Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri

Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.09.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.09.2020, 9

Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 27.08.2020 nr 77

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõigete 1 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Kohtla-Järvel jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra Kohtla-Järve haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

  (3) Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) korraldab jäätmehooldust, jäätmehoolduse arendamist ja teostab järelevalvet eeskirja täitmise üle.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja kartong;
  2) bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid ja teised patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused;
  3) jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  4) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
  5) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba. Vastava keskkonnaloa olemasolu on võimalik kontrollida Keskkonnaameti keskkonnateenuste portaali veebilehelt (https://eteenus.keskkonnaamet.ee);
  6) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
  7) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on näiteks kompostimisväljak, pinnasetäitekoht ja jäätmejaam, jäätmekäitluskoht ei ole jäätmekogumisnõu – või konteiner, mis on ette nähtud ühte liiki jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt;
  8) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
  9) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;
  10) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
  11) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitleja kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete käitlemiseks ja jäätmevaldaja kohustuse selle eest tasumiseks;
  12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, aiandus-, garaaži- / hooneühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
  13) jäätmevedaja on isik, kes korraldab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta;
  14) kinnistu on kinnistatud maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnistu mõistega käesolevas eeskirjas on võrdsustatud mõisted: maa-ala, territoorium, krunt, katastriüksus või maaüksus;
  15) keskkonnakaitseluba on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering;
  16) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;
  17) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
  18) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav kinnine mahuti;
  19) kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;
  20) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
  21) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;
  22) ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale;
  23) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
  24) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
  25) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;
  26) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ja põllumajandusplast;
  27) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;
  28) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades;
  29) ravimijäätmed ehk kõlbmatud ravimid on kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedi nõuetele või mille kõlblikkuseaeg on lõppenud;
  30) segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad järgi pärast olmejäätmete liigiti kogumist ja sortimist;
  31) suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude, massi või mahu tõttu paigutada kogumisvahenditesse nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sealhulgas autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sealhulgas külmikuid, elektripliite, pesumasinaid ja telereid ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  32) taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing;
  33) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik;
  34) tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
  35) tootja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames valmistab, müüb või veab sisse probleemtooteid ja vastab jäätmeseaduse § 23 sätestatule;
  36) tühisõit on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk on osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
  37) teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad ja nii edasi;
  38) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed).

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmekäitluse korraldus 

§ 3.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Kõigi jäätmetekitajate esmane kohustus on vältida või vähendada tekkivate jäätmete hulka. Tekkinud jäätmeid tuleb sortida liigiti nende tekkemomendil või vahetult pärast seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

  (3) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

  (4) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (5) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud.

  (6) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, välja arvatud suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja § 15.

  (7) Jäätmete hoiustamisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

  (8) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

  (9) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Kohtla-Järve jäätmekavas.

§ 4.   Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

  (1) Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja, kelleks on:
  1) jäätmetekitaja;
  2) kinnisasjal kinnisasja omanik;
  3) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;
  4) korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või korteriomanike poolt volitatud isik;
  5) vallasasjaks oleva ehitise juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik või muu isik;
  6) hooneühisus, aiandus, hoone- või garaažiühistu.

  (2) Kui jäätmevaldaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nende kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga.

  (3) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi haldaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

  (4) Eeskirjas kajastatud jäätmevaldaja kohustuste mittetäitmisel on järelevalvet teostaval ametiisikul õigus kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatut.

  (5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (6) Jäätmevaldajal on keelatud sõlmida jäätmekäitluslepingut või andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub keskkonnakaitseluba.

  (7) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse.

  (8) Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada.

  (9) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks peab jäätmevaldaja sõlmima jäätmevedajaga või –käitlejaga jäätmekäitluslepingu.

  (10) Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmisega seotud dokumendid 2 aasta jooksul, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelvalvet teostava ametiisiku nõudel kontrollimiseks, välja arvatud jäätmeliikide puhul, mille kogumine on korraldatud avalike kogumiskohtade kaudu.

  (11) Jäätmevaldaja on kohustatud omama või rentima piisavas koguses segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sealhulgas jäätmekotid) või kasutama ühismahuteid. Mahutid peavad vastama eeskirja nõuetele.

