Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Võhma linna põhimäärus

Võhma linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Võhma Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.07.2014, 32

Võhma linna põhimäärus

Vastu võetud 30.06.2006 nr 14
jõustumine 01.08.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.06.200901.07.2009
24.11.201101.12.2011
28.06.201205.07.2012
22.11.2012RT IV, 07.12.2012, 410.12.2012
26.09.2013RT IV, 10.10.2013, 313.10.2013
25.06.2014RT IV, 08.07.2014, 311.07.2014

Määrus kinnitatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Võhma linna tegevuse õiguslikud alused

 (1) Võhma linn (edaspidi ka linn) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.

 (2) Võhma linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Võhma Linnavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Võhma Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ning linnapea või nende volitatud esindajad.

§ 2.  Võhma linna elanik

  Võhma linna elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistris elukoha aadressiks Võhma linn.

§ 3.  Linnaelanike küsitluse korraldamine

 (1) Volikogul on õigus korraldada Võhma linna territooriumil olulistes küsimustes linnaelanike küsitlusi.

 (2) Volikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse volikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel.

 (3) Küsitlus korraldatakse volikogu kehtestatud korras.

2. peatükk VÕHMA LINNA SÜMBOOLIKA 

§ 4.  Võhma linna sümbolid

 (1) Võhma linna sümbolid on Võhma linna vapp ja Võhma linna lipp.

 (2) Võhma linna vapil on kujutatud punasel vapikilbil kuldset (kollast) kroonitud veisepead, mille kohal kaks ristatud laiateralist kirvest. Vapi kilp on alt ümar, laiuse ja pikkuse suhe 4/5.

 (3) Võhma linna lipu kollasel kangal on must kaldvööt ja keskel linna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe 7/11, normaalmõõtmetega 105/165 cm.

§ 5.  Võhma linna vapi kasutamine

 (1) Võhma linna vappi kasutatakse kahel kujul, kilbiga ja kilbita:
 1) kilbiga vappi kasutatakse volikogu, linnavalitsuse ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel ja ametlikel trükistel, siltidel, linna meenetel.
 2) kilbiga vappi võib kasutada Võhma linna pidulikel üritustel, avalikes kohtades, linnavalitsuse hoonel, linna piiritähistel.
 3) kilbita vappi kasutatakse linnavolikogu, linnavalitsuse ja linna ametiasutuste hallatavate asutuste pitseritel.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (2) Võhma linna vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Võhma linna vapi kasutamist ilma sellekohase loata käsitletakse avaliku korra rikkumisena.

§ 6.  Võhma linna lipu kasutamine

 (1) Võhma linna lipp heisatakse:
 1) alaliselt linnavalitsuse hoonel või lipumastis;
 2) ajutiselt linna pidupäevadel, avalikel üritustel.

 (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Võhma linna lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

 (3) Kui Võhma linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

 (4) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (5) Kasutamiskõlbmatu linnalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

 (6) Võhma linna vapi ja lipu etalonkujutis säilitatakse linna arhiivis.

§ 7.  Võhma linna tunnustusavaldused

 (1) Võhma linn avaldab tunnustust Võhma Linna Aukodaniku nimetuse, Võhma Linna Sära aunimetuse, Võhma linna parima sportlase preemia ja linnavalitsuse aukirja või tänukirja andmisega.
[RT IV, 07.12.2012, 4 - jõust. 10.12.2012]

 (2) Võhma linna aunimetuste ja preemiate andmise täpsema korra kinnitab volikogu.
[Muudetud - - jõust. 01.07.2009]

 (3) Linnavalitsuse aukirja ja tänukirja andmise korra kinnitab linnavalitsus.

3. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu Üldsätted 

§ 8.  Volikogu pädevus, suurus ja töö tasustamine
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (1) Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel linna elanike poolt valitud esinduskogu.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (2) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud otsuste tegemine.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (3) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida linnavalitsusele.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (4) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel linnaelanike huvides ja nende nimel.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (5) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 9.  Volikogu liige

 (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (11) Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine, peatumine ja taastumine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18, 19 ja 211 alusel.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (2) Volikogu liige juhindub seadustest, linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.

