Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Tõstamaa valla põhimäärus

Tõstamaa valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Tõstamaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.12.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT IV, 08.10.2013, 83

Tõstamaa valla põhimäärus

Vastu võetud 04.04.2003 nr 18
jõustumine 10.04.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
03.12.201007.12.2010

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Tõstamaa valla kohalik omavalitsus

 (1) Tõstamaa valla (edaspidi vald vastavas käändes) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi.

 (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

§ 2.  Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted

  Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel:
 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;
 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
 6) tegevuse avalikkus;
 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 3.  Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

 (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

 (2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

 (3) Vald, kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, vallavalitsus (edaspidi valitsus ) ja vallavanem.

 (4) Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Tõstamaa valla õigusaktidega sätestatud korras.

§ 4.  Valla omavalitsusorganid

  Valla omavalitsusorganid on:
 1) volikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud seaduse alusel;
 2) valitsus – volikogu moodustatud täitevorgan.

§ 5.  Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded

 (1) Valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada:
 1) sotsiaalabi ja -teenuseid;
 2) vanurite hoolekannet;
 3) noorsootööd;
 4) elamu- ja kommunaalmajandust;
 5) veevarustust ja kanalisatsiooni;
 6) heakorda;
 7) territoriaalplaneerimist;
 8) vallasisest ühistransporti;
 9) teede ja tänavate korrashoidu.

 (2) Valla ülesanne on samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide, raamatukogude ja rahvamajade ülalpidamine.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald, kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (4) Vald, kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust.

§ 6.  Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega

 (1) Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

 (2) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

§ 7.  Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega

  Valla omavalitsusorganid võivad valla õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes.

§ 8.  Valla sümbolid

 (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp.

 (2) Tõstamaa valla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105x135 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Lipul asendub vapi kuldne kollasega. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

 (3) Valla vapil on põigiti poolitatud sini-kuldsel kilbil kuldmust kaheksakodariline ratas, mille ülemisel poolel on laevarooli käepidemed.

§ 9.  Valla sümbolite kasutamise kord

 (1) Valla värvides või värvideta vappi kasutatakse:
 1) volikogu, valitsuse, valitsuse hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel, valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, samuti valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ametlikel trükistel;
 2) volikogu ja valitsuse hoonel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel.

 (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib valla vappi kasutada üksnes valitsuse loal.

 (3) Valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele valitsuse poolt.

 (4) Valla lipp heisatakse:
 1) alaliselt volikogu ja valitsuse haldushoonel;
 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.

 (5) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.

 (6) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (7) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest lipurivi tagant vaadates paremal.

§ 10.  Asjaajamiskeel

  Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel.

§ 11.  Valla piir

 (1) Valla piir koos kirjeldusega määratakse kindlaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korras.

 (2) Valla piir looduses määratakse seadusi arvestades koos teiste naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel.

 (3) Tõstamaa vald piirneb Audru, Varbla, Koonga ja Kihnu vallaga.

 (4) Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või volikogu seaduses sätestatud korras.

 (5) Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.

§ 12.  Valla haldusjaotus ja administratiivkeskus

 (1) Valla administratiivkeskuse asukoht on Tõstamaa alevik.

 (2) Tõstamaa valla koosseisu kuuluvad järgmised külad:
Lõuka, Ermistu, Tõlli, Värati, Kastna, Ranniku, Rammuka, Tõhela, Männikuste, Alu, Kiraste, Pootsi, Lao, Peerni, Kõpu, Kavaru, Päraküla, Seliste ja Manija.

§ 13.  Tõstamaa valla elanik

 (1) Tõstamaa valla elanik on isik, kelle püsiv elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tõstamaa vallas.

 (2) Tõstamaa valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele.

 (3) Vallaelanike omaalgatusliku tegevuse teostamiseks võidakse aleviku ja küla koosolekul valida aleviku- või külavanem. Külavanema statuudi sätestab volikogu.

2. peatükk VOLIKOGU 

§ 14.  Omavalitsusüksuse esinduskogu

 (1) Volikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.

 (2) Volikogu juhindub oma tegevuses seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.

§ 15.  Volikogu moodustamine

 (1) Volikogu valivad hääleõiguslikud vallaelanikud üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane.
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu 3. detsembri 2010 määrusega nr 10/

 (2) Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad Tõstamaa valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) volikogu liikmete registreerimisotsuse avalikustamisele järgneval päeval.

§ 16.  Volikogu liige

 (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

 (3) Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.

 (4) Volikogu liikmel on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
 2) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;
 4) kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
 5) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi;
 7) esitada arupärimisi;
 8) kasutada valitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks.
Lisaks käesolevas lõikes sätestatule võib volikogu liikmel oma ülesannete täitmiseks olla muid seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud õigusi.

