöö seaduse § 8 lõigete 2 ja 3 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Viljandi linna eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord (edaspidi kord) sätestab Viljandi linna (edaspidi linna) eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetuse andmise kriteeriumid ja toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse eraldamise ja toetuse kasutamise üle järelevalve teostamise korra.
(2) Määruse eesmärk on reguleerida omaalgatusliku ja mittetulundusliku tegevuse toetamist linna eelarveliste vahendite abil.
(3) Korra alusel antakse valdkondlikust toetuste eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks rahalist projekti- või tegevustoetust spordi, kultuuri, hariduse, noorsootöö ning sotsiaalkaitse edendamiseks, kusjuures toetuse taotleja tegevus peab toimuma linnaelanike huvides ning kaasa aitama linna arengukava elluviimisele.
(4) Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kinnitab hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eelarve linnavolikogus vastuvõtmist projektitoetuste ja tegevustoetuste eelarvete jaotuse käesoleva korra § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetuse liikide ja valdkondade vahel (edaspidi valdkondlik toetuste eelarve). Linnavalitsusel on õigus valdkondlike toetuste eelarveid alaeelarvetega muuta.
§ 2. Toetuste liigid ja valdkonnad
(1) Toetuse liigid on:
1) projektitoetus (kohalikule elanikkonnale suunatud või kohalike elanike korraldatavate sündmuste ja ühistegevuste teostamiseks);
2) tegevustoetus (igapäevase tegevuse korraldamiseks, arendamiseks, tutvustamiseks ja tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks).
(2) Toetused jagunevad:
1) spordivaldkonna toetusteks;
2) kultuurivaldkonna toetusteks;
3) haridusvaldkonna toetusteks;
4) noorsootöövaldkonna toetusteks;
5) sotsiaalvaldkonna toetusteks.
§ 3. Toetamise põhimõtted
(1) Toetust võib määrata taotlejale:
1) kes on Viljandi linnas või linnaelanike huvides tegutsev juriidiline isik (edaspidi taotleja);
2) kellel ei ole taotluse esitamise ajal ega ka toetuse väljamaksmise ajal rahalisi võlgnevusi linna ees;
3) kellel ei ole taotluse esitamise ajal ega ka toetuse väljamaksmise ajal Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlgnevusi või kelle maksuvõlad on ajatatud;
4) kellel on varasemate toetuste kasutamise aruanded linnale nõuetekohaselt esitatud;
5) kellel on projektitoetuse taotlemisel oma- ja kaasfinantseering eelarves kokku vähemalt 70% projekti kogumaksumusest v.a laste, noorte-, eakate või puuetega isikute tegevusteks või projektideks raha taotlemisel, mil linnale kuuluvate ruumide või rajatiste rendikulu osas võib toetust määrata kuni 100%.
6) kellel on spordi- või kultuurivaldkonna tegevustoetuse taotluses antud nõusolek toetuse saamise aastal kuni kahel korral osaleda linnavalitsuse soovil linna esindades linna korraldatud või maakondlikel või üleriigilistel üritustel, saamata selle eest täiendavat tasu.
(2) Toetuse taotlemisel on abikõlblikud kulud, mis on otseselt vajalikud taotluses nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja on kooskõlas käesoleva korra § 1 lõikes 3 nimetatud tegevusega.
(3) Käesoleva korra alusel ei anta toetust:
1) põhivara soetamiseks;
2) laenu- või liisingumaksete tasumiseks;
3) toitlustuskuludeks, v.a laste- ja noortelaagrite tegevuse toetamisel;
4) turismiobjektide või vaatamisväärsuste külastamiseks.
(4) Korra alusel ei toetata linnavalitsuse ametiasutuse hallatavat asutust ega selle huvi- või spordiringi, kultuurikollektiivi, stuudiot, treeningrühma.
(5) Kui taotleja küsib projektitoetust tegevusele, milleks talle samaks perioodiks juba tegevus- või projektitoetus määratud on, siis sama tegevust projektitoetuste voorust üldjuhul ei rahastata.