 (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus.

 (4) Volikogu liikmel on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;
 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;
 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu;
 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;
 6) esitada arupärimisi volikogu valitud, nimetatud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele;
 7) [kehtetu - RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]
 8) kasutada volikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;
 9) informeerida linnavalitsuse kantselei (edaspidi linnakantselei) kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast;
 10) kasutada volikogu liikme tööd puudutavates küsimustes linnakantselei teenuseid, sh saada juriidilist abi.

2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees 

§ 10.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe valimised korraldab Võhma linna valimiskomisjon.

 (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 34 sätestatud korras.

 (4) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.

 (5) Valimistulemus tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

 (6) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

 (7) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

 (8) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

 (9) Volikogu esimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 11.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 34 sätestatud korras.

 (3) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

 (4) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

§ 12.  Volikogu esimehe õigused ja kohustused

  Volikogu esimees:
 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Võhma linna ja volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
 3) kirjutab alla volikogu vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
 31) annab välja volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]
 4) võib kinnitada volikogu fraktsioonide, komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungil arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaastate kaupa;
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]
 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
 6) informeerib igal istungil volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest ning annab ülevaate enda esindustegevusest Võhma linna esindamisel;
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]
 7) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;
 8) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
 9) korraldab volikogu vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
 10) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

§ 13.  Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused

  Volikogu aseesimees:
 1) täidab volikogu esimehe kohuseid tema äraolekul ja ka juhul, kui volikogu esimees ei saa täita oma kohuseid enesetaanduse tõttu;
 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe seatud ülesannetele.

3. jagu Volikogu fraktsioon 

§ 14.  Volikogu fraktsiooni moodustamine

 (1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget, kes on valitud sama erakonna või sama valimisliidu nimekirja järgi. Ühest erakonna või valimisliidu nimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib oma volituste ajal kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonist lahkumisel ei või ta astuda teise fraktsiooni.

 (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil.

 (3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

§ 15.  Muudatused fraktsiooni koosseisus

 (1) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (2) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (3) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

§ 16.  Fraktsiooni õigused

  Fraktsioonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakte;
 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
 3) seada üles kandidaate volikogu valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele;
 4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna;
 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
 6) esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;
 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.

4. jagu Volikogu komisjon 

§ 17.  Volikogu komisjonide liigid

 (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone või töörühmi.

 (2) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.

§ 18.  Volikogu komisjoni koosseis

 (1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse §-s 34 sätestatud korras.

 (2) Vähemalt pool alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjonikomisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast).

 (3) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

 (4) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni koosolekul kolmel järjestikusel korral, siis langeb liige komisjoni koosseisust välja. Komisjoni esimees esitab volikogule sellekohase esildise käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel.

 (5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda.

 (6) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;
 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;
 6) juhatab komisjoni koosolekut;
 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;
 8) kirjutab alla komisjoni koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

 (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees ja komisjoni aseesimehe äraolekul komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 19.  Volikogu komisjoni õigused ja kohustused

 (1) Volikogu alatine komisjon:
 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;
 3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta;
 4) kontrollib vajadusel volikogu õigusaktide täitmist;
 5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.

 (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.

 (3) Komisjonil on õigus:
 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks;
 2) saada linnavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.

 (4) Komisjoni otsustused linna õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud.

 (5) Komisjon esitab volikogu istungil vähemalt kord aastas ülevaate oma tegevuse kohta. Ülevaade avaldatakse linna veebilehel.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 20.  Volikogu komisjoni koosolek

 (1) Komisjoni töö vorm on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

 (2) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (3) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse 3 tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokolliga on võimalik tutvuda linnakantseleis.

