Väljaandja: Jõhvi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.05.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 24.10.2022 Avaldamismärge: RT IV, 08.05.2020, 64 Jõhvi valla hankekord Vastu võetud 15.03.2018 nr 12 RT IV, 21.03.2018, 4 jõustumine 01.04.2018 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 30.04.2020 - RT IV, 08.05.2020, 60 - 11.05.2020 Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja riigihangete seaduse § 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Jõhvi valla hankekord (edaspidi kord) reguleerib Jõhvi valla ametiasutuses ja/või vallavalitsuse hallatavates asutustes (edaspidi hankija) korraldavate hangete planeerimist, hanke eest vastutavate isikute määramist ja hangete, sh alla riigihanke piirmäära jäävate hangete korraldamist. (2) Korras reguleerimata küsimustes juhindub hankija riigihangete seaduses (RHS) ja muudes antud valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatust. § 2. Hanke korraldamise üldpõhimõtted (1) Hanke korraldamisel tuleb: 1) tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine; 2) hanke läbipaistvus ja kontrollitavus; 3) kohelda kõiki isikuid võrdselt; 4) tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine; 5) vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 6) eelistada võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi. (2) Hangete läbiviimise otsustavad Jõhvi Vallavalitsus (edaspidi valitsus) või ametiasutus või hallatav asutus vastavalt korras sätestatud pädevusele. (3) Jõhvi Vallavolikogu otsustab loa andmise hanke korraldamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks, kui: 1) sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta; 2) hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves; 3) vald osaleb kesksetel riigihangetel, ühishangetel ja piiriülestel riigihangetel. § 3. Mõisted () Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) hanke eest vastutavad isikud – ametiasutuses struktuuriüksuse juht ja vastava valdkonna teenistuja, hallatavas asutuses asutuse juht ja vastava valdkonna töötaja; 2) hange – asjade ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt ; 3) hankepass – dokument, mis sisaldab ettevõtja kinnitusi kõrvaldamise aluste esinemise või puudumise, kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ning vajadusel hankija poolt kehtestatud nõuetele vastavuse kohta; 4) keskne riigihange – keskse hankija poolt hanke korraldamine; 5) ühishange – kahe või enama hankija poolt ühiselt hanke korraldamine; 6) piiriülene riigihange – eri liikmesriikide hankijate poolt ühiselt või keskselt hanke korraldamine; 7) riigihange – hange, mille eeldatav maksumus on võrdne või suurem RHS § 14 lõikes 2 nimetatud piirmääraga; 8) lihthange – hange, mille eeldatav maksumus on võrdne või suurem RHS § 14 lõikes 1 nimetatud piirmääraga, kuid jääb alla RHS § 14 lõikes 2 sätestatud piirmäära; 9) veebihange – hange, mille eeldatav maksumus on võrdne või suurem 15 000 euroga, kuid jääb alla RHS § 14 lõikes 1 sätestatud piirmäära; [RT IV, 08.05.2020, 60 - jõust. 11.05.2020] 10) väikehange – hange, mille eeldatav maksumus on võrdne või suurem 2 000 euroga, kuid jääb alla 15 000 euro; [RT IV, 08.05.2020, 60 - jõust. 11.05.2020] 11) hankeleping – hanke tulemusel sõlmitud võlaõiguslik leping sõltumata selle vormist; 12) hankelepingu täitmise eest vastutavad isikud – ametiasutuses struktuuriüksuse juht ja vastava valdkonna teenistuja, hallatavas asutuses asutuse juht ja vastava valdkonna töötaja, kes vastutavad hankelepingu tähtaegse ja nõuetekohase täitmise eest; 13) hankespetsialist – vallavalitsuse teenistuja, kelle kohustuste hulka kuulub hangete menetlemine; 14) ettevõtja – pakkuja, taotleja või huvitatud isik. 2. peatükk Hangete eest vastutavad isikud ja hankekomisjonid § 4. Vastutavate isikute määramine, nende pädevus ja vastutus (1) Hanke eest vastutavad isikud määratakse valitsuse poolt kinnitatavas iga-aastases hankeplaanis. Iga hanke eest on vastutavaid isikuid üldjuhul kaks: 1) ametiasutuses struktuuriüksuse juht või hallatavas