Väljaandja: Viljandi Linnavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 11.06.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 10.06.2018
Avaldamismärge: RT IV, 08.06.2012, 2

Viljandi linnavara valitsemise kord

Vastu võetud 30.05.2012 nr 118


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Eeskirja reguleerimisala

(1) Viljandi linnavara valitsemise kord (edaspidi kord) sätestab Viljandi linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra.

(2) Kord ei reguleeri linnale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist.

§ 2. Kasutatavad mõisted

(1) Linnavara käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Linnavolikogu (edaspidi volikogu) – kohaliku omavalitsusüksuse esindusorgan.

(3) Viljandi Linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatud täitevorgan.

(4) Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – linn ametiasutusena.

§ 3. Linnavara valitsemine ja kasutamine

(1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja õigus ja kohustus korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist linna nimel käesoleva korra alusel.

(2) Linnavara valitsejad on:
1)  linnavalitsus;
2) linnavalitsuse hallatavad asutused (edaspidi linnavara valitseja).

(3) Linnavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutusse antud linnavara majandama heaperemehelikult ning korraldama selle säilimise ja korrashoiu (sh valve, avariide likvideerimine, jooksevremont jms).

(4) Linnavara majandamisega seotud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektri-, sooja-, veevarustus-, valve-, jäätme-, puhastus-, tehnosüsteemide hoolduslepingud jmt) sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires linnavara valitseja, kui käesolevas korras või linnavara kasutusse andmise otsuses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Linnavara jaotuse valitsejate vahel ja linnavara üleandmise otsustab valitsus. Kuni 2 000 eurose soetusmaksumusega linnavara (v.a kinnisasjade) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel.

(6) Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, seisukord, vara soetusmaksumus ja kulum. Üleandmis-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavalitsusele.

(7) Linnavalitsuse valitseda on linnale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas aktsiad, osad jmt väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi rakendatakse seaduses ning linna õigusaktides sätestatud korras.

§ 4. Linnavara arvestus

(1) Linnavara arvestust korraldatakse raamatupidamise seaduses, riigi raamatupidamise üldeeskirjas ning linnavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud korras.

(2) Linnavara arvestuse pidamise kohustus lasub linnavara valitsejatel, kes esitavad linnavalitsusele nõutavad andmed nende valitsemisel oleva linnavara kohta.

2. peatükk LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE

§ 5. Linnavara omandamine

(1) Linnavara omandamiseks ja linnavara hooldamiseks tuleb järgida riigihangete seadust ja valitsuse poolt kinnitatud riigihangete korraldamise korda.

(2) Riigihangete seadusega lubatud erandite korral otsustab linnavara omandamise:
1) linnavara valitseja, kui omandamisega kaasnevad rahalised kohustused jäävad jooksva aasta eelarve piiridesse;
2) volikogu, kui omandamisega võetakse rahalisi kohustusi mitmeks aastaks või kui jooksva aasta eelarves vastavad võimalused puuduvad või on ebapiisavad.

§ 6. Laenu võtmine

(1) Laenude võtmise, võlakirjade emiteerimise ning kohustuste võtmise kontsessioonikokkulepete alusel otsustab volikogu.

(2) Laenulepingu sõlmimiseks tuleb järgida riigihangete seadust ja valitsuse poolt kinnitatud riigihangete korraldamise korda.

§ 7. Ostueesõiguse teostamine ja pärandi vastuvõtmine

(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab valitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu.

(2) Kingi vastuvõtmise või loobumise otsustab valitsus. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab kingi vastuvõtmise või sellest loobumise volikogu.

3. peatükk LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE

§ 8. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted

(1) Linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse
1) suulise, kirjaliku, elektroonilise või läbirääkimistega enampakkumise korras;
2) otsustuskorras.

(2) Linnavara kasutusse andmise otsustab:
1) linnavara valitseja, kui:
a) kasutusse antava linnavara bilansiline jääkväärtus on alla 2000 euro;
b) linnavara antakse kasutusse ühekordseteks üritusteks või tunnitasu alusel.
2) volikogu, kui:
a) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;
b) linnavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara turuväärtus ületab 30 000 eurot;
c) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega;
d) linnavara antakse kasutusse tasuta või alla turuhinna (välja arvatud paragrahvi 9 lg 5);

3) valitsus muudel juhtudel.

(3) Ühekordsete ürituste korraldamiseks ja vara tunnitasu alusel kasutamiseks annab loa linnavara valitseva asutuse juht.

(4) Vara kasutamise eest saadav tasu peab katma kasutamisega seotud kulud (kommunaalteenused, valve, koristamine jmt) ning reeglina andma täiendavat tulu.

(5) Linnavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping. Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmib vara kasutusse andja. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava linnavara valitseja.