 (4) Komisjoni otsus vormistatakse protokolli väljavõttena ja edastatakse volikogu esimehele ja linnavalitsusele.

 (5) Komisjoni asjaajamise eest vastutab komisjoni esimees.

§ 21.  Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kord

 (1) Revisjonikomisjon kontrollib ja hindab enda kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel:
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]
 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
 2) linna ametiasutuste, linna ametiasutuse hallatavate asutuste ja linna valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust;
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]
 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele;
 4) linna sõlmitud lepingute täitmist;
 5) linnaeelarve täitmist.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (11) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (2) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;
 3) kontrollida materiaalseid väärtusi ning sularaha seisu;
 4) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

 (3) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.

 (4) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

 (5) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.

 (6) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

 (7) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed, kontrollitava asutuse juhi ja kontrollimises osalenud töötajate nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis kontrollimisobjekti tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linnavara kasutamise sihipärasust.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (8) Aktis peavad sisalduma:
 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 2) faktilise olukorra kirjeldus;
 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;
 4) järeldused, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu;
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]
 5) järeldused, kuidas on kontrolliobjekti puhul või selle poolt järgitud seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (9) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

 (10) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

 (11) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

§ 211.  Järelevalve ja sisekontrollisüsteemi rakendamine

  Volikogu tagab järelevalve ja sisekontrollisüsteemi rakendamise järgmiste meetmetega:
 1) revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kaudu vastavalt Võhma linna põhimääruse § 21;
 2) linnavolikogu õigusaktide täitmise kontrolli kaudu vastavalt Võhma linna põhimääruse § 41.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 22.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töö vorm on istung.

 (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust.

 (3) Volikogu korralised istungid toimuvad kord kuus volikogu poolt kindlaksmääratud ajal. Juulis korralist istungit ei toimu. Kui korralise istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi toimumise aega, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (5) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa linnapea, abilinnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 23.  Volikogu istungi kokkukutsumine

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Võhma linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest.

 (2) Lisaks korralistele istungitele kutsub volikogu esimees volikogu istungi kokku ka linnavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. Vajadusel võib volikogu esimees kuni 3 päeva ulatuses ettepanekus toodud istungi kokkukutsumise päeva või kellaaega muuta.

 (3) Volikogu istungi kutses tuleb näidata istungi toimumise aeg ja koht ning volikogu istungi päevakorra kavand, kus on ära märgitud iga päevakorra küsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandjad. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

 (4) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta ja istungi päevakord avaldatakse vähemalt kaks päeva enne volikogu istungi toimumist linnakantselei teadete tahvlil ja linna kodulehel.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 24.  Õigusaktide algatamine

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) volikogu fraktsioonil;
 4) linnavalitsusel;
 5) linnapeal seaduses sätestatud alusel ja korras;
 6) linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

 (2) Volikogu võib linnavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

 (3) Volikogu õigusaktide eelnõud esitatakse linnakantseleile.

 (4) Volikogu korralisele istungile esitatakse õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja muude asjassepuutuvate dokumentidega hiljemalt kaks nädalat enne istungi toimumise päeva neljapäeval kella 17.00. Linnakantselei saadab eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega volikogu liikmetele ning teistele isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega vähemalt kümme päeva enne volikogu istungit.

 (5) Linnavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud. Linnakantselei saadab eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega viivitamata volikogu liikmetele.

 (6) Volikogu liikme kirjalikul soovil edastab linnakantselei eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega talle elektrooniliselt. Viimasel juhul võrdsustatakse elektrooniline edastamine paberkandjal materjalide edastamisega.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (61) Volikogu liige võib põhimääruses sätestatud ettepanekuid, küsimusi, arupärimisi ja muid dokumente esitada elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatutena. Sellisel juhul võrdsustatakse elektrooniline edastamine paberkandjal dokumentide edastamisega.
[Muudetud - - jõust. 01.07.2009]

 (7) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme, volikogu komisjoni või fraktsiooni esitatud eelnõu.