  (12) Jäätmevaldaja on kohustatud paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (13) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahuteid tervetena ja suletutena. Ümbruskonna saastatuse vähendamiseks tuleb kogumismahuteid regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

  (14) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Munitsipaalomandis olevale maale jäätmemahuti paigutamine on lubatud üksnes linnavalitsuse loal ja tingimustel, pärast kirjaliku kooskõlastuse saamist vastava linnaosa linnapeaabilt või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isikult. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, tohib väikeelamute jäätmemahutid lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistata liiklust ega jalakäijaid.

3. peatükk Jäätmete kogumine ja sorteerimine 

§ 5.   Jäätmete liigiti kogumine ja sortimine

  (1) Linnavalitsus korraldab jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

  (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb liigiti koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. Ülejäänud segaolmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse.

  (3) Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 "Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" järgi vähemalt järgmised jäätmeliigid, vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) pakendid (15 01);
  3) ohtlikud jäätmed (jäätmete nimistus tärniga «*» tähistatud jäätmed);
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
  7) suurjäätmed (20 03 07);
  8) metallijäätmed;
  9) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid.

  (4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib paigutada ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

  (5) Jäätmeid ei ole lubatud jätta jäätmemahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid ja erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul arvates mahuti täitumisest, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist.

  (6) Segaolmejäätmed, kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (näiteks jahtunud tuhk, tänavapühkmed, koerte väljaheited, kassiliiv) tuleb mahutisse paigutada pakendatult.

  (7) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
  1) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) ohtlikke jäätmeid;
  5) käimlajäätmeid;
  6) kogumiskaevude setteid;
  7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
  8) probleemtooteid ja nendest tekkinud jäätmeid;
  9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
  10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  11) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud.

  (8) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada segaolmejäätmete mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

  (9) Suurjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (10) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.

  (11) Jäätmete kogumise avalikes ja üldkasutatavates kohtades korraldab linnavalitsus, paigaldades üldkasutatavatesse kohtadesse vajalikud konteinerid. Kui üldkasutatav territoorium on antud teenust pakkuva isiku kasutusse, korraldab jäätmete kogumise üldkasutatavalt territooriumilt territooriumi haldaja.

  (12) Kauplused, asutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi ja puhastusala korrashoiu.

  (13) Jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

  (14) Avalikel üritustel korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise ürituse korraldaja, kes peab ürituse ajal jäätmete kogumiseks tagama piisava hulga ning suurusega konteinereid. Ürituse korraldaja vastutab avaliku ürituse ajal ürituse paigas jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

  (15) Info liigiti kogutud jäätmete kogumiskohtade ja jäätmejaamade kohta on leitav Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel.

§ 6.   Paberi ja kartongi kogumine

  (1) Paber ja kartong tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Alates 10 korteriga elamutel peavad olema eraldi kogumismahutid paberi ja kartongi jäätmete kogumiseks. Paber- ja kartong jäätmed on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Kui kinnistul on üksikelamu või vähem kui 10 korteriga korterelamu, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmekäitluskohta või põletada küttekoldes.

  (4) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kilogrammi nädalas. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

  (5) Paberi- ja kartongi jäätmete kogumiseks paigaldatud konteiner peab olema ilmastikukindel.

  (6) Kogumismahutisse liigiti kogutav paber ja kartong ei tohi olla määrdunud või vettinud ning ei tohi sisaldada teisi liiki jäätmeid.

§ 7.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (2) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava keskkonnakaitseloa.

  (3) Ohtlike jäätmete konteinerid peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab jäätmete sattumise maapinnale või kanalisatsiooni, lenduvad ohtlikud ained tuleb paigutada spetsiaalsetesse selleks ette nähtud mahutitesse, millest on nende lendumine välistatud.

  (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

  (6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia kogumispunkti. Kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt (füüsilistelt isikutelt). Info kogumispunktide asukohtade, lahtiolekuaegade ja kogutavate jäätmeliikide kohta on esitatud Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel. Ravimijäägid võib tagastada lisaks ka apteeki.

  (7) Juriidilised isikud ja asutused peavad oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kes omavad selleks vastavat õigust. Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 8.   Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

  (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast.

  (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (3) Elektroonikaromud, sealhulgas külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikajäätmete kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta.

  (4) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul.

  (5) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse.

  (6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust.

  (7) Info kogumispunktide asukohtade, lahtiolekuaegade ja kogutavate jäätmeliikide kohta on esitatud Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel.

§ 9.   Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
  1) klaas;
  2) plastik:
  3) paber ja kartong, kaasaarvatud kihiline kartong;
  4) metall;
  5) puit;
  6) muu materjal.