§ 4. Toetuse taotlemine
(1) Projektitoetuse saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada vormikohane taotlus:
1) esimeses taotlusvoorus osalemiseks taotletava toetuse abikõlblikule perioodile eelneva aasta 1. novembriks;
2) teises taotlusvoorus osalemiseks taotletava toetuse kasutamise aasta 1. veebruariks;
3) kolmandas taotlusvoorus osalemiseks taotletava toetuse kasutamise aasta 1. maiks;
4) neljandas taotlusvoorus osalemiseks taotletava toetuse kasutamise aasta 1. augustiks.
(2) Projektitoetuse abikõlblik periood on:
1) esimeses taotlusvoorus taotlemise kalendriaasta 1. jaanuar kuni 31. detsember;
2) teises taotlusvoorus taotlemise kalendriaasta 1. veebruar kuni 31. detsember;
3) kolmandas taotlusvoorus taotlemise kalendriaasta 1. mai kuni 31. detsember;
4) neljandas taotlusvoorus taotlemise kalendriaasta 1. august kuni 31. detsember.
(3) Tegevustoetuse saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada vormikohane taotlus taotletava toetuse abikõlblikule perioodile eelneva aastal 20. septembriks. Tegevustoetust võib taotleda kuni neljaks aastaks.
(4) Tegevustoetuse abikõlblik periood on 1. jaanuar kuni 31. detsember.
(5) Kulude eest tasumise hiliseim kuupäev võib olla toetuse aruande esitamise tähtpäev.
(6) Info taotlusvooru avanemise kohta avaldatakse linna veebilehel hiljemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega.
(7) Kui taotluse esitamise tähtaeg satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.
(8) Taotlus esitatakse linnavalitsusele elektrooniliselt ja digiallkirjastatult aadressile [email protected] või paberkandjal allkirjastatult aadressile Linnu 2, Viljandi. Kui linnavalitsus avab taotluste ja aruannete esitamiseks elektroonilise keskkonna, siis esitatakse linnavalitsuse poolt määratud tähtajast alates taotlused ja aruanded eelistatult selle keskkonna kaudu.
(9) Taotluses või selle lisades tuleb esitada vähemalt järgmine informatsioon:
1) andmed taotleja kohta;
2) projekti või tegevuse toimumise aeg ja koht;
3) projekti või tegevuse eesmärk, sihtgrupp, täpne kirjeldus;
4) projekti tulemus ja oodatav mõju;
5) projekti või tegevuse eelarve, näidates mh ära omafinantseeringu ja kaasfinantseerijad ning linnalt taotletava summa kasutamise kuluread;
6) taotleja kinnitus, et ta on teadlik toetuse taotlemise tingimustest ning vastab taotlejale esitatavatele nõuetele.
(10) Üks taotleja võib kalendriaastas esitada ühe tegevustoetuse taotluse ja mitu projektitoetuse taotlust.
(11) Taotluste vormid kinnitab linnavalitsus.
(12) Tegevustoetuste määramisel ja linnavolikogule pikaajaliste tegevustoetuste ettepaneku tegemisel ei tohi linnavalitsus ületada linna eelarvestrateegias sätestatud konkreetse kalendriaasta valdkondlike tegevustoetuste kogusummat.
(13) Kui tegevustoetuste määramisel jääb linnavalitsusel valdkondlikust eelarvest osa kasutamata, kantakse see konkreetse aasta sama valdkonna projektitoetuste eelarvesse.
§ 5. Taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Linnavalitsus kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete õigsust (edaspidi tehniline kontroll) 10 kalendripäeva jooksul selle taotlusvooru, millest toetust taotletakse, tähtpäevale järgnevast tööpäevast alates. Linnavalitsusel on õigus kontrollimisse kaasata eksperte.
(2) Spordi-, kultuuri-, haridus- ja noorsootöövaldkonna toetuste taotluste menetlemise eest vastutab haridus- ja kultuuriameti juhataja, sotsiaalvaldkonna toetuste menetlemise eest vastutab sotsiaalameti juhataja.
(3) Menetlusse võetakse tähtaegselt ja vormikohaselt esitatud taotlused.