§ 25.  Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

 (2) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

 (3) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja nimega ja tema või tema esindaja allkirjaga. Juhul, kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, teeb volikogu esimees eelnõu algatajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse. Kui eelnõu algataja ei kõrvalda puudusi, tagastab volikogu esimees eelnõu selle algatajale.

 (4) Seletuskiri peab sisaldama:
 1) eelnõu koostaja nime, allkirja ja kuupäeva;
 2) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust;
 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;
 4) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks.

 (5) Volikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni või linnaelanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab linnakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.

§ 26.  Päevakorraküsimuste arutamiseks ettevalmistamine

 (1) Volikogu esimees määrab iga eelnõu (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) arutamiseks komisjoni ning kaasettekandjad. Vajadusel võivad eelnõusid arutada ja eelnõude kohta ettepanekuid teha teised volikogu alatised komisjonid

 (2) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, saadetakse linnavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Linnavalitsus esitab oma seisukoha kaasettekandjana volikogu istungil.

 (3) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse linnakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt kohe üle istungi juhatajale.

 (4) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.

§ 27.  Eelnõu tagasivõtmine

 (1) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

 (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

§ 28.  Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel

 (1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid:
 1) linna eelarve vastuvõtmine;
 2) linna põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest;
 3) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
 4) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.
 5) üldplaneeringu kehtestamine

 (2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu algataja, otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.

 (3) Kui eelnõu algataja ja volikogu komisjon teevad ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja eelnõu vastu võtta ning ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei esita eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, pannakse eelnõu esimesel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist lõpphääletusele.

 (4) Kui eelnõu algataja ja volikogu komisjon teevad ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele ning ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei esita eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamata ning eelnõu saadetakse teisele lugemisele.

 (5) Kui volikogu komisjon teeb ettepaneku eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu tagasi lükata ja kui ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei tee ettepanekut esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele, arvatakse eelnõu volikogu menetlusest välja.

 (6) Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.

 (7) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja.

 (8) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti.

§ 29.  Volikogu istungi tööaeg

 (1) Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

 (2) Volikogu istungil tehakse 10 minutiline vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

§ 30.  Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

 (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees.

 (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

 (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta. Eelnõu võetakse päevakorda või jäetakse päevakorrast välja poolthäälte enamusega. Pärast ettepanekute läbihääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele.

 (4) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada käesoleva põhimääruse § 36 kohaseid arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele, anda üle linnavolikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka linnavalitsuse liikmed ja volikogu istungi juhataja poolt kutsutud teised isikud.

§ 31.  Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil

 (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja kuni 15 minutilise ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära kuni 10 minutilised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega.

 (2) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

 (3) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele, linnasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorraküsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks kuni 2 minutiliseks sõnavõtuks kohalt.

 (4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.

 (5) Pärast sõnavõttude lõppu on ettekandjal õigus kuni 3 minutiliseks lõppsõnaks.

 (6) Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib fraktsioon nõuda 5 minutilist vaheaega nõupidamiseks.

§ 32.  Hääletamine volikogu istungil

 (1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui vähemalt 1 volikogu liige seda nõuab.

 (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimistel. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, mis tähendab, et otsuse vastuvõtmiseks peab poolthääli olema rohkem kui vastuhääli. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (4) Volikogu liige hääletab isiklikult.

 (5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega põhimääruse §-s 34 sätestatud korras. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused.

 (6) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

 (7) Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid.

 (8) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.

 (9) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul.

 (10) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui vähemalt üks volikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele tutvustada eelnõu lõplikku teksti.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (11) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.

§ 33.  Sama suhet reguleeriva kahe või enama üheaegselt volikogu menetluses oleva eelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina

 (1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva põhimääruse §-des 31 ja 32 sätestatud põhimõtteid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded. Volikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust iga eelnõu kohta.