  (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteinerisse tühjalt, puhtalt (vajadusel loputatult) ja kokku pressitult. Informatsioon pakendijäätmete konteinerite kohta on leitav Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel.

  (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

  (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.

  (5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutuse organisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutuse organisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.

  (6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutuse organisatsioon pakendite tagasikogumise konteinerpargi võrgustiku abil.

  (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega.

  (8) Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.

  (9) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima linnavalitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus, haldamine ja nende korrashoid.

  (10) Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.

  (11) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

§ 10.   Plastijäätmete kogumise nõuded

  Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia need jäätmejaama, või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 11.   Klaasijäätmete kogumise nõuded

  Klaasijäätmed (sealhulgas lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 12.   Puidujäätmete kogumise nõuded

  (1) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (2) Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid.

§ 13.   Tekstiili- ja rõivajäätmete kogumise nõuded

  Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 14.   Biolagunevate jäätmete kogumise ja kompostimise nõuded

  (1) Biolagunevad jäätmed, mida käesolevas paragrahvis käsitletakse, on:
  1) aia- ja haljastujäätmed, näiteks muru, hein, puulehed ja oksad;
  2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed.

  (2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine on Kohtla-Järve linna territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks peab olema eraldi mahuti ja need tuleb üle anda jäätmevedajale:
  1) elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit;
  2) kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 25 kg (toitlustusettevõte, lasteaed, kool või haigla ja nii edasi);
  3) sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt kord nädalas 10 ja enam korteriga kinnistul.

  (4) Üksikelamutes ja vähem kui kümne korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus kompostimise võimalus on olemas, võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida vastavalt nõuetele või anda üle jäätmevedajale.

  (5) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed sealhulgas kivid ja pinnas võib Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavasisulise registreerimistõendi alusel taaskasutada registreerimistõendis määratud tingimustel või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (6) Liigiti kogutavad biojäätmed tuleb mahutisse paigutada paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatuna. Biojäätmeid võib paigutada konteinerisse lahtiselt, kui konteiner on vooderdatud biolaguneva kotiga.

  (7) Biolagunevate jäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid jäätmeid. Biolagunevaid jäätmeid ei tohi visata segaolmejäätmete mahutisse.

  (8) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas.

  (9) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

  (10) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

  (11) Kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

  (12) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

  (13) Linna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida sobivas jäätmekäitluskohas või anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 15.   Suurjäätmete kogumise nõuded

  (1) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid ja muud taolised esemed võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul.

  (2) Suurjäätmete äravedu on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

4. peatükk Korraldatud jäätmevedu ja jäätmete vedu 

§ 16.   Jäätmeveo nõuded

  (1) Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete käitlemisel läheduse põhimõtet rakendades, vedada jäätmed lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse, jäätmejaama või jäätmekäitluskohta, kus toimub edasine jäätmete töötlemine.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

  (3) Kui jäätmevaldaja ei vea ise jäätmeid selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta, vaid kasutab selleks veoteenust, peab valdaja jäätmete üleandmisel jäätmevedajale veenduma, et vedajal on olemas vastav keskkonnakaitseluba.

  (4) Segaolmejäätmete äraveo minimaalne sagedus on:
  1) vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  2) kinnistul, kus biolagunevate jäätmete kompostimine on tagatud ja jäätmevaldaja on esitanud linnavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks (lisa 1) ning linnavalitsuse ametnik on asjaolusid kohapeal kontrollinud ja loa väljastanud, võib segaolmejäätmete tühjendamissagedus olla üks kord 12 nädala jooksul;
  3) jäätmekoti maksimaalne äraveosagedus võib olla üks kord nelja nädala jooksul. Kui jäätmevaldajal tekib nelja nädala jooksul rohkem segaolmejäätmeid, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada mahutit.

  (5) Biolagunevate jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahuti täitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord nädalas.

  (6) Paberi ja papi konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

  (7) Pakendijäätmete konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

  (8) Jäätmed tuleb vedada keskkonnakaitseloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, väljaarvatud eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

  (9) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

  (10) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks selleks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (11) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Kogumiskonteineri tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama jäätmevedaja.

  (12) Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmeveokid peavad olema kinnised ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga.

  (13) Jäätmete vedu ei tohi häirida linnakodanike öörahu. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu on keelatud öörahu ajal.