§ 9. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras

(1) Linnavara võib anda kasutusse otsustuskorras järgmistel juhtudel:
1) linna osalusega äriühingule tema tegevuseks või teenuste osutamiseks linna huvides ja Viljandi linna territoriaalse pädevuse piirides ning nimetatud tegevus sisaldub ka äriühingu põhikirjas;
2) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras või läbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud;
3) paragrahv 8 lõike 2 punkti 1 alapunktides a ja b sätestatud juhtudel;
4) isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara üüri- või rendilepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist;
5) ettevõtjale, kes kasutab linnavara elanikkonna hooajaliseks teenindamiseks;
6) teistele isikutele, lähtudes põhjendatud avalikest huvidest.

(2) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse valitsus (välja arvatud paragrahvi 8 lõike 2 punkt 1b).

(3) Linnavara kasutamise tasu suuruse määramisel lähtub valitsus samas piirkonnas samal otstarbel, samasuguses seisukorras ja samadel tingimustel kasutatava vara tasumääradest.

(4) Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ühekordsete ürituste korral valitsuse nõusolekul ainult põhjendatud avalikest huvidest lähtudes.

§ 10. Enampakkumise ettevalmistamine

(1) Enampakkumiseks kinnitab valitsus:
1) enampakkumise viisi;
2) kasutusse antava vara koosseisu,
3) üüri või rendi algsuuruse;
4) üüri- või rendiõiguse algsuuruse;
5) enampakkumise läbiviija;
6) lepingu tingimused;
7) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse;
8) pakkujale kehtestatavad tingimused;
9) vajadusel muud tingimused.

(2) Enampakkumise toimumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes, Viljandi linna koduleheküljel ja vajaduse korral ka muudes avalikkusele suunatud infokanalites. Enampakkumise teade avaldatakse vähemalt kümme kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib teate avaldamise tähtaeg olla lühem. Enampakkumise teates peavad sisalduma järgmised enampakkumise tingimused ja andmed:
1) enampakkumise korraldaja;
2) kasutusse antava linnavara nimetus; vara täpsem iseloomustus (koosseis ja muud sarnased andmed) antakse täiendava infoga;
3) üüri- või rendilepingu tähtaeg;
4) üüri- või rendi algsuurus;
5) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;
6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, elektrooniline);
7) osavõtuavalduse ja kirjaliku pakkumise korral esitamise tähtpäev (aeg) ja koht;
8) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis;
9) vajaduse korral nõuded pakkumisel osalemiseks ja pakkumise vormistamiseks;
10) täiendava info saamise koht ja viis.

§ 11. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring

(1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu:
1) kasutusse andmise otsustamise ja läbirääkimistega seotud isikud, nende lähisugulased ja hõimlased vastavalt korruptsioonivastasele seadusele;
2) kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on linna ees täitmata lepingutest tulenevad rahalised kohustused.

§ 12. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus

(1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise, kirjaliku või elektroonilise pakkumisena. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja.

(2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi valitsuse määratud vähemalt 3-liikmeline komisjon (edaspidi läbiviija).

§ 13. Suulise enampakkumise läbiviimise kord

(1) Enampakkumisele lubatakse need isikud, kes on õigeks ajaks tasunud nõutava osavõtumaksu ja tagatisraha ning on oma kirjalikus avalduses nõustunud väljakuulutatud tingimustega.

(2) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed, isiku- või registrikoodid ning elu- ja asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid, tõendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta jmt enampakkumise tingimustes nõutud dokumendid. Registreerimisleht osalejate nimede, elu- või asukohaga on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks.

(3) Enne pakkumist annavad pakkujad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente, enampakkumisest osa võtta ei lubata.

(4) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab valitsus komisjoni ettepanekul enampakkumise nurjunuks.

(5) Kui enampakkumises osaleja on täitnud talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, millega ta osaleb enampakkumises kuni selle lõpuni.

(6) Enne enampakkumise läbiviimist kinnitab komisjon pakkumise sammu.

(7) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja:
1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda;
2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse;
3) tutvustab pakkujaid.

(8) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki.

(9) Osavõtja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega pärast juhataja vastavat luba. Pakkumise kuulutab lõppenuks enampakkumise juhataja haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud hinna kolmekordset teatamist.

(10) Pakkumise suurendamine pakkumiste sammu kordse võrra pole lubatud.

(11) Kui alghinnale uusi pakkumisi ei järgne, saab lepingu sõlmimise õiguse osavõtja, kelle avaldus registreeriti varem.

(12) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Pakkumise leht lisatakse protokollile. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.

(13) Enampakkumise võitjaks loetakse osaleja, kes tegi kõrgeima pakkumise. Enampakkumise võitja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, kohustub ta sõlmima lepingu enampakkumises esitatud tingimustel.

(14) Kui enampakkumise võitja keeldub allkirja andmast, kaotab ta lepingu sõlmimise õiguse ja tema poolt makstud tagatisraha ei tagastata. Keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja.