 (3) Pärast sõnavõttude lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.

 (4) Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil, kui volikogu liikmete poolthäälte enamusega ei otsustata teisiti.

§ 34.  Hääletamine isikuvalimistel

 (1) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on:
 1) volikogu liikmetel;
 2) volikogu fraktsioonidel;

 (2) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (3) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5minutilist vaheaega.

 (4) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras.

 (5) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (6) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel Võhma linna valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse Võhma linna valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.

 (7) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti.

 (8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

 (9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt pitsati jäljendiga hääletussedeli.

 (10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ringiga selle kandidaadi järjekorranumbri, kelle poolt ta hääletab.

 (11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

 (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

 (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

 (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:
 1) märgistatud rohkem järjekorranumbreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või
 2) pole märgistatud ühegi kandidaadi järjekorranumbrit.

 (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

 (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

 (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

§ 35.  Umbusalduse avaldamine

 (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, linnavalitsusele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.

 (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad personaalselt ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus ning lisatud vastav linnavolikogu otsuse eelnõu.

 (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

 (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

 (5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või linnavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud linnavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.

 (6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.

 (7) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (8) Umbusalduse avaldamine on linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise alus.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 351.  Tagasiastumine

 (1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, linnapea või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

 (2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 36.  Arupärimine

 (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Aupärimises märgitakse sellele vastamise viis.

 (3) Arupärimisele vastamise viisideks on:
 1) suuline vastus volikogu istungil või
 2) kirjalik vastus või
 3) suuline vastus volikogu istungil ja kirjalik vastus.

 (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantseleile 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Linnakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale.

 (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda.

 (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.

§ 37.  Volikogu istungi lõpetamine

 (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga.

 (2) Kui istungi tööaja lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.

 (3) Kui eelnõu lõpphääletuse ajal ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 22 2. lõikes sätestatud kvooruminõue, lõpetatakse volikogu istung

 (4) Kui volikogu istung lõpetatakse enne päevakorra ammendumist, lülitab volikogu esimees arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.

§ 38.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istung protokollitakse ja edastatakse internetis Võhma linna veebilehel www.vohma.ee, internetis ei edastata kinnise küsimuse arutelu. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul.

 (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning volikogu liikmete nõudel nende poolt esitatud küsimused, ettepanekud ja eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

 (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

 (5) Volikogu istungite protokollid on linnakantseleis kättesaadavad tutvumiseks igaühele.

 (6) Volikogu istungi protokollimise tagab linnavalitsus.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 39.  Linnavolikogu õigusaktid

 (1) Linnavolikogul on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena otsuseid.

 (2) Linnavolikogu õigusaktidele kirjutab alla linnavolikogu esimees või teda linnavolikogu istungil asendanud aseesimees või neid asendanud vanim linnavolikogu liige.

 (3) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele linnakantseleis.

 (4) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.

§ 40.  Linnavolikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

 (1) Linnavolikogu määrused avalikustatakse väljapaneku teel linnakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval peale määruse vastuvõtmist.

 (2) Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui õigusaktis ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (3) Linnavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

 (4) Üldist tähtsust omavad määruste eelnõud avalikustatakse pärast esimest lugemist kui linnavolikogu nii otsustab.

 (5) Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused avaldatakse Võhma Linnalehes, majandusaasta aruanne linna koduleheküljel.
[Muudetud - jõust. 01.07.2009]

 (6) Linnavolikogu õigusaktide avalikustamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab volikogu esimees.

§ 41.  Linnavolikogu õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Linnavolikogu määruste ning otsuste täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus.

 (2) Linnavolikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu revisjonikomisjon.

 (3) Linnavolikogu istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta.

 (4) Linnavolikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta linnavolikogu valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele.

5. peatükk LINNAVALITSUS 

§ 42.  Linnapea valimine

 (1) Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.

 (2) Linnapea valimine toimub käesoleva põhimääruse §-s 34 sätestatud korras.

