Jõelähtme valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Vastu võetud 07.05.2020 nr 3
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 104 lõike 7 ja Jõelähtme Vallavolikogu 16.01.2020 määruse nr 52 „Jõelähtme valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamiseks ja selles sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks volituste andmine“ § 1 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga (edaspidi eeskiri) reguleeritakse Jõelähtme valla haldusterritooriumil reovee käitlemist selle tekkekohas ja sealt selle äraveole, sh purgimisteenuse korras äraveole.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemide planeerimine, rajamine, kasutamine, hooldamine ja likvideerimine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
(3) Eeskirjas reovee käitluse kohta sätestatut kohaldatakse ka käimlajäätmete ja omapuhasti reovesette käitlusele.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktides esitatud mõistete tähenduses, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.
(2) Lisaks kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses:
1) heitvesi – maapinda või veekogusse juhitav õigusaktides ettenähtud saastenäitajateni puhastatud reovesi;
2) hoolduspäevik - vabas vormis peetav dokument (päevik), milles kajastatakse reovee kohtkäitlussüsteemi hooldamisega seotud teavet;
3) imbsüsteem – omapuhasti osa, kus ehitatud pinnasefiltersüsteemis toimub reovee bioloogiline puhastamine pinnaseosakestele tekkivas biokiles elavate mikroorganismide poolt;
4) inimekvivalent - ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik. Inimekvivalendi väärtuseks biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatuna on 60 grammi hapnikku ööpäevas;
5) isikliku majapidamise reoveepuhasti – ühe ühepereelamu tarbeks kasutatav omapuhasti;
6) kogumismahuti –reovee ja käimlajäätmete ajutiseks hoiustamiseks ette nähtud lekkekindel ja äravooluta rajatis;
7) kuivkäimla –ehitis, mille osaks on kogumismahuti;
8) omapuhasti –rajatis, kus kõrvaldatakse mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega saasteained ja ebasoovitavad organismid ning mille projekteeritud reostuskoormus ei ületa 49 inimekvivalenti;
9) purgimine - reovee kohtkäitlusesüsteemist reovee, –sette ja/või käimlajäätmete eemaldamine ja äravedu asjakohase sõidukiga (purgimissõiduk) ning selle purgimiskohas väljutamine;
10) reovee kohtkäitlus - reovee tekkekohas, üldjuhul ühe kinnistu piires ja seal tekkiva reovee tarbeks kuni 50 inimese olmes tekkiva reovee kogumine, puhastamine, pinnasesse immutamine ja nõuetekohaselt puhastatult heitveena suublasse väljamine ja/või taaskasutamine, sh käimlajäätmete kogumine, kompostimine ja/või taaskasutamine;
11) reovee kohtkäitlussüsteem - reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee ja käimlajäätmete kogumiseks, puhastamiseks ja/või maapinda immutamiseks, sh reovee ajutiseks kogumiseks (nt kogumismahuti, kuivkäimla) või reovee puhastamiseks ja nõuetekohaselt puhastatult heitveena suublasse juhtimiseks (nt omapuhasti, sh isikliku majapidamise reoveepuhasti);
12) septik –pealt kinnine väljavooluga reovee mehhaaniline puhasti, kus sadenenud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt. Septikus mehhaaniliselt puhastunud reovesi juhitakse imbsüsteemi, kus toimub selle lõplik puhastamine ja heitveena suublasse juhtimine;
13) suubla - veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu reoveepuhastist väljutatakse heitvett.
§ 3. Reovee kohtkäitluse üldtingimused
(1) Reovesi kohtkäitlus on lubatud olmes tekkiva reovee kohtkäitluseks üldjuhul selle tekkekoha kinnistu piires, kus puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Mitme kinnistu tarbeks on lubatud paigaldada üks kogumismahuti, kusjuures muu reovee kohtkäitlussüsteemi puhul on vajadusel, eelkõige keskkonnaalastel ja majanduslikel kaalutlustel, lubatav ühe reovee kohtkäitlussüsteemiga käidelda rohkem kui ühe kinnistu ja vähem kui 50 inimese olmes tekkivat reovett.