(4) Kui taotluse tehnilise kontrolli käigus selgub, et taotlus ei vasta nõuetele, antakse taotlejale viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda määratud tähtajaks puudusi, jätab linnavalitsus taotluse läbi vaatamata.
(5) Taotluse läbi vaatamata jätmisest ning selle põhjusest või taotluse volikogu komisjonile edasiseks menetlemiseks suunamisest teavitatakse taotlejat kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.
(6) Projektitoetuse aruande esitamisega hilinenud taotleja projektitoetuste taotlused jäetakse järgneva kuue kalendrikuu jooksul alates hilinenud aruande laekumise kuupäevast läbi vaatamata. Taotluse läbivaatamata jätmisest ning selle põhjusest teavitatakse taotlejat kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul läbivaatamata jätmise otsuse tegemisest alates.
(7) Nõuetele vastavatest taotlustest koostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik valdkondlikud koondtabelid. Koondtabelite vormid kinnitab linnavalitsus.
(8) Kui taotleja on tegevustoetust taotlenud mitmeks aastaks, esitab linnavalitsus põhjendatud juhtudel linnavolikogule ettepaneku pikaajalise tegevustoetuse määramiseks.
§ 6. Projektitoetuse taotluste hindamine
(1) Projektitoetusi hindavad:
1) haridus- ja noorsootöövaldkonnas linnavolikogu hariduskomisjon;
2) sotsiaalvaldkonnas linnavolikogu sotsiaalkomisjon;
3) kultuuri- ja spordivaldkonnas linnavolikogu kultuurikomisjon.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjonidel (edaspidi komisjon) on õigus kaasata komisjoni töösse eksperte. Kaasatud ekspertidel ei ole hääleõigust.
(3) Komisjoni liige peab taotluse üle ettepaneku või otsuse tegemisel kinni pidama korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangutest.
(4) Komisjoni liikmed saavad linnavalitsuselt menetlusse võetud taotluste nimekirjad individuaalsetel hindamislehtedel (määruse lisa 1) ja juhendmaterjali, kuidas linnavalitsuse dokumendiregistrist menetlusse võetud taotlusi vaadata. Komisjoni liikmed täidavad individuaalsed hindamislehed iseseisvalt enne komisjoni koosolekut, lähtudes hindamiskriteeriumitest, nende osakaaludest ja hindepunktidest (määruse lisa 2). Hindamislehtede täitmiseks on komisjoni liikmetel aega 10 kalendripäeva. Täidetud hindamislehed saadetakse viis kalendripäeva enne komisjoni koosolekut komisjoni esimehele või täidetakse vastavas elektroonilises keskkonnas.
(5) Komisjoni liikmed arvestavad hindamisel kas projekt, millele toetust taotletakse:
1) on vastavuses käesoleva korra § 1 lõikes 3 nimetatud tegevustega;
2) toimub linna haldusterritooriumil või on seotud linna esindamisega;
3) on suunatud linnaelanikele või on nende huvides;
4) omab mõju kogukonna koostööle ja kaasamisele;
5) on suunatud koostööle ja suhete arendamisele sõpruslinnadega;
6) on eelarvestatud läbimõeldult;
7) on arvestatava otseste kasusaajate hulgaga;
8) omab kaasfinantseerijaid.
(6) Enne komisjoni koosolekut korraldab komisjoni esimees individuaalsete hindamislehtedel esitatud ettepanekute kandmise koondhindamislehele (määruse lisa 3).
(7) Taotluste rahuldamine toimub koondhinnete paremusjärjestuse alusel, mille põhjal teeb komisjon kaalutletud otsuse.
(8) Projektide toetamisel jagatakse linnaeelarves vastavale valdkonnale ettenähtud summadest toetusteks:
1) esimeses taotlusvoorus kuni 40% aastaeelarve kogusummast;
2) teises taotlusvoorus kuni 25% aastaeelarve kogusummast;
3) kolmandas taotlusvoorus kuni 20% aastaeelarve kogusummast;
4) neljandas taotlusvoorus kuni 15% aastaeelarve kogusummast.
(9) Taotlusvoorus jagamata jäänud projektitoetuse vahendid suunatakse järgmisesse taotlusvooru.