(15) Kaebused ja pretensioonid enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse kirjalikult kas komisjonile vahetult pärast enampakkumise lõppu või linnavalitsusele enampakkumisele järgneva tööpäeva kella 12:00-ks.

§ 14. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord

(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtpäevaks ja kohta. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus, millele on märgitud pakkumise nimetus, vajaduse korral märgusõna või muud nõutavad andmed. Pakkumise koosseisus tuleb esitada:
1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood;
2) pakkuja nõustumus enampakkumise tingimustega;
3) osavõtutasu ja tagatisraha tasumise tõendus;
4) sõnade ja numbritega väljendatud pakkumise summa täiseurodes;
5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkuja esindaja nimi, allkiri, vajaduse korral esindaja volitusi tõendav dokument;
6) muud pakkumise tingimustes nõutud dokumendid.
Kõik pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud.

(2) Iga pakkuja võib teha ainult ühe pakkumise. Ühispakkumised ei ole lubatud.

(3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtpäevaks või ei vasta eespool nimetatud nõuetele, enampakkumisel ei osale. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg).

(4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise komisjon pakkumised enampakkumise teates märgitud ajal ja kohas nende esitamise järjekorras.

(5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkuja või pakkumine ei vasta kehtestatud tingimustele tunnistab valitsus komisjoni ettepanekul enampakkumise nurjunuks.

(6) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi, isiku- või registrikood ja pakkumise summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga.

(7) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, võib enampakkumise läbiviija anda võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse teha täiendav kirjalik pakkumine. Leping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumise võitjaks pakkuja, kes esitas oma pakkumise ajaliselt varem.

§ 15. Elektroonilise enampakkumise läbiviimise kord

(1) Elektroonilisel enampakkumisel teevad enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad enampakkumise läbiviijaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad.

(2)  Elektrooniline enampakkumine avatakse enampakkumise teates märgitud ajal ja kohas vajaliku teabe kättesaadavaks muutmise ning pakkumiste tegemise võimaldamise teel.

(3)  Elektroonilisel enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel.

(4)  Elektroonilisel enampakkumisel osaleja on kohustatud järgima enampakkumise protseduurireegleid ja enampakkumise tingimusi ning tasuma enda pakutud hinna, kui enampakkumise tulemused tema kasuks kinnitatakse.

(5)  Elektroonilisel enampakkumisel osaleja tasub osavõtutasu ja tagatisraha, kui see on ette nähtud enampakkumise tingimustes.

(6)  Elektroonilisel enampakkumisel osaleja võib teha piiramatu arvu pakkumisi, mis ei tohi olla alla alghinna. Ühe pakkuja tehtud pakkumistest läheb arvesse kõrgeim juhul, kui ta on teinud mitu erinevat pakkumist.

(7)  Elektrooniline enampakkumine lõpeb enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval. Juhul kui enampakkumine on pikeneva lõpuga, lõpeb enampakkumine enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval, kui enampakkumise pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist ei ole esitatud ühtegi uut pakkumist. Kui pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist esitatakse uus pakkumine , loetakse selle pakkumise esitamise hetk pikenevaks lõpuks määratud perioodi uueks alguseks ja enampakkumine pikeneb. Pikeneva lõpuga enampakkumine pikeneb seni, kuni pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul esitatakse uus pakkumine. Kui pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul ei esitata ühtegi uut pakkumist, enampakkumine lõpeb.

(8)  Elektroonilise enampakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud osaleja.

§ 16. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab valitsus.

(2) Elektroonilise enampakkumise tulemused teeb enampakkumise läbiviija kõigile enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise korraldamise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus kohe pärast enampakkumise võitja selgumist.

(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:
1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda;
2) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku;
3) enampakkumise võitjaks osutus paragrahvis 11 lõikes 2 nimetatud isik.

(4) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kirjalikult pärast vastava otsuse tegemist.

(5) Peale enampakkumise tulemuste kinnitamist sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga leping.

(6) Lepingu sõlmimisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele mõjuva põhjuseta mitteilmumisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingu sõlmimisele.

(7) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab varaga edasise toimimise valitsus.

(8) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingu sõlmimisele.

(9) Enampakkumise võitja tagatisraha võetakse arvesse edasistes arveldustes, teistele osalejatele tagastatakse see 5 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist.

(10) Kui enampakkumise objektiks on üüri- või rendiõigus, on enampakkumise võitja kohustatud kandma üüri- või rendiõiguse omandamise tasu täies ulatuses linnavalitsuse kontole 3 tööpäeva jooksul alates enampakkumise tulemuste kinnitamist. Kui enampakkumise võitja seda ei tee, siis lepingut temaga ei sõlmita ja tagatisraha ei tagastata. Lepingu sõlmimise õigus läheb üle suuruselt teise pakkumise teinud isikule.