§ 43.  Linnapea

 (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus – esitada volikogule ettepanek linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning linnavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.

 (2) Linnapea:
 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd;
 2) esindab Võhma linna ja linnavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib linnapea volitada teisi isikuid esindama linna või linnavalitsust temale antud pädevuse piires;
 3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]
 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule ettepaneku linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, linnavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende linnavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta;
 6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest linnavalitsuse teenistujad;
 7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu linnavalitsuse abiteenistujatega ning linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega;
 8) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid;
 9) linnapea ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Linnapea peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena;
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]
 10) volikogu keelab linnapeal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 9 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (3) Linnapea volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

 (4) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega:
 1) tema tagasiastumise korral;
 2) temale või linnavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
 5) tema surma korral.

 (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhtudel astub tagasi kogu linnavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue linnavalitsuse ametisse nimetamiseni.

 (6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu linnapea ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Linnapea surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.

§ 44.  Linnapea hüvitused ja toetused vabastamise korral

 (1) Linnapeale makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
 3) seoses umbusalduse avaldamisega.

 (2) Hüvitust ei maksta, kui linnapea vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul, või ta valitakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

 (3) Linnapea surma korral makstakse linnapea perekonnaliikmetele toetust 6 kuu ametipalga ulatuses.

§ 45.  Linnapea asendamise kord

  Linnapea äraolekul või käesoleva põhimääruse § 43 4. lõike punktides 3–5 nimetatud juhtudel asendab teda käesoleva põhimääruse § 46 5. lõikes nimetatud linnavalitsuse korraldusega määratud linnavalitsuse liige. Kui asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige.
[RT IV, 08.07.2014, 3 - jõust. 11.07.2014]

§ 46.  Linnavalitsuse ülesanded, struktuur ja liikmete arv

 (1) Linnavalitsus kui linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Võhma linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid.

 (2) Linnavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

 (3) Linnavalitsus korraldab linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevust.

 (4) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (5) Linnapea ja linnavalitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks ka linnapea ja linnavalitsuse liikmete asendamise kord.

§ 47.  Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) kord

 (1) Pärast linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea volikogule ettepaneku linnavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

 (2) Eelnõu arutamine algab linnapea kuni 10minutilise ettekandega. Esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3minutilise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse.

 (3) Linnapeal ja fraktsioonide esindajatel on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.

 (4) Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.

 (5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) linnavalitsuse liikmed linnapea volituste ajaks.

 (6) Kui mõni linnavalitsuse liige vabastatakse linnavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 471.  Linnavalitsuse liikmetele esitatavad nõuded ja valitsuse liikme tegevuspiirang

 (1) Linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

 (2) Linnapeaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, kellel on karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.

 (4) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmena.

 (5) Volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

§ 48.  Linnavalitsuse volituste tähtaeg

 (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui linnapea esitab vähem linnavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud linnavalitsuse liikmete arv, saab linnavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole linnavalitsuse koosseisust.

 (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

 (3) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
 1) tema tagasiastumisel;
 2) linnapea ettepanekul;
 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
 6) tema surma korral;
 7) linnavalitsuse tagasiastumisel.

 (4) Linnavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule linnapea kaudu.

 (5) Linnapeal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada linnavalitsuse liige ametist.

 (6) Linnavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.

 (7) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused linnavalitsuse liikmena.

§ 49.  Linnavalitsuse pädevus

 (1) Linnavalitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
 4) lahendab küsimusi, mis on volikogu delegeerinud valitsusele;
 5) korraldab linnavalitsuses isikute vastuvõttu, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras;

 (2) Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

 (3) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna ametiasutuse hallatava asutuse osutatavate teenuste hinnad.

§ 50.  Linnavalitsuse töökord

 (1) Linnavalitsuse töö vorm on istung.