(10) Käesoleva korra § 6 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud komisjon võib põhjendatud juhtudel käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud proportsioone muuta.
(11) Komisjoni koosoleku protokoll esitatakse linnavalitsusele hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist. Komisjoni koosoleku protokollile lisatakse toetuse saajate valdkondlikud nimekirjad, näidates iga toetuse puhul ära toetuse eesmärgi, toetuse summa ning kulude abikõlbliku perioodi.
§ 7. Tegevustoetuse taotluste hindamine
(1) Nõuetekohaselt esitatud tegevustoetuse taotlusi hindab ja toetuse eraldamise või mitteeraldamise otsustab linnavalitsus.
(2) Tegevustoetuste hindamine toimub vastavalt käesoleva määruse lisas 2 nimetatud hindamiskriteeriumitele, nende osakaaludele ja hindepunktidele.
(3) Hindamisel arvestatakse, kas:
1) taotleja tegevus on vastavuses käesoleva korra § 1 lõikes 3 nimetatud tegevustega;
2) taotleja tegevus toimub linna haldusterritooriumil või on seotud linna esindamisega;
3) taotleja tegevus on suunatud linnaelanikele või on nende huvides;
4) taotleja tegevus omab mõju kogukonna koostööle ja kaasamisele;
5) on suunatud koostööle ja suhete arendamisele sõpruslinnadega;
6) taotleja tegevus on jätkusuutlik;
7) taotleja tegevus on uudne või traditsioone jätkav;
8) taotleja tegevus on arvestatava otseste kasusaajate hulgaga;
9) taotleja tegevus omab kaasfinantseerijaid;
10) eelarve on esitatud selgelt ja arusaadavalt ning vastavalt nõuetele.
§ 8. Toetuse eraldamise otsustamine
(1) Projektitoetuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kinnitab volikogu komisjoni otsuse alusel linnavalitsus oma korraldusega, hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast volikogu komisjoni protokolli saamist. Linnavalitsusel ei ole õigust muuta volikogu komisjonide poolt otsustatud toetuse saajaid ja toetussummasid. Projektitoetuse taotluse osalise rahuldamise korral informeeritakse toetuse taotlejat sellest enne linnavalitsuse korralduse andmist.
(2) Tegevustoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb linnavalitsus otsuse hiljemalt 20. novembriks.
(3) Linnavalitsuse otsus vormistatakse korraldusega, milles märgitakse:
1) taotleja nimi;
2) projektitoetusel projekti nimi ja eesmärk, tegevustoetusel tegevuse eesmärk;
3) eraldatav summa või põhjus taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta;
4) aruande esitamise viis ja tähtaeg ja kuludokumentide abikõlblikkuse periood;
5) spordi- või kultuurivaldkonna üle 300 eurose tegevustoetuse saaja kohustus linnavalitsuse soovil kuni kahel korral toetuse saamise kalendriaastal Viljandi linna esindada kas linna enda korraldatud või muudel maakondlikel või üleriigilistel üritustel.
6) toetuse saaja kohustus toetuse kasutamisel teavitada avalikkust, et toetaja on Viljandi Linnavalitsus, sh kui toetuse saajal on veebileht, siis kohustus viidata veebilehel toetuse saamisele.
7) toetuse tagasimaksmise kohustus juhtudel, mis on sätestatud käesoleva korra § 11 lõikes 10.
(4) Linnavalitsuse korraldus toetuse eraldamise või eraldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale 10 kalendripäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest arvates.
(5) Rahastamisleping sõlmitakse vaid pikaajalise tegevustoetuse saajatega. Muudel juhtudel kantakse toetus 30 kalendripäeva jooksul linnavalitsuse korralduse vastuvõtmisest taotleja arvelduskontole korralduse alusel.
§ 9. Pikaajalise tegevustoetuse määramine
(1) Pikaajalise tegevustoetuse andmise kohta järgnevatel eelarveaastatel teeb linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul otsuse hiljemalt 31. detsembriks.
(2) Linnavolikogu otsuses märgitakse vähemalt:
1) tegevustoetuse saaja nimi;
2) tegevuse eesmärk;
3) eraldatavad summad aastate kaupa.