(11) Osavõtutasu enampakkumisest osavõtjatele reeglina ei tagastata. Kui enampakkumine tunnistati valitsuse poolt nurjunuks seoses enampakkumise protseduurireeglite rikkumisega komisjoni poolt, tagastatakse kõikidele osavõtjatele lisaks tagatisrahale ka osavõtutasu.

(12) Vara valdusse andmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlemad pooled või nende esindajad. Üleandmis-vastuvõtmise aktis peavad olema ära toodud andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta.

(13) Linnavara allüürile andmine ilma valitsuse kirjaliku nõusolekuta ei ole lubatud.

§ 17. Linnavara kasutusse andmine läbirääkimistega pakkumise korras

(1) Linnavara antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.

(2) Lisatingimusteks võivad olla:
1) tähtajaline sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
3) investeeringute suurus;
4) valitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused.

(3) Valitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.

(4) Koos pakkumismenetluse väljakuulutamisega kinnitatakse nõuded pakkujatele ning pakkumise koosseisule, pakkumiste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud, linnavara kasutamise tingimused ja pakkumiste esitamise tähtpäev ja koht. Koos eelnimetatuga otsustakse ka pakkumismenetluses osalemise tasu ja pakkumise tagatise suurused juhul, kui nende kehtestamist peetakse otstarbekaks, samuti kinnitatakse menetlustoiminguid läbiviiva komisjoni koosseis.

(5) Pakkumismenetluse etapid:
1) pakkuja esitab oma pakkumise;
2) komisjon kontrollib pakkujate ja pakkumiste vastavust kehtestatud tingimustele;
3)  nõuetekohase pakkumise esitanud ja kehtestatud tingimustele vastavad pakkujad kutsutakse vara kasutusse andmise tingimuste ja vara kasutusse andmise eest saadava tasu üle peetavatele läbirääkimistele. Nõuetele mittevastava pakkumise esitanud või kehtestatud tingimustele mittevastavat pakkujat läbirääkimistele ei kutsuta ja edasises pakkumismenetluses ta ei osale;
4) peale läbirääkimisi esitavad pakkujad läbirääkimiste tulemusena täpsustatud tingimuste kohase lõpliku pakkumise, mis on pakkumiste hindamise aluseks.

(6) Pakkuja võib pakkumise koosseisus esitada ettepanekuid vara kasutusse andmise tingimuste kohta.

(7) Esitatud pakkumiste avamine on avalik. Pakkumiste avamisel fikseeritakse pakkuja nimi ja pakkumise koosseisus esitatud dokumendid, vara kasutusse andmise tasu ei avalikustata.
1) Komisjoni otsus pakkuja ja tema pakkumise kehtestatud tingimustele vastavuse kohta väljastatakse kõigile pakkujatele hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates pakkumises esitatud pakkuja e-posti aadressile või selle puudumise korral pakkuja postiaadressile.
2) Koos nimetatud otsusega avalikustab komisjon kõigile pakkujatele informatsiooni, mitu pakkumist laekus pakkumiste esitamise tähtpäevaks ja mitu neist vastas esitatud nõuetele. Pakkujate nimede avalikustamine ei ole komisjonile kohustuslik, selle otsustab komisjon igal konkreetsel juhul eraldi.

(8) Läbirääkimised.
1) Juhul, kui pakkumiste esitamise tähtpäevaks esitatakse vaid üks kõikidele sätestatud tingimustele vastav pakkumine, on õigus läbirääkimisi mitte pidada ja teha ettepanek pakkumise võitja kinnitamiseks või pakkumise tagasilükkamiseks mittepiisava konkurentsi tõttu.
2) Kõik nõuetekohase pakkumise esitanud ja kehtestatud tingimustele vastavad pakkujad kutsutakse läbirääkimistele.
3) Läbirääkimisi peetakse kõikide pakkujatega individuaalselt, komisjon lepib läbirääkimistele kutsutud pakkujatega kokku läbirääkimisteks sobiva aja ja koha.
4) Läbirääkimiste alusdokumentideks on:
a) pakkuja esitatud pakkumine;
 b) linnavara kasutusse andmise tingimused.
5) Komisjon tagab kõikide pakkujate võrdse kohtlemise ja võrdsel määral informeerituse.
6) Läbirääkimiste tulemusena võib kehtestada pakkujatele lõpliku pakkumise esitamiseks täiendavaid tingimusi, kusjuures kõik kehtestatud tingimused ja esitavad nõuded on kõikidele pakkujatele ühesugused ning need väljastatakse pakkujatele kirjalikult koos teabega lõpliku pakkumise esitamise tähtpäevast.