asutuses asutuse juht, kelle haldusalasse hange kuulub ning kes korraldab ja kontrollib hankega seotud toiminguid ja tagab hankeplaani täitmise; 2) teenistuja või töötaja, kellele vahetult on tehtud ülesandeks hankega seotud dokumentide ettevalmistamine või ettevalmistamise korraldamine ja menetlemine ning kes sooritab hankega seotud toiminguid, sh korraldab tehnilise kirjelduse koostamise, hankelepingu eeldatava maksumuse määramise ning esitab vajadusel riiklikule riigihangete registrile teated ja aruanded. (2) Hanke eest vastutavad isikud vastutavad hangete õiguspärase ja õigeaegse läbiviimise eest, järgides riigihangete seaduse üldpõhimõtteid, erisusi ja käesolevat korda ning tagavad vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise. (3) Hanke eest vastutavad isikud on vastava hanke osas hankekomisjoni liikmed. (4) Hankespetsialist koostöös hanke eest vastutavate isikutega korraldab ja valmistab ette kõik hanke korraldamiseks vajalikud dokumendid, kogub vajalikud andmed ja teostab muud vajalikud toimingud. (5) Hankespetsialist kooskõlastab riigihanke alusdokumendid enne hanke välja kuulutamist või valitsuse pädevuse korral valitsusele kinnitamiseks esitamist ametiasutuse struktuuriüksuse juhi või hallatava asutuse juhi ja alatise hankekomisjoni esimehe või tema asendajaga. (6) Hankespetsialist, koostöös hanke eest vastutavate isikutega korraldab hanke läbiviimise (sh riigihangete registris vajalike toimingute tegemise) ja valmistab alatisele hankekomisjonile ette materjalid otsustuste tegemiseks alatise hankekomisjoni pädevuse piires. (7) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik määratakse hankelepingu allkirjastamise hetkeks. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed näidatakse ära hankelepingus või lepitakse hankelepingus kokku vastutava isiku määramise protseduuris. Vastutava isiku muutumisel tuleb hankelepingut vastutava isiku osas vajadusel muuta. (8) Hanke eest vastutavad isikud kaasavad põhjendatud vajadusel hanke ettevalmistusprotsessi vastava eriala eksperte, spetsialiste ja vallavalitsuse vastava valdkonna teenistujaid. Ekspertide ja spetsialistide kaasamine väljaspoolt vallavalitsust tuleb ametiasutuse struktuuriüksuse juhi või hallatava asutuse juhiga eelnevalt kirjalikult kooskõlastada. § 5. Hankekomisjon (1) Hankekomisjon on ametiasutuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse sisene kollegiaalorgan, mille pädevuses on väikehanke menetluse läbiviimine. (2) Hankekomisjoni kuulumine on ametikohajärgne. Hankekomisjoni koosseisu kuuluvad: 1) hanke eest vastutav ametiasutuse struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht (hankekomisjoni esimees); 2) hanke eest vastutav teenistuja või töötaja; 3) vajadusel hanke ettevalmistamisel osalenud hankija teenistuja või töötaja. (3) Hankekomisjoni liikmetele komisjoni töös osalemise eest tasu ei maksta. (4) Hankekomisjonil on õigus igas menetlusetapis kaasata komisjoni töösse arvamuse saamiseks vastava eriala spetsialiste ja eksperte, kes ei ole komisjoni liikmed ega osale hanke kulgu mõjutavate otsustuste tegemisel. Väliste isikute kaasamine kajastatakse hankekomisjoni protokollis. (5) Hankekomisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda hääletamisel erapooletuks. (6) Hankekomisjoni koosoleku käik, komisjoni liikmete võimalikud eriarvamused ja otsused ning spetsialistide ja ekspertide seisukohad protokollitakse hanke eest vastutava teenistuja või töötaja poolt. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjoni liikmed ning protokoll registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. (7) Väikehankes on hankekomisjoni otsus (protokoll) pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ainsaks aluseks hankelepingu sõlmimisel. § 6. Alatine hankekomisjon (1) Alatise hankekomisjoni pädevuses on veebi-, liht ja riigihangete läbiviimine. Alatine hankekomisjon on alaliselt tegutsev komisjon, mis moodustatakse valitsuse korraldusega. Korraldusega kinnitatakse komisjoni esimees, aseesimees, komisjoni liikmed ja vähemalt kaks asendusliiget. (2) Alatise hankekomisjoni pädevus: 1) avab hankele tähtaegselt laekunud pakkumused hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides näidatud ajal ja kohas; 2) kontrollib ettevõtjatel hankemenetlusest kõrvaldamise asjaolude puudumist; 3) kontrollib ettevõtjate kvalifikatsiooni; 4) kontrollib pakkumuste vastavust hanketeates ja muudes riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 5) küsib vajadusel ettevõtjatelt selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist; 6) peab vajadusel ettevõtjatega läbirääkimisi; 7) küsib põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse korral ettevõtjalt asjakohast kirjalikku selgitust, kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid ning põhjendatud juhtudel teeb valitsusele ettepaneku pakkumus tagasi lükata; 8) võrdleb ja hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja teeb valitsusele ettepaneku eduka pakkumuse kinnitamiseks; 9) põhjendatud juhtudel teeb valitsusele ettepaneku kõikide pakkumuste tagasi lükkamiseks; 10) enne hankelepingu sõlmimist nõuab edukalt ettevõtjalt kõikide hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. (3) Alatisel hankekomisjonil on õigus igal ajal kaasata komisjoni töösse arvamuse saamiseks vastava eriala spetsialiste ja eksperte, kes ei ole komisjoni liikmed ega osale hanke kulgu mõjutavate otsustuste tegemisel. Väliste isikute kaasamine kajastatakse hankekomisjoni protokollis. (4) Alatise hankekomisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kolm komisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda hääletamisel erapooletuks. [RT IV, 08.05.2020, 60 - jõust. 11.05.2020] (5) Alatise hankekomisjoni koosoleku käik, osalejate võimalikud eriarvamused ja otsused protokollitakse hanke eest vastutava teenistuja või töötaja poolt ning protokoll registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjoni liikmed. (6) Alatine hankekomisjon teeb valitsusele ettepanekud hanketulemuste kinnitamise otsuste vastuvõtmiseks. 3. peatükk Hangete planeerimine ja hankemenetlused § 7. Hangete planeerimine (1) Hangete läbiviimiseks koostatakse igaks eelarveaastaks hankeplaan. Hankeplaan avalikustatakse dokumendiregistris ning Jõhvi valla veebilehel. (2) Hankeplaanis kajastatakse kõik hanked, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne korra § 3 punktis 9 nimetatud veebihanke piirmääraga. Hankeplaanis võib kajastada ka väiksema maksumusega hankeid. (3) Hankeplaanis kajastatakse vähemalt alljärgnev teave: 1) hanke nimetus; 2) hanke ese (asjad, teenused, ehitustööd, ideekonkurss, teenuste või ehitustööde kontsessioon); 3) hankelepingu eeldatav maksumus; 4) hanke liik vastavalt korra § 3 punktides 7 – 9 sätestatule; 5) hanke läbiviimise ja hankelepingu täitmise orienteeruv tähtaeg; 6) hanke eest vastutavate isikute nimed koos ametinimetustega. (4) Hankeplaan koostatakse eelarveaastaks ning kinnitatakse valitsuse poolt ühe kuu jooksul peale Jõhvi valla eelarve vastuvõtmist. (5) Hankeplaani koostamiseks esitavad ametiasutuse struktuuriüksuste juhid ja hallatavate asutuste juhid oma valdkondade kaupa hankespetsialistile ettepanekud hangete korraldamiseks kirjalikult selliselt, et oleks tagatud hankeplaani kinnitamine käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajaks. Ettepanekud peavad sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavet. (6) Hankespetsialist koostab saadud informatsiooni põhjal eelarveaastal korraldatavate hangete kohta hankeplaani ning esitab selle kinnitamiseks valitsusele. (7) Hankeplaani muudetakse eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele. Ettepaneku hankeplaani muutmiseks teeb hankespetsialistile ametiasutuse struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht. Hankeplaani muudatused kinnitatakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 8. Valitsuse pädevus (1) Veebi-, liht ja riigihanke korraldamine otsustatakse valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse: 1) hanke nimetus; 2) hanke liik vastavalt korra § 3 punktides 7 – 9 