 (5) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras.

 (6) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

 (7) Volikogu liige ei tohi võtta osa volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Ettepaneku enesetaandamiseks teeb volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles päevakorrapunkti arutelul ja hääletamises ta ei osale.

 (9) Märge enesetaandamise kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 17.  Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

 (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;
 2) tagasiastumisega;
 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Tõstamaa vallas;
 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;
 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;
 6) nimetamisega Tõstamaa valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks;
 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;
 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;
 9) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega;
 10) surmaga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile.

 (3) Vallasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;
 3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.

§ 18.  Volikogu liikme volituste peatumine

 (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

 (2) Volikogu liikme volitused peatuvad:
 1) kui volikogu liige on Tõstamaa vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud valitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;
 2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;
 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;
 4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja kinnitatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.

 (4) Vallasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse;
 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.

§ 19.  Volikogu asendusliige

 (1) Käesoleva põhimääruse §-des 17 ja 18 sätestatud juhtudel asub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

 (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 17 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

 (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

 (4) Valimiskomisjon teeb käesoleva põhimääruse §-des 17 ja 18 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile.

 (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 17 lõikes 1 või § 18 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.

 (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 17 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

 (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 18 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja.

 (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

 (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

 (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 17 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem volikogu liikmeks määrata.

 (11) Valimiskomisjon saadab oma otsused vallasekretärile.

 (12) Kui volikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse § 35 lõikes 11 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised.

§ 20.  Volikogu liikme volituste taastumine

 (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valimiskomisjonile.

 (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

 (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimati määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

 (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

§ 21.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
 4) koormiste määramine;
 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 10) taotluse esitamine ja arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
 14) volikogu esimehe või aseesimeeste valimine;
 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine;
 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;
 19) vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
 21) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine;
 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
 23) valla esindamise korra kehtestamine;
 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ja põhikirja kinnitamine ja muutmine;
 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine;
 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine;
 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine;
 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgatingimuste kinnitamine;
 38) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine;
 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine;
 41) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

 (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud valitsusele.

 (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

§ 22.  Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks

 (1) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks.

 (2) Volikogu vastava otsuse alusel esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanekud Vabariigi Valitsusele valitsus.

§ 23.  Volikogu tegutsemisvõimetus

 (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;
 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

 (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 19 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees.

 (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 21 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus.

3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 24.  Volikogu töökorraldus

 (1) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid.

 (2) Volikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei (edaspidi kantselei).

§ 25.  Hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord isikuvalimistel volikogus

 (1) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Kandidaatide nimed koos registreerimisnumbriga pannakse välja istungite ruumis.

 (2) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.

 (3) Volikogu esimesel istungil, samuti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimesel istungil toimuva volikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Sellisel juhul on hääletamiskomisjoniks valimiskomisjon.

 (4) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

 (5) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamiskomisjon annab volikogu liikmele hääletamiskomisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli.

 (6) Hääletav volikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti.

 (7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse hääletamisprotokolli vastav märge.

 (8) Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu volikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui:
 1) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;
 2) vastavasse lahtrisse kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav;
 3) kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri.

 (9) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga.

 (10) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel.

 (11) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks:
 1) hääletamissedeli saanud volikogu liikmete arvu;
 2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud volikogu liikmete arvu;
 3) kehtetute hääletamissedelite arvu;
 4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu.

 (12) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

 (13) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (14) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel toimub uus hääletamine samal volikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

 (15) Valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusega.

 (16) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.

§ 26.  Volikogu esimees ja aseesimees

 (1) Volikogu esimees:
 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele ja ning volikogu antud pädevusele;
 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
 4) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
 5) määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
 6) pikendab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega volikogus;
 7) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
 8) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil vaheaeg;
 9) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
 10) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;
 11) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

 (2) Volikogu esimehe äraolekul, enesetaanduse korral või volituste peatumisel asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul, enesetaanduse korral või volituste peatumisel asendab neid volikogu vanim liige.

 (3) Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige (edaspidi asendaja).

 (4) Volikogu esimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline.

§ 27.  Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

 (1) Volikogu esimehe valimine korraldatakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates.

 (2) Volikogu valib volikogu esimehe oma liikmete hulgast volikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

 (4) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine volikogu esimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse §-s 25 sätestatud korras.

 (5) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälte enamuse.

 (6) Volikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras.

§ 28.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast, käesoleva põhimääruse §-s 25 sätestatud korras.

 (2) Volikogu komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu, komisjoni esimehe esildisel.