(2) Reovee kohtkäitlus on Jõelähtme valla territooriumil lubatav:
1) aladel, kus ühiskanalisatsioon puudub ja kuhu selle rajamist ei ole planeeringute ega ühiskanalisatsiooni arendamise kavaga kavandatud või mis asuvad väljaspool keskkonnaregistrisse kantud reoveekogumisala;
2) aladel, kuhu on ühiskanalisatsiooni rajamine kavandatud, kuid seda ei ole veel rajatud, võib erandkorras ja ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomiseni kasutada kogumismahutit;
3) väljaspool reoveekogumisala asuvates ühiskanalisatsioonita piirkondades ja samuti alla 2000 inimekvivalendi koormusega reoveekogumisaladel (Neeme küla ja Kostivere alevik), kus ei ole ühiskanalisatsiooni ega ole ka selle rajamist kavandatud. Nendes piirkondades võib lisaks kogumismahutitele kasutada reovee kohtkäitluseks omapuhasteid, kui keskkonnaalasel kaalutlusel on see lubatav, juhtides neist bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse;
4) 2000 ja enama inimekvivalendi koormusega reoveekogumisaladel piirkondades, kus ühiskanalisatsioon puudub võib kasutada ajutiselt kogumismahutitega kohtkäitlussüsteeme, kusjuures tuleb eelistada mitme kinnistu tarbeks kasutatavaid ühiseid kogumismahuteid.
(3) Omapuhastites tuleb reovesi enne suublasse juhtimist puhastada vastavalt asjassepuutuvatele õigusaktidele, so suublasse juhitav heitvesi peab vastama õigus- või haldusaktidega määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja saasteainete heitkogustele.
(4) Reovee ja –sette laialilaotamine, immutamine ning kogumismahutite ja septikute tühjendamine loodusesse või mujale selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud.
(5) Heitvee suublasse juhtimisel peab kinnistu omanik tagama asjassepuutuva keskkonnaloa olemasolu.
§ 4. Üldised nõuded reovee kohtkäitlussüsteemidele
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemi tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma ehitusseadustikust ja veeseadusest ning reoveekäitlust reguleerivatest õigusaktidest, kusjuures arvesse tuleb võtta kinnistu asukohta, maapinna ja maapõue ehituse-hüdro-geoloogilisi omadusi, sh põhjavee kaitstust, käideldava reovee hulka ja saastatust, võimalike suublate, olemasolevate ja kavandatavate ehitiste, sh hoonete, teede ja kanalisatsioonirajatiste asukohti, veekogude ja joogiveehaarete olemasolu ja nende lähedusest tulenevaid piiranguid, samuti väljaspool kinnistut asuvatest objektidest kinnistule ulatuvate kujade, sanitaarkaitse-ja hooldusalade ulatust.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemi ehitamine peab olema ohutu ning selle kasutamine, sh hooldamine ei tohi põhjustada ohtu inimesele, keskkonnale ega varale, sh naaberkinnistutele. Eeldatakse, et reovee kohtkäitlussüsteemist naaberkinnistule tekkiv mõju on vähene, kui kohtkäitlussüsteemi asukoht on naaberkinnistu piirist vähemalt viis (5) meetrit.
(3) Reovee kohtkäitlussüsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
1) lubatud on kasutada vaid Euroopa standardite alusel sertifitseeritud kogumismahuteid;
2) kohtkäitlussüsteem peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva, selle asukohta ei tohi ohustada üleujutused;
3) kohtkäitlussüsteem peab olema lekke- ja külmumiskindel;
4) kogumismahuti ja kaevu luuk peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
5) kinnine kogumismahuti ja reovee omapuhasti peavad olema ventileeritavad;
6) kohtkäitlussüsteemi teenindamiseks, sh reovee ja käimlajäätmete äraveoks peab olema tagatud asjakohase sõiduki (purgimissõiduk) aastaringne juurdepääs.
(4) Kuna sobimatu või nõuetele mittevastavasse asukohta rajatud reovee kohtkäitlussüsteem võib kujutada olulist ohtu põhjaveele ja teistele joogiveehaaretele, siis peab reovee kohtkäitlussüsteemi omanik tõendama reovee kohtkäitlussüsteemi ja selle asukoha valikut asjakohase veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise kvalifikatsiooniga spetsialisti poolt, esitades selleks Jõelähtme Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) vastavasisulise dokumendi.