  (14) Jäätmevedajal on kohustus esitada linnavalitsuse nõudmisel andmeid piirkonnast kogutud jäätmete kohta. Jäätmete liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) piirkonnast kogutud jäätmete mass;
  2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud jäätmete mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule.

§ 17.   Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

  (1) Korraldatud jäätmeveo korraldab linnavalitsus.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab linnavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste kohalike omavalitsusega kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.

  (3) Linnavalitsus sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni 5 aastaks ja avalikustab informatsiooni jäätmevedajaga lepingu sõlmimise kohta Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel.

  (4) Kohtla-Järve linn koosneb viiest geograafiliselt eraldi paiknevast linnaosast: Järve, Ahtme, Oru, Sompa ja Kukruse, mistõttu on linna haldusterritoorium jaotatud kaheks veopiirkonnaks:
  1) jäätmeveo esimene piirkond hõlmab tervenisti Järve ja Kukruse linnaosa;
  2) jäätmeveo teine piirkond hõlmab tervenisti Ahtme, Sompa ja Oru linnaosa.

  (5) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
  1) 20 03 01 segaolmejäätmed;
  2) 20 03 07 suurjäätmed (näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid ja nii edasi);
  3) 20 01 01 paber ja kartong;
  4) 20 01 08 biolagunevad köögi – ja sööklajäätmed.

  (6) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel (kaasaarvatud tänavakaubanduses) tekkivate ja avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.

  (7) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

  (8) Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirja nõuetest. Jäätmevaldaja võib volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel.

  (9) Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on jäätmevaldajad kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle vastavalt eeskirjas sätestatud tingimustele.

  (10) Linnavalitsus võib erandkorras korraldusega teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Täpsemad üksikasjad on esitatud eeskirja § 19.

  (11) Jäätmeseaduse § 69 lõike 41 kohaselt on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

  (12) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahuti suuruse kohta info puudumisel (näiteks puudub kirjalik jäätmeveo leping) arvestatakse tühisõidu eest tasu 100% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

  (13) Lõikes 12 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme kalendripäeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

  (14) Kui jäätmevedaja ei pääse jäätmemahutit tühjendama põhjusel, et linnale kuuluva juurdepääsutee seisukord ei vasta heakorra eeskirjale või tee või tänav on ajutiselt suletud, peab jäätmevedaja teavitama sellest linnavalitsust. Sellise takistuse esinemisel ei ole jäätmevedajal õigust rakendada jäätmevaldajale tasu tühisõidu eest või muid lisatasusid. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel pärast takistuse äralangemist ja kokkuleppel jäätmevaldajaga.

§ 18.   Lisateenused

  Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult kokkuleppel jäätmevaldajaga ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel. Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult kokkuleppel jäätmevaldajaga ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel.

§ 19.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata pidevalt või perioodiliselt. Taotluses märgitakse:
  1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning kinnistu, kus soovitakse taotleda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest, aadress;
  2) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata pidevalt või perioodiliselt);
  3) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest;
  4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

  (2) Linnavalitsus registreerib mitteliitunuks lugemise taotluse, kontrollib olmejäätmete valdaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele, kontrollib jäätmekäitluse korraldust kohapeal ning nõuab vajadusel täiendavaid dokumente ja selgitusi (kinnistu elektritarbimise ja/või veetarbimise andmeid eelneva aasta kohta, välja arvatud juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud.

  (3) Linnavalitsus vaatab mitteliitunuks esitatud taotluse läbi ja teeb otsuse taotleja mitteliitunuks lugemise või taotluse rahuldamata jätmise kohta 30 kalendripäeva jooksul. Mõjuval põhjusel (täiendava informatsiooni kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus ja muu säärane) võib linnavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni 45 kalendripäevani, teavitades sellest taotluses esitajat.

  (4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab linnavalitsus korraldusega.

  (5) Linnavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

  (6) Linnavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni 5 aastaks.

  (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul nende jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

  (9) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist linnavalitsusele uus taotlus tema mitteliitunuks lugemiseks.

  (10) Linnavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid;
  2) jäätmevaldaja avaldab linnavalitsusele sellekohase soovi;
  3) mitteliitunuks lugemise asjaolud on ära langenud;
  4) jäätmevaldaja ei ole õigeaegselt esitanud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid.