 (3) Volikogu moodustab revisjonikomisjoni ja võib moodustada teisi alatisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu.

 (4) Volikogu alatine komisjon:
 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) töötab välja tegevuskavad;
 3) algatab volikogu otsuste ja määruste eelnõusid;
 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
 6) võib esitada ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta;
 7) teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra ja volikogu õigusaktide eelnõude kohta.

 (5) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus.

 (6) Volikogu komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja valitsus, kui volikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

 (7) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Alatise komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees omal algatusel või komisjoni liikmete või valitsuse kirjalikul nõudel.

 (8) Volikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool volikogu komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Volikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälte enamusega. Komisjon kuulab vajadusel ära valitsuse vastava ala ametniku seisukoha arutatava küsimuse kohta.

 (9) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;
 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid;
 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelule;
 6) juhatab komisjoni koosolekut.

 (10) Volikogu esimees määrab üldjuhul volikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas:
 1) volikogu õigusakti eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks või
 2) volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või
 3) volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

 (11) Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks kantselei kaudu juhtivkomisjonile.

 (12) Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või annab ülesande nende eelnõus tegemiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues parandatud redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud muudatusi ja täiendusi.

 (13) Volikogu komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse nelja tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokoll esitatakse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest kantseleile. Protokollidega on võimalik tutvuda kantseleis. Volikogu komisjoni otsustus saadetakse volikogu õigusaktide eelnõu esitajale ja juhtivkomisjonile. Komisjoni liikmetel ja isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist.

 (14) Volikogu komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel.

 (15) Alatine komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru volikogu ees tehtud tööst.

 (16) Volikogu komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga.

 (17) Kui valitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu või volikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine volikogu sätestatud korras.

 (18) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Komisjoni liikme volitused lõpetatakse volikogu vastava otsusega.

 (19) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kolmel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet.

 (20) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 29.  Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord

 (1) Volikogu valib volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast. Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised korraldatakse eraldi.

 (2) Iga komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

 (3) Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme eri volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel. Sel juhul on igal volikogu liikmel hääli vastavalt valitavate komisjonide esimeeste või aseesimeeste arvule.

 (4) Volikogu komisjoni esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liikmete hulgast. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek istungi juhatajale. Kui hääletamine korraldatakse samaaegselt mitme eri komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel, suletakse kandidaatide nimekiri iga komisjoni osas eraldi.

 (5) Kui hääletamine korraldatakse mitme erineva komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel üheaegselt, kantakse tekst ühele hääletamissedelile. Hääletamissedeli tekstist peab nähtuma, millise komisjoni esimeest või aseesimeest valitakse. Hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise reegleid arvestatakse iga komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel eraldi.

 (6) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 25 sätestatud korras.

 (7) Volikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud volikogu liikmete poolthäälte enamuse.

§ 30.  Volikogu revisjonikomisjoni moodustamine

 (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise volikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon).

 (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.

 (3) Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees valitakse käesoleva põhimääruse §-s 25 sätestatud korras.

 (4) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab volikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

 (5) Hääletamise võib korraldada üheaegselt revisjonikomisjoni kõigi liikmete või ühe või mitme liikme valimisel. Revisjonikomisjoni iga liikme valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Mitme revisjonikomisjoni liikme üheaegsel valimisel on igal volikogu liikmel hääli vastavalt revisjonikomisjoni valitavate liikmete arvule.

 (6) Revisjonikomisjoni liikme kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek revisjonikomisjoni esimehele, kes esitab volikogu istungil kandidaadid nimekirja kandmiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (7) Hääletamissedelile kantakse tähestikulises järjekorras kõigi ülesseatud kandidaatide nimed ning iga kandidaadi nime järele lahtrid märkusega poolt ja vastu.

 (8) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine revisjonikomisjoni liikme valimisel toimub käesoleva põhimääruse §-s 25 sätestatud korras.

 (9) Hääletamissedel on kehtetu ka juhul, kui sedelile on märgitud riste rohkem kui oli valijal hääli.

 (10) Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid, kes said hääletamisest osavõtnud volikogu liikmete poolthäälteenamuse. Kui viimasele komisjoni liikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, korraldatakse nende kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Volikogu vastav otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

 (11) Kui osa revisjonikomisjoni liikmeid jäi valimata, seatakse vabale kohale uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel toimub uus hääletamine samal vallavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

 (12) Revisjonikomisjoni uue liikme valimine korraldatakse:
 1) kui revisjonikomisjoni liige lahkub revisjonikomisjonist isikliku avalduse alusel;
 2) revisjonikomisjoni liikme volikogu liikmena volituste lõppemise või peatumise korral;
 3) revisjonikomisjoni liikmele umbusalduse avaldamise korral.