§ 5. Reovee kohtkäitlussüsteemi ehitamine, kasutamine ja hooldamine
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemi ehitamine peab toimuma ehitusprojekti ja paigaldusjuhendite kohaselt, kusjuures sellise nõuetekohase ehitamise eest vastutab kohtkäitlussüsteemi omanik.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemi kasutamine peab toimuma keskkonna- ja tervisekaitse nõuete kohaselt ja vastavalt kasutusotstarbele ja kasutamisjuhendile, kusjuures sellise nõuetekohase kasutamise eest vastutab kohtkäitlussüsteemi omanik.
(3) Reovee kohtkäitlussüsteemi hooldamise vastavalt hooldusjuhendile peab tagama omanik, kusjuures hooldustöid tuleb teha vajadusel mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul. Kontrolli tulemused ja teostatud hooldustööd peab omanik kandma kirjalikus vormis peetavasse hoolduspäevikusse, mida peab säilitama viie aasta jooksul ja mis peab sisaldama vähemalt järgmisi kandeid:
1) reovee kohtkäitlussüsteemi ülevaatuse kuupäeva;
2) reovee kohtkäitlussüsteemi hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja teostamise kuupäeva;
3) reovee puhastamisega seotud näitajaid, nt puhastamise käigustekkiva sette äraveo koguseid ja kuupäeva;
4) reovee kohtkäitlussüsteemi avariilise olukorra kuupäeva.
(4) Reovee kohtkäitlussüsteemi korrasolek peab olema tagatud kogu eluea jooksul, kusjuures peab olema tagatud kohtkäitlussüsteemi ümbruse hooldamine ja õigeaegne tühjendamine, et vältida reovee kohtkäitlussüsteemi ületäitumisest tingitud reostuse jõudmist keskkonda.
(5) Reovee kohtkäitlussüsteemist tingitud reostuse jõudmisel keskkonda peab reovee kohtkäitlussüsteemi omanik rakendama viivitamatult kõiki meetmeid reostuse kõrvaldamiseks ja ohutuse tagamiseks.
(6) Reovee kohtkäitlussüsteemi ala ja ümbrus peab olema hooldatud, sh võimalike biotiikide kaldad peavad olema niidetud ja võsast vabad.
(7) Uue ehitise ehitamisel või olemasoleva ehitise ümberehitamisel või laiendamisel, mille teenindamiseks on vajalik reovee kohtkäitlussüsteem, tuleb lahendada reovee kohtkäitlussüsteemi ehitamine koos vastava ehitise ehitusprojektiga.
(8) Reovee kohtkäitlussüsteemi ehitamisele eelnevalt tuleb esitada riikliku ehitisregistri kaudu vallavalitsusele ehitusseadustiku lisas 1 toodud tabelile vastavalt ehitusteatis, ehitusteatis koos ehitusprojektiga või ehitusluba. Reovee kohtkäitlussüsteemile võib omavalitsus esitada täiendavaid nõudeid, tulenevalt reovee kohtkäitlussüsteemi asukohast ja ehituslikest omapäradest.
(9) Reovee kohtkäitlussüsteemi kasutusele võtmiseks tuleb esitada ehitatud reovee kohtkäitlussüsteemi andmed kohtkäitlussüsteemi projekteerija kohta, reovee puhastusviisi kohta, projekteeritud reostuskoormuse kohta, reoveekäitlussüsteemi tähtsamate tehniliste näitajate ja tehnoloogiaseadmete kohta, reoveesette käitlusviisi kohta, kusjuures lisada tuleb ehitusprojekt, mille järgi on kohtkäitlussüsteem ehitatud ja hooldusjuhend.
(10) Vallavalitsusel on õigus nõuda paigaldatud reovee kohtkäitlussüsteemi ülevaatust ja katsetamist, sh selle lekkekindluse tõendamist.
(11) Käimlajäätmete kompostimine, laialijaotamine ja maasse kaevamine on tiheasustusaladel ning kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel keelatud. Kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel tohib kompostitud käimlajäätmeid oma kinnistul laiali jaotada ja maasse kaevata kõige varem aasta pärast komposti valmimist ning vahemikus 31.märtsist 1 detsembrini keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid järgides, kusjuures kompostitud käimlajäätmeid ei tohi paigutada lumele, külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele. Põhjavee kaitstuskategooria kindlakstegemisel lähtutakse Eesti põhjavee kaitstuse kaardist.