(9) Lõplik pakkumine.
1) Lõplike pakkumiste esitamise tähtpäev sätestatakse peale läbirääkimisi ja on kõigile pakkujatele ühesugune.
2) Koos lõplike pakkumiste esitamise tähtpäevaga antakse pakkujatele juhend pakkumiste vormistamisest ja nõuetest pakkumise koosseisule.
3) Pakkuja soovil väljastatakse talle õigeaegselt esitatud pakkumise vastuvõtmise kinnituseks vastav teatis.
4) Pakkujaid teavitatakse ka lõplike pakkumiste avamise ajast ja kohast, kõigil pakkujatel on võimalus osaleda pakkumiste avamisel, kus kontrollitakse pakkumiste koosseisu vastavalt esitatud nõuetele ja tehakse teatavaks ka pakkumiste rahaline väärtus.
5) Komisjon kontrollib iseseisvalt kõikide lõplike pakkumiste vastavust kehtestatud tingimustele. Pakkumine loetakse vastavaks, kui see vastab kõikidele pakkumise tingimustes kehtestatud ja läbirääkimiste tulemusena täiendatud/parandatud tingimustele, mis esitatakse pakkujale lõpliku pakkumise tegemise ettepanekuga.
6)  Komisjon hindab pakkumise vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumidele ja teeb ettepaneku parima pakkumise ehk pakkumise võitja kinnitamiseks.
7) Komisjon peab pakkumisdokumentides ette nägema olukorra, kuidas hinnatakse pakkumisi juhul kui esitatakse kaks või enam võrdväärset pakkumist.
8) Pakkumise võitja kinnitatakse valitsuse korraldusega, vastava otsuse eelnõu esitab menetlustoiminguid teostanud komisjon. Teade tehtud otsusest edastatakse valitsuse korraldusega kõigile pakkumismenetluses osalenud pakkujatele.

(10) Linnavara kasutusse andmise leping (edaspidi leping).
1) Leping sõlmitakse pakkumise võitjaga.
2) Tähtaeg lepingu sõlmimiseks kinnitatakse koos pakkumismenetluse väljakuulutamisega.
3) Kui pakkumise võitja nimetatud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisest keeldub või takistab oma tegevuse/tegevusetusega lepingu sõlmimist, on linnavara kasutusse andjal järgmised õigused:
a) realiseerida pakkumise võitja poolt tasutud pakkumise tagatis;
b) tühistada pakkumise võitja kinnitamise otsus ja kinnitada uueks pakkumise võitjaks paremuselt järgmise pakkumise esitanud pakkuja;
c) tühistada kogu pakkumismenetlus.
4) Kõik lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub vara kasutusse võtja.
5) Kõigile läbirääkimistele kutsutud pakkujatele tagastatakse pakkumise tagatis peale vara kasutusse andmise enampakkumise võitja kinnitamist 3 tööpäeva jooksul. Isikutele, keda läbirääkimistele ei kutsuta, tagastatakse pakkumise tagatis 3 tööpäeva jooksul pakkujate läbirääkimistele kutsumise otsuse tegemisest arvates.

§ 18. Kasutusse antud linnavara parendamine

(1) Linnavara kasutaja peab tema kasutusse antud linnavara parendamiseks tehtavad tööd kirjalikult kooskõlastama majandusametiga enne vastavate tööde alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes.

(2) Linnavara parendamise kohta koostatakse akt, kus näidatakse ära, millised ja kui suures ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste hinnanguline kasulik eluiga. Akt allkirjastatakse vara üleandja poolt, kinnitatakse majandusameti juhataja poolt ning see kuulub lahutamatu osana lepingu juurde.

(3) Linnavara kasutaja poolt linnavara parendamisel tehtud kulud hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb linnavara kasutamise lepingust või kirjalikust kokkuleppest.

(4) Hüvitamisele kuuluvad kooskõlastatud linnavara parendused hüvitab linnavara kasutusse andja reeglina pärast kasutusse andmise lepingu lõppemist, arvestades normaalset kulumist.

§ 19. Kasutuslepingute lõppemine, muutmine, pikendamine ja ülesütlemine

(1) Linnavara kasutuslepingute muutmise, pikendamise ja ülesütlemise otsustab vastavalt pädevusele valitsus või volikogu.

(2) Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping lõpeb seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel ning lepingu lõpetamise korraldab linnavara valitseja.

4. peatükk LINNAVARA VÕÕRANDAMINE

§ 20. Linnavara võõrandamise otsustamine

(1) Linnavara võõrandamise otsustab:
1) volikogu, kui:
a) võõrandamise objektiks on kinnisvara;
b) võõrandamise objektiks on linna osalusega äriühingute aktsiad või osad või rahalised õigused ja kohustused;
c) võõrandatava vara alghind on suurem kui 35 000 eurot;
d) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle müügihind on suurem kui 6 300 eurot;
e) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara turuväärtus on suurem kui 2 000 eurot;
f) vara võõrandatakse läbirääkimistega pakkumisel;
2) linnavara valitseja, kui võõrandatav vara kuulub tema valitsemise alla, on mittevajalik ning vara turuväärtus on alla 2000 eurot v.a kinnisasjad;
3) muudel juhtudel valitsus.