§ 20.   Jäätmemahuti tehnilised nõuded

  (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (välja arvatud jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

  (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150 liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
  2) 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
  3) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
  4) presskonteinereid;
  5) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

  (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

  (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
  1) hall – segaolmejäätmed;
  2) pruun – biolagunevad jäätmed;
  3) roheline – muud taaskasutatavad jäätmed;
  4) punane – ohtlikud jäätmed.

  (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

  (6) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

  (7) Jäätmeid tohib paigutada:
  1) jäätmekottidesse mitte üle 10 kg;
  2) väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

  (8) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (9) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

§ 21.   Ühismahutite kasutamine

  (1) Ühist jäätmemahutit kasutada soovivad jäätmevaldajad peavad esitama linnavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse ühismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed, jäätmeobjektide aadressid, ühismahuti asukoht ja arveldamise tingimused. Linnavalitsus edastab andmed jäätmevedajale, kes esitab nende andmete alusel igale jäätmevaldajale eraldi arve vastavalt jäätmevaldaja osa suurusele ühismahutist, välja arvatud juhul, kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole kokku leppinud teisiti.

  (2) Mahutid peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada korter- ja ridaelamutes, aiandus- ja garaaži- või hooneühistutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

  (3) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks.

  (4) Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 22.   Nõuded konteinerite paiknemiskohtadele ja nende juurdepääsuteedele

  (1) Kuni 800 liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett ja nii edasi) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

  (2) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett ja nii edasi) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

  (3) Jäätmešahtidega korterelamud peavad tasuma jäätmevedajale kõrgendatud platsilt konteineri teisaldamise eest lisatasu, kui lõikes 1 kajastatud nõuded pole täidetud.

  (4) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Samuti peavad olema kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.

  (5) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

  (6) Mahutid on soovitav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajale sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

  (7) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal – vähemalt 4,5 m. Teed peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10.

  (8) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Juhul kui mahutid paiknevad linnavalitsuse loal linnamaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja.

§ 23.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on kindlaks määratud edukaks tunnistatud jäätmevedaja esitatud pakkumuses.

  (2) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt vedaja esitatud arvetele.

  (3) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest.

  (4) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, välja arvatud võlateadete väljastamine ja edastamine, kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini, laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu kogu korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise perioodi jooksul. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

  (5) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasude suurust.

  (6) Teenustasude muutmist võib taotleda aasta pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, sotsiaalmaksu määra muutmise või muu säärase teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

  (7) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse linnavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Linnavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab linnavalitsus hiljemalt 60 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse registreerimisest.

  (8) Jäätmevedajale makstavaid teenustasusid ei saa eeskirja alusel muuta sagedamini kui üks kord aasta jooksul ja mitte varem kui aasta pärast hankelepingu sõlmimist.

  (9) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 kalendripäeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel.

§ 24.   Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Linnavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus segaolmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
  1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul hankelepingut;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas segaolmejäätmete vedamist kolme kalendripäeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;
  3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata;
  4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;
  5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud jäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
  6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse §1201 alusel.

  (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab linnavalitsus sellest kohe jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul, alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

  (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.

  (4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus segaolmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks.

5. peatükk Jäätmete kõrvaldamine 

§ 25.   Jäätmete kõrvaldamise (põletamine) üldnõuded

  (1) Jäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

  (2) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskohad koos seal asuvate vahendite ja tehnikaga, nende juurdesõiduteed ja vältima nendel rajatistel reostuse ning haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

  (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed.

  (4) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud:
  1) ohtlikke aineid mittesisaldavate ning kiletamata paberi-, kartongijäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks;
  2) keemilistest töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes.

  (5) Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lähtuda siseministri 30. augusti 2010. a määrusega nr 40 “Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” sätestatud nõuetest.

6. peatükk Inimeste ja tervishoiul tekkivate jäätmete käitlemise nõuded 

§ 26.   Üldsätted

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud „Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena“ vastavalt keskkonnaministri 14. detsembri 2015 määrusele nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

  (3) Eeskiri ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke ning loomsete kõrvalsaaduste käitlemist.

§ 27.   Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitluse üldnõuded

  (1) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  1) teravad-torkivad jäätmed;
  2) bioloogilised jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) ravimijäätmed;
  5) erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed;
  6) kemikaalide jäätmed;
  7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
  8) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
  9) taaskasutatavad jäätmed.

  (3) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas sealhulgas koduvisiitidel tekkinud jäätmed.