(3) Linnavolikogu otsuse pikaajalise tegevustoetuse määramise kohta ja rahastamislepingu allkirjastamiseks edastab linnavalitsus taotlejale 10 kalendripäeva jooksul linnavolikogu otsuse vastuvõtmisest arvates.
(4) Rahastamislepingu vormi kinnitab linnavalitsus. Rahastamisepingus sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse kasutamise otstarve ja periood ning toetuse ülekandmise tähtaeg ja kord;
2) aruande esitamise tingimused ja linnavalitsuse õigused toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel;
3) toetuse saaja kohustus toetuse kasutamisel teavitada avalikkust, et toetaja on Viljandi linnavalitsus, sh kui toetuse saajal on veebileht, siis kohustus viidata veebilehel toetuse saamisele.
4) toetuse tagasimaksmise kohustus juhtudel, mis on sätestatud käesoleva korra § 11 lõikes 10.
5) toetuse saaja muud kohustused.
(5) Kui toetuse taotleja ei tagasta allkirjastatud rahastamislepingut 30 kalendripäeva jooksul või pooled ei jõua rahastamislepingu sõlmimises kokkuleppele, kaotab toetuse taotleja rahastamislepingu sõlmimiseks õiguse ja toetuse andmise menetlus loetakse lõppenuks linnavalitsuse korraldusega.
§ 10. Eraldatud toetuse kasutamisest loobumine ja lepingu ennetähtaegne lõpetamine
(1) Toetuse saajal on õigus rahastamislepingu sõlmimisest keelduda ja seega toetusest loobuda, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda toetuse saajal rahastamislepingut korrektselt täita. Samuti on toetuse saajal õigus rahastamisleping ennetähtaegselt lõpetada, kui ilmnevad rahastamislepingu täitmist takistavad vältimatud asjaolud.
(2) Toetusest loobumise või rahastamislepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta esitab toetuse saaja linnavalitsusele avalduse, milles märgitakse ära toetusest või rahastamislepingust taganemise põhjus ning kuupäev, millal soovitakse rahastamislepingut lõpetada ja tagastatakse juba väljamakstud toetus.
§ 11. Toetuse väljamaksmine ja järelevalve
(1) Toetus kantakse linnavalitsuse korralduse või rahastamislepingu alusel taotleja arvelduskontole korralduses või rahastamislepingus märgitud tähtajaks ja summas. Toetuse ositi ülekandmisel kantakse viimane toetuse osa taotleja arvelduskontole hiljemalt 20. detsembril. Pikaajalise tegevustoetusest võib enne valdkondlike eelarvete kinnitamist ühes kalendrikuus välja maksta 1/12 kalendriaastaks määratud summast.
(2) Taotlejale, kellele on tegevustoetus määratud, kuid kes ei esitanud enne selle väljamaksmist eelmise perioodi toetuse kasutamise aruannet tähtaegselt, otsustab toetuse väljamaksmise, osalise väljamaksmise või mitteväljamaksmise linnavalitsus kaalutlusotsuse alusel tingimusel et aruanne on esitatud. Toetuse väljamaksmise otsustamiseks peab taotleja esitama põhjendatud taotluse.
(3) Projektitoetuse saaja on kohustatud toetuse kasutamise kohta esitama vormikohase aruande toetust saanud tegevuse või sündmuse toimumisele järgneva 30 kalendripäeva jooksul. Vastavasisuline kirjalik teave saadetakse taotlejale projekti lõppkuupäevale järgneval päeval ning teavitatakse kohustuste täitmise korral rakendatavatest meetmetest.
(4) Tegevustoetuse saaja on kohustatud toetuse kasutamise kohta esitama vormikohase aruande hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva aasta 15. jaanuariks. Vastavasisuline kirjalik teave saadetakse 30 kalendripäeva enne aruande esitamise tähtpäeva ning teavitatakse kohustuste täitmise korral rakendatavatest meetmetest.