(2) Linnavara võõrandamise korraldajaks on linnavara valitseja. Vajaduse korral määrab valitsus linnavara võõrandamise vahetu korraldaja.

§ 21. Linnavara võõrandamise viisid

(1) Linnavara võõrandatakse:
1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest;
2) enampakkumise korras (suuline, kirjalik, elektrooniline, läbirääkimistega).

(2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.

§ 22. Linnavara võõrandamine otsustuskorras

(1) Linnavara võib võõrandada otsustuskorras:
1) kui enampakkumise või läbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;
2) kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingutele;
3) kui vara võõrandatakse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, mittetulundusühingutele või sihtasutustele;
4) kui võõrandatavat vara on kasutanud ostja pikaajaliselt (üle 20 aasta);
5) kinnisasja võõrandamisel hoonestajale, kui hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingus ettenähtud kohustused;
6) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;
7) muudel juhtudel lähtudes põhjendatud avalikest huvidest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 puntide 2, 3, 4, 6 ja 7 alusel vara võõrandamisel peab olema vara väärtus määratud hindamisakti alusel.

§ 23. Enampakkumise ettevalmistamine

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab valitsus:
1) enampakkumise viisi;
2) alghinna, kui see on otstarbekas;
3) enampakkumise läbiviija;
4) müügilepingu põhitingimused;
5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse, kui see on otstarbekas;
6) vajadusel muud tingimused.

(2) Enampakkumise toimumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes, Viljandi linna koduleheküljel ning vajaduse korral ka muudes avalikkusele suunatud infokanalites. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutuses peavad sisalduma järgmised enampakkumise tingimused ja andmed:
1) enampakkumise korraldaja;
2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus, vara täpsem iseloomustus (koosseis, piirid ja muud sarnased andmed) antakse täiendava infoga;
3) võõrandatava vara alghind;
4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;
5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik või elektrooniline);
6) kirjaliku pakkumise korral pakkumise esitamise tähtaeg ja avamise aeg, pakkumisele märgitav märgusõna;
7) enampakkumisel osalemise osavõtutasu ja tagatisraha (või tagasivõtmatu pangagarantii), nende tasumise tähtajad ja viis;
8) enampakkumise objekti kohta informatsiooni saamise võimalus.

§ 24. Müügihinna määramine

(1) Müügihinna määramisel võetakse hinna ja alghinna määramisel aluseks eeldatav turuväärtus või eksperdi hinnang, erandjuhtudel ka vara erilised omadused.

(2) Linnavara võõrandamisel korra paragrahvi 22 lõike 1 punktis 5 kirjeldatud viisil (kui hoonestusõiguse läbirääkimisega pakkumise tingimustes ei ole sätestatud teisiti) on hinnaks:
1) elamumaa ja sotsiaalmaa puhul võõrandamise hetkel kehtiv maa maksustamishind;
2) muude sihtotstarvete puhul võõrandamise hetkel kehtiv kahekordne maa maksustamishind.

(3) Teistkordsel enampakkumisel on lubatud alghinda vähendada kuni 30%.

(4) Alghinda ei pea määrama teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud.

(5) Enampakkumise alghinna määrab või selle ärajätmise otsustab valitsus.

§ 25. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring

() Enampakkumisel osaleda võivate isikute ring on määratud käesoleva korra paragrahvis 11.

§ 26. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine

() Linnavara võõrandamise enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise, kirjaliku või elektroonilise pakkumisena vastavalt korra paragrahvides 13, 14 ja 15 sätestatule, arvestades käesoleva korra paragrahvidest 23 ja 24 tulenevaid erisusi. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja.

§ 27. Enampakkumise tulemuste kinnitamine

(1) Enampakkumise tulemused kinnitatakse enampakkumisele järgneval valitsuse istungil vastavalt korra paragrahvis 16 sätestatule.

(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel otsustab varaga edasise toimimise valitsus.

§ 28. Müügilepingu sõlmimine

(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kahe kuu jooksul kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel notariaalselt tõestatud müügileping. Müügilepingu sõlmib linnavalitsus.

(2) Enne müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised ning müügihind peab olema tasutud.

(3) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste või maksedokumentide esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha (või realiseeritakse tagasivõtmatu pangagarantii) ja õiguse lepingu sõlmimisele.

(4) Müügilepingu sõlmimise korral, kui enampakkumise võitja on täitnud käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, loetakse tagatisrahana makstud summa lepingujärgse makse osaks.

(5) Kui müügilepingut ei sõlmita, otsustab varaga edasise toimimise valitsus.

(6) Enampakkumisel osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu.

(7) Müügilepingu sõlmimise kulud tasub ostja, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 29. Linnavara võõrandamine läbirääkimistega pakkumise korras

(1) Linnavara võõrandatakse läbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara võõrandamisel on olulisem müügihinnast.