 (2) Küsimusi istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada linnavalitsuse liikmed ja linnavalitsuse komisjonid, kes vastavalt valmistavad ette ka linnavalitsuse õigusaktide eelnõud.

 (3) Linnavalitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud koos nimekirjaga, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt 3 tööpäeva enne istungi toimumist linnasekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

 (4) Linnasekretär koostab istungi päevakorraprojekti ja saadab selle hiljemalt 2 päeva enne istungi toimumist linnavalitsuse liikmetele.

 (5) Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja.

 (6) Linnavalitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Linnavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima linnapead või linnasekretäri.

 (7) Linnavalitsus on otsustusvõimeline kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust.

 (8) Linnavalitsuse istungid on kinnised kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.

 (9) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või tema asendaja.

 (10) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorraprojekt ning kinnitatakse istungi päevakord.

 (11) Istungil kuulatakse ära eelnõu ettevalmistaja ettekanne, istungile kutsutute informatsioonid ja linnavalitsuse liikmete seisukohad.

 (12) Linnavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu kohalolijate poolthäälte-enamusega.

 (13) Linnavalitsuse istungid protokollib linnasekretär. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavuses haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

 (14) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.

§ 51.  Linnavalitsuse õigusaktid

 (1) Linnavalitsusel on õigus oma pädevuse piires välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena korraldusi.

 (2) Linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas, avalikustatakse väljapaneku teel linnakantseleis ja Võhma linna koduleheküljel. Teade määruse vastuvõtmise ja selle avalikustamise kohta avaldatakse Võhma Linnalehes.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

 (4) Linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
[RT IV, 10.10.2013, 3 - jõust. 13.10.2013]

 (5) Linnavalitsuse korraldus saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaomastele isikutele, korraldus jõustub teatavakstegemisest.

 (6) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (7) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud.

 (8) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist, nende saatmist täitjatele ja asjaomastele isikutele, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab linnasekretär.

6. peatükk LINNA AMETIASUTUSED 

§ 52.  Linna ametiasutuse moodustamise kord ja põhiülesanded

 (1) Linna ametiasutus on linneelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Linnavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded on sätestatud käesolevas põhimääruses.

 (3) Linna ametiasutuse (välja arvatud linnavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Linna ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu.

 (4) Linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.

7. peatükk LINNA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED 

§ 53.  Linna ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

 (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

 (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

 (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu linnapea või tema poolt selleks volitatud ametiisik.

8. peatükk EELARVE KOOSTAMISE, KASUTAMISE, MUUTMISE JA TÄITMISE KORD  
[Kehtetu - - jõust. 05.07.2012]

§ 54.  Üldsätted
[Kehtetu - - jõust. 05.07.2012]

§ 55.  Koostamine
[Kehtetu - - jõust. 05.07.2012]

§ 56.  Vastuvõtmine ja jõustumine
[Kehtetu - - jõust. 05.07.2012]

§ 57.  Kasutamine
[Kehtetu - - jõust. 05.07.2012]

§ 58.  Muutmine ja lisaeelarve
[Kehtetu - - jõust. 05.07.2012]

§ 59.  Täitmise arvestus ja aruandlus
[Kehtetu - - jõust. 05.07.2012]

§ 60.  Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine
[Kehtetu - - jõust. 05.07.2012]

§ 61.  Lõppsätted
[Kehtetu - - jõust. 05.07.2012]

81. peatükk ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 611.  Arengukava

 (1) Võhma linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

§ 612.  Eelarvestrateegia

 (1) Võhma linna eelarvestrateegia on linna arengukava osaks olev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.
[RT IV, 08.07.2014, 3 - jõust. 11.07.2014]

 (2) Eelarvestrateegia koostatakse nelja eelseisva eelarveaasta kohta.

 (3) Eelarvestrateegias kajastatakse:
 1) majandusliku olukorra analüüs ja prognoos järgnevaks neljaks aastaks;
 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja järgnevateks aastateks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
 3) ülevaade Võhma linna majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
 4) Võhma linna põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem;
 5) Võhma linna netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus;
 6) muu eelarvestrateegia juures tähtsust omav informatsioon.