 (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud juhtudel toimub revisjonikomisjoni uue liikme valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras või volikogu otsusel vähendatakse vastavalt revisjonikomisjoni liikmete arvu.

§ 31.  Volikogu revisjonikomisjon

 (1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 28 lõigetes 3, 4 ja 6–16 sätestatud alustel ja korras.

 (2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse §-s 32 ja Tõstamaa valla õigusaktidega sätestatud korras:
 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;
 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
 4) valla sõlmitud lepingute täitmist;
 5) volikogu määruste ja otsuste täitmist;
 6) valitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

 (3) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

 (5) Revisjonikomisjoni teenindab kantselei.

§ 32.  Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord

 (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse § 31 lõikes 2 nimetatud asutusi käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

 (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid.

 (3) Kontrolli teostaval isikul on õigus:
 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid;
 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

 (4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorda ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

 (5) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsuse revisjonikomisjon. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

 (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu.

 (7) Kontrollimiste üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses.

§ 33.  Volikogu õigusaktide algatamine ja menetlemine volikogus

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) valitsusel;
 4) vallavanemal ja teistel ametnikel seaduses sätestatud alustel ja korras;
 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (2) Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

 (3) Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid.

 (4) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusakti ja haldusdokumendi vorminõuetele.

 (5) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu istungi juhatajale.

 (6) Kõik eelnõud, välja arvatud volikogu töö küsimusi reguleerivad, mida pole esitanud valitsus, tuleb saata valitsusele seisukoha saamiseks.

 (7) Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile.

 (8) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

 (9) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad:
 1) valla eelarvet;
 2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
 3) valla arengukava;
 4) kohalike maksude kehtestamist.

 (10) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks.

 (11) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõu järgmisele lugemisele saatmise korral teatab juhtivkomisjon eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

 (12) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

 (13) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele.

§ 34.  Volikogu istungi kokkukutsumine

 (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung.

 (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige.

 (3) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõikes 3 ettenähtud nõudeid. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

 (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku volikogu istungi valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks seitsme päeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele kantselei kaudu, näidates ära arutamisele tulevad küsimused.

 (5) Volikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

 (6) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest kantseleisse.

 (7) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on kantseleis kättesaadavad 72 tundi enne istungi algust. Õigusaktide eelnõud peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide eelnõud pearaamatupidaja poolt.

§ 35.  Hääletamine volikogus

 (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed.

 (2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised.

 (3) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine korraldatakse, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest.

 (4) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei».

 (6) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Käesoleva põhimääruse § 21 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

 (7) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

§ 36.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

 (2) Volikogu esimees korraldab valla põhimääruses sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist.

 (3) Volikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi.

 (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär ja teised volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Küsimuse arutelu osas kinniseks kuulutatud istungist võivad osa võtta valitsuse liikmed ja vallasekretär. Teiste isikute osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul.

 (6) Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi võib teha istungi juhataja loal nii, et see ei segaks volikogu istungit.

 (7) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Volikogu istungi juhataja:
 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu;
 2) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist;
 3) korraldab hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;
 4) sõnavõtjate poolt sobimatute väljendite kasutamisel, nõuab neilt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu.

 (8) Istungi alguses teeb istungi juhataja teatavaks istungi päevakorra projekti. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta.

 (9) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste päevakorrast väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega.

 (10) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või valitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile.

 (11) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast.

 (12) Volikogu istungi pidamisel kehtivad järgmised põhimõtted:
 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 20 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 5 minuti jooksul;
 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;
 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit;
 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;
 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega;
 10) sõnavõtusoovist, küsimusest ja repliigist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega;
 12) muudatusettepanekud volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult vähemalt 24 tundi enne istungi algust;
 13) enne eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta.

 (13) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

 (14) Volikogu õigusakti vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja (haamrilöögiga).

 (15) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.

 (16) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

 (17) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

 (18) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga.

 (19) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse menetlemata jäänud eelnõud järgmise istungi päevakorra projekti.

§ 37.  Volikogu istungi protokoll

  Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Kantselei tagab istungi protokolli kättesaadavuse.

§ 38.  Arupärimine

 (1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi.

 (3) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

§ 39.  Umbusaldusmenetlus volikogus

 (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

 (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

 (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige.

 (4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme ametist või kohustustest. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

 (5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seose umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest.

 (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 54 lõikes 4 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse §-s 44 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja struktuuri.

 (7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 54 lõikes 4 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks.

 (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

4. peatükk VALITSUS 

§ 40.  Valitsus – omavalitsuse täitevorgan

 (1) Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui volikogu on võtnud need enda pädevusse.