(5) Aruannete vormid kinnitab linnavalitsus. Aruanne peab sisaldama toimunud projekti või tegevuse sisulist kirjeldust ning infot tulude ja kulude kohta vastavalt taotluses esitatud eelarvele. Kulude kohta esitatakse vormikohases tabelis vähemalt toetussumma ulatuses kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate dokumentide andmed (sh nimetus, number, kuupäev, sisu, summa).
(6) Aruande menetlemisel kontrollitakse:
1) kas tehtud kulutused on tegevuste ja kululiikide lõikes sihipärased;
2) kas toetuse saaja tegevus vastab taotlusele ja toetuse eraldamise otsusele.
(7) Toetuse sihipärast kasutamist kontrollib linnavalitsus, määrates järelevalvet teostama volitatud isikud, kellel on õigus:
1) nõuda toetuse sihipärast kasutamist tõendavaid dokumente;
2) kontrollida toetuse saajat tema poolt osutatud tegevuskohas;
3) puuduste avastamisel määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks;
4) esitada linnavalitsusele ettepanek rahastamislepingu lõpetamiseks ja põhjendatud juhul ka toetussumma osaliseks või tervikuna tagasinõudmiseks toetuse saajast tulenevatel asjaoludel.
(8) Kui aruanne sisaldab puudusi, antakse kuni 10 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks.
(9) Toetuse saaja on kohustatud tagastama projekti elluviimisel või tegevuse läbiviimisel kasutamata jäänud vahendid 10 kalendripäeva jooksul alates toetuse kasutamise aruande esitamisest. Juhul, kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 20 eurot, ei pea taotleja kasutamata jäänud osa linnale tagastama.
(10) Linnavalitsusel on õigus korralduse alusel nõuda toetuse tagasimaksmist kui:
1) toetust ei ole kasutatud sihipäraselt;
2) toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid;
3) tegevust, mille jaoks toetus eraldati, ei toimunud;
4) taotleja ei ole võimaldanud toetuse sihtotstarbelise kasutamise kontrollimist;
5) taotleja ei ole tähtaegselt esitanud aruannet toetuse kasutamise kohta;
6) muudel toetuse määramise korralduses või rahastamislepingus sätestatud juhtudel.
(11) Kui taotleja ei ole tähtaegselt esitanud aruannet tegevustoetuse kasutamise kohta, siis küsitakse toetuse tagasinõudmisel iga aruande esitamisega hilinetud kalendripäeva kohta tagasi 0,3% toetuse summast. Kui tagasiküsimise otsustamisel on linnal taotlejale välja maksmata toetusi, tasaarveldatakse tagasinõutud summa veel välja maksmata toetuse summaga.
(12) Kui määratud tegevus- või projektitoetustest jääb eelarveaastas osa välja maksmata või laekub toetuste eelarvesse tagasi sihtotstarbeliselt kasutamata jäänud vahendeid, kantakse need summad sama valdkonna projektitoetuste eelarvesse.
(13) Kui toetuse saaja soovib muuta toetuse sihtotstarvet võrreldes taotluses või linnavalitsuse korralduses näidatud sihtotstarbega, esitatakse vastav põhjendatud taotlus linnavalitsusele.
(14) Sihtotstarbe muutmise lubamise otsustab toetust määranud organ, tegevustoetuste osas teeb muudatuse kinnitamise või mittekinnitamise otsuse linnavalitsus ning projektitoetuste osas teeb muudatuse kinnitamise või mittekinnitamise otsuse linnavolikogu komisjon, mis toetuse algselt määras. Linnavolikogu komisjoni otsuse kinnitab linnavalitsus algset toetuse määramise otsust muutva korraldusega.
§ 12. Lõppsätted
(1) Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 30.06.2016 määrus nr 91 Tegevus- ja projektitoetuse andmise kord.
(2) Määrus jõustub 1. juulil 2018. a.
Helir-Valdor Seeder
linnavolikogu esimees
Lisa 1 Individuaalne hindamisleht
Lisa 2 Hindamiskriteeriumid, nende osakaalud ja hindepunktid
01.06.2018 14:05
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lisa 2 punktis 2. Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades Viljandi Linnavalitsuse 31.05.2018 taotlust nr 13-13/18/1908.
Lisa 3 Koondhindamisleht
Facebook
Twitter