(2) Lisatingimusteks võivad olla:
1) tähtajaline sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
2) investeeringute suurus;
3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
4) volikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused.

(3) Volikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.

(4) Läbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab volikogu või valitsus vähemalt 3-liikmelise komisjoni.

(5) Linnavara võõrandamisest läbirääkimisega pakkumise teel teatatakse sarnaselt korra paragrahvi 23 lõikele 2.

(6) Pakkumisel osalemiseks peab isik tegema pakkumise ostuhinna ja kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama pakkumise täitmise tagatised.

(7) Pakkumistega ümbrikud avab komisjon samal tööpäeval kohe pärast pakkumise tähtpäeva möödumist. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed.

(8) Isikuid, kes tegid nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata ja neile tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni poolt läbirääkimistele mittelubava otsuse tegemist.

(9) Läbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu ei kuulu avaldamisele avalikkusele ega teistele pakkujatele. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele.

(10) Läbirääkimistele kutsutakse tingimustele vastava pakkumise teinud osalejad. Kui komisjon vajab täiendavaid andmeid, küsitakse neid kõigilt läbirääkimistel osalejatelt. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja komisjoni poolt määratud tähtpäevaks kirjaliku lõpliku pakkumise vara müügihinna ja kõigi lisatingimuste kohta.

(11) Võrdväärsete pakkumiste korral või juhul, kui tingimustele vastavaid pakkumisi ei esitatud, võib pakkumise läbiviija kutsuda pakkumiste esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult.

(12) Läbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumine on tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping.

(13) Läbirääkimistega pakkumisel sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab valitsus läbirääkimistega pakkumise nurjunuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.

(14) Kui parima pakkumise teinud isik ei sõlmi pärast tulemuste kinnitamist kahe kuu jooksul müügilepingut, on võõrandamise otsustanud organil õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine.

(15) Enampakkumise komisjoni otsused kinnitab valitsus.

5. peatükk LINNAVARA KOORMAMINE

§ 30.  Linnavara koormamise mõiste

(1) Linnavara koormamine käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.

(2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

§ 31. Reaalservituudi või reaalkoormatise seadmine

(1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi või reaalkoormatise seadmine on lubatud, kui:
1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
2) see toimub põhjendatud avalikes huvides.

(2) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi või reaalkoormatise seadmise otsustab valitsus.

(3) Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus.

§ 32. Isikliku servituudi seadmine

(1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui:
1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
2) see toimub avalikes huvides, mida tuleb põhjendada.

(2) Isikliku servituudi seadmise otsustab:
1) valitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks;
2) muudel juhtudel volikogu.

(3) Isiklik servituut võib olla tasuline või tasuta. Tasu suuruse määrab isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või põhjendatud avalikest huvidest lähtuvalt.

(4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus.

§ 33. Hoonestusõiguse seadmine

(1) Linna omandis olevat kinnisasja võib koormata hoonestusõigusega.

(2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, läbirääkimistega pakkumisega või otsustuskorras.

(3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda:
1) linna osalusega juriidilise isiku kasuks;
2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;
3) kinnistul asuva ehitise omaniku, ehitist või kinnistut kasutuslepingu alusel kasutava isiku kasuks;
4) muudel juhtudel lähtudes põhjendatud avalikest huvidest.

(4) Hoonestusõiguse seadmisel enampakkumise või läbirääkimistega pakkumise teel on pakkumise objektiks:
1)  aastatasu suurus või;
2) hoonestusõiguse omandamisõigus.

(5) Hoonestusõiguse seadmise otsustab:
1) volikogu, kui:
a) kinnistu koormatakse hoonestusõigusega tähtajaga üle 50 aasta;
b) hoonestusõigus seatakse otsustuskorras või tasuta.
2) muudel juhtudel valitsus.

(6) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus.

§ 34. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine

(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab, hoonestusõiguse tingimused määrab, vajalikud materjalid koostab ja teisi hoonestusõiguse seadja toiminguid teeb linnavalitsuse majandusamet omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.

(2) Hoonestusõiguse seadmisel enampakkumise või läbirääkimistega pakkumise korras kinnitatakse:
1) hoonestusõiguse tähtaeg;
2) hoonestusõiguse tasu või omandamisõiguse algsuurus ja maksmise kord;
3) enampakkumise läbiviimise viis;
4) osavõtutasu ning tagatisraha suurus (kui see on otstarbekas) ning tasumise kord ja viis;
5) lepingu sõlmimisel nõutavad tagatised;
6) pakkumise võitja väljaselgitamise alused läbirääkimistega pakkumisel;
7) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus vm), hoonestamise tähtpäev, sanktsioonid lepingu rikkumisel jm lepingu olulised tingimused;
8) pakkumise läbiviija (vähemalt 3-liikmeline komisjon);
9) hoonestusõiguse seadmise lisatingimused läbirääkimistega pakkumisel;
10) objekti kohta info saamise koht ja viis.