 (2) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja teised valitsuse liikmed.

 (3) Valitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

 (4) Valitsus juhib valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste tegevust, osaleb aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.

§ 41.  Vallavanem

 (1) Vallavanem:
 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab või volitab esindama valda vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele;
 3) annab valitsuse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja kandidaadid;
 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi;
 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
 9) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem. Kui ka asendajaks määratud abivallavanem on ära, asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks valitsuse liikmetest.

 (3) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 91 lõike 1 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu3.detsembri 2010 määrusega nr 10 /

 (4) kehtetu
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu3.detsembri 2010 määrusega nr 10 /

§ 42.  Vallavanema valimise kord

 (1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

 (2) Vallavanema valimine korraldatakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates või käesoleva põhimääruse § 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaegadel.

 (3) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel.
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu3.detsembri 2010 määrusega nr 10 /

 (4) Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

 (5) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine vallavanema valimisel toimub käesoleva põhimääruse §-s 25 sätestatud korras.

§ 43.  Valitsuse koosseis ja moodustamine

 (1) Vallavanem saab valituks osutamise päevast volituse moodustada valitsus.

 (2) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu kohta.

 (3) Pärast valitsuse liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid.

 (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul.

§ 44.  Valitsuse volituste tähtaeg

 (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse liikmete kinnitamise päevast.

 (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

 (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni.

 (4) Kui osade valitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub valitsuse liikmete arv väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvust, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks.

§ 45.  Valitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

 (1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
 1) isikliku avalduse alusel;
 2) vallavanema esildisel;
 3) umbusalduse avaldamise korral;
 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
 5) seoses valitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamisega;
 6) teovõimetuks tunnistamisega;
 7) tema surma korral.

 (2) Valitsuse liikme volitused lõpetab volikogu.

 (3) Valitsuse liikme vabastamisel valitsuse liikme kohustustest lõpevad tema valitsuse liikme volitused.

§ 46.  Uute valitsuse liikmete ametisse nimetamine

  Valitsuse koosseisus olevale vabale valitsuse liikme kohale kinnitab uue isiku vallavanema esildisel volikogu.

§ 47.  Valitsuse pädevus

 (1) Valitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu õigusaktide või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
 4) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on volikogu delegeerinud valitsusele.

 (2) Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmisega ja ülesannete delegeerimisega õigusaktide alusel. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab valitsus.

 (3) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud õigusaktide uuesti läbivaatamist.

 (4) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuste osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse sätteid.

5. peatükk VALITSUSE TÖÖKORD 

§ 48.  Valitsuse töö kavandamine ja päevakorra koostamine

 (1) Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul igal teisipäeval algusega kell 10.30, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsuse istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. Valitsuse istungi toimumise täpne päev ja kellaaeg tehakse valitsuse liikmetele teatavaks hiljemalt 24 tundi enne istungi algust.

 (2) Kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks võib valitsus korraldada erakorralisi istungeid, mille kokkukutsumist võivad nõuda vallavanem, valitsuse liikmed või vallasekretär.

 (3) Valitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad valitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning valitsuse õigusakti vastuvõtmist.

 (4) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab ja esitab selle vallavanemale vallasekretär nõuetekohaselt vormistatud ja õigeaegselt esitatud eelnõude põhjal hiljemalt istungi toimumisele eelneva tööpäeva kella 13.00-ks.

 (5) Küsimuse võtmise istungi päevakorda otsustab vallavanem hiljemalt istungi päevale eelneva tööpäeva kella 15.00-ks. Vallavanema esitatud päevakorra projekt koos elektrooniliselt esitatud materjalidega edastatakse tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks kõikidele valitsuse liikmetele.

 (6) Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutavaid isikuid tuleb istungi toimumisest informeerida hiljemalt istungi toimumisele eelneval tööpäeval. Arutelu juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile otsustab eelnõu esitaja ettepanekul vallavanem ja tagab vallakantselei (sekretär).

 (7) Valitsuse liikmetele esitatud päevakorra projekti täiendamine istungi ajal on lubatud ainult istungil osalevate valitsuse liikmete konsensuse korral.

§ 49.  Valitsuse õigusaktide algatamine

 (1) Ettepanekuid valitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste istungi päevakorda võtmiseks on õigusteha:
 1) valitsuse liikmel;
 2) struktuuriüksuse juhil;
 3) vallavanemal;
 4) volikogul;
 5) volikogu esimehel;
 6) volikogu või valitsuse komisjonil;
 7) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (2) Valitsuse istungi päevakorda esitatakse:
 1) valitsuse õigusaktide eelnõud;
 2) volikogu õigusaktide eelnõud;
 3) arutelud ja informatsioon.