  (4) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

§ 28.   Segaolmejäätmed

  (1) Segaolmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.

  (2) Segaolmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. Mahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

  (3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse segaolmejäätmete mahutisse.

§ 29.   Bioloogilised jäätmed

  (1) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (2) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

§ 30.   Teravad ja torkivad jäätmed

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Täidetud pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (2) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

  (3) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.

§ 31.   Nakkusohtlikud jäätmed

  (1) Nakkusohtlik on materjal, mis sisaldab baktereid, viiruseid, mikroskoopilisi seeni, nakatatud rakukultuure, inimese endoparasiite või nakkushaigusi põhjustavaid muid bioloogiliselt aktiivseid tegureid.

  (2) Nakkusohtlikku materjali võivad käidelda tervishoiuteenuse osutajad ja muud juriidilised ja füüsilised isikud, kellele Terviseamet on väljastanud nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (4) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

  (5) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohase keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

  (6) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (7) Eriolukorras (näiteks epideemiapiirkondades), tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

§ 32.   Ravimijäätmed

  (1) Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 180109 tähistatud) pakitakse jäätmetekkekohas koos originaalpakendiga plastkotti või -purki. Pakendatud jäätmete mahutile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”.

  (2) Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

  (3) Ravimijäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 33.   Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed

  (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

  (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

  (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

  (4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmete kirjeldus. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.

§ 34.   Kemikaalide jäätmed

  (1) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud, purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Eri tüüpi kemikaalijäätmeid ei tohi omavahel segada. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

  (2) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi ja käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 35.   Muud ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (2) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad ja nii edasi, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinnitada.

§ 36.   Taaskasutatavad jäätmed

  (1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu paber, papp, klaas, pakend ja nii edasi tuleb koguda liigiti eraldi ning paigutada vastavatesse kogumismahutitesse ning anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavatele jäätmekäitlusettevõttele.

  (2) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.

  (3) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis ja nii edasi).

  (4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

  (5) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 37.   Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

  (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusplokki, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
  3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
  4) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
  5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  6) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.

7. peatükk Ehitusjäätmete käitlemise kord 

§ 38.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.

  (2) Ehitusprojektile (sealhulgas lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
  4) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja –kohad.

  (3) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (lisa 2).

  (4) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada lammutustööde lõpetamise dokumentatsiooniga koos ehitusjäätmete õiend.

  (5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama vastavat keskkonnakaitseluba.

  (6) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja kartong, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips), plastijäätmed (sealhulgas kile), raudbetoon ja betoondetailid ning muud jäätmed.

  (7) Keskkonnaameti vastava keskkonnakaitseloa olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.

  (8) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakaitseluba.

  (9) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

  (10) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

  (11) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.

§ 39.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused

  (1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

  (3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
  1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
  2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti;
  3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
  4) andma § 38 lõikes 6 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid kordus kasutada või taaskasutada;
  5) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
  6) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
  7) kooskõlastama linnavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
  8) tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
  9) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 40.   Ohtlikud ehitusjäätmed

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmeid tuleb eraldi koguda alljärgnevalt:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
  2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sealhulgas nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
  4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
  5) saastunud pinnas.

  (2) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt.

  (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (4) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane keskkonnakaitseluba.

  (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

8. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhooldus 

§ 41.   Jäätmekäitluskoha järelhooldus

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel peab kõik sinna jäänud jäätmed üle andma teistele jäätmekäitlejatele.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Linnavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud keskkonnakaitseloa taotluse kohta, sealhulgas jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

9. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 42.   Järelevalve teostamine

  (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

  (2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb linnavalitsus, Keskkonnainspektsioon ja politseiasutus.

  (3) Linnavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikliku järelevalve ülesannete täitmine.

§ 43.   Eeskirja rikkumine

  Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–12611 ning pakendiseaduse § 29 ja 30 alusel. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 44.   Keskkonnareostuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul linnavalitsuse ettekirjutuse alusel.

  (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 45.   Hankelepingu kehtivus

  Enne eeskirja jõustumist sõlmitud hankeleping kehtib kuni hankelepingu lõpptähtajani.

§ 46.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kohtla-Järve Linnavolikogu 8. novembri 2013 määrus nr 1 „Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri" tunnistatakse kehtetuks.

Riina Ivanova
volikogu esimees

Lisa 1. Taotlus korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks

Lisa 2. Jäätmeõiend

/otsingu_soovitused.json