§ 613.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine ja muutmine

 (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist ja nende muutmist korraldab linnavalitsus, kes esitab vastava eelnõu kinnitamiseks linnavolikogule, arvestades järgnevat:
 1) esitatud eelnõu peab läbima vähemalt kaks lugemist;
 2) arengukava ja eelarvestrateegia või nende muudatused kinnitatakse hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

 (2) Linna arengukava täitmise aruande ja analüüsi esitab linnavalitsus linnavolikogule läbivaatamiseks koos majandusaasta aruandega.

 (3) Eelarve strateegia koostamise korra kehtestab volikogu.

§ 614.  Võhma linna eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted

 (1) Linnal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning linna arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.

 (2) Linnaeelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

 (3) Eelarve koostamist, muutmist ja nende menetlemist korraldab linnavalitsus volikogu kehtestatud korras.

 (4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab linnavalitsus. Eelarvevahendite kasutamise kontrolli teostavad kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega volikogu ja revisjonikomisjon.

9. peatükk LINNA ESINDAMINE 

§ 62.  Üldsätted

 (1) Esindamise õiguslikud alused on seadused, Võhma linna põhimäärus, linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ning lepingud

 (2) Oma pädevuse piirides esindavad Võhma linna:
 1) linnavolikogu või selle esindus;
 2) linnavalitsus või selle esindus;
 3) linnavolikogu esimees;
 4) linnapea;
 5) linnavalitsuse ametnikud ja Võhma linna asutuste töötajad neile antud volituste piires.

 (3) Kolmandad isikud esindavad Võhma linna nendele antud volituste piires.

§ 63.  Linna esindusfunktsiooni täitmine

 (1) Linnavolikogu esindab Võhma linna:
 1) seadustega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
 2) suhetes Riigikoguga;
 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 (2) Linnavolikogu esimees esindab Võhma linna:
 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;
 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
 3) suhetes ajakirjandusega linnavolikogu töö avalikustamiseks;
 4) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.

 (3) Linnavalitsus esindab Võhma linna:
 1) seadustega ning Võhma Linnavolikogu määruste ja otsustega linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
 2) suhetes Vabariigi valitsusega;
 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.

 (4) Linnapea esindab Võhma linna:
 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega;
 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
 3) suhetes Viljandi Maavalitsusega;
 4) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ning füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks;
 5) suhetes ajakirjandusega linnavalitsuse töö avalikustamiseks;
 6) linnavolikogu volitatud juhtudel ja korras;
 7) linnavalitsuse pädevuses olevates küsimustes linnavalitsuselt saadud volituse alusel;
 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.

 (5) Avalikel üritustel esindavad Võhma linna linnavolikogu esimees ja linnapea.

 (6) Linna esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada linnavolikogu, linnavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni.

 (7) Linnavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu oma otsusega.

 (8) Linnavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab linnavalitsus oma korraldusega.

 (9) Linna esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduses, Võhma linna põhimääruses, Võhma linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korras ning linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras

§ 64.  Linna esindamine kohtus

 (1) Linnavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Võhma linna linnavolikogu. Linnavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Võhma linna linnavalitsus.

 (2) Kohtukutse esitatakse linnasekretärile, kes võtab asja isiklikuks lahendamiseks või suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku linna kohtus esindava isiku kohta.

 (3) Volikogu esimees esindab kohtus linnavolikogu erivolituseta, teised isikud volikogu esimehe volikirja alusel. Linnapea ja linnasekretär esindavad linnavalitsust kohtus erivolituseta, teised isikud linnapea volikirja alusel.

 (4) Linnavolikogu ja linnavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet linnasekretär.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 65.  Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

 (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

 (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 66.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01. augustil 2006. a.