§ 50.  Nõuded valitsuse päevakorda esitatavatele õigusaktidele

 (1) Valitsusele esitatavate õigusaktide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjali esitaja.

 (2) Vallasekretäril on õigus eelnõu selle esitajale enne istungi päevakorda esitamist tagastada koos tagastamise põhjuse äranäitamisega.

 (3) Enne õigusakti eelnõu valitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleb muuta ja (või) täiendada, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras:
 1) eelnõu koostaja ja esitaja;
 2) vastava ala spetsialist, kellele õigusaktiga antakse ülesandeid või kelle töövaldkonda see otseselt puudutab;
 4) vallasekretär.

 (4) Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõu viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudev eelnõu aga kolme tööpäeva jooksul.

 (5) Eelnõu viseerimisest võib keelduda, kui:
 1) antud õigusakti vastuvõtmine ei kuulu valitsuse pädevusse või
 2) õigusakti eelnõu on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga ja seda vastuolu ei ole võimalik istungil toimuva menetluse käigus kõrvaldada või
 3) õigusakti eelnõu ei vasta seaduses haldusaktile esitatavatele nõuetele või
 4) eelnõu sisaldab ebatäpseid andmeid. Viseerimisest keeldumise põhjendus esitatakse kirjalikult.

 (6) Valitsuse õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri ja vajadusel muud dokumendid, mis on vajalikud antud asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt ja sõltuvalt selle ulatusest (sisust) sisaldama:
 1) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust;
 2) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi;
 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;
 4) ettepanekut, kellele saata vastuvõetud õigusakt;
 5) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks.

§ 51.  Õigusaktide esitamine valitsuse istungile

 (1) Õigusakti vastuvõtmist eeldava küsimuse esitamiseks istungi päevakorda on eelnõu esitaja kohustatud ette valmistama ja esitama valitsuse õigusakti eelnõu ning taotluse (esildise) või muu informatsiooni trükitult ja elektrooniliselt kantselei kaudu vallasekretärile.

 (2) Kui valitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua õigusakti kehtestamist, esitatakse valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu.

 (3) Arutelu istungi päevakorda võtmise kohta esitatakse kirjalik esildis. Informatsioon esitatakse suuliselt.

 (4) Volikogu õigusakti eelnõule, mida ei ole esitanud valitsus, määrab vallavanem valitsuse seisukohta ettevalmistava ametniku või struktuuriüksuse.

 (5) Valitsuse määruse eelnõu koos põhistavate dokumentidega antakse kantseleile üle hiljemalt kolm tööpäeva ning korralduse eelnõu ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne valitsuse istungi algust.

§ 52.  Valitsuse õigusaktide vormistamine ja allakirjutamiseks esitamine

 (1) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette selle esitaja ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile lõplikuks vormistamiseks.

 (2) Valitsuse poolt volikogule esitatava eelnõu vormistab lõplikult selle esitaja või vastava ala spetsialist ning annab seejärel vormistatud eelnõu üle kantseleile selle edastamiseks volikogule.

 (3) Valitsuse õigusaktid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Vormistatud õigusaktile annab kõigepealt kaasallkirja vallasekretär, seejärel allkirjastab õigusakti vallavanem.

 (4) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta valitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui valitsus jääb oma endise otsustuse juurde, annab vallasekretär õigusaktile oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Valitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusakti üle järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile).

 (5) Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri valitsuse istungi toimumise päeval.

 (6) Valitsuse õigusaktid avalikustatakse ja jõustuvad käesoleva põhimääruse §-s 84 sätestatud alustel ja korras.

§ 53.  Valitsuse istungi läbiviimine

 (1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

 (2) Valitsuse istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), volikogu esimees ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele anda sõna.

 (3) Istungi alguses võib vallavanema või valitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata.

 (4) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool volikogu kinnitatud valitsuse koosseisust.

 (5) Valitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja.

 (6) Istungi juhataja:
 1) tutvustab istungi alguses valitsuse istungi päevakorda;
 2) võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi;
 3) võib kindlaks määrata ettekannete ja sõnavõttude kestuse;
 4) määrab kindlaks keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas eelnõude lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad;
 5) paneb eelnõu hääletusele ja kordab enne hääletamist kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid;
 6) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused.

 (7) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja vajadusel lisapäevakorrapunktid ning kinnitatakse istungi päevakord. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega, seejärel saab sõna vastava päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutud isik.

§ 54.  Hääletamine valitsuse istungil

 (1) Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks valitsuse liige seda nõuab.