§ 6. Purgimisteenus
(1) Purgimisteenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab olema registreeritud äriregistris ning ta peab olema sõlminud purgimisteenuse osutamiseks lepingu vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse purgimiskohta reovesi purgitakse.
(2) Purgimisteenust tohib osutada asjakohase sõidukiga, mille mahuti ja seadmed on lekkekindlad.
(3) Reovett on lubatud purgida üksnes purgimiskohta, mis on vee-ettevõtja hallatav, kusjuures vee-ettevõtja peab esitama vastava nõude korral vallavalitsusele info purgimise, sh purgimist teostanud isikute kohta.
(4) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik on kohustatud nõudma purgimisteenuse osutajalt dokumenti purgimisteenuse osutamise kohta, dokumenti (kviitungit), millel on kajastatud vähemalt purgimisteenuse osutaja ärinimi, registrikood, teenuse lühikirjeldus ja osutamise aadress, vastu võetud reovee kogus, kuupäev ning reovee purgimiskoht.
(5) Reovee kohtkäitlussüsteemi nõuetekohase kasutamise tõendamiseks peab selle omanik säilitama dokumendid reovee äraveo kohta vähemalt kaks aastat.
(6) Purgimisteenust osutav ettevõtja vastutab purgimisteenuse nõuetele vastavuse eest, sh kogumismahutite vms tühjendamise, veo ning peale- ja mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse eest.
§ 7. Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimine
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimisel tuleb tagada samased nõuded, mis on reovee kohtkäitlussüsteemi ehitamisel.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlussüsteem tuleb enne likvideerimist tühjendada purgimisteenust osutava ettevõtja poolt;
2) eemaldatud reovee kohtkäitlussüsteemi süvend või tühjendatud mahuti tuleb täita pinnasega;
3) tühjendatud reovee kogumismahutit, mis on puhastatud ja mida ei kasutata reovee kohtkäitlussüsteemina võib vajadusel kasutada sademevee kogumismahutina;
4) likvideerimise käigustekkivad lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Lammutusjäätmete matmine pinnasesse või nende omavoliline kasutamine reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendite täitmiseks ei ole lubatud.
(3) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimisel tuleb esitada vallavalitsusele andmed ehitise likvideerimise kohta, millele lisatakse tehtud tööde täpsem kirjeldus ning lammutusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.
(4) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimise tähtajad on järgmised:
1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates;
2) uue reovee kohtkäitlussüsteemi rajamisel - hiljemalt kolm kuud peale uue reovee kohtkäitlussüsteemi rajamist.
§ 8. Riiklik järelevalve ja vastutus
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamise üle teostavad järelevalvet vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele, ehitusseadustikule ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte.
(2) Järelevalve teostajal on reovee kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatiste ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist. Rajatise kontrolli korral peab järelevalve teatama rajatise omanikule 5 tööpäeva reovee kohtkäitlussüsteemi kontrollist ette, kus toob välja kas on vajalik reovee kohtkäitlussüsteemi tühjendamine. Juhul, kui reovee kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib selle omanik omal kulul kontrolli teostamise ajaks ettevõtja, kes selle reovee kohtkäitlussüsteemi tühjendab.
(3) Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on vallavalitsusel õigus korraldada erakorralisel vajadusel rikkuja kulul reovee kohtkäitlusrajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.
(4) Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik, järgides nende kasutamise- ja hooldusjuhendeid, kehtiva keskkonnaloa nõudeid ja vallavalitsuse ja Keskkonnainspektsiooni ettekirjutusi.
(5) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust ja Keskkonnainspektsiooni igast reovee kohtkäitlussüsteemiga toimunud avariist või avariilisest olukorrast, millega kaasnes puhastamata reovee keskkonda väljumine ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.
§ 9. Rakendussätted
(1) Ühiskanalisatsiooniga kaetud alal asuval kinnistul paikneva olemasoleva nõuetele mittevastava reovee kohtkäitlussüsteemi puhul on kinnistu omanik või valdaja kohustatud liituma seal asuva ühiskanalisatsiooniga.
(2) Ühiskanalisatsiooniga katmata alal asuval kinnistul paikneva olemasoleva nõuetele mittevastava reovee kohtkäitlussüsteemi puhul on selle omanik või valdaja kohustatud rajama nõuetekohase reovee kohtkäitlussüsteemi.
Andrus Umboja
vallavanem
Leho Kure
vallasekretär
Facebook
Twitter