sätestatule; 3) hanke eeldatav maksumus; 4) hanke eest vastutavad isikud; 5) riigihanke alusdokumendid; 6) vajadusel hankekomisjoni täiendavad liikmed; 7) vajadusel ettevõtjad, kellele esitatakse riigihanke alusdokumendid. (2) Otsused veebi-, liht ja riigihanke menetluses kinnitatakse valitsuse korraldusega. Valitsuse pädevusse kuulub: 1) ettevõtjate hankemenetlusest kõrvaldamine; 2) ettevõtjate kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine; 3) pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine; 4) põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkamine; 5) põhjendatud juhtudel kõikide pakkumuste tagasi lükkamine; 6) pakkumuse edukaks tunnistamine; 7) tellija reservi kasutamine summas üle 5 000 euro; 8) hanke kehtetuks tunnistamine hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. § 9. Hanke korraldamine alla väikehanke piirmäära (1) Kui hanke teostamiseks on ametiasutuse või hallatava asutuse eelarves vahendid ette nähtud, siis ametiasutuse struktuuriüksuse juht või hallatavas asutuses asutuse juht, kelle haldusalasse hange kuulub, korraldab hanke läbiviimise ja tagab hanke läbiviimisel järgmiste nõuete täitmise: 1) kontrollitakse ettevõtjal kõrvaldamise aluste puudumist vastavalt RHS § 95 sätestatule; 2) kontrollitakse ettevõtja kvalifikatsiooni vastavust hankele; 3) hankemenetluse käik peab olema dokumenteeritud kirjalikus vormis. (2) Käesoleva paragrahvi tingimuste kohaselt eelarvevahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise eest vastutab ametiasutuse struktuurüksuse juht või hallatava asutuse juht. § 10. Väikehange (1) Väikehange viiakse läbi pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisega vähemalt kolmele ettevõtjale. (2) Ettepanek tehakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis neile ettevõtjatele, kellel puuduvad pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise ajal hankemenetlusest kõrvaldamise alused vastavalt RHS § 95 sätestatule ning kelle kvalifikatsioon on eeldatavalt piisav hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. (3) Ettevõtjate ringi määratleb ning väikehanke läbiviimise korraldab ametiasutuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse hankekomisjon. (4) Väikehanke läbiviimine tuleb dokumenteerida. Hankeleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (5) Ametiasutuse struktuuriüksuse juhi või hallatava asutuse juhi eelneval taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul on lubatud korraldada väikehange, kolme pakkumust võtmata, läbirääkimiste teel konkreetse ettevõtjaga alljärgnevatel juhtudel: 1) tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe ettevõtjaga; 2) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, sh avariide või õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks või avariidest tuleneda võivate õnnetuste ära hoidmiseks; 3) asju ostetakse eriti soodsatel tingimustel ettevõtjalt, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe alusel. (6) Kui kolme pakkumust ei võeta, vastutab eelarvevahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise eest ametiasutuse struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht. § 11. Veebihange (1) Veebihange viiakse läbi pakkumuse esitamise ettepaneku avaldamisega Jõhvi valla veebilehel. Kui see on tehniliselt võimalik, tagatakse ettevõtjatele piiramatu elektrooniline juurdepääs pakkumuse esitamiseks vajalikule teabele (riigihanke alusdokumendid, pakkumuse vormid, ehitusprojekt, joonised jms). (2) Veebihange algab pakkumuse esitamise ettepaneku avalikustamisega Jõhvi valla veebilehel rubriigis „Hanked” vähemalt viis (5) tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. (3) Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) hankija nimi; 2) hanke nimetus ja hankelepingu eseme kirjeldus; 3) hankelepingu eeldatav maksumus; 4) hanke liik ning kõrvaldamis- ja kvalifitseerimistingimused; 5) kui läbirääkimised on lubatud, siis läbirääkimiste pidamise kord; 6) hindamiskriteerium (majanduslikult soodsaim pakkumus/ madalaim hind); 7) pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg; 8) pakkumuste esitamise viis ja koht ning kuupäev ja kellaaeg; 9) hanke eest vastutavate isikute nimed koos ametikohtade ja kontaktandmetega; 10) hankelepingu täitmise tingimused või hankelepingu projekt. (4) Veebihange lõpeb: 1) hankelepingu sõlmimisega; 2) kõikide pakkumuste tagasilükkamisega põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud vastavaks; 3) kõikide ettevõtjate kvalifitseerimata jätmisega või kõikide ettevõtjate kõrvaldamisega; 4) pakkumuste esitamata jätmisega selleks ettenähtud tähtaja jooksul; 5) põhjendatud vajaduse korral hanke kehtetuks tunnistamisega vallavalitsuse poolt. (5) Ettevõtjate teavitamise hankes tehtud otsustest korraldavad ja tagavad hanke eest vastutavad isikud. (6) Veebihanke läbiviimine dokumenteeritakse. Hankeleping sõlmitakse kirjalikult eraldi dokumendina ilma ooteajata. § 12. Lihthange (1) Teave algatatud lihthanke kohta avaldatakse Jõhvi valla veebilehel rubriigis „Hanked“, näidates hanke nimetuse ja viitenumbri riigihangete registris. (2) Lihthanke läbiviimisel lähtutakse riigihangete seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja korras sätestatust. (3) Ettevõtjate teavitamise lihthankes tehtud otsustest korraldab ja tagab hanke eest vastutav isik. § 13. Riigihange (1) Teave algatatud hankemenetluse kohta avaldatakse Jõhvi valla veebilehel rubriigis „Hanked“, näidates hanke nimetuse ja viitenumbri riigihangete registris. (2) Hankemenetluse läbiviimisel lähtutakse riigihangete seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja korras sätestatust. (3) Ettevõtjate teavitamise hankemenetluses tehtud otsustest korraldavad ja tagavad hanke eest vastutavad isikud. § 14. Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks (1) Huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud hanke ettevalmistamisesse või korraldamisesse või kes võib muul moel mõjutada hanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. (2) Käesoleva korra paragrahvides 5 ja 6 nimetatud hankekomisjoni liige ja alatise hankekomisjoni liige on kohustatud vastavat komisjoni esimeest koheselt informeerima võimalikust huvide konfliktist ja muudest asjaoludest, mis võivad komisjoni liiget mõjutada menetlevas hankes erapooletu ja objektiivse otsuse tegemisel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud asjaolude ilmnemisel on komisjoni liige kohustatud tegema enesetaanduse ja antud hanke edasisel menetlemisel ei osale. Vajadusel määrab hankekomisjoni esimees või alalise hankekomisjoni esimees taandunud liikme asemele uue liikme. Komisjoni liikme taandus fikseeritakse komisjoni protokollis. (4) Hanke korraldamise eest vastutav struktuurüksuse juht, hallatavas asutuses asutuse juht ja hangete eest vastutav isik on kohustatud informeerima oma vahetut ülemust asjaoludest, mis võivad tema osalemisel hanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik hanke korraldamisest. (5) Hangete korraldamise otsustamisel ja tulemuste kinnitamisel vallavalitsuse istungitel osalevad vallavalitsuse liikmed on kohustatud informeerima teisi valitsuse liikmeid võimalikust huvide konfliktist või muudest asjaoludest, mis võivad vallavalitsuse liiget mõjutada hankega seotud erapooletute otsuste tegemisel. Sellisel juhul on valitsuse liige kohustatud tegema enesetaanduse ja antud hanke edasisel menetlemisel mitte osalema. (6) Hankespetsialist, koostöös hanke eest vastutavate isikutega korraldab hankes pakkumuse esitanud ettevõtjaga seotud isikute kontrolli äriregistri andmebaasis. (7) Huvide konflikti selgumisel kõrvaldatakse ettevõtja hankest RHS § 95 sätestatud alustel. 4. peatükk Hankelepingu sõlmimine ja hanketulemuste avalikustamine § 15. Hankelepingu sõlmimine (1) Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkumuse teinud ettevõtjaga riigihangete seaduses sätestatud korras. (2) Hankeleping sõlmitakse eraldi dokumendina kirjalikus või elektroonilises vormis eesti keeles, v.a väikehange. Väikehankes sõlmitakse hankeleping asjade ostmiseks 5 000 eurost, teenuste ja ehitustööde tellimiseks alates 2 000 eurost. [RT IV, 08.05.2020, 60 - jõust. 