 (2) Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Otsustused fikseerib istungi juhataja. Hääletamine on avalik. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

 (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel käesoleva põhimääruse §-s 25 sätestatud korras. Umbusalduse hääletamine on avalik.

 (4) Valitsuse õigusakti eelnõule tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui vastuväiteid ei esitata ja ettepanekud on heaks kiitnud eelnõu esitanud isik.

 (5) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis üldjuhul hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletusele. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid.

 (6) Mitme alternatiivse eelnõu korral pannakse eelnõud konkureerima, kusjuures iga ettepaneku kohta on igal valituse liikmel üks hääl. Edasi hääletatakse kõige enam poolthääli saanud eelnõu.

 (7) Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel valitsuse istungil. Kui eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse küsimuse päevakorrast mahavõtmine hääletamise teel.

 (8) Valitsuse liige on kohustatud taandama ennast sellise valitsuse üksikakti või otsustuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tekib huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.

§ 55.  Istungi protokoll

 (1) Valitsuse istungite käik protokollitakse. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (2) Valitsuse istungi protokollimise tagab kantselei.

 (3) Protokolli kantakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht;
 2) osavõtjate nimed;
 3) arutatud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused;
 4) ettekandja või istungi juhataja ettepanekul ettekande olulised aspektid.

 (4) Ettekandja, valitsuse liige või vallasekretär, kes ei ole valitsuse otsustega nõus, võib nõuda oma põhjendatud eriarvamuse kandmist istungi protokolli.

 (5) Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest.

§ 56.  Valitsuse komisjonid

 (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon).

 (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab valitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab valitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

 (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.

 (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.

 (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel.

 (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib valitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega.

6. peatükk VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUSTEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 

§ 57.  Valla asutused. Valla asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

 (1) Valla asutused on:
 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;
 2) valla ametiasutuste hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu.

 (2) Valla ametiasutus on valitsus.

 (3) Kantselei on valitsuse struktuurüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse asjaajamise korraldamine, majanduslik teenindamine ning volikogu ja valitsuse ning nende komisjonide töö tagamine, samuti volikogu ja valitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine.

 (4) Valla asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu.

 (5) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul valitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab ametiasutuse juht.

 (6) Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

 (7) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu.

§ 58.  Valla avalik teenistus

 (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses.

 (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses.

 (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad.

 (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Kui seaduses või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, võib ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande.

 (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.

 (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras.

§ 59.  Vallasekretär

 (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

 (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 2 toodud nõuetele.
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu 3.detsembri 2010 määrusega nr 10/

 (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungist.

 (4) Vallasekretär:
 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
 3) korraldab valitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
 4) kehtetu
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu 3.detsembri 2010 määrusega nr 10/
 5) esindab valda kohtus ja volitab selleks teisi isikuid;
 6) hoiab valla vapipitsatit;
 7) osaleb valitsuse ja volikogu istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
 8) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;
 9) täidab teisi seaduse ja Tõstamaa valla põhimääruses pandud ülesandeid.

 (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendaja peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused.

§ 60.  Teenistuslik järelevalve

 (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuse ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.

 (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:
 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
 3) tunnistada akt kehtetuks.

 (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.

 (4) Valla ametiasutuse ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.

 (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

 (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuse ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Tõstamaa valla õigusaktidega.

 (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuse ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.

 (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

 (9) Käesoleva paragrahvi alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle.

7. peatükk VALLA EELARVE KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 

§ 61.  Valla eelarve sisu

 (1) Vallal on vallavolikogu kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb eelarveaasta tuludest ja kuludest ja finantseerimistehingutest.

 (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 62.  Eelarve avalikustamine

  Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 84 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 63.  Valla eelarve tulud ja kulud

  Valla eelarve tulude ja kulude klassifikatsiooni majandusliku sisu järgi sätestab seadus.

§ 64.  Valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine

 (1) Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. novembriks valitsusele oma ettepanekud.

 (2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, valla arengukava,
volikogu otsustusi ja valitsuse seisukohti arvestades ja esitab volikogule valitsus hiljemalt eelarveaasta eelneva aasta 01 detsembriks.

 (3) Mõjuvatel põhjustel võib volikogu seda tähtaega pikendada.

 (4) Eelarve projektile lisatakse:
 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;
 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;
 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;
 4) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega.

 (5) Valla eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus.

 (6) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälte enamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu korraldama vähemalt kaks lugemist. Kahe lugemise vaheline periood ei või olla lühem kui neliteist päeva.

 (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

 (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

§ 65.  Eelarve muutmine. Lisaeelarve

 (1) Volikogu poolt vastu võetud eelarve muutmist võivad algatada valitsus, volikogu eelarvekomisjon, vähemalt volikogu kaks alatist komisjoni või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest.