(3) Enampakkumise toimumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes, Viljandi linna koduleheküljel ning vajaduse korral ka muudes avalikkusele suunatud infokanalites. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme kalendripäeva enne pakkumise läbiviimist. Teistkordsel pakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutuses peavad sisalduma järgmised pakkumise tingimused ja andmed:
1) pakkumise korraldaja;
2) pakkumise läbiviimise viis (läbirääkimistega, enampakkumine suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna;
3)  hoonestusõigusega koormatava kinnisasja asukoht, suurus, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus;
4) hoonestusõiguse tasu või omandamisõiguse algsuurus,
5) hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg;
6) läbirääkimistega pakkumise korral selle lisatingimused;
7) pakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis;
8) pakkumise läbiviimise koht ja aeg;
9) läbirääkimistega pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
10) nõuded pakkumisel osalemiseks ja pakkumise vormistamiseks;
11) vajaduse korral muud tingimused;
12) objekti kohta informatsiooni saamise võimalus.

§ 35. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring

() Enampakkumises osaleda võivate isikute ring on määratud käesoleva korra paragrahvis 11.

§ 36. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras

() Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub avalikult kas suulise, kirjaliku või elektroonilise pakkumisena käesoleva korra paragrahvides 13 - 16 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi:
1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu suurus või hoonestusõiguse omandamisõigus;
2) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping.

§ 37. Hoonestusõiguse seadmine läbirääkimistega pakkumise korras

(1) Hoonestusõiguse seadmine toimub läbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine hoonestusõiguse seadmisel on olulisem hoonestusõiguse tasust.

(2) Hoonestusõiguse seadmine läbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvis 17 sätestatud korras.

§ 38. Hoonestusõiguse tasu maksmise kord ja sanktsioonid

(1) Hoonestusõiguse tasu maksab hoonestaja üks kord aastas 01. veebruariks jooksva aasta eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtpäevani määratakse hoonestusõiguse seadmise lepingus.

(2) Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena kinnistu omaniku kasuks.

(3) Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse seadmise lepingus ettenähtud tähtpäevaks on hoonestaja kohustatud tasuma viivist tähtpäevaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

(4) Hoonestusõiguse tasu muutub vastavalt maa maksustamishinna ja/või maakasutuse sihtotstarbe muutumisele. Sel juhul ei või hoonestusõiguse aastatasu suuruse ja maa maksustamishinna suhe ületada hoonestusõiguse seadmise hetkel kehtinud aastatasu ja maa maksustamishinna suhet, kusjuures aastatasu suurus ei või muutuda väiksemaks hoonestusõiguse seadmise hetkel kehtinud aastatasust. Tasu suuruse muutmise nõude tagamiseks kantakse kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge.

(5) Hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise hoonestusõiguse tasu muutumisel korraldab kantselei.

§ 39. Hoonestaja kohustused

(1) Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimuste kohase(d) ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtpäevaks.

(2) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub hoonestaja.

§ 40. Hoonestusõiguse võõrandamine ja koormamine

(1) Hoonestusõiguse võõrandamisel on linnavalitsusel ostueesõigus.

(2) Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks asjaõigusega on vajalik hoonestusõiguse seadja nõusolek.

6. peatükk LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE

§ 41. Linnavara mahakandmine

(1) Linnavara (põhivara) utiliseeritakse või hävitatakse, kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas.

(2) Lõikes 1 nimetatud linnavara kantakse maha (bilansist välja). Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed:
1) mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis;
2) soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum;
3) vara lühiiseloomustus;
4) kõlbmatuks muutumise põhjused;
5) linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused;
6) muud olulised andmed.

(3) Linnavara mahakandmise otsustab:
1) volikogu, kui linnavara bilansiline jääkmaksumus on suurem kui 10 000 eurot;
2) valitsus, kui linnavara bilansiline jääkmaksumus on väiksem kui 10 000 eurot;
3) linnavara valitseja, kui käibevara kulum on üle 90% (välja arvatud ehitised ja selle osad).

(4) Linnavara hävitamise kohta koostab linnavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmed hävitamise kulude ja viisi kohta. Akti koostajad edastavad rahandusametile vastava kande tegemiseks vajalikud dokumendid hiljemalt 5 tööpäeva jooksul hävitamisest.

§ 42. Nõuetest loobumine

(1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus või kohtuvälises korras linnavara valitseja, kelle bilansis on nõue kajastatud.

(2) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele.

(3) Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab:
1) valitsus, kui nõude suurus on kuni 10 000 eurot (kaasa arvatud);
2) volikogu, kui nõude suurus on suurem kui 10 000 eurot.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 43. Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 25.02.2009 määrus nr 112 „ Viljandi linnavara valitsemise kord“.

8. peatükk JÕUSTUMINE

§ 44. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

Tarmo Loodus
Linnavolikogu esimees