11.05.2020] (3) Juhul kui hankelepingut eraldi dokumendina ei vormistata, peavad kirjalikus vormis olema koostatud hinnapakkumine ja garantiikiri. (4) Tööde tellimine, mille maksumus jääb alla väikehanke piirmäära, toimub ametiasutuse struktuuriüksuse juhi või hallatava asutuse juhi eelneval taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. [RT IV, 08.05.2020, 60 - jõust. 11.05.2020] § 16. Hankelepingu muutmine (1) Hankelepingu muutmine toimub RHS § 123 sätestatud korras. Hankelepingu muudatus sõlmitakse hankelepinguga samas vormis. (2) Kui hankelepingu muutmine toob kaasa täiendava kulu rohkem kui 5 000 eurot, otsustatakse hankelepingu muutmine valitsuse korraldusega. (3) Kui hankelepingu muudatusega ei kaasne võrreldes hankelepingu esialgse maksumusega täiendavaid kulusid, otsustab hankelepingu muutmise hankelepingu täitmise eest vastutav isik. (4) Ehitustööde hankelepingu muutmisel seoses ehitusprojekti muudatustega, juhul kui sellega ei kaasne täiendavat kulu, otsustab hankelepingu muutmise hankelepingu täitmise eest vastutav isik. (5) Tellija reservi kasutamise tingimused kinnitab valitsus riigihanke alusdokumendid koosseisus olevas hankelepingu projektis. (6) Tellija reservi kasutamise otsustab kuni 5 000 euro ulatuses hankelepingu täitmise eest vastutav isik, üle 5 000 euro korral otsustatakse tellija reservi kasutamine valitsuse korraldusega. § 17. Veebi-, liht- ja riigihangete avalikustamine (1) Veebi-, liht- ja riigihanke protokollid ja sõlmitud hankelepingud avalikustatakse vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis. (2) Pakkumuste avamise protokollid ning hankes tehtud otsused avalikustatakse vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Sõlmitud hankelepingud ja nende muudatused avalikustatakse vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis hiljemalt viie tööpäeva jooksul lepingu või lepingu muudatuse allkirjastamisest arvates. (4) Avalikustamisele ei kuulu teave, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud. (5) Avalikustamise korraldavad hanke eest vastutavad isikud. § 18. Väikehangete avalikustamine (1) Väikehanke protokollid ja eraldi dokumendina vormistatud hankelepingud või tellimuskirjad avalikustatakse vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis. (2) Pakkumuste avamise protokollid ning hankes tehtud otsused avalikustatakse vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis viie tööpäeva jooksul. (3) Sõlmitud hankelepingud ja nende muudatused avalikustatakse vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis viie tööpäeva jooksul lepingu või lepingu muudatuse allkirjastamisest arvates. (4) Avalikustamisele ei kuulu teave, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud. (5) Avalikustamise korraldavad hanke eest vastutavad isikud. 5. peatükk Sotsiaal- ja eriteenuste hankimine § 19. Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimise kord (1) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel maksumusega üle riigihanke piirmäära juhindutakse RHS § 126 – 127 sätestatust. (2) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel maksumusega üle 5 000 euro, kuid alla riigihanke piirmäära, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Ettepanek pakkumuse esitamiseks tehakse vähemalt kahele ettevõtjale. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele ettevõtjale RHS § 126 lõikes 6 sätestatud juhtudel. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. (4) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5 000 euro, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele ettevõtjale. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. (5) Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama soovitavate teenuste tehnilist kirjeldust ning pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei määratleta, kui ettepanek tehakse ühele ettevõtjale. 6. peatükk Rakendussätted § 20. Korra rakendamine (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 1. aprillil 2018.