 (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata volikogu vastavate komisjonide ja valitsuse arvamus.

 (3) Eelarve muutmise otsustab volikogu.

 (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve.

 (5) Lisaeelarve projekti esitab valitsus ja sellele lisatakse:
 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;
 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

 (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse §-s 64 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.

§ 66.  Eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras.

 (2) Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks volikogu kehtestatud korras.

 (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad:
 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks;
 2) tulude ja kulude aruanne;
 3) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

 (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

 (5) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse.

§ 67.  Kohalikud maksud

 (1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus).

 (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

 (3) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.

 (4) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.

§ 68.  Koormised

 (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks.

 (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

 (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

 (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.

 (5) Koormise täitmist kontrollib valitsus valla õigusaktidega sätestatud korras.

 (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

 (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.

 (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

8. peatükk VALLAVARA 

§ 69.  Vallavara mõiste

 (1) Vallavara on vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

 (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavara kasutamise ja käsutamise korras.

§ 70.  Vallavara register

 (1) Vallavara võetakse arvele vallavara registris.

 (2) Vallavara registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab volikogu.

§ 71.  Vallavara valitsemine

 (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

 (2) Vallavara valitseja on valla ametiasutus.

 (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla ametiasutuse hallatavad asutused, kellele valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud.

 (4) Vallavara valitseja ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitseja ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada.

 (5) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, volikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

§ 72.  Vallavara kasutamine majandustegevuses

 (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on:
 1) teenuste osutamine valla ametiasutuste hallatavate asutuste kaudu;
 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;
 3) tehingud vallavaraga;
 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;
 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus.

 (2) Vald kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks.

 (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse nimetatud isik.

 (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse valla õigusaktidega.

9. peatükk VALLA ARENGU KAVANDAMINE 

§ 73.  Valla arengukava

 (1) Valla arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Tõstamaa valla kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

 (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või need kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks.

 (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus volikogu õigusaktidega sätestatud korras.

 (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.

 (5) Arengukava on aluseks:
 1) vallaeelarve koostamisele;
 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.

 (6) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.

 (7) Küla, või külade grupp võib koostada enda piirkonna arengukava, mis ei või olla vastuolus valla arengukava ja üldplaneeringuga.

§ 74.  Valla üldplaneering

 (1) Valla üldplaneering on seadusele ja volikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta.

 (2) Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

§ 75.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks.

 (2) Detailplaneeringud kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

§ 76.  Valla ehitustegevus

 (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil.

 (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu valla ehitusmääruse.

 (3) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras.

§ 77.  Kultuurimälestiste kaitse

  Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine.

§ 78.  Keskkonnakaitse

 (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse seadusega sätestatud korras.

 (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korras.

 (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja muudes valla õigusaktides.

10. peatükk VÄLISSUHTED 

§ 79.  Valla välissuhete korraldamise alused

 (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

 (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides volikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või volikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Vallal on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit.

 (4) Valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele volikogu esimees ja vallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti.

11. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 80.  Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid

 (1) Volikogul ja valitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

 (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi.

§ 81.  Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

 (1) Volikogu määrused ja otsused kuuluvad avalikustamisele. Volikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega kantseleis.

 (2) Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

 (3) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

 (4) kehtetu
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu3. detsembri 2010 määrusega nr 10 /

 (5) kehtetu
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu3. detsembri 2010 määrusega nr 10 /

 (6) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisel.

 (7) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

 (8) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

 (9) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab kantselei.

§ 82.  Valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

 (1) Valitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut valla kodulehel /http://www.tostamaa.ee/.
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu 3. detsembri 2010 määrusega nr 10/

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (3) kehtetu
/ Muudetud Tõstamaa Vallavolikogu 3. detsembri 2010 määrusega nr 10/

 (4) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

 (5) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud.

 (6) Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse valitsuse määrusi ja korraldusi avalikustada ka teistes keeltes.

 (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste kasutamiseks.

 (8) Valitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab kantselei.

§ 83.  Valla õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Valla õigusaktide täitmise kontrolli teostab volikogu revisjonikomisjon käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

 (2) Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide osas kantselei.

12. peatükk VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL 

§ 84.  Õigusaktide algatamise õigus

 (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigusteha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

 (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

 (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

§ 85.  Muudatuste taotlemine valla õigusaktides

  Igaühel on õigustaotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

13. peatükk PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 

§ 86.  Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

 (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu.

 (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu korraldama vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neliteist tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu poolthäälte enamusega.

 (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu määratud päeval.

/otsingu_soovitused.json